4-24-3503/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. detsembril 2024.a, Tallinn

Väärteoasja number

4-24-3503

Kohtunik

Karin Olentšenko

Väärteoasi

Margus Ilvese kaebus PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse

kohtuesindusgrupi

07.10.2024 otsusele väärteoasjas nr 2315,24,007285

Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja: Margus Ilves (isikukood 36602070299,

elukoht: xxx)

Kohtuväline menetleja: PPA Põhja Prefektuuri Lääne-

Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp

(asukoht Pärnu mnt 139, Tallinn)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 2 kohus otsustas:

Margus Ilvese kaebus rahuldada ja tühistada osaliselt PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 07.10.2024 otsus väärteoasjas nr

2315,24,007285 Margus Ilvesele LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena kohaldatud

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas, jättes lisakaristuse kohaldamata.

Muus osas jätta PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi 07.10.2024 otsus väärteoasjas nr 2315,24,007285 muutmata.

PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi

07.10.2024 otsusega väärteoasjas nr 2315,24,007285 määratud rahatrahv 600 eurot tuleb Margus

Ilvesel tasuda 45 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest arvele, mis on märgitud

kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuses, kasutades samas otsuses märgitud viitenumbrit.

VTMS § 111 p 11 kohaselt kohtuotsus rahatrahvi kohta pööratakse täitmisele, kui menetlusalune

isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tähtaegselt tasunud.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus

Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

Väärteoprotokoll ja kaevatav otsus

1. Vastavalt 14.09.2024 koostatud väärteoprotokollile nr 20240914220301 juhtis Margus Ilves

14.09.2024 kell 13:46 Harju maakonnas xxx juures suunaga xxx mootorsõidukit xxx reg. märgiga

xxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,55 mg.

Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,6 mg/l+-0,05 mg/l. Juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud

tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Juhtis liikluskindlustuseta mootorsõidukit.

Sellega rikkus Margus Ilves liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3, LS § 73 lg 2, MKM 18.07.2011 määruse

nr 77 § 6 ja liikluskindlustuse seadus (LKindlS) § 3 lg 2 nõudeid, pannes toime LS § 224 lg 2, LS §

207 lg 1 ja LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

2. PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi

07.10.2024 otsusega väärteoasjas nr 2315,24,007285 karistati Margus Ilvest KarS § 63 lg 1 alusel

LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o. 600 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel

võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks.

Kaebuse sisu

3. Eelnimetatud otsusele esitas Margus Ilves 26.10.2024 kohtule kaebuse, milles palub vähendada

kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud karistust ning kohaldada karistusena teole vastavat

rahatrahvi alljärgnevaid asjaolusid ja põhjendusi arvesse võttes.

Kaebuse esitaja mõistab, et rikkumine, mille eest teda karistati (jääknähtudega juhtimine

väljahingatavast õhust mõõdetud joobeastmega 0,55 promilli ning sõiduki ülevaatuse ja kindlustuse

puudumine) on seadusvastane ning on nõus selle eest kandma õiglast karistust, kuid palub kohtul, et

karistus oleks proportsionaalne toime pandud rikkumisega ning soovib taotleda lisakaristuse, ehk

juhtimisõiguse äravõtmise tühistamist või leevendamist. Kaebuse esitaja on nõus ja ei vaidle vastu,

et otsuses nimetatud sõidukil puudus kinnipidamise hetkel kehtiv ülevaatus ja liikluskindlustus ning

möönab, et sõiduki ohutus ja sobivus liiklemiseks ei olnud tõendatud ning on nõus selle eest

karistusena trahvi tasuma. Asjas on oluline selgitada, et sõiduki liigutamise vajalikkuse tingis

asjaolu, et kuivõrd sõiduk oli plaanis võtta kasutusele töösõitudeks xxx OÜ-s, oli autol eelnevalt

kehtiva ülevaatuse saamiseks vajalik teostada erinevaid remonttöid. Vajalike tööde teostamine oli

planeeritud sisse osta teenusena xxx asuvast Dixxxffer OÜ-lt, mille vahetus läheduses politsei

sõiduki ka kinni pidas. Sõiduk oli kuni liigutamise hetkeni xxx OÜ-le kuuluvas angaaris hoiul.

