2-22-8663/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

04.12.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-8663

Kohtuasi

Telomer OÜ avaldus Zaum Studio OÜ vastu teabe

saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.12.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Zaum Studio OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Telomer OÜ (registrikood 14888383),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Anton Sigal ja

advokaat Kristi Traagel

Puudutatud isik Zaum Studio OÜ (registrikood

12929505), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo

Lindma

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Zaum Studio OÜ 02.10.2024 vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.

2. Täpsustada Harju Maakohtu 22.12.2023 määruse resolutsiooni p 3 alap-des 2–4

märgitud sugulaste, elukaaslaste, raamatupidamise ja õigusteenuse osutamisega

seotud lepingute ja Eversheds Sutherlandi kontorite määratlusi vastavalt

käesoleva määruse tervikresolutsiooni p-dele 6.3.2–6.3.4. Täpsustada Harju

Maakohtu 22.12.2023 määruse resolutsiooni p 3 alap 6, et esitada tuleb

üürilepingud, rendilepingud ja tasuta kasutamise lepingud. Täpsustada Harju

Maakohtu 22.12.2023 määruse resolutsiooni p 3 alap-e 2–3 ja 5–7, et dokumendid

tuleb esitada 18.04.2022 seisuga. Muus osas jätta Harju Maakohtu 22.12.2023

määrus muutmata.

3. Harju Maakohtu 22.12.2023 määrus on jõustunud osas, milles kohus võttis vastu

Telomer OÜ loobumise avalduse p 1 alap-des t ja u toodud nõuetest (resolutsiooni

p 1) ja avalduse osalise rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni p 4).

4. Jätta määruskaebus rahuldamata.

5. Määruskaebuse menetlemise kulud jaotada ja määrata kindlaks vastavalt

tervikresolutsioonis märgitule.

6. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

2-22-8663

6.1. Võtta vastu avaldaja loobumine avalduse punkti 1 alapunktis t toodud

nõudest kohustada Zaum Studio OÜ-d esitama bilanss seisuga 31.12.2021 ning

alapunktis u toodud nõudest kohustada esitada kasumiaruanne 2021. aasta

kohta.

6.2. Avaldus rahuldada osaliselt.

6.3. Kohustada Zaum Studio OÜ-d esitama Telomer OÜ-le:

6.3.1. kõik Zaum Studio OÜ pangakontode väljavõtted alates 21.12.2016 kuni

18.04.2022;

6.3.2. kõik Zaum Studio OÜ lepingud tema osanikega või osanikega seotud

isikutega, kelleks on füüsiliste isikute puhul sugulased (vanemad,

vanavanemad, onud, tädid, lapsed, lapselapsed ja õed ja vennad) ja

elukaaslased (inimene, kellega püsisuhtes koos elatakse) ning juriidiliste

isikute puhul isikud, milles on osalus või ametikoht mõnel osanikul või

osaniku juhatuse liikmel või osaniku osanikul, seisuga 18.04.2022;

6.3.3. kõik Zaum Studio OÜ sõlmitud raamatupidamise ja õigusteenuse

osutamise lepingud (sh lepingud ettevõtetega Sheridans, Grow Finance

OÜ, Eversheds Sutherland) ning kõik nende lepingute muudatused,

seisuga 18.04.2022;

6.3.4. kõik arved, mille esitas Zaum Studio OÜ-le advokaadibüroo Eversheds

Sutherland, sh Osaühing Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co

ja kõik muud Eversheds Sutherlandi kaubamärgi all tegutsevad

advokaadibürood üle maailma alates puudutatud isiku asutamisest kuni

18.04.2022, sealhulgas koos arvele lisatud osutatud teenuste ja vahendatud

kulude kirjeldusega, kui selline kirjeldus on arvele lisatud;

6.3.5. kõik Zaum Studio OÜ sõlmitud lepingud äriühingutega Osaühing

Grupivara, OÜ KOHA CAPITAL, OÜ I.KOM, Chromed Investing OÜ,

Nihilistgames OÜ, NIHILIST.FM OÜ, OÜ Tütreke, Pioneer One Ltd,

Game One Ltd, Revachol Ltd, Yessirnosir Ltd, ZAUM London Ltd,

ZAUM Zeitgeist Ltd ning kõik nende muudatused, seisuga 18.04.2022;

6.3.6. kõik Zaum Studio OÜ sõlmitud üürilepingud, rendilepingud ja tasuta

kasutamise lepingud ning kõik nende muudatused, seisuga 18.04.2022;

6.3.7. kõik Zaum Studio OÜ sõlmitud laenulepingud, kus Zaum Studio OÜ on

laenusaaja või laenuandja ning kõik nende muudatused, seisuga

18.04.2022.

6.4. Jätta ülejäänud osas avaldus rahuldamata.

6.5. Määrata kindlaks kohtulahendi täitmise kord ja kohustada Zaum Studio

OÜ-d esitama käesoleva määruse resolutsiooni p-s 6.3 nimetatud andmed ja

dokumendid Telomer OÜ-le 20 tööpäeva jooksul alates määruse jõustumisest

elektrooniliselt e-posti teel aadressile xxx.

6.6. Jätta menetluskulud maakohtus menetlusosaliste endi kanda.

6.7. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Zaum Studio OÜ kanda.

6.8. Määrata kindlaks Telomer OÜ menetluskulude rahaline suurus ja mõista

Zaum Studio OÜ-lt välja Telomer OÜ kasuks menetluskulud 4587,74 eurot.

6.9. Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb Zaum Studio OÜ-l tasuda viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

2-22-8663

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Telomer OÜ (avaldaja) esitas 09.06.2022 Harju Maakohtule avalduse, milles palus Zaum

Studio OÜ-d (puudutatud isik) kohustada esitama avaldajale järgmise teabe ja dokumendid

(seisuga 18.04.2022, kui konkreetse nõude juures ei ole märgitud teisiti):

a)

puudutatud isiku kõigi pangakontode väljavõtted perioodil 21.12.2016 (k.a) kuni

31.12.2017 (k.a);

b)

puudutatud isiku kõigi pangakontode väljavõtted perioodil 01.01.2018 (k.a) kuni

31.12.2018 (k.a);

c)

puudutatud isiku kõigi pangakontode väljavõtted perioodil 01.01.2019 (k.a) kuni

31.12.2019 (k.a);

d)

puudutatud isiku kõigi pangakontode väljavõtted perioodil 01.01.2020 (k.a) kuni

31.12.2020 (k.a);

e)

puudutatud isiku kõigi pangakontode väljavõtted perioodil 01.01.2021 (k.a) kuni

31.12.2021 (k.a);

f) puudutatud isiku kõigi pangakontode väljavõtted perioodil 01.01.2022 (k.a) kuni

18.04.2022 (k.a);

g)

kõik puudutatud isiku sõlmitud lepingud mängu „Disco Elysium“ kõikide turustajatega,

sh lepingud, mis on sõlmitud ettevõtetega Valve Corporation, Microsoft Corporation,

Humble Bundle Inc, Sony Corporation, Nintendo Co Ltd, Google LLC, GOG Ltd ja Apple

Inc ja/või eelviidatud ühingute sidusettevõtetega. Lepingud, mis on seotud mängu

kättesaadavaks tegemisega platvormil Steam. Kõigi muude turustajate ja turustusviisidega

seotud lepingud;

h)

kõik aruanded, mis on esitatud puudutatud isikule turustajate poolt, mis kajastavad

mängu müügitulemusi, müügikäivet ning turustajate tasusid;

i) kõik puudutatud isiku sõlmitud turundustegevusega seotud lepingud (sh lepingud

äriühingutega Twitch Interactive, Dead Good Media Ltd ja/või lepingud eelmainitud

ettevõtete tütarühingutega), ning kõik nende muudatused;

j) kõik mängu fännikaupadega seotud puudutatud isiku sõlmitud lepingud (sh lepingud

äriühingutega Iam8bit Inc, GWD Concept Sp z o.o. (Displate), Sandbag Limited ja/või

lepingud eelmainitud ettevõtete sidusühingutega) ning kõik nende muudatused;

k)

kõik mängu muusikaga seotud puudutatud isiku sõlmitud lepingud (sh lepingud, mis on

sõlmitud Golden Chariot Records Ltd, BSP Music Ltd, Rough Trade Records, Sony Music

Entertainment, Westbury Music Ltd ja/või lepingud eelmainitud ettevõtete sidusühingutega)

ning kõik nende muudatused;

l) kõik puudutatud isiku sõlmitud televisiooniga seotud lepingud (sh lepingud ettevõtetega

Alcon Television Group, Alcon Entertainment, DJ2 Entertainment Inc, Amazon.com Inc

ja/või lepingud eelmainitud ettevõtete sidusühingutega) ning kõik nende muudatused;

2-22-8663

m) kõik puudutatud isiku sõlmitud lepingud puudutatud isiku osanikega või puudutatud isiku

osanikega seotud isikutega (seotud isikuteks on mh füüsiliste isikute puhul sugulased ja

elukaaslased ning juriidiliste isikute puhul isikud, milles on osalus või ametikoht mõnel

osanikul või osaniku juhatuse liikmel või osaniku osanikul);

n)

kõik puudutatud isiku sõlmitud töölepingud, käsunduslepingud ja töövõtulepingud, ning

kõik nende lepingute muudatused;

o)

kõik puudutatud isiku sõlmitud raamatupidamise ja õigusteenuse osutamisega seotud

lepingud (sh lepingud ettevõtetega Sheridans, Grow Finance OÜ, Eversheds Sutherland) ning

kõik nende lepingute muudatused;

p)

kõik arved, mille esitas advokaadibüroo Eversheds Sutherland (sh Osaühing

Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co, aga ka kõik muud Eversheds Sutherlandi

kontorid üle maailma) puudutatud isikule alates puudutatud isiku asutamisest kuni

18.04.2022, sealhulgas arvele lisatud osutatud teenuste ja vahendatud kulude kirjeldus, kui

selline kirjeldus on arvele lisatud. Kui arvele ei ole lisatud teenuste ja kulude kirjeldust, siis

kirjeldus, milliseid konkreetseid teenuseid advokaadibüroo Eversheds Sutherland puudutatud

isikule osutas (milliseid dokumente koostas, millistel teemadel õigusnõu andis) ning milliseid

kulusid vahendas;

q)

kõik puudutatud isiku sõlmitud lepingud äriühingutega Osaühing Grupivara, OÜ KOHA

CAPITAL, OÜ I.KOM, Chromed Investing OÜ, Nihilistgames OÜ (kustutatud 28.11.2022),

NIHILIST.FM OÜ (kustutatud 14.08.2019), OÜ Tütreke, Pioneer One Ltd, Game One Ltd,

Revachol Ltd, Yessirnosir Ltd, ZAUM London Ltd, ZAUM Zeitgeist Ltd. ning kõik nende

muudatused;

r) kõik puudutatud isiku sõlmitud üüri- ja kasutuslepingud ning kõik nende muudatused;

s)

kõik laenulepingud, kus puudutatud isiku on laenusaaja või laenuandja ning kõik nende

muudatused;

t) puudutatud isiku bilanss seisuga 31.12.2021;

u)

puudutatud isiku kasumiaruanne 2021. aasta kohta.

Avaldaja palus määrata kindlaks määruse täitmise korra, mille järgi tuleb puudutatud isiku

juhatusel täita eelnimetatud kohustused kümne tööpäeva jooksul alates kohtumääruse

jõustumisest: a) edastades teave ja dokumendid e-postiaadressile xxx või b) esitades teave ja

dokumendid tutvumiseks puudutatud isiku asukohas (võimaldades mh dokumente

jäädvustada, sh pildistades, skaneerides või koopiamasina abil füüsilisi või elektroonilisi

koopiaid tehes). Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

1.1. Avalduse kohaselt on avaldaja puudutatud isiku osanik, kellele kuulub 304 eurot ehk

10,13% puudutatud isiku osakapitalist. Avaldaja omandas puudutatud isiku osa 11.02.2020

lepingu alusel. 18.04.2022 saatsid avaldaja ning teine vähemusosanik Kilobaas OÜ

puudutatud isikule teabenõude, milles nõudsid avalduses nimetatud teabe ja dokumentide

esitamist hiljemalt 02.05.2022. 27.04.2022 kinnitas puudutatud isiku juhatuse liige, et sai

teabenõude kätte 20.04.2022 ning lubas vastata äriseadustiku (ÄS) § 166 lg-s 3 sätestatud

tähtaja jooksul. Peale pooltevahelist kirjavahetust teatas puudutatud isik avaldajale

26.05.2022, et 11.02.2020 leping ei tõenda avaldaja poolt osa omandamist ning dokumentide

ja teabe väljastamine avaldajale on välistatud ka põhjusel, et avaldaja konkureerib puudutatud

isikuga ning peab Ühendkuningriigis erinevaid õigusvaidlusi puudutatud isikuga seotud

isikutega. Nimetatud kirjaga on puudutatud isik keeldunud teabe ja dokumentide esitamisest.

