4-24-3368/12 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

4-24-3368

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. november 2024.a, Rapla kohtumaja

Väärteoasja number

4-24-3368 (263024003329)

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Endla Ülviste

Aivi Meister

Väärteoasi

Karl Hendrik Annuse kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lääne

prefektuuri

Kesk-Eesti

politseijaoskonna

26.09.2024.a otsusele väärteoasjas nr 263024003329

liiklusseaduse (LS) § 242 lg 1 ja LS § 227 lg 4 järgi.

Menetlusosalised

Menetlusalune isik: Karl Hendrik Annus; isikukood:

39506120837; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxx; e-

post: xxx.

Kaitsja: Indrek Repnau, Repnau Õigusbüroo OÜ; e-post:

xxx

Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri

Kesk-Eesti

politseijaoskonna

Rapla

menetlusgrupi esindaja Piret Pesti.

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus otsustas:

1. Tühistada osaliselt Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti

politseijaoskonna 26.09.2024.a otsus Karl Hendrik Annusele määratud karistuses osas ja

teha selles osas uus otsus.

2. Määrata Karl Hendrik Annusele KarS § 63 lg 1 alusel LS § 227 lg 4 ja LS § 242 lg 1

järgi karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) aastaks ja 2 (kaheks) kuuks.

3. Rahuldada Karl Hendrik Annuse kaebus osaliselt.

Kohtuotsuse ärakiri edastada Karl Hendrik Annusele, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

EDASIKAEBAMISE KORD

1 (7)

4-24-3368

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb

Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

lõpposa kättesaamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on

kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 04.detsembril

2024.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul,

alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtuväline menetlus

1. 29.08.2024.a koostati Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri poolt väärteoprotokoll,

millega tuvastati, et Karl Hendrik Annus juhtis 29.08.2024.a kell 20:31 Rapla maakonnas

Rapla vallas Tallinn-Rapla-Türi tee 44-l kilomeetril mootorsõidukit asulaväliselt teel

kiirusega 180 ± 6 km/h, kus lubatud suurim sõidukiirus on 90 km/h, millega ületas lubatud

suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 84 km/h. Sõidukil puudusid nähtaval kohal algaja juhi

tunnusmärgid ees ja taga. Juht oli esmase juhiloa omaja. Karl Hendrik Annus rikkus LS § 15

lg 1 p 1 ja LS § 106 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 4 ja LS § 242 lg 1 järgi

kvalifitseeritavad väärteod.

2. Kohtuvälise menetleja 26.09.2024.a otsusega tunnistati Karl Hendrik Annus süüdi LS §

227 lg 4 ja LS § 242 lg 1 järgi, s.o lubatud sõidukiiruse ületamises üle 60 km/h ja

liiklusnõuete muus rikkumises seoses algaja juhi tunnusmärkide puudumisega ning temale

määrati KarS § 63 lõike 1 kohaselt LS § 227 lg 4 järgi karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine

kahekümneks kuuks.

3. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik pani toime temale

inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusaluse isiku süü rikkumise

toimepanemises on tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga ja väärteoprotokolli

koostanud kohtuvälise menetleja ametnik on tajunud väärteo tehiolusid.

4. LS § 227 lg 4 järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise eest üle 60 km/h rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (s.o 1200 eurot), arestiga või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. LS § 227 lg 5 p 3 kohaselt

võib sätestatud süüteo eest võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse kuuest

kuust kuni kaheteistkümne kuuni.

5. Menetlusalune isik pani nimetatud teod toime tahtlikult. Karistust kergendav asjaolu on

kahetsus ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusaluse isiku näol on tegemist

esmast juhiluba omava isikuga. Esmase juhiloa saajalt eeldatakse juhtimisõiguse saamiseks

vajaliku koolituse läbimist ja ilmselgelt peaks sellisel juhil õpitu värskelt meeles olema.

Esmane juhiluba väljastatakse selleks, et algaja juht tõestaks enda sobivust juhina liikluses ja

õiguskuulekas käitumine on eelduseks, et esmase juhiloa tähtaja möödumisel saaks juht

juhiloa.

6. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega

arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda

ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Oma tegevusega

seadis menetlusalune isik reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ning

vara. Isik ei ole endale aru andnud sellest, et osalemine liikluses tähendab ka endale vastutuse

võtmist. Juhtimisõiguse omandamise eelduseks on asjaolu, et juhtimisõiguse saab isik, kes

2 (7)

4-24-3368

tunneb liiklusseaduses kehtestatud reegleid ja nõudeid ning ka täidab neid.