Otsus viia sõiduk remonti, et see läbiks ülevaatuse ja sellele saaks seejärel kehtiva liikluskindlustuse

vormistada, oli tingitud erandlikust olukorrast ja majanduslikest kaalutlustest. Kõnealune sõiduk on

juba mõnda aega olnud kasutusest maas oodates otsust, kas see remonditakse ja taastatakse

liikluskõlbulikuks või läheb mahakandmisele. Selleks oli vaja sõiduk viia remonditöökotta, et

hinnata selle tehnilist seisukorda ja teha ülevaatuseks vajalikud parandused. Sõiduki

transportimiseks remonti oleks olnud vaja tellida puksiir, mis on väikesele ja ebaselge väärtusega

sõidukit arvesse võttes majanduslikult ebamõistlikult kulukas. Ka liikluskindlustuslepingu

mittesõlmimine on seotud pragmaatiliste kaalutlustega, nimelt arvestades võimalust, et sõiduk võib

peale tehnilist hindamist muutuda kasutuskõlbmatuks ning tuleks maha kanda, ei ole majanduslikult

otstarbekas sellisele sõidukile etteulatuvalt liikluskindlustust sõlmida. Sõiduki liigutamiseks vajalik

teekond oli lühike ja hõreda liiklusega xxx linnas, kus oht teistele liiklejatele oli minimaalne.

Kaebuse esitaja kinnitab, et ei olnud 14.09.2024 tarbinud alkoholi nagu politsei seda süüks pani,

vaid on veendumusel, et väljahingatavast õhust mõõdetud joove 0,55 promilli oli tingitud sellest, et

isik tarvitas perekondlikult tähtsal tähtpäeval alkoholi 13.09.2024 õhtul kuni 14.09.2024

varahommikuni.

On oluline märkida, et kaebuse esitaja oli veendunud, et hommikuks on alkoholi mõju täielikult

kadunud ja tundis end hästi ega tajunud mingeid joobe märke, mis oleksid viidanud sellele, et

organismis on veel alkoholi jääknähte. Kaebuse esitajal puudus teadlikkus sellest, et veres on

alkoholi kontsentratsioon, mis võiks mõjutada võimet ohutult sõidukit juhtida. Pidanud oluliseks

järgida liiklusseadust ja mõistes alkoholitarvitamise ohtlikkust liikluses oli kaebuse esitaja

siiralt veendunud, et on juhtimiseks sobivas seisundis. Sellest tulenevalt on oluline arvesse võtta, et

tegemist ei olnud pahatahtliku teoga ega teadliku rikkumisega, vaid kahetsusväärse eksitusega,

mida põhjustasid alkoholi jääknähud, mida ei osanud hinnata.

Kaebuse esitaja hinnangul on oluline asjaolu, et politsei ei ole väärteoprotokollis ega otsuses

kordagi välja toonud, et menetlusaluse isiku poolt juhitava sõiduki kinnipidamist tingiv asjaolu

oleks olnud ohtlik või kahtlust äratav sõidustiil (mis on omane tunnus, kui juht on joobes), vaid

sõiduki kinnipidamise aluseks oli kehtiva ülevaatuse ja liikluskindlustuse puudumine.

Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis on politseiametnik markeerinud

koordinatsiooni kohta, et esinevad kerged häired. Nimetatud kergeid häireid täiendavalt kirjeldatud

või selgitatud ei ole. Oluline on rõhutada, et tegemist on ametniku paljasõnalise väitega. Isegi, kui

sellised tunnused oleks esinenud, ei ole politseiametnik ühelgi juhul hinnanud, millest võiks

nimetatud koordinatsioonihäire olla põhjustatud, samuti ei ole selle kohta esitatud menetlusaluse

isiku ülekuulamise protokollis ühtegi küsimust. Palub kohtul jätta selline meelevaldne kirjeldus

arvesse võtmata.

Tavapäratu ja üllatav on ka asjaolu, et rikkumise õiglaseks karistuseks on määratud rahatrahv ning

ka juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Tavapärase arusaamise järgi on üldpreventiivsete

meetmete (nt juhtimisõiguse äravõtmine) eesmärk hoiatada ja mõjutada isikuid, kes kuuluvad

riskirühma – näiteks juhid, kes korduvalt rikuvad liiklusseadust, on korduvalt joobes juhtimise eest

karistatud või kellel on eelmainitule täiendavalt halb liikluskäitumise ajalugu ja selliste isikute osas

on peetud põhjendatult vajalikuks kohaldada rangemaid karistusmeetmeid, et hoiatada teisi ja hoida

ohtlikke juhte liiklusest eemal.