1.2. Avaldaja või avaldaja seaduslik esindaja RK puudutatud isikule konkurentsi ei osuta,

mistõttu puudub alus keelduda teabe esitamisest. Kuigi äriregistri kohaselt on avaldajal ja

puudutatud isikul sama tegevusala, st arvutimängude kirjastamine, ei ole avaldaja ühtegi

2-22-8663

mängu kunagi kirjastanud ega osale ühegi mängu kirjastamises teisiti, kui puudutatud isiku

kaudu. Avaldajal puudub muu äritegevus peale puudutatud isiku osaluse omamise.

Puudutatud isik ei ole põhistanud, et dokumentidega tutvumise võimaldamine kahjustab

oluliselt osaühingu huve. Avaldaja soovitud teave ei saa puudutatud isikule kahju tekitada,

mistõttu ei ole pelgalt konkureerimine oluline.

1.3. Valed on puudutatud isiku väited selle kohta, et avaldaja seaduslik esindaja on üritanud

ära meelitada puudutatud isiku töötajaid ja pakkunud puudutatud isiku mängu järgede loomist

selle konkurentidele, üritanud intellektuaalse omandi õigusi rikkudes mängu ise edasi

arendada ja teha seda kolmandate isikute juures, samuti et avaldaja seadusliku esindajaga

lõpetati tööleping erakorraliselt seetõttu, et ta üritas ise kolmandate isikute juures mängu edasi

arendada.

1.4. Kuigi avaldaja ei pea põhjendama oma huvi dokumentidega tutvuda, on avaldajal olemas

reaalne ja põhjendatud huvi küsitud teabe ja dokumentide vastu. Avaldajal on alust arvata, et

puudutatud isiku juhatus tekitab äriühingule kahju, eelistades suurosanike huvisid, ja üritab

seda väikeosanike eest varjata. Avaldaja küsitud teabe eesmärk on aru saada puudutatud isiku

majanduslikust olukorrast ja kontrollida juhatuse tegevust. Küsitud lepingud, aruanded ja

kontoväljavõtted annavad võimaluse kontrollida, kuidas on puudutatud isiku raha kasutatud

ning ega ei ole olnud tegemist kasumi kõrvalejuhtimisega.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, palus selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda.

2.1. Puudutatud isik leidis, et avaldaja ei ole tõendanud, et ta on puudutatud isiku osanik.

Kuna osaühingu tegevuse ja dokumentidega tutvumise õigus on üksnes osaühingu osanikul,

on puudutatud isik õigustatult keeldunud teabe andmisest ja dokumentide esitamisest.

2.2. Puudutatud isikul on õigus teabe andmisest ja dokumentide esitamisest keelduda seetõttu,

et see tekitaks puudutatud isikule olulist kahju. Nii puudutatud isiku kui ka avaldaja

põhitegevusalaks on äriregistri kohaselt arvutimängude kirjastamine. Kuna avaldaja ja

puudutatud isik tegutsevad samal tegevusalal, eksisteerib avaldajale teabe avaldamisel oht, et

teavet kasutatakse avaldaja tegevuse arendamiseks arvutimängude kirjastamise valdkonnas

ning puudutatud isikuga konkureerimiseks, mis kahjustab puudutatud isiku ärihuve,

äritegevust ning konkurentsivõimet turul. Kui möönda, et avaldajal on 10,13% osalus

puudutatud isikus, ei saa avaldajal olla pelgalt osaniku kui investori staatuse tõttu eluliselt

usutavat huvi tutvuda taotletud mahus ja detailsuse astmes puudutatud isiku andmete ja

dokumentidega. On ilmne, et avaldaja realiseerib oma väidetava teabe saamise õiguse

teostamisega konkureerivaid ärihuve, et saavutada äriline eelis puudutatud isiku ja tema

investorite ees.

2.3. Teabe andmine ja dokumentide esitamine võib tekitada olulist kahju puudutatud isikule

ka seetõttu, et avaldaja ainuosanik ja juhatuse liige RK on pakkunud puudutatud isiku

arendatavate mängude („Disco Elysium“) järgede loomist ja arendamist puudutatud isiku

konkurentidele. Samaaegselt ja samal eesmärgil üritas RK ära meelitada ka puudutatud isiku

töötajaid. RK tegi selgeid ja vahetuid katseid puudutatud isiku ärihuvide õigusvastaseks

kahjustamiseks ning kõlvatu konkurentsi osutamiseks juba ajal, kui ta oli puudutatud isiku

juhatuse liige. Lisaks töötas RK puudutatud isiku Ühendkuningriikide tütarühingus Disco

Elysium UK Limited 2020–2021 mängu kirjutaja ja disainerina. Tööleping lõpetati

2-22-8663

erakorraliselt 11.11.2021, kuna RK rikkus oluliselt töölepingut, sest üritas intellektuaalse

omandi õigusi rikkudes mängu „Disco Elysium” ise edasi arendada puudutatud isiku ja tema

tütarühingu selja taga kolmandate isikute juures. Sellega rikkus RK oma tööandaja õigusi ja

peamisi ärihuvisid.

2.4. RK on Red Info Ltd (endine Red Info Box Ltd) osanik. Red Info Ltd teeb koostööd

NetEase’iga, kes on üks maailma suurimaid videomängude tootjaid. Red Info Ltd aruandest

nähtub, et ettevõte tegutseb aktiivselt. Valdava osa ettevõtte varast moodustavad arendamisel

olevad mängud. Ettevõte on juba 2022. aastal teeninud kasumit. NetEase on kaasatud

investorina ning ta on investeerinud täiendavalt 9,5 miljonit eurot. Järelikult osutatakse

puudutatud isikule aktiivset konkurentsi.

2.5. Avaldaja teostab oma teabe ja dokumentide saamise õigust hea usu põhimõtte vastaselt.

RK, olles avaldaja ainuosanik ning juhatuse liige, oli puudutatud isiku juhatuse liige

14.10.2015–11.11.2021. Seega oli RKal eelnimetatud ajavahemikul piiramatu ligipääs kogu

puudutatud isiku majandustegevusele, dokumentidele ja teabele, sh valdavale osale avaldaja

09.06.2022 avalduses taotletud dokumentidele ja teabele. See tähendab, et avaldaja on juba

tutvunud taotletud teabe ja dokumentidega ning omab vastavat teavet.

2.6. Avaldaja teabenõue on liiga ulatuslik ja selle täitmine oleks puudutatud isiku jaoks liigalt

koormav ja ebamõistlik. Avaldaja nõuab sisuliselt puudutatud isiku 5 aasta kogu

raamatupidamist.

2.7. Kui kohus leiab, et avaldajal on õigus teavet ja dokumente nõuda, on avaldaja nõus

avalduse resolutsiooni p-s 2 ja selle alap-s a taotletud kohtulahendi täitmise viisiga. P 2 alap-s

b taotletud viisiga on puudutatud nõus üksnes osaliselt, paludes sõnastada see järgnevalt:

„esitades teabe ja dokumendid tutvumiseks Zaum Studio OU asukohas või muus Zaum Studio

OU poolt määratavas asukohas Tallinna linnas.”

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 22.12.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse osaliselt ja

kohustas puudutatud isikut esitama avaldajale:

1) kõik puudutatud isiku pangakontode väljavõtted alates 21.12.2016 kuni 18.04.2022;

2) kõik puudutatud isiku lepingud tema osanikega või osanikega seotud isikutega, kelleks on

füüsiliste isikute puhul sugulased ja elukaaslased ning juriidiliste isikute puhul isikud,

milles on osalus või ametikoht mõnel osanikul või osaniku juhatuse liikmel või osaniku

osanikul;

3) kõik puudutatud isiku sõlmitud raamatupidamise ja õigusteenuse osutamisega seotud

lepingud (sh lepingud ettevõtetega Sheridans, Grow Finance OÜ, Eversheds Sutherland)

ning kõik nende lepingute muudatused;

4) kõik arved, mille esitas puudutatud isikule advokaadibüroo Eversheds Sutherland, sh OÜ

Eversheds Sutherland Ots & Co ja kõik muud Eversheds Sutherlandi kontorid üle

maailma alates puudutatud isiku asutamisest kuni 18.04.2022, sealhulgas koos arvele

lisatud osutatud teenuste ja vahendatud kulude kirjeldusega, kui selline kirjeldus on arvele

lisatud;

5) kõik Zaum Studion OÜ sõlmitud lepingud äriühingutega Grupivara OÜ, Koha Kapital

OÜ, I.Kom OÜ, Chromed Investing OÜ, Nihilistgames OÜ, Nihilist.FM OÜ, Tütreke

OÜ, Pioneer One Ltd, Game One Ltd, Revachol Ltd, Yessirnosir Ltd, ZAUM London Ltd,

ZAUM Zeitgeist Ltd ning kõik nende muudatused;

2-22-8663

6) kõik puudutatud isiku sõlmitud üüri- ja kasutuslepingud ning kõik nende muudatused;

7) kõik puudutatud isiku sõlmitud laenulepingud, kus puudutatud isik on laenusaaja või

laenuandja ning kõik nende muudatused.

Maakohus määras kindlaks määruse täitmise korra, mille kohaselt tuleb puudutatud isikul

esitada eelnevalt loetletud nimetatud andmed ja dokumendid avaldajale 20 tööpäeva jooksul

alates määruse jõustumisest elektrooniliselt e-posti teel aadressile xxx. Maakohus võttis vastu

avaldaja loobumise avalduse p 1 alap-s t toodud nõudest kohustada puudutatud isikut esitama

bilanss seisuga 31.12.2021 ning alap-s u toodud nõudest kohustada esitada kasumiaruanne

2021. aasta kohta. Ülejäänud osas jättis maakohus avalduse rahuldamata. Menetluskulud

maakohtus jäid menetlusosaliste endi kanda.

3.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitas puudutatud isik menetluse käigus oma

2021–2022 majandusaasta aruande, mis osanike 01.09.2023 koosolekul kinnitati. Seetõttu

loobus avaldaja 11.09.2023 istungil oma taotluste p 1 alap-dest t ja u, kuna need olid täidetud.

Maakohus võttis vastu avaldaja loobumise nende dokumentide esitamise nõudest ning lõpetas

selles osas asja menetluse.

3.2. Kuigi osaniku õigus teabele on lai, on kohtuliku kontrolli eesmärgiks sellise teabeõiguse

teostamisel takistada osaühingu võimalikku kahjustamist. ÄS § 166 lg 1 näeb ette, et osanikel

on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu

dokumentidega. ÄS § 166 lg 2 aga sätestab, et juhatus võib keelduda teabe andmisest ja

dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu

huvidele. Seega ei tulene seadusest siiski osaniku igakülgselt piiramatut õigust teabele, vaid

osaniku õigus teavet saada on piiratud juhul, kui see võib osaühingu huve oluliselt kahjustada.

Kahjustamine ei pea olema tõendatud, vaid piisab selliste asjaolude esinemisest, milliste

puhul võib kahjustamist eeldada. ÄS § 166 lg 3 sätestab, et osanik võib juhul, kui juhatus

keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema

nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul,

alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui

juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks

teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.

3.3. Pooled ei vaidle selle üle, et puudutatud isik turustab ülemaailmselt tuntud ja edukat

videomängu „Disco Elysium“. Pooled vaidlevad selle üle, kas avaldaja on puudutatud isiku

osanik ning kas tal on osanikuna õigus nõuda puudutatud isikult avalduses toodud dokumente

ning teavet.

3.4. Maakohus leidis, et ÄS § 166 lg-s 3 toodud eeldused kohtusse pöördumiseks olid

täidetud. Maakohus tuvastas, et avaldaja on puudutatud isiku osanik, ta pöördus 18.04.2022

puudutatud isiku poole teabenõudega ning puudutatud isiku juhatus keeldus teabe andmisest.

3.5. Osanikul on eelduslikult õigus tutvuda kõigi osaühingu dokumentidega, millega

tutvumine ei tekita ühingule olulist kahju. Osaühing ei pea tõendama, et dokumentide

näitamisega tekib osaühingule oluline kahju kindlasti või äärmiselt suure tõenäosusega.

Samas ei piisa ka üksnes spekulatiivsetest väidetest ohu esinemise kohta, vaid osaühingul

tuleb sellist kahju tekkimise ohtu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 235 mõttes

põhistada. Muu hulgas võivad kahju tekitamise ohule viidata nt asjaolud, et osanik on

omandanud osaluse osaühinguga samal tegevusalal tegutsevas äriühingus või on osanik varem

osaühingule teabeõiguse kuritarvitamisega või saadud teabe väärkasutamisega kahju

2-22-8663

tekitanud. Osanik peab teabe taotlemisel käituma heauskselt ja ta peab saadud teavet ka

heauskselt kasutama. ÄS § 166 lg-st 1 siiski ei tulene, et osanik võiks osaühingult teabenõude

korras küsida ükskõik mida. Teabenõue tervikuna võib pahauskne olla siis, kui selle

eesmärgiks on ühingu kahjustamine ning üldjuhul on osanikul või aktsionäril õigus saada

teavet äriühingu juhatajaga sõlmitud lepingu olulisemate tingimuste ja seotud isikutega tehtud

tehingute kohta.