7. Kohtuväline menetleja ei pea otstarbekaks isiku karistamist rahatrahviga, karistuse

määramisel tuleb kohaldada teiseliigilist karistust s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmist. Juhtimisõigus ei ole inimesele sünniga kaasa antud võõrandamatu õigus, vaid

tegemist on privileegiga, mida isikul on võimalik endale taotleda ning teatud tingimusi

järgides ka saada. Samuti on võimalik seda teatud tingimuste esinemisel karistuste eesmärkide

täideviimiseks ära võtta.

8. Hinnates menetlusaluse isiku süüd LS § 227 lg 4 ettenähtud teo toimepanemisel leiab

kohtuväline menetleja, et süü suurus sõltub numbrilisest näidust ja kõnealuse rikkumise puhul

(lubatud sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui 84km/h) on menetlusaluse isiku süü

maksimaalne. Käesolevas väärteoasjas on tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isiku poolt

Tallinn-Rapla-Türi maanteel juhitud sõiduki kiirus ületas olulisel määral lubatut. Isiku

käitumine näitab ilmselgelt tema ükskõikset ja üleolevat suhtumist liiklusohutusse, teistesse

liiklejatesse ning võimalikku saabuvase tagajärge.

9. Kohtuväline menetleja leiab kokkuvõttes, et põhikaristusena juhtimiselt kõrvaldamine

keskmisest suuremas määras omab konkreetse menetlusaluse isiku asjas eripreventiivset

eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne.

Menetlusaluse isiku kaebus

10. 15.10.2024.a esitas Karl Hendrik Annus eelnimetatud otsusele kaebuse, milles palub

lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 2 alusel koos kohustusega läbida liiklusohutuse

sotsiaalprogramm või määrata karistusena rahatrahv, milline võimaldada tasuda ositi ning

jätta lisakaristus kohaldamata või alternatiivina kergendada oluliselt mõistetud karistust.

11. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel rikkunud olulises

ulatuses põhjendamiskohustust, mis on käsitletav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena.

Kohtuväline menetleja ei arvestanud karistust kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku

kahetsust. Kohtuvälise menetleja otsusest ei selgu eripreventiivne eesmärk. Tähelepanuta on

jäetud, et menetlusalust isikut ei ole kordagi karistatud liiklusalaste rikkumiste toimepanemise

eest. Kohtueelses menetluses pole menetlusalust isikut üle kuulatud. Menetleja on üksnes

tuginenud sõidukiiruse ületamise faktile, menetleja ei ole sisuliselt püüdnudki isiku süü

ulatuses selgusele jõuda. Karistuse määramisel on jäetud arvestamata menetlusaluse isiku

majanduslik ja perekondlik seisund.

Kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohtu seisukoht

12. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133

loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite

analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel

tuginetud.

13. Kohus, olles uurinud kõiki kirjalikke tõendeid, kuulanud ära tunnistaja, menetlusaluse

isiku, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja, leiab, et tõendamist on leidnud LS § 227

lg 4 ja LS § 242 lg 1 järgi ettenähtud väärtegude toimepanemine Karl Hendrik Annuse poolt,

kuid temale määratud karistus ei ole kooskõlas KarS § 56 lg- s 1 sätestatud karistuse

mõistmise alustega.

3 (7)

4-24-3368

14. Väärteoprotokolli kohaselt pannakse Karl Hendrik Annusele süüks LS § 15 lg 1 p 1

nõuete rikkumist ning sellega LS § 227 lg 4 järgi ettenähtud väärteo toime panemist, s.o

lubatud sõidukiiruse, 90 km/h, ületamist vähemalt 84 km/h. Asjas puudub vaidlus selle üle, et

Karl Hendrik Annus juhtis 29.08.2024.a kell 20.31 Rapla maakonnas, Rapla vallas, Tallinn-

Rapla-Türi tee 44-l kilomeetril mootorsõidukit BMW 535D reg. märgiga xxx 1asulaväliselt

teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 90 km/h, kiirusega 180 ± 6 km/h. Menetlusalune isik

tunnistab kiiruse ületamist. (tl 16-16 pöördel)

15. 29.08.2024.a koostatud kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt on Karl Hendrik