Karistuse määramisel peab arvestama asjaolu, et käesolev rikkumine ei ole osa süsteemsest või

korduvalt ohtlikust käitumisest. Arvestades, et tegemist on üksikjuhtumiga, mis on seotud pika

vaheajaga (varasem sarnane rikkumine toimus üle 20 aasta tagasi), ei ole sellel juhtumil

märkimisväärset üldpreventiivset mõju ühiskonnale. Üksikjuhtumi põhjal määratud range

lisakaristus ei saa tõhusalt mõjutada ühiskonna liikmete käitumist, kuna see ei peegelda pidevat või

tüüpilist rikkumist, vaid pigem erandlikku olukorda.

Kaebuse esitaja on ehitusettevõttes ainuke töötaja, kellel on juhtimisõigus. Juhtimisõiguse

äravõtmine seab ohtu kaebuse esitaja ja ettevõtte töö, kuna tema igapäevane tööülesannete täitmine

nõuab pidevat liikumist objektide ja kontori vahel. Ehitussektoris on liikumisvõime kriitilise

tähtsusega, et tagada ettevõtte projektide õigeaegne teostus. Samuti on kaebuse esitaja elukoht

maapiirkonnas, kus ühistranspordi võimalused puuduvad või on kesised, mis muudab igapäevase

liikumise ja vajalike toimingute tegemise praktiliselt võimatuks ilma isikliku sõiduvahendita.

Kaebuse esitajal puuduvad kehtivad liiklusrikkumised ning see on esimene tõsisem eksimus

liiklusseaduse vastu viimase ca 24 aasta jooksul. Kaebuse esitaja kahetseb sügavalt talle

etteheidetavat tegu ning võtab endale kohustuse tulevikus liiklusseadust rangelt järgida. Juhul, kui

kohus leiab, et kaebuse esitaja rikkumine on niivõrd tõsine, kui otsused seda väidetud on, palub

kaebuse esitaja kohtul kaaluda juhtimisõiguse äravõtmise asendamist leebema meetmega, täiendava

rahatrahviga või tingimusliku juhtimisõiguse äravõtmisega, kus piiratud juhtimisõigust võiks

kasutada tööalasteks sõitudeks.

Soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus

4. Kohtuväline menetleja esitas 18.11.2024 kaebuse suhtes kohtule kirjaliku seisukoha, milles

nõustub kaebuse läbi vaatamisega kirjalikus menetluses, kuid ei nõustu Margus Ilvese poolt

kaebuses tooduga. Alkoholisisaldus Margus Ilves väljahingatavas õhus 0,60 mg/l mõõdeti

mõõteseadmega DRÄGER ALCOTEST 9510 EST, seeria nr. ARMD-0144. Vastavalt

mõõtemetoodikale

arvestati

mõõtmiselmenetlusaluse isiku kasuks saadud tulemusest

maha laiendmääramatus +/- 0,05 mg/l ning lõplikuks mõõtetulemuseks saadi 0,55 mg liitri kohta

( vt Vabariigi Valitsuse 19.06.2014 määrus nr 87 „Nõuded isiku väljahingatavas õhus

etanoolisisalduse mõõtmise protseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele“, lisa). Mõõtetulemuse

jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud

pädev mõõtja. Taatlustunnistuse nr TTRC-24/00096 andmetel on mõõteseade DRÄGER

ALCOTEST 9510 EST, nr. ARMD-0144 taadeldud 14.08.2024 (taatluse kehtivus kuni 28.02.2025),

mis tähendab, et mõõtmise ajal omas seade kehtivat taatlust. Politsei- ja Piirivalveameti poolt

väljastatud tõend tõendab, et mõõtja xxx on läbinud pädevmõõtja koolituse tõenduslikule

alkomeetrile Dräger Alcotest 13.12.2018. Mõõteseadme väljatrüki kohaselt on mõõtmisel järgitud

mõõtemetoodika, isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja

mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Märgitust tulenevalt saab lugeda mõõtetulemuse jälgitavaks ja

tõendatuks (Mõõteseadus § 5 lg 1).