3.6. Osaniku teabenõue piiritlemisel on iseenesest õiged avaldaja viited, et osaniku teabe

saamise õigus on laialdane, sest ÄS § 168 lg 2 järgi võivad osanikud vastu võtta otsuseid ja

juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Otsuste tegemiseks on vaja omada

vajalikku teavet. Teisalt näeb aga ÄS § 167 lg 1 ette, et kohus võib osaühingu hagi alusel

osaniku osaühingust välja arvata, kui osanik on oma kohustuse mõjuva põhjuseta olulisel

määral täitmata jätnud või on muul viisil osaühingu huve oluliselt kahjustanud ega ole

kohustust täitnud ega kahjustamist lõpetanud, vaatamata ka osaühingu kirjalikule hoiatusele.

Eeltoodust tuleneb osaniku kohustus mitte kahjustada osaühingu huve. Järelikult peab kohus

osaniku teabenõude piiritlemisel hindama, kas kogu teabenõue on põhjendatud ning kas

teabenõue võib osaliselt või tervikuna osaühingu huve kahjustada.

3.7. Maakohtu hinnangul ei ole avaldaja kõigi tema nõutud dokumentide puhul välja toonud,

miks on teabenõue tervikuna heauskne ning ettevõtte igapäevast majandustegevust

mittehäiriv. Puudutatud isik ei ole aga omakorda põhistanud, kuidas kõik avaldaja soovitud

tõendid võivad osaühingule kahju tekitada.

3.8. Puudutatud isiku äriregistri andmetest järeldub, et ettevõtte põhitegevusalaks on

arvutimängude kirjastamine. Avaldaja juhatuse liige on RK ning ka avaldaja põhitegevusalaks

on arvutimängude kirjastamine. Avaldaja 2020. aasta majandusaasta aruandest järeldub, et

ettevõtte majandusaasta kasum oli 362 905 eurot. Lepingulised töötajad avaldajal puudusid,

kuid aruande järgi jätkas ettevõte põhitegevusega. Maakohtu hinnangul ei saa ainuüksi

eelviidatud tõendite alusel välistada, et avaldaja ise puudutatud isikule konkurentsi ei osuta

ning arvutimängude kirjastamisega üldse ei tegele.

3.9. Puudutatud isiku 2020–2021 aruandest järeldub, et ettevõtte põhitegevuseks oli

rahvusvahelisele turule suunatud arvutimängude arendus. Jätkati mängu „Disco Elysium“

arendust. Ettevõtte varade maht oli 8 788 850 eurot ja aruandeaasta kasum 2 864 264 eurot.

2022. aastal oli ettevõtte maksustatav käive 3 550 762,43 eurot. Avaldaja teabenõude üheks

eesmärgiks on tuvastada, kas kogu arvutimängust saadud tulu on kasutatud otstarbekalt.

Avaldaja esitas tõendid, milliste kohaselt on mängu müügihind vahemikus 34,99 eurot kuni

39,99 eurot ning asjatundjate hinnangul võidi mängu müüa 2021. aasta suveks üle maailma 2

miljonit eksemplari. Sellest ei saa iseenesest järeldada, et osa mängu tulust ei ole kasutatud

ettevõtte tegevuses otstarbekalt. Küll aga nõustus maakohus sellega, et osanikul peaks olema

õigus saada teavet selle kohta, kuidas on osaühingu rahalisi vahendeid kasutatud.

3.10. Puudutatud isiku äriregistri andmetest nähtub, et avaldaja esindaja RK oli puudutatud

isiku juhatuse liige ajavahemikul 14.10.2015 kuni 11.11.2021. Maakohus leidis, et ainuüksi

asjaolu, et avaldaja seaduslik esindaja oli varem puudutatud isiku juhatuse liige ning ta pidi

omama ettevõtte andmetele ja raamatupidamisele ligipääsu, ei välista teabenõude rahuldamist.

Puudutatud isik ei ole sisuliselt väitnud ega tõendanud, et avaldaja seaduslikul esindajal olid

olemas kõik dokumendid ja teave, mida avaldaja käesolevas asjas nõuab.

3.11. Menetluses asus puudutatud isik väitma, et avaldaja teabenõue on pahauskne, sest RK

üritas juba varem videomängu „Disco Elysium“ arendada puudutatud isiku teadmata

2-22-8663

kolmandate isikute juures ning RK tööleping puudutatud isiku tütarettevõttega lõpetati tema

töökohustuste rikkumise tõttu. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et 11.11.2021 esitas Disco

Elysium UK Ltd RKle töölepingu ülesütlemise avalduse, mille kohaselt lõpetati töösuhe

11.11.2021. Maakohus leidis, et ainuüksi töölepingu lõpetamise faktiline asjaolu ja

puudutatud isiku tütarettevõtte selgitused selle kohta, millistel asjaoludel tööleping lõpetati, ei

tõenda puudutatud isiku väited selle kohta, et RK üritas oma tegevusega puudutatud isiku

huve kahjustada juba varasemalt. Samuti ei saa RK avaldusest loobumine tähendada, et ta

nõustus töölepingu lõpetamise põhjusega. Seetõttu ei saa lugeda tõendatuks, et RK tööleping

lõpetati ettevõtte ärihuvide olulise ja tahtliku rikkumise tõttu, mis omakorda tingiks avalduse

rahuldamata jätmise.

3.12. Teisalt ei ole ka avaldaja suutnud tõendada, et puudutatud isiku juhatuse liikmed on

väärkasutanud ettevõtte vara. Disco Elysium UK Ltd ja OÜ Tütreke vahel sõlmitud 1 200 000

euro suuruse laenu OÜ-le Tütreke andmise lepingust, 2021. aastal koostatud arvutimängu

autoriõiguste OÜ-le Tütreke loovutamise aktist ning puudutatud isiku ja OÜ Tütreke vahel

sõlmitud Pioneer ONE litsentsilepingust ei saa järeldada, et tegu oli fiktiivsete või alusetute

tehingutega, mis otseselt või kaudselt kahjustavad puudutatud isiku huve. Pooled ei vaidle

selle üle, et Chromed Investing OÜ esitas kohtusse hagi OÜ Tütreke vastu ja kohus lõpetas

31.01.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-16052 selle hagi menetluse hagist loobumise tõttu.

Advokaatide e-kirjade vahetusest 2022. a novembris nähtub, et puudutatud isiku esindaja

väitel oli OÜ Tütreke tagastanud puudutatud isikule 4,8 miljonit eurot enne hagi esitamist,

mistõttu pidas esindaja hagi esitamist ebavajalikuks. Summa tagastamine nähtub lisatud konto

väljavõttest. Eelviidatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, et rahalisi ülekandeid tehti

alusetult ning et hagi esitamine oli iseenesest põhjendatud.

3.13. Küll aga leidis maakohus, et mitmete asjas kogutud tõenditega on tõendatud avaldaja

konkureerimine läbi erinevate temaga seotud äriühingute puudutatud isikuga. Avaldaja

seaduslik esindaja RK on osanik Red Info Box Ltd nimelises ettevõttes (hilisema nimega Red

Info Ltd), mis on registreeritud Ühendkuningriigi äriregistris 22.06.2022. Ettevõte on loodud

videomängude tootmiseks. Ettevõtte üks juht on Qihao LIU, kes on Kepler Interactive Lts

juhatuse liige, mis on omakorda Netease Inc enamusosanik. Netease Inc on üks maailma

suurimaid videomängude tootjaid. Red Info Box Ltd põhikirja järgi on ettevõtte investoriks

NetEase Interactive Entertainment Pte. 2022. aasta kohta esitatud majandusaasta aruandest

nähtub, et ettevõte peamiseks immateriaalseks varaks on arendamisel olevad mängud. Red

Info Box Ltd-le kuulub ka Ühendkuningriigis registreeritud kaubamärk klassis 9

videomängude konsoolides kasutatava tarkvara, alla laetavate videomängude tarkvara ja

muude videomängude programmidele. Nendest tõenditest kogumis nähtub, et nii avaldaja ise

kui ka temaga otseselt seotud isikud tegutsevad puudutatud isikuga otseselt sama

konkureeriva tegevusega. Tähtsust ei oma asjaolu, et Red Info Ltd asutati pärast teabenõude

esitamist. Maakohus leidis viidatud tõenditele ja RK ning IK 06.12.2023 istungil vande all

antud ütlustele tuginedes, et avaldaja seaduslik esindaja on otseselt seotud ja töötab ettevõttes,

mis osutab puudutatud isikule konkurentsi. Videomängud ja ülejäänud fantaasiamaailma

võimalikud elemendid ehk arvutimängud ning lauamängud on tarbija seisukohalt omavahel

vahetatavad või asendatavad kaubad. Avaldaja on ise osundanud, et puudutatud isiku

videomängu turustatakse kogu maailmas ning tegu on ühe maailma edukaima mänguga.

Maailma suurim videomängude tootja NetEase oli varasemalt huvitatud investeeringu

tegemisest puudutatud isikusse, mistõttu ei ole eluliselt usutav ega avaldaja enda väidetega

kooskõlas seisukoht, et puudutatud isiku konkurendiks olev NetEase ei tunneks huvi

puudutatud isiku videomängu edukusega otseselt seotud andmete ja lepingute vastu. Läbi

puudutatud isiku seadusliku esindaja RK on konkurendi tegevust puudutav informatsioon

2-22-8663

kättesaadav Red Info Ltd nimelisele ettevõttele. ÄS § 166 lg 2 järgi piisab, kui esinevad

asjaolud, milliste olemasolu tõttu võib kahju tekkimist eeldada.

3.14. Lisaks on 19.11.2015 osanike lepingu p-s 5.1 lepitud kokku konkurentsikeeld. Osanikud

kohustusid lepingu kehtivuse ajal ning ühe aasta jooksul pärast lepingu lõppemist mitte

osutama otseselt ega kaudselt puudutatud isikule konkurentsi. Konkurentideks loeti samal

tegevusalal tegutsevaid isikuid sõltumata tegevusvormist ning konkurentsikeeld kehtis

globaalselt. Konkurentsikeelu rikkumise korral oli ette nähtud leppetrahv. Seega pidid

osanikud, sealhulgas avaldaja, olema teadlikud sellest, millise konkurentsi osutamisest tuleks

neil hoiduda ja millise konkurentsi vältimine on puudutatud isikule oluline.

3.15. Maakohus rahuldas avalduse p 1 alap-de a)–f), m), o), osaliselt p), q)–s) osas ja jättis

rahuldamata alap-de g)–l), n) osas. Avaldus kuulus rahuldamisele osas, milles see on seotud

puudatud isiku rahaliste vahendite kasutamise ning võimalike seotud isikuid hõlmavate

tehingutega. Maakohus ei rahuldanud avalduse p 1 alap-i p osas, milles avaldaja soovis saada

juhul, kui arvele ei ole lisatud teenuste ja kulude kirjeldust, selliste kirjelduste loomist, milles

oleks olnud kajastatud, milliseid konkreetseid teenuseid advokaadibüroo osutas, milliseid

dokumente koostas, millistel teemadel õigusnõu andis ja milliseid kulusid vahendas.

Teabenõude esitamise teel ei saa osanik kohustada koostama osaühingut dokumente, milliseid

ei eksisteeri. Soovitud viisil kirjelduste loomine oleks kohtu hinnangul puudutatud isikule

ebamõistlikult koormav. Maakohus ei rahuldanud avaldaja taotlust nõuda puudutatud isikult

välja kõik lepingud turustajatega ning muud lepingud, mis on seotud mängude kättesaadavaks

tegemisega, samuti kõik aruanded, mis on esitanud turustajad ning mis kajastavad mängu

müügitulemusi, müügikäivet ja turustajate tasusid. Tegemist on selliste andmetega, mis

võimaldaks konkurendil mõista detailselt, kuidas on saavutatud mängu müügiedu ning

millised kokkulepped on seda võimaldanud. Sellist teavet on konkurendil võimalik kasutada

ärilise edu saavutamiseks ja seeläbi puudutatud isiku kahjustamiseks. Samal põhjusel ei

rahuldanud maakohus avaldaja taotlust nõuda välja kõik mängu fännikaupadega seotud

lepingud, mängu muusikaga seotud lepingud ja televisiooniga seotud lepingud. Kõik need

lepingud aitaks konkurendil mõista, millisel viisil on saavutatud mängu „Disco Elysium“

müügiedu ning neid andmeid saaks konkurent kasutada enda edu saavutamiseks ning seeläbi

puudutatud isiku kahjustamiseks. Lisaks ei rahuldanud maakohus avaldaja taotlust nõuda

puudutatud isikult välja kõik viimase sõlmitud töölepingud, käsunduslepingud,

töövõtulepingud ja kõik nende lepingute muudatused. Maakohus ei nõustunud samas

puudutatud isiku väitega, et selliste lepingute välja andmine on vastuolus isikuandmete kaitse

üldmäärusega. Osanikul on iseenesest seaduslik õigus teada, milliste isikutega on osaühing

töölepingud sõlminud. Küll aga on antud juhul tegemist selliste andmetega, millised on

äriliselt kasulikud konkurendile, sest konkurent saaks teada, milliseid töötajaid või

koostööpartnerid ettevõte oma mängu turustamisel ja arendamisel kasutab. See teave

omakorda võib kaasa tuua konkurendi soovi töötajaid enda juurde tööle kutsuda, mistõttu

oleks tegu osaühingu huvide kahjustamisega.