Annuse juhitud sõiduki BMW 535D reg. märgiga xxx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutatud

kiirusmõõteseade Stalker DSR 2X töökorras ja testitud. Mõõteseadme näidu kohaselt oli

menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki sõidukiiruseks 180 km/h. Vastavalt

mõõtemetoodikale arvestati sõidukiirusel 118 km/h liikuvast sõidukist statsionaarselt

paigaldatud kiirusmõõturiga samas suunas liikuva sõiduki kiiruse mõõtmisel

laiendmääramatust +/-6 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks

mõõtetulemuseks 174 km/h. Lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem

kui 84 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit, Karl Hendrik Annusel

avaldusi ei olnud, ta nõustus protokolliga ning allkirjastas selle. (tl 14 pöördel-15 pöördel)

16. Kohtuistungil andis Arno Einmann ütlused, mille kohaselt nad teostasid liiklusjärelevalvet

ja nägid enne Urge tanklat kiirusmõõturil kiirust 120 km/h. Oli hämaram aeg ja täpsemalt ei

teadnud, milline sõiduk see võis olla. Keerasid ringi ja järgnesid, enne Kohilat pikal sirgel

tagant mõõtes said vahepeal kiiruseks 163 km/h. Sõidukid olid kaugel, ei suutnud kiirust

fikseerida, sõitsid järgi kuni Purila ristini enne Hagudi alevit. Tumedam sõiduauto oli teiste

sabas, otsis tõenäoliselt möödasõitu, aga sobivat hetke ei olnud. Kui alevi silt läbi sai, teostas

sõiduk möödasõidu suurel kiirusel. Kiirus oli nii suur, et järgi ei jõudnud. Sõites üle Aranküla

raudteeülesõidu ja üle mäe Rapla poole, nägid jälle sõidukit, said kiirusmõõturil kiiruseks 180

km/h, mille paarimees lukustas. Jõudsid sõidukile järele, peatasid selle punase-sinise

märguandega. Sõiduk peatud, roolis oli Karl Hendrik Annus, kes esitas dokumendi.

Kontrollimisel selgus, et algaja juhi tunnusmärgid olid sõidukil puudu. Urgelt Rapla linna

lähedal sõiduki peatamiseni oli umbes paarkümmend kilomeetrit. Karl Hendrik Annusele

pakuti võimalust anda omakäelisi ütlusi. Väärteoprotokolli pani Arno Einamann ütlused kirja

Karl Hendrik Annus sõnade järgi, kuna tal käed värisesid.

17. Kohtuistungil andis Karl Hendrik Annuse ütlused, mille kohaselt ta tõesti tegi möödasõite

ja vaatas spidomeetrit. Polnud eesmärk nii kiiresti sõita, ta lihtsalt soovis pääseda aeglastest

autodest mööda. Kiirus võis olla 160 km/h. Kiirustas, kuna pidi aitama sõbral köögimööblit

tassida. Kui peatumismärguanne anti, jäi kohe seisma. Väga kahetseb, et selle toime pani,

kindlasti ei teeks seda uuesti. Peale rikkumist on jätkanud väga korralikku sõidustiili, ei soovi

sellist viga enam korrata. Peale seda juhtumit ei ole liiklusalaseid rikkumisi toime pannud.

Algaja juhi märk on esiaknal, ta lükkab selle akna vahele, sealt kukub ära. Tagumisel aknal

algaja juhi märki ei ole olnud. Peale rikkumist on jätkanud korrektset sõidustiili ning

juhtimisõigus on oluline kuna soovib alustada toitlustusega festivalidel ning sinna autoga

kohale. Samuti on vaja sõidutada juhtimisõiguseta pereliikmeid.

18. Kohtulikul arutamisel leidis tõendamist, et Karl Hendrik Annus ületas 29.08.2024.a kell

20.31 Rapla maakonnas, Rapla vallas, Tallinn-Rapla-Türi tee 44-l kilomeetril, s.o asulavälisel

teel, juhtides mootorsõidukit BMW 535D reg. märgiga xxx tahtlikult lubatud suurimat

sõidukiirust, mitte vähem kui 84 km/h. Asjas puudub vaidlus selles ning Karl Hendrik Annus

4 (7)

4-24-3368

tunnistab, et ta ületas kiirust ning selgitas, et sisulist põhjust kiirustamiseks polnud ja ka

vajadus suurtel kiirustel möödasõitmiseks puudus. Ta soovis mööda pääseda teistest

sõidukitest ning minna appi sõbrale.

19. Karl Hendrik Annus pani väärteo toime kavatsetult, kohus ei tuvastanud Karl Hendrik

Annuse teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid, seega kaebuse esitaja rikkus

LS § 15 lg 1 p 1 nõuet ja pani toime LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo.