Liiklusregistri andmetel seisuga 14.09.2024 oli mootorsõidukil xxx reg. nr xxx läbimata korraline

tehnonõuetele vastavuse kontroll (kehtis kuni 31.05.2022). Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmete

väljatrüki kohaselt puudus sõidukil 14.09.2024 kehtiv liikluskindlustus. Sõiduki taustakontrolli

andmete väljatrüki kohaselt on nimetatud sõidukil kehtiv liikluskindlustus tehtud alates 16.09.2024

ehk pärast käesoleva väärteo toime panemist. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile on

Margus Ilves märkinud, et ta ei soovi ütlusi anda. Väärteoasja materjalidest ei nähtu ka, et isik oleks

kasutanud õigust tema poolt toime pandud väärtegu kohtuvälisele menetlejale vastulause esitamise

tähtaja jooksul selgitada. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebaja pani talle

inkrimineeritavad väärteod toime tahtlikult (otsese tahtlusega), kuivõrd isikul tuvastatud alkoholi

sisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,55 mg. Tahtlust kinnitab ka

kaebusest nähtuv. Tegemist ei ole alkoholi jääkidega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus

jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades, et

menetlusalune isik oli eelnevalt teadlikult tarvitanud alkohoolset jooki, pidi ta arvestama

võimalusega, et juhtima asudes ei ole ta veel kainenenud ning ka tajuma oma juhile keelatud

seisundit. Kuivõrd Liiklusregistri andmetel on kaebaja mootorsõiduki xxx reg.nr. xxx omanik alates

03.09.2022.a, siis on välistatud kaebaja hooletus või ettevaatamatus ka LS § 207 lg 1 ja LKindlS §

81 järgi kvalifitseeritud õigusrikkumiste toimepanemises. Riigikohtu lahendites 3-1-1-99-09, 3-1-1-

76-07 on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab

toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades.

Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus

võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut.

Arvestades asjaoluga, et kaebaja ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus oli niivõrd suur,

et vaid 0,2 mg/l suurema näidu puhul oleks tegemist olnud juba KarS § 424 lg 1 sätestatud

kuriteoga, samuti sellega, et kaebaja ühe teona pani toime kolm liiklusalast süütegu, on põhjendatud

hinnata kaebaja süü suureks. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei

tuvastanud.

Keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust,

kuivõrd sellises seisundis juhi reageerimisvõime on oluliselt häiritud. Mootorsõiduk on liikluses

kõrgendatud ohu allikas, mistõttu nõuab selle juhtimine juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet

liiklusohutust tagavate reeglite järgimisel. Mootorsõiduki juhi hoolimatus liiklusohutust tagavate

õigusaktide täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka

kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liiklusreegleid eiravate

mootorsõiduki juhtide suhtes ning taolistele isikutele mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui

ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine. Otsuse tegemisel kohtuväline

menetleja arvestas asjaoluga, et kõrgendatud ohule viitas ka indikaatorvahendi kasutamise

protokolli koostanud politseiametniku hinnang menetlusaluse isiku koordinatsioonile – see on

hinnatud kergelt

häirituks.

Karistuse määramisel tuleb lisaks eeltoodule lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning

kohtuvälise menetleja arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Arvestades menetlusaluse isiku

poolt toimepandud teo iseloomu, leiab menetleja, et õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt üksnes

rahatrahv menetlusalust isikut liikluses õiguskuulekalt ja teiste ohustamist vältivalt käituma ei sunni

ja Margus Ilvese suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristust, millega ohtlik liikleja liiklusest

kõrvaldatakse. Määratav karistus ei saa olla rikkujale mugav kanda ning otsustus- ning

kaalutlusõigus karistuse määramisel on seadusest tulenevalt siiski kohtuvälisel menetlejal, mitte

menetlusalusel isikul. Karistusregistri andmetel kaebajal kehtivad karistused puuduvad, mis viitab,

et tegemist võis olla üksikjuhtumiga ja isiku liiklusalane käitumine ei ole kinnistunud

ebaseaduslikkuse suunas, seda on ka karistuse määramisel kohtuväline menetleja arvesse võtnud.

Asjaolu, et kaebaja ise püüab oma süüd pisendada väitega, et ta oli veendunud, et hommikus oli

eelmisel õhtul ja ööl tarvitatud alkohol organismist kadunud ja ta tundis end hästi, tuleb võtta

ohumärgina, kuivõrd tuvastatud alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli siiski märkimisväärselt

suur. Kohtuväline menetleja ei usu, et kaebaja on võimeline üldse adekvaatselt analüüsima enda

seisundit, mil ta võib sõidukit juhtida ja millal mitte kui ta ei suuda vahet teha enda kainel ja

ebakainel olekul. Kaebaja lühikeseks ajaks mootorsõiduki juhina liiklusest kõrvaldamine on vajalik

eelkõige teiste liiklejate tervise ja vara kaitseks ja samuti ka kaebaja enda kaitseks. Lisaks juhtis

kaebaja ka ju sõidukit, mis ei oleks tohtinud liikluses üldsegi osaleda kuivõrd see ei vastanud

selleks sobivatele tehnilistele nõuetele ega olnud seega ohutu liikumisvahend.