3.16. Täitmise viisi ja korra osas märkis maakohus, et vähemalt osaliselt on dokumendid ja

teave, mille osas maakohus avalduse rahuldas, eelduslikult olemas vaid digitaalsel kujul

(maakohus viitas pangakontode väljavõtetele). Nende dokumentidega tutvumine paberkujul

mõnes asukohas on osaühingut ebamõistlikult koormav. Puudutatud isik on põhimõtteliselt

nõustunud dokumentide elektroonilise kättesaadavaks tegemisega. Maakohus leidis, et

kohtulahendi täitmise viisi osas tuleks seega lähtuda avaldaja taotluse p 2 alap-st a).

Dokumentide mahtu arvestades on aga ebamõistlikult lühike avaldaja pakutud tähtaeg kümme

tööpäeva alates määruse jõustumisest. Maakohus leidis, et mõistlik aeg on 20 tööpäeva alates

määruse jõustumisest.

2-22-8663

3.17. Kuna kohus algatas hagita menetluse üksnes avaldaja avalduse alusel, mis kuulus

osalisele rahuldamisele, lähtus maakohus menetluskulude jaotamisel analoogiana TsMS § 163

lg-st 1 ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Määruskaebus

4. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas,

milles kohus rahuldas avalduse osaliselt (määruse resolutsiooni p 2), kohustas puudutatud

isikut esitama avaldajale dokumendid (määruse resolutsiooni p 3), määras kindlaks

kohtulahendi täitmise korra (määruse resolutsiooni p 5) ja määras kindlaks menetluskulude

jaotuse. Puudutatud isik palub tühistatud osas teha uus määrus, millega jätta avaldus täielikult

rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

4.1. Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud kohustust kontrollida avaldaja

teabenõude põhjendatust ja on väljunud määrusega avaldaja teabenõude piiridest. Kohus on

määruse resolutsiooni p 3 alap-des 2), 3), 5), 6) ja 7) väljunud asja lahendamise piiridest,

kohustades puudutatud isikut esitama kõik määruses nimetatud lepingud sõltumata nende

loomise ja sõlmimise ajast ning seda vaatamata sellele, et avaldaja taotles nende dokumentide

esitamist üksnes 18.04.2022 seisuga. Lisaks saab seaduse kohaselt kohus lahendada üksnes

seda teabenõuet ja üksnes selles ulatuses, milles see esitati juhatusele ja mis on jäänud

õigusvastselt rahuldamata. Kuna teabenõue oli esitatud 18.04.2022, ei saa kohustada

puudutatud isikut andma teavet ja dokumente sellele kuupäevast hilisema perioodi kohta.

4.2. Vaidlustatud määruse resolutsiooni p 3 alap-d 2, 3 ja 4 sisaldavad ebamääraseid ja

täitmise mõttes kontrollimatuid tingimusi ning kriteeriume, mis nõuavad eraldi tõlgendamist.

Alap-s 2 nimetatakse „sugulasi“, kuid sugulaste ring on seaduse kohaselt piiramatu ja see ei

ole kooskõlas täitedokumendi selguse nõude ning ÄS § 166 lg 3 eesmärgiga.

Täitedokumendis eeldab „sugulus“ kriteeriumina sugulusastmega piiritlemist. Alap-s 2

nimetatakse „elukaaslasi“, kuid kehtivas õiguses puudub elukaaslase legaaldefinitsioon ning

seetõttu ei ole nimetatud kriteerium määruse täitmiseks selge sisuga ja on seetõttu lubamatu.

Alap-s 3 on mõiste „seotud lepingud“, kuid seotus ei ole iseseisev täitmisel kontrollitav

kriteerium, vaid see on üldine kirjeldav piiramatu tunnus, mis vajab sisustamist. Alap-s 4 on

märgitud „kõik muud Eversheds Sutherland kontorid“, kuid sellest ei ole arusaadav, kas

silmas peetakse üksnes selliseid juriidilisi isikuid, mille ärinimeks on „Eversheds Sutherland“

ja/või mille ärinimi sisaldab vastavat nimetust, või hõlmab see ka muul viisil Eversheds

Sutherlandiga seotud juriidilisi isikuid. Määruse täitmisel ei ole sellise üldise sõnastuse korral

võimalik seda tuvastada ja seetõttu on vaidlustatud määrus ka nimetatud osas ebaselge.

4.3. Maakohus on rikkunud määruse põhjendatuse ja seaduslikkuse nõuet (TsMS § 436 lg 1),

tehes resolutsiooni, mis on vastuolus kohtu tuvastatud asjaolude, järelduste ja põhjendustega.

Kohus on määruse p 3 alap-s 1 kohustanud puudutatud isikut esitama pangakontode

väljavõtted perioodi 21.12.2016–18.04.2022 kohta täies ulatuses, kuid selline korraldus on

sisult vastuolus määruse nende põhjendustega, millega kohus keeldus teabenõuet osaliselt

rahuldamast. Pangakonto väljavõttest nähtuvad osaliselt samad andmed ja teave, mille

avaldajale esitamiseks kohustamisest maakohus keeldus. Nende väljavõtete avaldamine

avaldajale kahjustaks oluliselt puudutatud isiku huve ja tooks kaasa avaldajale kui puudutatud

isiku konkurendile avaldaja ärisaladuse avaldamise ning seetõttu pöördumatu kahju

(ärisaladuse avaldamist ei saa enam tagasi pöörata). Juhul kui pangakonto väljavõtete

andmiseks kohustamine oleks seaduslik ja põhjendatud, oleks kohus pidanud määruses eraldi

põhjendama, miks erinevalt teiste ärisaladust sisaldavate andmete avaldajale esitamata

jätmisest ei kahjusta avaldajale pangakonto väljavõtete täies ulatuses esitamine puudutatud

2-22-8663

isiku huve, eelkõige ei too kaasa kahju tekkimise ohtu. Maakohus on jätnud põhjendamatult

arvestamata puudutatud isiku põhjendused ja hinnanud tõendeid ebaõigesti.

4.4. Maakohus ei arvestanud puudutatud isiku väidet, et kogu teabenõue on tervikuna

pahauskne, kuivõrd RK on oma tegevusega püüdnud puudutatud isikut kahjustada ka

varasemalt.

4.5. Kuivõrd maakohus ei ole vaatamata avaldaja sellekohastele väidetele ja tõenditele

tuvastanud puudutatud isiku juhtimises ja tegevuses puudutatud isiku rahaliste vahendite

väärkasutamist ega fiktiivsete või alusetute tehingute tegemist, siis ei ole põhjendatud

võimaldada avaldajal tutvuda ka muude puudutatud isiku dokumentide, sh lepingute jm

teabekandjatega. Määruse ja avaldaja seisukohtade järgi on avaldaja peamine eesmärk

kontrollida teabenõudega puudutatud isiku ja tema juhatuse tegevust ning aru saada, kuidas on

äriühingu raha kasutatud. Kuna avaldaja puhul esineb oht puudutatud isiku majandustegevust

puudutava teabe ebaseaduslikuks kasutamiseks ja kohus on tuvastanud, et puudutatud isiku

rahalisi vahendeid ei ole õigusvastaselt kasutatud, siis ei ole ka põhjendatud avaldajale

mistahes teabe puudutatud isiku tegevuse kohta andmiseks.

4.6. Avaldajale pangakontode väljavõtete täies mahus ca 5,5 aasta kohta esitamine ei ole

põhjendatud ega õiguspärane. Osaniku teabenõue peab olema eesmärgipärane. 5,5 aastase

perioodi kohta puudutatud isiku pangakontode täies mahus tutvumise soov ületab oluliselt ca

10% osalusega osaniku tavapärase ja õigustatud teabeõiguse realiseerimise eesmärki, kuna

nõutav teave sisaldab täies mahus ja detailset infot kogu puudutatud isiku raha liikumiste

kohta. Selline detailne ja mahukas teave ei ole ega saa olla väikeosanikule vajalik oma

finantsinvesteeringu seisu hindamiseks. Sisuliselt saab avaldaja sellisel viisil endale

puudutatud isiku dubleeriva raamatupidamise. See ei ole kooskõlas avaldaja kui kõigest ca

10% osalusega osaniku õiguste ja põhjendatud huvidega ega kaalu üles puudutatud isiku

õigustatud huve mitte muuta avalikuks selliste enda igapäevase äritegevuse detailset infot, mis

ei oleks teabenõude väliselt avalikult kättesaadav. Avaldajal saaks olla õigus saada

puudutatud isikult teavet üksnes üldistatud kujul, ilma tehingute ja pangakontode detaile

nägemata, kuid taolist üldistatud teabenõuet avaldaja esitanud ei ole ning üldistatud kujul on

teave avaldajal olemas majandusaasta aruannete kaudu. Pangakonto väljavõtete täies mahus

avaldamise tulemusena võib puudutatud isiku huvide kahjustamine olla oluliselt suurem,

arvestades puudutatud isiku ärimahtu ja tegevusvaldkonda, kui sellise teabe avaldamata

jätmisest avaldajale tekkiv võimalik riive. Igal juhul oleks maakohus pidanud pangakontode

väljavõtete esitamist piirama vastavalt kohtu enda esile toodud põhjendustele. Maakohus

oleks pidanud kohustama puudutatud isikut esitama pangakonto väljavõte filtreerituna

selliselt, et nähtav oleks üksnes see teave, mille saamist on kohus põhjendatuks pidanud –

tehingud seotud isikutega, üldised peamise majandustegevusega mitteseotud kulud,

laenulepingud. Muus osas oleks pidanud maakohus teabenõude ja avalduse pangakontode

väljavõtete saamiseks jätma rahuldamata.

4.7. Kasutuslepingute esitamiseks kohustamine on vähemalt osaliselt põhjendamatu. Määrus

on ebaõige osas, mis kohustab puudutatud isikut esitama piiramatult kõik kasutuslepingud,

kuna see on vastuolus määruse nende põhjendustega, milles kohus leidis, et avaldajal puudub

õigus saada teavet peamise majandustegevuse osas ehk osas, mis puudutab videomängude

tootmist ja turustamist. On ilmne, et vähemalt osad kasutuslepingud sisaldavad või võivad

sisaldada sellist eeltoodud teavet, mille avaldaja poolt saamise õiguse maakohus ise määruses

välistas. Kindlasti hõlmaks selline välistus kõiki litsentsilepingud, frantsiisilepinguid,

vahenduslepinguid ning sõltuvalt lepingute esemetest ka üüri-, tasuta kasutamise, rendi- ja

liisingulepinguid.

2-22-8663

4.8. Määruse põhjendus, et isikuandmete kaitse vajadus ei anna alust keelduda osaniku

teabenõude täitmisest, on ebaõige ja puudutatud isiku kohustamine pangakonto väljavõtteid

vastavas osas avaldama, on alusetu. Puudutatud isik põhjendas teabenõude täitmisest

keeldumist töölepingute alusel tehtud palgamaksete osas isikuandmete kaitsmise vajadusega.

4.9. Maakohus määras määruse p-s 5, et puudutatud isik on kohustatud teabe ja dokumendid

avaldajale esitama e-posti teel 20 päeva jooksul määruse jõustumisest. Kui avaldus jääb

mingis osas rahuldatuks, nõustub puudutatud isik täitmise tähtajaga, kuid ei soostu sellega, et

peab esitama teabe ja dokumendid e-kirja teel. ÄS § 166 lg 1 annab osanikule üksnes õiguse

tutvuda dokumentidega ning tutvumine ei hõlma osaniku õigust saada dokumenti või selle

ärakirja enda valdusesse. Maakohus on määruses ekslikult leidnud, justkui oleks puudutatud

isik nõustunud taolise täitmise viisiga. Avalduse sõnastusest ei nähtu, et tegemist oleks

avaldaja alternatiivsete taotlustega ehk avaldaja sooviga, et kohus määraks ühe nendest

viisidest täitmise korraks. Sellest tulenevalt ei ole puudutatud isik eraldiseisvalt nõustunud

variandiga, et ta peaks dokumendid esitama e-posti teel. Puudutatud isik on nõustunud üksnes

sellise täitmise korraga, mille kohaselt jääb puudutatud isikule võimalus valida, kas edastada

dokumendid e-posti teel või võimaldada avaldajal dokumentidega tutvuda puudutatud isiku

asukohas või muus asukohas Tallinnas ilma koopiate tegemise võimaluseta.