20. Lisaks pannakse väärteoprotokolli kohaselt Karl Hendrik Annusele süüks LS § 106 lg 3

nõuete rikkumist ja sellega LS § 242 lg 1 järgi ettenähtud väärteo toime panemist, s.o esmase

juhtimisõigusega juhi poolt mootorsõiduki juhtimist algaja juhi tunnusmärkideta. Asjas

puudub vaidlus selles, et Karl Hendrik Annus on algaja juht ja 29.08.2024.a kell 20.31 tema

juhitud mootorsõidukil ei olnud ees ega taga nähtavad algaja juhi tunnusmärgid. Karl Hendrik

Annuse detailandmete päringu kohaselt on tal esmane kehtiv B kategooria juhiluba kehtiv

alates 26.09.2023. (tl 17 pöördel-18)

21. Kohtuistungil andis Karl Hendrik Annus ütlused, mille kohaselt algaja juhi märk kukub

akna vahelt ära. Märk oli eespool, tagumist märki ei ole olnud. Arno Einmann kinnitas, et

Karl Hendrik Annuse juhitud sõidukil algaja juhi tunnusmärgid puudusid. Sega jättis Karl

Hendrik Annus algaja juhi tunnusmärgi korrektselt ja püsivalt auto esiaknale kinnitamata ning

tagumine märk puudus.

22. Kohtulikul arutamisel leidis tõendamist, et 29.08.2024.a kell 20.31 Rapla maakonnas,

Rapla vallas, Tallinn-Rapla-Türi tee 44-l kilomeetril esmase juhtimisõigusega Karl Hendrik

Annuse poolt juhitud mootorsõidukil puudusid ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi

tunnusmärgid. Karl Hendrik Annus pani väärteo toime kavatsetult, kohus ei tuvastanud Karl

Hendrik Annuse teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid, seega ta rikkus LS §

106 lg 3 nõuet ja pani toime LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo.

23. Karl Hendrik Annus taotles kohtult väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutusel

või karistusena rahatrahvi määramist, milline võimaldada tasuda ositi või temale määratud

karistuse olulist kergendamist.

24. Väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutusel Karl Hendrik Annuse suhtes ei ole

põhjendatud, sest tema süü on keskmisest suurem ning on ka avalik menetlushuvi Karl

Hendrik Annuse karistamiseks, kuna tema süüteod on toime pandud elusfääris, milles tuleb

kehtestatud reeglitest rangelt kinni pidada, et tagada enda ja kaasliiklejate turvalisus. Kohus

nõustub kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse liigiga, kuid leiab, et karistuse pikkus

ei ole kooskõlas KarS §-s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning

karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja arvestada

tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

25. Kohtuväline menetleja leidis väärteootsuses õigesti, et Karl Hendrik Annus on pannud

toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule ning määras KarS § 63 lõike 1

kohaselt põhikaristuseks LS § 227 lg 4 järgi, oluliselt üle sanktsiooni keskmise määra,

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kahekümneks kuuks. LS § 227 lg 4 ettenähtud

väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.

5 (7)

4-24-3368

26. Kohus leiab, et Karl Hendrik Annuse teosüü on üle keskmise määra. Karl Hendrik Annus

pani antud väärteo toime tahtlikult kavatsetuse vormis. Ületades lubatud sõidukiirust

vähemalt 84 km/h tunnis pani esmast juhiluba omav Karl Hendrik Annus, kellele kehtib

kiiruspiirang 90 km/h ka maanteelõikudel, kus on lubatud ka suurimad kiirused, toime raske

liiklussüüteo. Jättes sõidukile nõuetekohaselt kinnitamata algaja juhi tunnusmärgid, pani Karl

Hendrik Annus samaaegselt toime kaks liiklusväärtegu.

27. Karl Hendrik Annus pani väärteo on toime elusfääris, milles tuleb kehtestatud reeglitest

rangelt kinni pidada, et tagada enda ja kaaskodanike turvalisus. Asulavälisel teel, suurel

kiirusel autodest möödasõitu sooritades, toimuvad liiklusõnnetused on vältimatult raskete

tagajärgedega, seetõttu tuleb kasutada kõiki võimalusi liikluskultuuri parandamiseks.

Ohuolukorrad võivad maanteedel suurtel kiirustel sõites silmapilkselt tekkida. Teele võivad

joosta loomad või inimesed, ette võivad sõita või keerata teised mootorsõidukid, teekate võib

muutuda libedaks (erinevatel põhjustel ka kohati ja ajutiselt) jne. Piirkiirused on määratud

liiklusohutust tagama ning asulavälisel maanteel lubatud sõidukiirust ületades möödasõidu

sooritamine on, sõltumata ilmastiku- ja teeoludest, ohtlik. Kohus nõustub kohtuvälise

menetlejaga selles, et Karl Hendrik Annus seadis oma tegevusega reaalsesse ohtu nii enda kui

ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara.

