2-24-14628/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2024, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-14628

Kohtuasi

Holm Bank AS-i hagi F.K O. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Holm Bank AS (registrikood 14080830),

lepinguline esindaja Jaana Jostmann

Kostja F.K (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Holm Bank AS-i hagi F.K O. vastu menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud Holm Bank AS-i kanda ning jätta kindlaks määramata

menetluskulude rahaline suurus.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu

möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Holm Bank AS (hageja) esitas 27. septembril 2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse F.K O.

(kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

1 (4)

2. Kohus määras 22. oktoobril 2024 hagejale tähtaja hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks

– hagi aluseks olevate asjaolude välja toomiseks. Hageja esitas hagi täpsustuse 12. novembril

2024.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2

alusel.

Kohus selgitab, et hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus.

4. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei

ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Juhul

kui hagi on õiguslikult põhjendamatu, kuid on võimalik seda puudust kõrvaldada hagi

täpsustamisega, võib kohus anda hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja hagi täpsustamiseks.

Kui hageja ei ole talle selliselt määratud tähtaja jooksul hagi täpsustanud määral, mis muudaks

hagi õiguslikult veenvaks, võib kohus keelduda hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi

menetlusse võtmisest (vt nt RKTKm 24.11.2021, 2-20-15376/34, p 15 ja 09.10.2013, 3-2-1-95-

13, p 12).

5. Hagiavalduses ja selle täpsustuses on välja toodud järgmised asjaolud. Hageja ja kostja

sõlmisid 21.03.2024 laenulepingu nr 52403210106, mille alusel väljastas hageja kostjale laenu

19 000 eurot. Kostja oli täielikult viivituses 10.05.2024, 10.06.2024 ja 10.07.2024

maksegraafikujärgse tagasimaksega. 02.08.2024 teavitas hageja kostjat lepingu ennetähtaegsest

lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 15.08.2024. Kostja

võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu üles 16.08.2024. Kostja põhivõlgnevus

hageja ees on 18 867,34 eurot, mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb. Lisaks palub hageja

kostjalt välja mõista intressi 1373,95 eurot, viivised 292,15 eurot ja meeldetuletuskirjade

saatmise kulu 15 eurot.

Kohus määras 22.10.2024 hagejale tähtaja hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Ühtlasi

selgitas kohus hagejale, et VÕS § 416 lg 1 esimene lause sätestab, et krediidiandja võib osadena

tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes

juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava

tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Selleks, et kohtule oleks arusaadav, kas leping on kehtivalt üles öeldud, tuli hagejal mh välja

tuua:

1) asjaolud, millest nähtub, et kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva tagasimaksega;

2) millal andis krediidiandja kostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist;

2 (4)

3) mis kuupäevast on lepingu ülesütlemise avaldus kostja poolt kätte saadud.

Hagi täpsustusest nähtub, et hageja edastas 19.07.2024 kostjale kirja, milles selgitas, et

lepinguliste kohustuste hiljemalt 29.07.2024 mittetäitmisel on hageja sunnitud kostjale edastama

lepingu ülesütlemise avalduse täiendava tähtajaga ja kokkuleppe mittesaavutamise korral

pöörduma kohtusse. Hageja teavitas kostjat 02.08.2024 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest

ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 15.08.2024. Hageja informeeris kostjat, et

võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates

16.08.2024 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Hageja saatis kostjale 16.08.2024 ka

ülesütlemisavalduse.

Kohus märgib, et tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või

sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene

teisiti (TsÜS § 135 lg 1). Hagist ja selle täpsustusest nähtuvalt andis hageja kostjale täiendava

tähtaja 13 päeva puudujääva summa tasumiseks. Kui kostjale anti 02.08.2024 tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks, siis tuli kostjale anda vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg, mis oleks saabunud

16.08.2024. Seega sai hageja kõige varasemalt lepingu üles öelda alates 17.08.2024, mitte

16.08.2024. Kohus märgib, et nendel asjaoludel on hagi muutunud perspektiivituks, sest kostjale

ei ole antud vähemalt kahenädalast täiendavat tähtaega puudujääva summa tasumiseks. Kuna

hageja väljatoodud asjaoludel ei antud kostjale vähemalt kahenädalast täiendavat tähtaega võla

tasumiseks, siis ei ole leping kehtivalt üles öeldud. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et leping ei

ole ülesütlemisega lõppenud.

Kohus selgitas hagejale 22.10.2024 kohtumääruses, et hagis toodud asjaoludel ei ole leping

erakorraliselt üles öeldud. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisega seonduv on üheks hagi

rahuldamise eelduseks. Hageja hagi ei täiendanud ja uut nõuet ei esitanud. Hagi muutmine pärast

selle menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist on võimalik üksnes kostja või kohtu

nõusolekul. Kui hagejal puudub soov haginõuet enne selle menetlusse võtmist muuta, ei saa

kohus eeldada, et selline valmisolek tekiks eelmenetluses. Arvestades, et leping ei ole

ülesütlemisega lõppenud ja hageja ei ole uut nõuet kohtule esitanud, siis on hagis toodud

asjaoludel hagi õiguslikult perspektiivitu. Kohus ei saaks hagis toodud asjaoludel hagi rahuldada.

Hagis toodud asjaoludel ei saa eeltoodu tõttu asuda ka seisukohale, et põhinõue oleks muutunud

tervikuna sissenõutavaks, nagu hageja oma nõude on esitanud, mistõttu on hageja nõue selles

osas perspektiivitu. Kuivõrd leping ei ole ülesütlemisega lõppenud, siis on hagis toodud

asjaoludel muutunud ebaselgeks ka hageja ülejäänud nõuded.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse

võtmata. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks võtta perspektiivitut hagi

menetlusse. Hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagi. Hagejal on võimalik

taotleda hagilt tasutud riigilõivu tagastamist.

6. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel

hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

7. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast,

ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse

võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub

hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud

ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi menetlusse võtmisest

keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada.

3 (4)

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

4 (4)