4.10. Arvestades seda, et avaldaja avaldus on valdavas osas jäänud rahuldamata ning osaliselt

on avaldaja ka avaldusest loobunud, siis TsMS §-st 172 lg 1 ja lg 7 koosmõjust tuleb seda

menetluskulude jaotuse määramisel ka arvestada ning menetluskulud proportsionaalselt

jaotada juhul, kui kohus avaldaja avaldust tervikuna rahuldamata ei jäta.

Menetlusosaliste seisukohad

5. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

puudutatud isiku kanda.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

7. Ringkonnakohus jättis 02.10.2024 määrusega rahuldamata puudutatud isiku 05.01.2024

taotlused tunnistaja ülekuulamiseks ja puudutatud isiku ning avaldaja seaduslike esindajate

vande all ülekuulamiseks. Ringkonnakohus määras menetlusosalistele tähtajad kohtu

küsimustele vastamiseks.

8. Puudutatud isik esitas 02.10.2024 vastuväite kohtu tegevusele seoses puudutatud isiku

taotluste rahuldamata jätmisega.

9. Avaldaja teatas, et täpsustab resolutsiooni p 3 alap-e 2, 3 ja 4, paludes kohustada

puudutatud isikut esitama avaldajale: 2) kõik Zaum Studio OÜ lepingud tema osanikega või

osanikega seotud isikutega, kelleks on füüsiliste isikute puhul sugulased (vanemad,

vanavanemad, onud, tädid, lapsed, lapselapsed ja õed ja vennad) ja elukaaslased (inimene,

kellega püsisuhtes koos elatakse) ning juriidiliste isikute puhul isikud, milles on osalus või

ametikoht mõnel osanikul või osaniku juhatuse liikmel või osaniku osanikul; 3) kõik Zaum

Studio OÜ sõlmitud raamatupidamise ja õigusteenuse osutamise lepingud (sh lepingud

ettevõtetega Sheridans, Grow Finance OÜ, Eversheds Sutherland) ning kõik nende lepingute

muudatused; 4) kõik arved, mille esitas Zaum Studio OÜ-le advokaadibüroo Eversheds

2-22-8663

Sutherland, sh Osaühing Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co ja kõik muud

Eversheds Sutherlandi kaubamärgi all tegutsevad advokaadibürood üle maailma alates

puudutatud isiku asutamisest kuni 18.04.2022, sealhulgas koos arvele lisatud osutatud

teenuste ja vahendatud kulude kirjeldusega, kui selline kirjeldus on arvele lisatud. Avaldaja

kinnitas, et palub kohtul kohustada puudutatud isikut esitama üürilepingud, rendilepingud ja

tasuta kasutamise lepingud.

10. Puudutatud isik teatas, et määruskaebuses viidatud üüri-, tasuta kasutamise, rendi- ja

liisingulepingutes ei sisaldu videomängude arendamise, tootmise ja turustamisega seonduvaid

ärisaladusi. Puudutatud isikul ei ole vastuväiteid avaldaja nõude muutmise osas, millega

avaldaja kitsendas enda nõuet, st eelkõige resolutsiooni p 3 alap-de 2 ja 3 ning

kasutuslepingute osas. Nõude kitsendamist aga tuleb arvestada menetluskulude jaotuse juures.

Resolutsiooni p 3 alap 4 osas ei ole nõude muutmine võimalik, kuna sellist taotlust ei ole

varem juhatusele ega kohtule esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et selguse huvides tuleb täpsustada vaidlustatud määruse

resolutsiooni p 3 alap-s 2–4 kasutatud mõisteid, samuti dokumentide esitamise ajalist piiri

ning kasutuslepingute sisu. Muus osas jääb maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

(koosmõjus §-ga 659) vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni

juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

12. Esmalt lahendab kolleegium puudutatud isiku 02.10.2024 vastuväite kohtu tegevuse peale.

Ringkonnakohus jättis 02.10.2024 määrusega rahuldamata puudutatud isiku 05.01.2024

taotlused tunnistaja ülekuulamiseks ja puudutatud isiku ning avaldaja seaduslike esindajate

vande all ülekuulamiseks. Avaldaja ei ole vastuväidet põhjendanud. Kolleegiumi jätab

vastuväite rahuldamata (TsMS § 333 lg 1). Nimetatud taotluste rahuldamata jätmine oli

põhjendatud vastavalt 02.10.2024 määruses esitatud argumentidele.

13. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik

vaidlustab maakohtu määrust osas, milles kohus avalduse rahuldas, kohustas puudutatud

isikut esitama avaldajale määruses loetletud dokumendid ja määras kindlaks määruse täitmise

korra, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas (avaldusest osalise loobumise

vastuvõtmine ja avalduse osaline rahuldamata jätmine resolutsiooni p-des 1 ja 4) ei ole

maakohtu määrust vaidlustatud ja see on jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause koosmõjus

TsMS § 463 lg-ga 2).

14. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult avalduse rahuldanud ja ei ole seejuures

rikkunud materiaal- või menetlusõiguse norme ega hinnatud selgelt ebaõigesti tõendeid.

Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) maakohtu määruse

põhjendustega ega korda neid. Selguse huvides ja menetlusosaliste nõusolekul täpsustab

ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni p 3 alap-des 2 ja 3 kasutatud termineid,

alap-e 2–3 ning 5–7 dokumentide ajalise piiri osas ja alap 6 kasutuslepingute osas (vt sisu

määruse p 19). Samuti tuleb avaldaja taotluse alusel täpsustada resolutsiooni p 3 alap 4 (vt

käesoleva määruse p 20). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

2-22-8663

15. Avaldaja esitas puudutatud isiku vastu nõude dokumentidega tutvuda võimaldamiseks ÄS

§ 166 lg 3 alusel. Maakohus tuvastas ja määruskaebemenetluses menetlusosalised enam ei

vaidle, et avaldajal oli õigus avaldusega kohtusse pöörduda, st et täidetud olid ÄS § 166 lg 3

eeldused: avaldaja on puudutatud isiku osanik, avaldaja pöördus samade küsimustega

kohtuväliselt puudutatud isiku poole ja puudutatud isiku juhatus keeldus dokumentidega

tutvumise võimaldamisest. Samuti puudub vaidlus selle üle, et avalduse esitamisel on järgitud

ÄS § 166 lg-s 3 sätestatud tähtaega.

16. Puudutatud isik leiab määruskaebuses kokkuvõtlikult, et avaldaja avaldus on tervikuna

pahauskne, dokumentidega (eelkõige arvelduskontode väljavõtetega) tutvumisest keeldumist

õigustab ärisaladuse ja isikuandmete kaitse, maakohus oleks saanud määruse põhjendusi

arvestades kohustada puudutatud isikut esitama pangakonto väljavõtteid filtreerituna,

puudutatud isikut ei oleks pidanud määruse põhjendusi arvestades kohustama esitama

piiramatult kõiki kasutuslepingud, avaldajal kui ca 10% suuruse osa omanikul ei ole

õigustatud huvi sellisel määral dokumentidega tutvumiseks, lisaks tuvastas maakohus, et

avaldaja etteheited puudutatud isiku raha väärkasutamise osas on alusetud ning ühtlasi ei ole

määruse täitmise kord osaliselt kooskõlas seadusega. Lisaks leiab puudutatud isik, et

vaidlustatud määruse resolutsioon ei ole osaliselt selge ja täidetav ning maakohus väljus

avalduse piiridest.

17. Ringkonnakohus ei nõustu, et avaldaja avaldus on pahauskne ja kuna avaldaja osutab

puudutatud isikule läbi erinevate avaldajaga seotud äriühingute konkurentsi, siis tuleks

avaldus jätta rahuldamata ka selles osas, milles maakohus otsustas avalduse rahuldada. Samuti

ei saa põhjendatuks pidada puudutatud isiku väidet, et kuna maakohus tuvastas, et puudutatud

isiku juhatuse liikmed ei ole puudutatud isiku vara väärkasutanud, ei ole avaldajal õigust

ühegi dokumendiga tutvuda.

17.1. ÄS § 166 lg 1 sätestab osaühingu osanikule võrdlemisi laia õiguse tutvuda osaühingu

dokumentidega. Osaühingu juhatusel on õigus dokumentidega tutvumise võimaldamisest

keelduda sama paragrahvi lg 2 järgi juhul, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist

kahju osaühingu huvidele. Dokumentidega tutvumise nõude saab rahuldamata jätta

muuhulgas juhul, kui avaldus on esitatud pahauskselt ja selle eesmärk on puudutatud isikut

kahjustada (vt nt RKTKm 14.02.2018, 2-16-3492, p 17; 19.10.2020, 2-18-13213, p 33.2).

Seejuures tuleb aga arvestada tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-ga 139, mille järgi eeldatakse

heausksust.

17.2. Kuivõrd puudutatud isik tugines avalduse pahausksusele, tuli tal ära näidata, milles

praegusel juhul pahausksus seisneb. Riigikohtu seisukoha järgi võib teabenõue olla pahauskne

eelkõige juhul, kui asjas on tuvastatud, et teabe küsimise eesmärk on ühingut kahjustada (nt

kui aktsionär soovib saadavat teavet eelduslikult enda huvides pahatahtlikult ära kasutada) või

kui see on sedavõrd mahukas, et vastamine võtaks ebamõistlikult palju aega (vt eelmises

punktis viidatud Riigikohtu lahendeid).

17.3. Maakohus hindas puudutatud isiku seisukohti selle kohta, et avaldaja seaduslik esindaja

RK üritas juba varem videomängu „Disco Elysium“ arendada puudutatud isiku teadmata

kolmandate isikute juures ja et RK tööleping puudutatud isiku tütarettevõttega lõpetati tema

töökohustuste rikkumise tõttu. Maakohus leidis, et tõendamata on puudutatud isiku väited, et

RK üritas oma tegevusega puudutatud isiku huve kahjustada juba varasemalt. Ka puudutatud

isiku esile toodud asjaolud, et avaldaja võis varem pakkuda puudutatud isiku arendatavate

mängude („Disco Elysium“) järgede loomist ja arendamist puudutatud isiku konkurentidele

ning üritas meelitada üle puudutatud isiku töötajaid puudutatud isikule konkureerivaks

2-22-8663

tegevuseks, on sidumata sellega, kuidas järeldub nimetatust praeguse nõude pahausksus või et

avaldaja eesmärgiks oleks käesolevalt dokumentidega tutvumise kaudu puudutatud isikut

kahjustada. Kolleegium leiab, et siinsel juhul ei ole põhjust arvata, et avaldus on esitatud

üksnes puudutatud isiku kahjustamise eesmärgil. Avaldaja on enda huvi dokumentidega

tutvumise vastu põhjendanud ja maakohus on rahuldanud avalduse üksnes mahus, milles

puudutatud isikule ei teki olulist kahju.

17.4. Ühtlasi ei saa üksnes konkurendiks olemisest või puudutatud isiku konkurendiga seotud

olemisest järeldada, et puudutatud isikul on õigus keelduda ükskõik missuguse teabe

andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest enda osanikule. Seetõttu ei ole

põhjendatud puudutatud isiku seisukoht, et kuna maakohus tuvastas, et avaldaja seaduslik

esindaja ja osanik on RK, kes on Red Info Ltd osanik, ning Red Info Ltd on puudutatud isiku

konkurent, siis juba ainuüksi seetõttu tuleks avaldus jätta tervikuna rahuldamata. Kolleegiumi

hinnangul isegi olukorras, kus avaldaja või tema seaduslik esindaja ja ainuosanik võib

pakkuda otseselt või kaudselt puudutatud isikule konkurentsi, tuleb kohtul hinnata, kas

konkreetse teabe avaldamisega kaasneb tõenäoline puudutatud isiku huvide oluline

kahjustamine või mitte. Maakohus on seda määruses teinud ja põhjendanud, miks võib kahju

tekkimise ohtu kujutada tutvumine turustajatega sõlmitud lepingutega ning muude

lepingutega, mis on seotud mängude kättesaadavaks tegemisega, samuti kõikide aruannetega,

mida on turustajad esitanud ning mis kajastavad mängu müügitulemusi, müügikäivet ja

turustajate tasusid, lisaks mängu fännikaupadega seotud lepingute, mängu muusikaga seotud

lepingute, televisiooniga seotud lepingute ja töölepingute, käsunduslepingute,

töövõtulepingute ja kõikide nende lepingute muudatustega.

17.5. Arvestades osaniku laia õigust saada osaühingu tegevuse kohta teavet, on avaldajal

õigus tutvuda dokumentidega, mis võimaldavad viimasel kontrollida, kuidas on äriühingu

raha kasutatud ning ega ei ole kasumit kõrvale juhitud. Puudutatud isik on võtnud kontekstist

välja vaidlustatud määruse p-s 113 tehtud maakohtu järelduse, et asjas kogutud tõenditest ei

saa järeldada, et puudutatud isiku vara oleks väärkasutatud. Maakohus on selle seisukohaga

üksnes põhjendanud, miks ei ole menetlusosaliste väiteid arvestades alust rahuldada avaldaja

nõuet tervikuna, võttes arvesse avaldaja ja puudutatud isiku õigusi ja huve. Teabe taotlemise

ja dokumentidega tutvumise nõude lahendamisel ja teabeõiguse piiride määramisel tuleb

arvestada nii õigustatud kui ka kohustatud isiku õiguste ja huvidega (RKTKm 14.02.2018, 2-

16-3492, p 14.5). Vara väärkasutust või kasumi väljajuhtimisest saab avaldaja kontrollida

üksnes avalduse rahuldamisel, mahus, milles see vastab nii puudutatud isiku kui ka avaldaja

huvidele, sh kaitstes puudutatud isiku ärisaladust ja minimeerides puudutatud isikut

potentsiaalselt kahjustava teabe konkurentidele kättesaadavaks muutmise võimalust.