28. Esmane juhiluba kehtib kaks aastat, see on n-ö katseaeg, mille jooksul esmase juhiloa

omanik õpib liikluses iseseisvalt hakkama saama, omandab vajaliku vilumuse ning näitab

oma õiguskuuleka liikluskäitumisega valmidust juhiluba omandada. Karl Hendrik Annus pani

aga 29.08.2024.a toime kaks väärtegu, mis LS § 227 lg 4 sanktsiooni arvestades on raskeim

liiklusväärtegu. Ajendatud soovist kiiresti sõbrale appi minna sooritas Karl Hendrik Annus

ohtlike möödasõite ning ületas lubatud suurimat sõidukiirust 84 km/h. Kohtu hinnangul viitab

Karl Hendrik Annuse käitumine sellele, temal puuduvad, vaatamata omandatud esmasele

juhtimisõigusele, teadmised esmase juhiloa omanikule kehtestatud nõuetest ning

liiklusohutusest. Seetõttu on põhjendatud kohtuvälise menetleja poolt Karl Hendrik Annusele

määratud karistuse liik ning tema ajutine kõrvaldamine liiklusest, kuni liikluses osalemiseks

ja mootorsõiduki ohutuks juhtimiseks vajalike teadmiste omandamiseni.

29. Karl Hendrik Annuse selgitused selle kohta, miks ta otsustas kiirust ületada ja kiiruse

ületamise määr, näitavad, et menetlusalusel isikul puudub igasugune arusaam ohutust

liikluskäitumisest. Seetõttu Karl Hendrik Annus võib oma liikluskäitumiselt olla ühiskonnale

jätkuvalt ohtlik ning tema ajutine liiklusest eemaldamine täidab lisaks eripreventiivsele

eesmärgile ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet ning tagab usalduse õiguskorra vastu.

30. Kaebaja selgitab, et juhtimisõigus on vajalik töötamiseks toitlustuses ja juhtimisõigus on

vajalik ka seoses vanaema abistamisega. Karl Hendrik Annus oli süütegu toime pannes

teadlik, et tal on eakas vanaema ja soov tegeleda toitlustamisega festivalidel ning sellega

seoses vajadus sõidukit juhtida, kuid ometi ei takistanud nimetatud asjaolud teda rasket

liiklussüütegu toimepanemast. KarS § 481 lg 2 kohaselt ei või põhikaristusena mootorsõiduki

juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu.

31. Kaebuse kohaselt jäeti arvestamata karistust kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku

kahetsus ja asjaolu, et menetlusalust isikut ei ole kordagi karistatud liiklusalaste rikkumiste

toimepanemise eest. Eeltoodud asjaolude näol ei ole kohtu hinnangul tegemist süüd

vähendavate erandlike asjaoludega, mis tingiksid kohtuvälise menetleja otsuse muutmise

määratud karistuse liigi osas.

6 (7)

4-24-3368

32. Karistusregistri teatisest nähtub, et Karl Hendrik Annusel puudub kehtiv karistus

liiklussüütegude eest ja ta väljendas kohtuistungil siirast kahetsust, samuti on ta läbi

kohtuvälise menetluse väljendanud kahetsust. Seega esinevad süü tunnistamine ja

puhtsüdamlik kahetsus kui karistust kergendavad asjaolud. Karl Hendrik Annus saab

mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada alles juhul, kui ta läbib järelkoolituse ning sooritab

edukalt nõutavad liiklusteooria- ja sõidueksamid, mis suure tõenäosusega mõjutab teda

tulevikus käituma liikluses vastutustundlikult. Seetõttu leiab kohus, et kohtuvälise menetleja

poolt määratud karistust tuleb kergendada, sest kohtuväline menetleja on Karl Hendrik

Annusele maksimaalse määra lähedast karistust mõistes materiaalõigust ebaõigesti

kohaldanud.

33. Kokkuvõttes kohus rahuldab kaebuse osaliselt ja tühistab Politsei- ja Piirivalveameti

Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 26.09.2024.a otsuse Karl Hendrik Annusele

LS § 227 lg 4 järgi määratud karistuse osas. Kohus peab Karl Hendrik Annuse isikut ja üle

keskmise teosüüd arvestades võimalikuks mõista temale kahe liiklusväärteo eest LS § 227 lg

4 ja LS § 242 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise üheks

aastaks ja kaheks kuuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

7 (7)