Riigikohus lahendis 3-1-1-122-13 asus seisukohale, et iseenesest ei ole ka esmakordse rikkumise

toimepannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine juhul, kui esinevad

kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut

(hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud. Kohtuväline menetleja on seisukohal,

et käesoleval juhul on tuvastatud nii alkoholi lubatud piirmäära oluline ületamine menetlusaluse

isiku organismis kui ka isiku hoolimatu suhtumine oma teosse ja võimalikesse tagajärgedesse.

Selline menetlusaluse isiku käitumine näitab tema üleolevat suhtumist liikluskorda ja juhi

kohustustesse. Ka isiku poolt tahtlikust nõuete rikkumisest saab järeldada tema allumatust

kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse

tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise.

Menetlusalune isik on kaebuses põhjendanud juhtimisõiguse vajalikkust seoses igapäevaste

vajadustega (oma igapäevast tööd teha, tagada sissetulek ja igapäevane toimetulek enda perele).

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuses toodud põhjendused juhtimisõiguse olulisuse

kohta ei saa olla aluseks mootorsõiduki juhtimisõiguse kohaldamata jätmiseks. KarS § 50 lg 2

kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit

liikumispuude tõttu. Antud juhul menetlusalune isik ei ole viidanud sellele asjaolule, et tal oleks

liikumispuue, mis välistaks juhtimisõiguse ära võtmise. Isik, kellele juhtimisõiguse omamine on

igapäevaselt vajalik, peab ise käituma seda õigust säilitaval viisil, st järgima igapäevaselt

liiklusreegleid, mitte aga lootma, et rikkumisi ei märgata või nendele seaduses ettenähtud rangusega

ei reageerita. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et juhtimisõiguse vajalikkus kaebuses toodud

põhjendustel oli menetlusalusele isikule teada ka varem. Ometigi ei takistanud see teadmine tal

menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et

juhtimisõiguste äravõtmisega kaebajale kaasnevad võimalikud ebamugavused ja piirangud ei kaalu

üles võimalikku ohtu nii tema enda kui ka kaasliiklejate elule, tervisele ja varale. Üldpreventsiooni

arvestades, leiab menetleja, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada

ka teiste liiklejate turvalisust. Ohtliku juhi liiklusest kõrvaldamine tagab kaasliiklejatele ohutuma

liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja ta mõnda

aega liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale. Eripreventiivselt aitab juhtimisõiguse

äravõtmine menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning

kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutudliiklusvõtted, mõista, et igasugune liiklusreeglite

eiramine sh ka alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimine on keelatud nii tema

enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu tähelepanuta jätmisele

järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Lähtudes eeltoodust

taotlevad jätta asjas tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus, tutvunud Margus Ilvese kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning

kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120 lg 1 lahendada

kirjalikus menetluses. Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult

menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

6. Kaebuse esitaja ei eitanud, et juhtis 14.09.2024 väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas

mootorsõidukit xxx reg. märgiga xxx ning tema poolt juhitud sõiduk ei olnud tähtaegselt läbinud

tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning puudus liikluskindlustus. Nimetatut toetavad ka asja

materjalide juures olevad tõendid.

7. Tunnistaja xxx ütluste kohaselt täites tööülesandeid 14.09.2024 märkasid kell 13:46 Harjumaal,

xxx juures suunaga xxx liikumas mootorsõidukit xxx reg. märgiga xxx. Kontrollides sõidukit

politsei andmebaasist selgus, et sõidukil puudub ülevaatus alates 31.05.2022 ja samuti oli läbi

kehtiv liikluskindlustus alates 27.09.2023.a.

Vastavalt sõiduki taustakontrolli andmetele toimus viimane korraline ülevaatus 17.06.2021, mis

kehtis kuni 31.05.2022 ning Eesti Liikluskindlustuse Fondi väljatrüki kohaselt kindlustuspoliis

14.09.2024 kell 13:46 ei kehtinud.

8. Kaebuse esitaja selgitas, et sõiduki tehnilise seisukorra hindamiseks ja ülevaatuseks vajalike

paranduste tegemiseks (seejärel liikluskindlustuse vormistamiseks), oli vaja sõiduk viia

remonditöökotta, vajalike tööde teostamine oli planeeritud sisse osta teenusena xxx OÜ-lt, mille

vahetus läheduses politsei sõiduki ka kinni pidas.