17.6. Kuivõrd puudutatud isiku väited avalduse pahausksuse kohta ei ole menetluses kinnitust

leidnud ning avaldust ei saa tervikuna jätta rahuldamata ainuüksi konkurentsiolukorra

esinemisel, on maakohus õigustatult analüüsinud, kas iga dokumendiga tutvumise nõue on

põhjendatud.

18. Puudutatud isiku väitel on oht kahju tekkimiseks, kui puudutatud isik esitab avaldajale

oma arvelduskontode väljavõtted, kuna avaldaja on puudutatud isiku konkurent, väljavõtted

sisaldavad ärisaladust ja isikuandmeid ning avaldaja osalus puudutatud isikus on vaid ca 10%.

18.1. Osanikul on eelduslikult õigus tutvuda kõigi osaühingu dokumentidega, millega

tutvumine ei tekita ühingule olulist kahju. Dokumentidega tutvumise avalduse rahuldamata

jätmiseks ei pea osaühing tõendama, et dokumentide näitamisega tekib osaühingule oluline

kahju kindlasti või äärmiselt suure tõenäosusega. Samas ei piisa ka üksnes spekulatiivsetest

2-22-8663

väidetest ohu esinemise kohta, vaid osaühingul tuleb sellist kahju tekkimise ohtu TsMS § 235

mõttes põhistada (RKTKm 26.01.2022, 2-20-9006, p-d 12.1 ja 12.5).

18.2. Maakohus juhtis korduvalt tähelepanu, et puudutatud isik peab tooma konkreetselt esile,

kuidas nõutud andmed võivad kahju tekitada (I kd, tl 185; II kd, tl 73). Vaatamata maakohtu

selgitamiskohustuse täitmisele ei ole puudutatud isik toonud selgelt välja, milles seisneb

ärisaladus arvelduskonto väljavõtetest nähtavates andmetes ja kuidas selle info avaldamisega

avaldajale tekib puudutatud isikule kahju. Puudutatud isik on esitanud üldsõnalised väited, et

väljavõtete näitamine avaldajale kahjustaks oluliselt puudutatud isiku huve ja tooks kaasa

avaldajale kui puudutatud isiku konkurendile avaldaja ärisaladuse (avalikult

mittekättesaadavad andmed puudutatud isiku majandustehingute ja nende tingimuste kohta)

avaldamise ning seetõttu pöördumatu kahju. Puudutatud isik on jätnud konkretiseerimata,

milline on see teave, mis arvelduskontodelt nähtub ja mida avaldaja enda käsutusse ei tohiks

saada. Seetõttu ei ole ka kohtul võimalik kontrollida ega anda hinnangut, kas puudutatud isiku

arvelduskontodelt nähtuv informatsioon võib endast kujutada ärisaladust ja tekitada

puudutatud isikule kahju. Kuna avaldajal kui puudutatud isiku osanikul on põhimõtteline

õigus teavet saada ja dokumentidega tutvumist nõuda, tulnuks puudutatud isikul teha kohtule

usutavaks, et puudutatud isiku huvi kaitsta arvelduskontode väljavõtetelt nähtuvaid andmeid

kaaluvad üles avaldaja õiguse osaühingu dokumentidega tutvuda.

18.3. Kuigi puudutatud isik toob määruskaebuses esile, et arvelduskontode väljavõtetest

nähtuvad töötajate ja koostööpartnerite nimed, töötasude suurused ja tasumise tingimused,

koostööpartneritele tasutavate summade suurused jms perioodil 21.12.2016–18.04.2022, ei

ole puudutatud isik seostanud nende andmete praegu avaldaja käsutusse sattumist puudutatud

isikule tekkiva kahjuga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust ilma täpsemate puudutatud

isiku väideteta leida, et avaldajale, kelle juhatuse liige ja ainuosanik RK oli ka puudutatud

isiku seaduslik esindaja perioodil 14.10.2015–11.11.2021, ei tohiks avaldada puudutatud isiku

töötajate ja koostööpartnerite nimesid, nende arvelduskontode numbreid ja tasutud summasid

perioodil 21.12.2016–18.04.2022. Üldjuhul on osanikul alati õigus tutvuda osaühingu

olulisemate raamatupidamis- ja finantsandmetega, sest sellise info tagamine on vajalik

osaniku juhtimis- ja kontrolliõiguse teostamiseks (Saare, K. jt. Ühinguõigus I (2015), II osa p

5.5.3.3.c, äärenr 1262). Avaldaja on toonud esile, et töötajatele makstud tasude kohta teabe

saamine on oluline tema jaoks mh seetõttu, et puudutatud isiku juhatus võib olla viinud raha

ühingust välja, näiteks töö- ja käsunduslepingute kaudu on võimalik raha põhjendamatult

välja võtta (II kd, tl 3). Põhjendatud ei ole puudutatud isiku väide, et avaldaja saab seeläbi

teada ka maksete tingimused, kuna eelduslikult ei nähtu arvelduskontode väljavõttest lepingu

või väljamakse tegemise tingimusi. Vastupidist ei ole puudutatud isik esile toonud. Avaldaja

saab arvelduskonto väljavõtetega tutvudes küll teada, kui palju ja kellele on ülekandeid tehtud

ning kellelt on raha laekunud, mis on vajalik osaniku kontrolliõiguse teostamiseks, kuid kuna

maakohus ei ole rahuldanud avaldust seoses mängu Disco Elysium turustamise,

kättesaadavaks tegemise, müügitulemuste, turundustegevuste, fännikaupade, mänguga seotud

muusika, televisioonilepingute, töölepingute, töövõtulepingute ning käsunduslepingutega

tutvumise osas, ei saa avaldaja arvelduskonto väljavõtetest teada, millistel tingimustel või

mille eest täpsemalt on raha puudutatud isiku ja nende lepingutega seotud isikute vahel

liikunud.

18.4. Piisavaks ei saaks pidada ka filtreeritud arvelduskonto väljavõtete esitamist, kuna sel

juhul ei ole võimalik kontrollida, milliseid andmeid on puudutatud isik varjanud ja

tegelikkuses ei pruugi olla võimalik siiski tutvuda kõigi nende andmetega, millega tutvumist

vaidlustatud määrus iseenesest võimaldab.

2-22-8663

18.5. Puudutatud isik on tuginenud sellele, et osaühingu arvelduskonto väljavõtet ei peaks

tervikuna avaldajale esitama seetõttu, et väljavõtted sisaldavad töötajate isikuandmeid, st

töötajate nimed, töötajate arvelduskonto andmed, töötajatele tehtud ülekannete summad,

kuupäevad ja selgitused. Ringkonnakohus märgib, et isikuandmete kaitset isikuandmete

töötlemisel reguleerib isikuandmete kaitse üldmäärus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu

27.04.2016 määrus (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel

ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta;

edaspidi üldmäärus). Füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel täpsustab ja täiendab

isikuandmete kaitse seadus. Isikuandmete töötlemisel tuleb järgida üldmääruse art-s 5

sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Isikuandmete töötlemisel tuleb mh tagada, et

isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise

eesmärgi seisukohalt (nn võimalikult väheste andmete kogumise põhimõte, üldmääruse art 5

lg 1 p c). Riigikohus on korteriomaniku korteriühistu dokumentidega tutvumise nõudega

seonduvalt selgitanud, et kuigi korteriomanik ei pea korteriomandi- ja korteriühistuseaduse

(KrtS) § 45 lg 1 alusel esitatava teabenõude puhul põhjendama oma õigustatud huvi

korteriühistu dokumentidega tutvumiseks, peab ta juhul, kui need dokumendid sisaldavad

teiste isikute isikuandmeid, siiski põhjendama oma huvi dokumentidega tutvumiseks viisil,

kus ta saab tutvuda isikuandmetega. Kui korteriomanik oma sellist huvi ei põhjenda, ei tohi

korteriühistu KrtS § 45 lg-st 2 tulenevalt siiski keelduda korteriomanikule dokumentidega

tutvuda võimaldamisest täielikult. Sel juhul peab korteriühistu, juhul, kui korteriomanik seda

soovib, võimaldama viimasel tema nõutud dokumentidega tutvuda viisil, kus neis on teiste

isikute isikuandmed kinni kaetud (vt RKTKm 21.06.2023, 2-21-3906, p-d 13.5).

Ringkonnakohus leiab, et viidatud seisukohtadest saab lähtuda ka osaniku teabenõude korral,

mistõttu tuleb praegusel juhul hinnata, kas avaldaja on põhjendanud oma huvi arvelduskonto

väljavõtetega tutvumiseks viisil, kus ta saab tutvuda ka isikuandmetega.

Avaldaja on toonud esile, et töötajatele makstud tasude kohta teabe saamine on oluline tema

jaoks mh seetõttu, et puudutatud isiku juhatus võib olla viinud raha ühingust välja, näiteks

töö- ja käsunduslepingute kaudu on võimalik raha põhjendamatult välja võtta (II kd, tl 3).

Määruskaebuse vastuses (II kd, tl 114 pöördel) on avaldaja toonud täiendavalt esile, et

avaldajal on kahtlus, et puudutatud isiku juhatuse liige IK on endale, endaga seotud isikutele

ja/või isikutele, kes tegelikult osaühingus ei tööta, teinud töötasu nime all ebaseaduslikke

väljamaksed, et puudutatud isikust raha välja kanda. Pangakonto väljavõtted võimaldavad

hinnata, kas puudutatud isiku raha on kasutatud õiguspäraselt. Avaldaja arvates on puudutatud

isiku töötajatele ka mõistlikult ettenähtav, et puudutatud isiku osanikel on õigus puudutatud

isikut puudutavale teabele ning neil on õigus puudutatud isiku dokumentidega tutvuda.

Kolleegiumi hinnangul on avaldaja põhjendanud, et oma osanikuõiguste teostamiseks on tal

käesoleval juhul vajalik tutvuda ka pangakonto väljavõtetest nähtuvate isikuandmetega.

Avaldaja esitatud põhjendusi arvesse võttes ei oleks käesoleval juhul eesmärgipärane

võimaldada avaldajal tutvuda pangakonto väljavõtetega viisil, kus neis on osaühingu juhatuse

poolt isikute isikuandmed kinni kaetud.

18.6. Puudutatud isik on lisaks viidanud sellele, et avaldajal ei saa olla põhjendatud huvi

taotletud määral puudutatud isiku arvelduskontode väljavõtetega tutvumiseks, kuna avaldaja

osalus puudutatud isikus on üksnes 10,3%. Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjust lähtuda

tõlgendusest, et avaldajal on õigus dokumentidega tutvuda üksnes enda osaluse väärtuse

hindamise eesmärgil. Teabeõigus moodustab olulise osa liikmesusõigusega kaasnevatest

õigustest ja selle teostamise kaudu saab osanik otsustada, kuidas ta ühes või teises küsimuses

hääletama peaks või millist vähemusõigust tuleks teostada. Avaldaja on märkinud

asjakohaselt, et tema osaluse suurusest ei peaks sõltuma see, kas dokumentidega tutvumise

avaldus rahuldada või mitte. Riigikohus on seoses aktsionäri õigustega märkinud, et igal

2-22-8663

aktsionäril, olenemata tema osaluse suurusest, on õigus saada üldkoosolekul juhatuselt

aktsiaseltsi tegevuse kohta informatsiooni (RKTKm 17.09.2013, 3-2-1-86-13, p 12). Samast

seisukohast saab lähtuda ka osaühingu puhul. Lisaks tuleb märkida, et 10% suurune osalus

annab osanikule mitmeid seaduses sätestatud õigusi, näiteks võimaldab 1/10 osalus

osakapitalist nõuda osanike koosoleku kokkukutsumist, täiendavate küsimuste võtmist

päevakorda, nõukogu puudumisel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt,

erikontrolli otsustamist ja läbiviija määramist osanike otsusega, likvideerijate määramist ja

tagasikutsumist ning uue likvideerimise lõpparuande koostamise või täiendava likvideerimise

otsustamist (ÄS § 171 lg 2 p 3, § 1711 lg 2, § 184 lg 5, § 191, § 206 lg 3, § 207 lg 2 ja § 215 lg

4). Seega ei ole tegu niivõrd väikese osalusega, mille puhul võiks tekkida kahtlus

dokumentidega tutvumise vajalikkusest.

19. Puudutatud isik on muuhulgas vaidlustanud maakohtu määruse resolutsiooni p 3 alap-d 2–

4, kuid ei ole esitanud sisulisi väiteid, miks on tema hinnangul maakohus selles osas teinud

vale sisulise lahendi. Puudutatud isik ei esitanud ka maakohtu menetluses eraldiseisvaid

väiteid nendes punktides nimetatud dokumentide esitamise sisulise lubamatuse osas.

Määruskaebusest järeldub, et puudutatud isik vaidlustab nimetatud alapunktid eelkõige

seetõttu, et need ei ole selged ja täidetavad. Lisaks on puudutatud isiku hinnangul maakohus

väljunud avalduse piiridest, kui kohustas osasid dokumente esitama ilma ajalise piiranguta.

19.1. Kui osanik soovib näha mingeid kindlaid dokumente, siis tuleb selle lahendi

resolutsioonis, millega kohus rahuldab avaldaja teabenõude ja kohustab puudutatud isikut

esitama avaldajale tutvumiseks teatud dokumente, kõnealused dokumendid piisavalt

määratleda. Piisava määratletuse nõude saab lugeda täidetuks, kui puudutatud isikuga

sarnasele mõistlikule ja heas usus tegutsevale isikule on arusaadav, mida teda esitama

kohustatakse. Riigikohtu arvates võib vähemalt üldjuhul piisavalt määratletuks lugeda nt seda,

kui teabenõude rahuldamise kohta tehtud määruse resolutsioonis märgitakse, et

dokumentideks, millega tutvumise õigus avaldajale antakse, on kindla ajavahemiku jooksul

teatud hinnaga ja teatud isikute vahel sõlmitud lepingud (RKTKm 14.02.2018, 2-16-3492, p

16.2).

19.2. Puudutatud isik juhtis tähelepanu, et terminid „sugulased“, „elukaaslased“,

„õigusteenuse ja raamatupidamisteenuse osutamisega seotud lepingud“ ja „kõik muud

Eversheds Sutherland kontorid“ ei ole üheselt mõistetavad ning kostjal ei ole seetõttu

võimalik määrust kohaselt täita. Avaldaja selgitas vastuses määruskaebusele ja 11.10.2024

seisukohas, et vaidlustatud määruse resolutsiooni p 3 alap-e 2–4 võiks täpsustada, määratledes

selgemalt, kes on nendes punktides nimetatud sugulased ja elukaaslased, mis lepingud on

seotud õigusteenuse ja raamatupidamisteenuse osutamisega ning kuidas määratleda Eversheds

Sutherland kontoreid. Avalduse taotlusi on lubatud menetluses täpsustada (RKTKm

14.02.2018, 2-16-3492, p 12).

Puudutatud isikul ei olnud vastuväiteid resolutsiooni p 3 alap 2–3 täpsustamise osas, kuid

vaidles vastu avaldaja taotlusele asendada „kõik muud Eversheds Sutherland kontorid“

sõnadega „kõik muud Eversheds Sutherlandi kaubamärgi all tegutsevad advokaadibürood“,

kuna tegemist ei ole nõude kitsendamisega ja sellist nõuet ei ole varem esitatud. Kolleegium

ei nõustu, et Eversheds Sutherland kontorid ja Eversheds Sutherlandi kaubamärgi all

tegutsevad advokaadibürood ei võiks omada sama või vähemalt sarnast tähendust. Kuigi

avaldaja esitas 18.04.2022 puudutatud isiku juhatusele ja 09.06.2022 kohtule veidi erinevas

sõnastuses nõude võrreldes täpsustusega, ei ole avaldaja siiski 11.10.2024 esitanud teistsuguse

sisuga nõuet. Avaldaja täpsustus oli tingitud puudutatud isiku määruskaebuses esitatud

väitest, et talle ei ole senisel kujul esitatud nõudest arusaadav, milliseid juriidilisi isikuid

2-22-8663

silmas peetakse. Puudutatud isik ei ole toonud esile, et Eversheds Sutherlandi kaubamärgi all

tegutsevaid advokaadibüroosid on rohkem või teises koosseisus kui Eversheds Sutherlandi

kontoreid. Seetõttu ei ole alust jätta avaldaja nõuet vastavas osas rahuldamata. Kuivõrd

määruskaebemenetluses on ära langenud vaidlus selle üle, kas avaldaja avalduse resolutsiooni

p 3 alap-d 2–3 on selged, sest avaldaja täpsustas enda avaldust selles osas ja põhjendatud on

täpsustada vastavalt avaldaja taotlusele ka alap 4, täiendab ringkonnakohus vastavalt avaldaja

11.10.2024 seisukohale vaidlustatud määruse resolutsiooni p 3 alap-e 2–4.

19.3. Nõustuda saab puudutatud isikuga, et maakohus on jätnud osad avaldaja nõuded ajaliselt

piiritlemata, kuigi avaldaja palus need dokumendid esitada 18.04.2022 seisuga (vaidlustatud

määruse resolutsiooni p 3 alap-d 2, 3, 5, 6 ja 7). Ka avaldaja nõustus vastuses

määruskaebusele, et vaidlustatud määruses on ekslikult jäetud märkimata dokumentide ajaline

piir, kuna avaldaja palus avalduses dokumendid välja nõuda 18.04.2022 seisuga.

Ringkonnakohus saab maakohtu vea parandada ja täiendada määrust selliselt, et kõik

dokumendid peale arvelduskonto väljavõtete tuleb esitada 18.04.2022 seisuga.

20. Puudutatud isik vaidlustas määruskaebuses maakohtu määruse ka määruse resolutsiooni p

3 alap 6 osas, mille järgi peab puudutatud isik esitama avaldajale kõik puudutatud isiku

sõlmitud üüri- ja kasutuslepingud ning kõik nende muudatused. Puudutatud isik juhtis

määruskaebuses tähelepanu asjaolule, et võlaõigusseaduse 3. osa pealkirja kohaselt hõlmavad

kasutuslepingud

muuhulgas

üürilepinguid,

rendilepinguid,

liisingulepinguid,

litsentsilepinguid, frantsiisilepinguid, vahenduslepinguid, tasuta kasutamise lepinguid ja

laenulepinguid. Puudutatud isik leiab, et vaidlustatud määrus on ebaõige osas, mis kohustab

puudutatud isikut esitama piiramatult kõik kasutuslepingud, kuna see on vastuolus määruse

nende põhjendustega, milles kohus leidis, et avaldajal puudub õigus saada teavet puudutatud

isiku peamise majandustegevuse osas ehk osas, mis puudutab videomängude tootmist ja

turustamist. Vastuses määruskaebusele ja ringkonnakohtu 02.10.2024 määrusele on avaldaja

märkinud, et ta soovib avalduse rahuldamist üürilepingute, rendilepingute ja tasuta kasutamise

lepingute osas (II kd, tl 114 pöördel – tl 115, tl 132). Puudutatud isik vastas ringkonnakohtu

02.10.2024 määrusele, et määruskaebuses viidatud üüri-, tasuta kasutamise, rendi- ja

liisingulepingutes ei sisaldu videomängude arendamise, tootmise ja turustamisega seonduvaid

ärisaladusi (II kd, tl 130). Puudutatud isik väitis varasemalt, et kasutuslepinguid ei tohiks

avaldajale kättesaadavaks teha, kuna nendes sisaldub ärisaladus, mistõttu saavad

kasutuslepingute avaldamisel osaühingu huvid oluliselt kahjustada. Kuivõrd avaldaja soovib

üksnes üüri-, rendi- ja tasuta kasutamise lepingute osas avalduse rahuldamist ja selles osas

puudutatud isik olulise kahju tekkimist enam ei väida, on nende lepingute osas eeldused

dokumentidega tutvumise võimaldamiseks (ÄS § 166) täidetud. Vaidlustatud määrust tuleb

vastavalt avaldaja taotletule kasutuslepingute osas piirata üüri-, rendi ja tasuta kasutamise

lepingutega.

21. Seoses vaidlustatud määruse resolutsiooni täpsustamisega märgib ringkonnakohus, et

kolleegiumi hinnangul peaks ka vaidlustatud määruses senisel kujul määratletud dokumendid

olema puudutatud isikuga sarnasele mõistlikule ja heas usus tegutsevale isikule arusaadavad,

kuid kuna avaldaja on nõustunud vastusena määruskaebuse etteheidetele oma nõudeid

täpsustama ja kitsendama, siis puudutatud isiku selguse huvides täpsustab ringkonnakohus

vaidlustatud määrust. See aga ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks vastavas osas.

Puudutatud isik on nõuete ebaselgusele tuginenud esmakordselt määruskaebuses.

22. Puudutatud isik vaidlustas maakohtu määruse ka resolutsiooni p 3 alap-de 5 ja 7 osas,

millega kohustati puudutatud isikut esitama avaldajale vastavalt kõik puudutatud isiku

sõlmitud lepingud ja nende muudatused selles punktis nimetatud äriühingutega ning kõik

2-22-8663

puudutatud isiku sõlmitud laenulepingud, kus puudutatud isik on laenusaaja või laenuandja

ning kõik nende muudatused. Määruskaebus ei sisalda eraldiseisvaid põhjendusi nende

lepingute osas, millist materiaal- või menetlusõiguse normi on maakohus nõuete rahuldamisel

rikkunud ning miks puudutatud isiku arvates tuleks nende dokumentide osas teha maakohtust

erinev lahend. Ka maakohtu menetluses vaidles puudtatud isik avaldusele tervikuna vastu,

kuid seoses nimetatud lepingutega iseseisvaid põhjendusi keeldumiseks ei esitanud. Maakohtu

menetluses väitis puudutatud isik üldsõnaliselt, et need lepingud sisaldavad ärisaladust, st

avalikult mittekättesaadavaid andmeid puudutatud isiku tehingute ja nende tingimuste kohta.

Kuna puudutatud isik ei tõendanud ega põhistanud käesolevas punktis mainitud lepingute

esitamisega seoses olulise kahju tekkimist, ei ole põhjust maakohtu määrust ka selles osas

tühistada.

23. Puudutatud isik ei nõustu vaidlustatud määruses kehtestatud täitmise korraga.

Dokumentide e-kirja teel saatmise kohustuse panemine puudutatud isikule on tema hinnangul

seadusega vastuolus, kuna ÄS § 166 lg 1 võimaldab osanikul dokumentidega üksnes tutvuda,

mitte saada enda valdusesse nende ärakirju. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene puudutatud

isiku ja maakohtu viidatud Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 2-20-9006, et kohus ei võiks

kohustada osaühingut edastama dokumendid e-kirja teel. Vastupidi, Riigikohus on pidanud

mõistlikuks teha osanikule elektrooniliselt kättesaadavaks need digidokumendid, millega

osanikul on õigus tutvuda, kui sobiv elektrooniline kanal (nt e-posti teel edastamine,

veebipõhine failihoidja ehk pilveteenus vms) on lisakulutusi tegemata kättesaadav ning muud

alternatiivid (elektroonilistest dokumentidest paberväljatrükkide tegemine, osanikule

osaühingu ruumides elektrooniliste dokumentidega tutvuda võimaldamine) põhjustaksid

sellega võrreldes suuremat kulu või ebamugavusi (RKTKm 26.01.2022, 2-20-9006, p 14).

Maakohus põhjendas, et vähemalt osaliselt on dokumendid ja teave, mille osas kohus

avalduse rahuldas, eelduslikult olemas vaid digitaalsel kujul, mistõttu on nende

dokumentidega tutvumine paberkujul mõnes asukohas osaühingut ebamõistlikult koormav.

Puudutatud isik ei ole toonud esile, et avaldaja nõutud dokumendid ei oleks puudutatud isikul

olemas digitaalselt ning et nendest paberväljatrükkide tegemine oleks osaühingut vähem

koormav kui nende saatmine e-postiga. Dokumentidega tutvumisest ja nende sisu võimalikust

teatavakssaamisest tulenevat osaühingu huvide olulise kahjustamise ohtu tuleb hinnata juba

staadiumis, kus otsustatakse, missuguste dokumentidega ja missuguses mahus on osanikul

õigus tutvuda ning kui osanik on saanud õiguse dokumentidega tutvuda, siis ei ole alust seda

õigust sisuliselt kitsendada võimalikult ebamugava dokumentidega tutvumise korra

kindlaksmääramise teel (RKTKm 26.01.2022, 2-20-9006, p 12.4).

Lisaks soovis puudutatud isik maakohtu menetluses, et talle jääks valikuvõimalus, kas

edastada dokumendid avaldajale e-kirja teel või võimaldada dokumentidega tutvumist ka

muus asukohas väljaspool puudutatud isiku asukohta Tallinna linna piires ning avaldajal

puudub võimalus saada koopiaid dokumentidest. Riigikohtu seisukohast lähtuvalt on osanikul

õigus teha dokumentidega tutvumise käigus nendest tehniliste abivahenditega koopiad

(RKTKm 26.01.2022, 2-20-9006, p 12.2). Seetõttu ei olnud põhjendatud määrata täitmise

korrana alternatiiv vastavalt puudutatud isiku soovile, mille kohaselt võib avaldaja

dokumentidega füüsiliselt tutvuda, kuid koopiaid teha ei tohi. Puudutatud isikule ei olnud

vastuvõetav avaldaja taotletud alternatiiv, et teave ja dokumendid esitatakse tutvumiseks

puudutatud isiku asukohas (võimaldades mh dokumente jäädvustada, sh pildistades,

skaneerides või koopiamasina abil füüsilisi või elektroonilisi koopiaid tehes). Kuivõrd

puudutatud isik ei olnud nõus dokumentidega kohapeal tutvumisega selliselt, et nendest võib

koopiaid teha, siis puudus vajadus seda valikut ka määruse resolutsioonis puudutatud isikule

anda.