LS § 73 lg 74 kohaselt võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 72 sätestatule kehtivatele

tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses erandkorras kasutada juhul,

kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel

juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades,

üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti,

käesoleva seaduse §-s 741 nimetatud erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kohta,

Transpordiameti teenindusbüroosse või parkimiskohta.

Kuigi eelviidatud säte annab isikule erandkorras võimaluse sõita tehnonõuetele mittevastava

mootorsõidukiga mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, siis antud juhul ei ole menetlusalune

isik esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta ka tegelikult oleks sellisel viisil toiminud. Olukorras,

kus isik on asunud ennast aktiivselt kaitsma, peab ta kohtupraktikas valitseva seisukoha järgi

esitama ka oma väidete õigsuse kinnitamiseks vastavad tõendid. Kuna kohtul puuduvad mistahes

tõendid võimalikku remondikohta sõitmise kohta (nt vastuvõtuaeg xxx OÜ-s, sõiduki asukoht xxx

OÜ-le kuuluvas angaaris jms), leiab kohus, et antud juhul LS § 73 lg 74 ei kohaldu ning tõendamist

on leidnud, et Margus Ilves juhtis mootorsõidukit, millel oli tähtaegselt läbimata tehnonõuetele

vastavuse kontroll (rikkus LS § 73 lg 2 ning Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011

määrust nr 77 § 6), täites LS § 207 lg 1 objektiivse väärteokoosseisu.

9. Juhtides 14.09.2024 liikluskindlustusetasõidukit rikkus Margus Ilves ka LKindlS § 3 lg 2

nõudeid, täites LKindlS § 81 objektiivse väärteokoosseisu.

10. Kohtu hinnangul pani Margus Ilves LS § 207 lg 1 ja LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritavad

väärteod toime otsese tahtlusega. Margus Ilves on ise tunnistanud, et oli teadlik nii sellest, et sõiduk

ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli kui ka sellest, et sõidukil puudus

liikluskindlustus. Järelikult teadis ta, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahtis või

vähemalt möönas seda.

11. Seega on Margus Ilves oma tegevusega täitnud LS § 207 lg 1 ja LKindlS § 81 sätestatud

väärteokoosseisud.

12. Vaidlust ei ole ka selles, 14.09.2024 väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas juhtis Margus

Ilves mootorsõidukit xxx reg. märgiga xxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,55 mg.

13. Lisaks süü omaksvõtule on see tõendamist leidnud asjas kogutud järgmiste tõenditega.

Tunnistaja xxx ütluste kohaselt 14.09.2024 pärast sõiduki xxx peatamist vestlesid selle juhiga,

vesteldes oli tunda juhi suust alkoholilõhna ning patrullpolitseinik xxx kontrollis isiku kainust

indikaatorvahendiga, tulemuseks tuli 0,71 mg/l.

14.09.2024 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll kinnitab, et 14.09.2024 kell 13:46

aadressil xxx allutas patrullpolitseinik Margus Ilvese indikaatorvahendi kontrollile ning kontrolli

tulemus oli positiivne, näit 0,710 mg/l. Samal ajal on koostatud ka joobeseisundile viitavate

tunnuste kirjeldamise protokoll, milles on muuhulgas märgitud, et kontrollile allutatud Margus

Ilvese juures oli tunda alkoholi lõhna ning tal olid kerged koordinatsiooni häired. Kohtu hinnangul

on asjakohatu kaebuses osundatu, justkui oleks kohtuväline menetleja pidanud nimetatud kergeid

häireid täiendavalt kirjeldama või selgitama, et tegemist on ametniku paljasõnalise väitega ning et

selle kohta ei ole menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ühtegi küsimust esitatud. Juhul, kui

kaebuse esitaja hinnangul tal koordinatsioonihäired puudusid, oleks ta sellekohased märkused

saanud esitada nii joobeseisundile viitavate tunnustamise kirjeldamise protokollis kui ka

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis. Sellekohased menetlusaluse isiku märkused

eelnimetatud protokollides aga puuduvad. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et isik, kes on teadlik talle

ette heidetavatest tegudest (isik on väärteoprotokolli kätte saanud, talle on selgitatud tema õigusi ja

kohustusi väärteomenetluses), ei juhiks menetleja tähelepanu tema arvates valesti tuvastatule.