2-22-8663

24. TsMS § 447 lg 2 (koosmõjus § 463 lg-ga 2) alusel parandab ringkonnakohus vaidlustatud

määruse resolutsiooni p 3 alap-s 5 nimetatud isikute ärinimed.

25. Käesolev määrus on TsMS § 696 lg 3 järgi edasikaevatav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

26. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Puudutatud isik vaidlustas

maakohtu määruse ka menetluskulude jaotuse osas. Kuna vaidlustatud määrus jääb selle

sisulises osas muutmata, ei ole põhjust muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Maakohus

rahuldas avalduse enam kui pooles ulatuses: rahuldas avalduse taotluse p 1 alap-d a–f, m, o,

osaliselt p ja q–s, st kokku 12 nõuet; rahuldamata jäid taotluse p 1 alap-d g–l, n ja osaliselt p,

st kokku 8 nõuet. Lisaks loobus avaldaja nõuetest p 1 alap t ja u, kuna puudutatud isik esitas

menetluse jooksul oma 2021–2022 majandusaasta aruande, mis osanike 01.09.2023

koosolekul kinnitati, st täitis avaldaja taotluse p 1 alap-d t ja u. Eelnevat arvestades ei ole

maakohus ületanud menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmisel diskretsioonipiire,

mida TsMS § 172 lg 1 teine lause võimaldab.

Puudutatud isik palub menetluskulud jätta nõuete määruskaebemenetluses piiritlemise tõttu

vastavas osas sõltumata lõpplahendist avaldaja kanda, kuna avaldaja on piiratud osas nõude

esitamise ja menetlemisega põhjustanud puudutatud isikule põhjendamatult kulusid.

Ringkonnakohus märgib, et puudutatud isik ei esitanud nende nõuete selguse või täidetavuse

osas ühtegi vastuväidet maakohtus. Avaldajal ei olnud seetõttu põhjust oma nõudeid varem

täiendavalt piiritleda ja seda ei saa avaldajale ka ette heita. Menetlusosalised peavad

menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui

menetluse seisund seda võimaldab (TsMS § 329 lg 1). Tulenevalt TsMS § 662 lg-st 3 on

ringkonnakohus pidanud puudutatud isiku uute vastuväidete esitamist lubatavaks. Sellest

lähtuvalt aga ei ole põhjust jätta menetluskulusid suuremas osas avaldaja kanda.

27. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

28. TsMS § 174 lg 3 järgi määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses kantud

menetluskulude rahalise suuruse.

28.1. Avaldaja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja õigusabikulu

määruskaebemenetluses 28,5 tundi, mis vastab summale 7270,52 eurot (sh käibemaks).

Avaldajale osutati õigusabiteenust hinnaga 190 ja 295 eurot tunnis (lisandub käibemaks).

Avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu on kulu arvestatud käibemaksuga.

28.2. Avaldajat esindasid advokaat Kristi Traagel ja vandeadvokaat Anton Sigal.

Menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele lisatud spetsifikatsiooni kohaselt kulus Kristi

Traagelil õigusabi osutamisele 23,3 tundi järgnevalt:

- asja lahendava määrusega tutvumine, selle analüüs, kliendiga suhtlus ja büroosisene arutelu

22.12.2023–04.01.2024 kokku 1,3 tundi;

- määruskaebusega ja tähtaja määramise määrusega tutvumine, suhtlus kliendiga 07.–

16.01.2024 kokku 2,8 tundi;

- määruskaebusele vastuse koostamine, suhtlus kliendiga, vormistamine ja kohtule esitamine

16.–29.01.2024 kokku 14 tundi;

- määruskaebuse ringkonnakohtule edastamise kirjaga tutvumine 31.01.2024 – 0,1 tundi;

- konverentsikõne kliendiga 12.02.2024 – 0,5 tundi;

2-22-8663

- kohtuniku taandamise määrusega tutvumine ja kliendi teavitamine 23.02.2024 – 0,2 tundi;

- kliendile e-kirja koostamine 27.02.2024 –0,1 tundi;

- puudutatud isiku päringu ja kohtu vastusega tutvumine ja kliendile edastamine 01.04.2024–

03.04.2024 kokku 0,3 tundi;

- konverentsikõne kliendiga ja ettevalmistus kõneks 29.04.2024 – 0,6 tundi;

- e-kiri kliendile 09.09.2024 – 0,2 tundi;

- 02.10.2024 määrusega tutvumine ja kliendi teavitamine 0,5 tundi;

- tähtaja pikendamise taotluse ja kohtu kirjaga tutvumine 04.10.2024 – 0,2 tundi;

- kohtunõudele vastuse koostamine 09.10.2024 – 0,5 tundi;

- Tütreke OÜ seisukohaga tutvumine 10.10.2024 – 0,1 tundi;

- dokumendi kohtule esitamine 11.10.2024 – 0,2 tundi;

- avaldaja seisukohaga tutvumine 15.10.2024 – 0,2 tundi;

- seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 17.–22.10.2024 kokku 1,5 tundi.

Anton Sigalil kulus õigusabi osutamisele kokku 5,2 tundi järgevalt:

- kirjavahetus kliendiga 12.01.2024 – 0,1 tundi;

- vastus määruskaebusele – ülevaatamine ja täiendamine 26.01.2024 – 3 tundi;

- konverentsikõne kliendiga 12.02.2024 – 0,5 tundi

- kõne kliendiga 29.04.2024 – 0,5 tundi

- ringkonnakohtu määrusega tutvumine 02.10.2024 – 0,3 tundi;

- vastuse kohtunõudele ülevaatamine 11.10.2024 – 0,3 tundi;

- avaldaja seisukoha ja menetluskulude nimekirja ettevalmistamine 22.10.2024 – 0,5 tundi.

28.3. Puudutatud isik palub vähendada avaldaja menetluskulusid. Põhjendatud ei ole kõrgem

avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu kui 200 eurot (ilma käibemaksuta). Avaldaja

kulunimekirjas enne puudutatud isiku poolt 05.01.2024 määruskaebuse esitamist (s.o

22.12.2023–04.01.2024) tehtud kulud ei ole põhjendatud ega hüvitatavad määruskaebuse

menetluse kulude raames. 31.01.2024 avaldaja kulu seoses määruskaebuse esitamisega ei ole

põhjendatud ega hüvitatav, kuna puudutatud isikule teadaolevalt ei ole avaldaja

määruskaebust käesolevas asjas esitanud. Perioodidel 12.02.2024–27.02.2024 ja 29.04.2024–

09.09.2024 avaldaja tehtud kulud ei ole põhjendatud ega hüvitatavad, kuivõrd nimetatud

perioodil puudus avaldajal vajadus teha käesolevas asjas õigusabikulusid (kohus ei olnud

määranud tähtaegasid ega pannud menetlusosalistele toimingute tegemise kohustusi, samuti ei

ole avaldaja nimetatud perioodil menetlustoiminguid ka teinud). 10.10.2024 avaldaja

õigusabikulu seoses OÜ Tütreke seisukohaga on põhjendamatu ja ei ole hüvitatav, kuna OÜ

Tütreke ei ole käesolevas asjas seisukohti esitanud.

28.4. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on asja keerukust ja menetlusdokumentide sisu

ning mahtu arvestades avaldaja lepingulise esindaja ajakulu menetluskulude nimekirjas

märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalik osaliselt. Avaldajat esindas menetluses kaks

lepingulist esindajat. Mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need

on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (TsMS § 175 lg 3). Selleks

peab kohus kohtuasja materjalidega tutvudes hindama, milles asja keerukus seisnes. Mitme

esindaja kasutamise vajadust peab põhjendama pool, kes kulude hüvitamist nõuab. Praegusel

juhul ei ole kolleegiumi arvates tegemist vaidlusega, mille keerukus tingiks iseenesest kahe

lepingulise esindaja põhjendatuse. Riigikohtu hiljutise seisukoha järgi on kulude hüvitamist

taotleva menetlusosalise ülesanne esile tuua, miks oli mitme esindaja kasutamine vajalik,

eelkõige kuidas mitme esindaja kasutamine kokkuvõtlikult menetluskulude vähendamisele

kaasa aitas. Kohus saab mitme esindaja kasutamisel teise esindaja kulud välja mõista vaid

2-22-8663

juhul, kui kulude hüvitamist taotlev menetlusosaline on veenvalt põhjendanud, miks mitme

esindaja kasutamine oli vajalik. Ilma menetluskulude hüvitamist taotleva poole selgesõnaliste

põhjendusteta on kohtul võimalik selliseid menetluskulusid arvesse võtta üksnes juhul, kui

nende vajalikkus ja menetluskulusid tervikuna vähendav mõju on menetluskulude nimekirjast

nähtuvalt ilmselge (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 16). Avaldaja ei ole põhjendanud,

miks oli mitme esindaja kasutamine vajalik. Samuti ei ole see vajadus nähtav menetluskulude

nimekirjast. Õigusabi on valdavas osas osutanud advokaat Kristi Traagel ning

vandeadvokaadi Anton Sigali õigusabitoimingud seisnesid eelkõige advokaadi koostatud

dokumentide ülevaatamises ja täiendamises ning kliendiga suhtlemises, st toimingud olid

suures osas dubleerivad. Dubleerivate toimingute tegemist ja advokaat Kristi Traageli töö

ülevaatamist ei saa praeguses asjas pidada vajalikuks ja põhjendatud kuluks, mida vastaspool

peaks hüvitama. Eelnevat arvestades hindab ringkonnakohus vaid selle lepingulise esindaja

kulude vajalikkust ja põhjendatust, kes on avaldajat menetluses valdavalt esindanud, s.o

advokaat Kristi Traageli kulusid.

28.5. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu

vaidlustatud määrusega ja määruskaebusega tutvumisele, kliendiga suhtlemisele ja

määruskaebusele vastuse koostamisele ei olnud avaldaja esindajal põhjendatud ega vajalik

kulutada rohkem kui 16 tundi. Arvestada tuleb seejuures tsiviilasja keskmist keerukust ja

menetlusdokumentide sisu ning mahtu (vaidlustatud määrus 24 lk, määruskaebus 17 lk ja

vastus määruskaebusele 8 lk), samas määruskaebuses esitatud varasemaid korduvaid

seisukohti, kuid ka uusi väiteid. Ringkonnakohus ei pea erinevalt puudutatud isikust

põhjendamatuks kuluks vaidlustatud määrusega tutvumist, kuivõrd ka määruskaebusele

vastamiseks tuleb esindajal vaidlustatud määrusega tutvuda. Põhjendatud ja vajalikud kulud

on menetluskulude nimekirjas märgitud määruskaebuse edastamise kirjaga, kohtuniku

taandamise määrusega ja kohtu 03.04.2024 järelepärimise vastusega tutvumise ning kliendi

teavitamise ajakulu kokku 0,6 tundi. Puudutatud isiku vastuväites mainitud määruskaebuse

esitamise kulu menetluskulude nimekirjast ei nähtu. Ringkonnakohus nõustub puudutatud

isikuga, et avaldaja lepingulise esindaja ajakulu kliendile e-kirjade saatmisele ja kõnede

tegemisele menetlusdokumentide esitamise vahelisel ajal (nimelt 12.02.2024, 27.02.2024,

29.04.2024–09.09.2024), ei saa pidada põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mida vastaspool

peaks hüvitama. Ringkonnakohtu 02.10.2024 määrusega tutvumine, tähtaja pikendamise

kirjadega, 10.10.2024 ja 15.10.2024 puudutatud isiku seisukohtadega (nimekirjas ekslikult

OÜ Tütreke seisukoht ja avaldaja seisukoht) tutvumine ning 11.10.2024 ja 23.10.2024

seisukohtade koostamine on põhjendatud menetluskulukulude nimekirjas nimetatud määras, st

kokku 3,2 tundi, arvestades nende menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Seega on avaldaja

lepingulise esindaja määruskaebemenetluse ajakulu põhjendatud kokku 19,8 tunni ulatuses.

28.6. Avaldajale osutatud õigusteenuse tunnitasu 190 eurot, millele lisandub käibemaks, ei

ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Avaldaja on kinnitanud TsMS § 174

lg 10 alusel, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada.

28.7. Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskuludena välja mõista 4587,74

eurot (0,5 tundi tunnitasuga 190 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ja 19,3 tundi

tunnitasuga 190 eurot, millele lisandub käibemaks 22%). Avaldaja taotlusel tuleb puudutatud

isikult välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.

29. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude

2-22-8663

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)