Järelikult saab eeldada, et menetlusalusele isikule olid toimingud arusaadavad ning vajadus

täiendavateks selgitusteks puudus. Arvestades kaebuse esitajal tuvastatud alkoholipiirmäära

ületamise ulatust on kohus ka veendunud, et joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise

protokollis kajastatu vastab tegelikkusele.

Nimelt on kohtuväline menetleja osundanud, et alkoholisisaldus Margus Ilvese väljahingatavas

õhus 0,60 mg/l mõõdeti mõõteseadmega DRÄGER ALCOTEST 9510 EST, seeria nr. ARMD-0144

ning lõplikuks mõõtetulemuseks saadi 0,55 mg liitri kohta. Nimetatut toetab asja materjalide juures

olev vastav väljatrükk, millest nähtub ka mõõtja nimi xxx. Taatlustunnistuse nr TTRC-24/00096

andmetel on mõõteseade Dräger Alcotest 9510 EE taadeldud 14.08.2024 ning taatlus kehtib kuni

28.02.2025. Politsei- ja Piirivalveameti poolt väljastatud tõendi kohaselt on xxx läbinud tõendusliku

alkomeetri Dräger Alcotest 9 koolituse 13.12.2018. Seega on kohtuväline menetleja õigesti

seisukohal, et mõõtetulemuse saab lugeda jälgitavaks ja tõendatuks vastavalt mõõteseaduse §-le 5

lg 1.

14. Teo toimepanemise aega, kohta ja mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud isikut tõendab ka

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Nimetatud otsusest nähtub, et 14.09.2024 juhtis Margus

Ilves sõidukit xxx reg.märgiga xxx ning juhtkõrvaldati 14.09.2024 kell 13:46 sõiduki

juhtimiselt, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud

piirmäära või et ta on joobeseisundis.

15. Arvestades asjas kogutud tõendeid on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et Margus Ilves

juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületavas

seisundis ehk tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,55 mg/l. Sellega

rikkus Margus Ilves LS § 69 lg 3 sätestatut.

16. Kohtu hinnangul pani Margus Ilves LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime vähemalt

kaudse tahtlusega. Kohtul puuduvad veenvad andmed, et Margus Ilvesel ei oleks tekkinud mingitki

kahtlust sõiduki juhtimises juhile keelatud seisundis alkoholi tarvitamise tõttu. Kohtule ei mõju

usutavalt kaebuse esitaja väited, justkui oleks ta olnud kindel, et hommikuks on alkoholi mõju

täielikult kadunud, ta tundis end hästi ega tajunud mingeid joobe märke ning et tegemist oli vaid

kahetsusväärse eksitusega. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et olukorras, kus isikul tuvastatud

alkoholi sisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,55 mg, ei oleks isikul

tekkinud kordagi küsitavust sõiduki juhtimisele asumise lubatavusest. Tegemist ei ole niivõrd

vähese piirmäära ületamisega, mis võiks anda aluse arvata, et isiku enda hinnangul oli ta kaine.

Seda enam, et tunnistaja Anti Lindjärve ütluste kohaselt tundis ta Margus Ilvesega vesteldes

viimase suust ka alkoholilõhna ning Margus Ilvesel tuvastati kerged koordinatsioonihäired.

Sellistele andmetele tuginedes ei mõju kaebuse esitaja ütlused tahtluse puudumise kohta usutavalt.

Sarnaselt kohtuvälise menetlejaga leiab kohus, et kuivõrd menetlusalune isik oli eelnevalt teadlikult

tarvitanud alkohoolset jooki, pidi ta arvestama võimalusega, et juhtima asudes ei ole ta veel

kainenenud ning ka tajuma oma juhile keelatud seisundit. Järelikult pidas Margus Ilves ka

võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönas seda.

17. Seega on Margus Ilves oma tegevusega täitnud ka LS § 224 lõikes 2 sätestatud

väärteokoosseisu.

18. Väärteoasjas otsuse teinud ametiisik on välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas

kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole:

menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, VTMS § 150

loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Õigusvastasust ja süüd

välistavad asjaolud puuduvad.

Karistus

19. LS § 207 lg 1 ja LKindlS § 81 järgi saab isikut karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 kohaselt võib kohus või

kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole

varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni

kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule,

siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima

karistuse.

20. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 207 lg 1, LKindlS § 81 ja LS

§ 224 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel LS § 224 lg 2 järgi.

Kõrvaltvaataja jaoks on tegemist ühe käitumisaktiga – sõiduki juhtimisega. Seega arvestades, et

Margus Ilvese poolt toime pandud väärteod on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise

läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogukäitumine on kolmandale isikule objektiivselt

vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona, on kohtuväline menetleja õigesti käsitlenud eelpool

tuvastatud väärteokoosseise ideaalkogumina KarS § 63 lg 1 järgi ning määranud karistuse LS § 224

lg 2 järgi.

21. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid.

Ka lisakaristuse mõistmine peab toimuma KarS § 56 alusel ja vastama karistuse eesmärkidele.

22. LS § 224 lg 2 järgi määras kohtuväline menetleja Margus Ilvesele põhikaristusena rahatrahvi

150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot ja võttis LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena ära

mootorsõiduki juhtimisõiguse 3 kuuks. Seega on kohtuväline menetleja määranud põhikaristuse LS

§ 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, lisakaristus on määratud LS § 224 lg 3 p 1

ettenähtud sanktsiooni miinimummääras. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

23. Kohus leiab, et põhikaristuse liik ja määr vastab Margus Ilvese isikule ja tema süü suurusele.

Kaebajal tuvastatud alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on üle keskmise ning

rikkumine on toime pandud tahtlikult. Seda enam, et mootorsõiduki juhtimise lubatud alkoholi

piirmäära ületades pani Margus Ilves toime sõidukiga, mis ei olnud ka tehniliselt korras ning lisaks

puudus liikluskindlustus. Asjakohaselt on kohtuväline menetleja ka otsuses märkinud, et rikkumine

pandi toime ajal, mil liiklus on aktiivne ning raskete tagajärgede saabumise tõenäosus suur. Juhtides

mootorsõidukit alkoholi mõju all, ei ole inimene võimeline adekvaatselt hindama liiklusolusid,

tunnetama ohtu ja vastavalt oma käitumist suunama.

24. Samas arvestab kohus, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad ning kaebuse esitaja on

kohtule esitatud kaebuses sügavalt talle etteheidetavat tegu kahetsenud, s.o esineb karistust

kergendav asjaolu. Samuti on Margus Ilves isikuks, kellel kehtivad rikkumised puuduvad.

Siinjuures on Margus Ilves kohtule esitatud kaebuses osundanud, et varasem rikkumine toimus üle

20 aasta tagasi, vastupidised andmeid kohtuväline menetleja kohtule esitanud ei ole. Sellised

asjaolud annavad aluse kaaluda, kas isiku mõjutamiseks mitte enam uusi süütegusid toime panema

on kindlasti vajalik kohaldada ka lisakaristust, st kaaluda, kas isik on ühiskonnale jätkuvalt ohtlik.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle

kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust

tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole

eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik.

Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt

juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas

tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb

vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada

juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete

vajadustega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-122-13 p 9).

25. Seega juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid

rikkumisi toime panna ja tuleb näidata, millistele asjaoludele tuginevalt on selline oht tuvastatud.

Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute

süütegude toimepanemisest.

26. Kohus leiab, et antud juhul täidab kapõhikaristus enda eesmärki ning õiguskorra

kaitsmise huvidest lähtuvalt ei ole lisakaristuse kohaldamine vältimatult vajalik. Kohtu hinnangul

põhikaristus ja lisakaristus kokku ületavad praegusel juhul Margus Ilvese süü suuruse. Ka Margus

Ilvese poolt toime pandud teo lähedase kriminaalkuriteo (KarS § 424 lg 1) toimepanemise eest ei

ole lisakaristuse kohaldamine kohustuslik, vaid lähtuda tuleb konkreetsetest asjaoludest.

27. Käesolevas asjas ei nähtu menetlusaluse isiku süüd või tema isikut iseloomustavaid asjaolusid,

mis muudavad teo kordumise võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohtuvälise menetleja otsuses ei

ole tuvastatud ega välja toodud, millistele andmetele tuginedes hindas kohtuväline menetleja

kaebuse esitajast lähtuva ohu uuteks süütegudeks reaalseks ning seega isiku kõrvaldamise liiklusest

kindlasti vajalikuks. Hinnates karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke ning arvestades, et

eksisteerib süüd kergendav asjaolu ning puuduvad raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et

määratud põhikaristus on piisavalt range motiveerimaks Margus Ilvest hoiduma edasiste rikkumiste

toimepanemisest.

28. Siinjuures arvestab kohus sedagi, et Margus Ilvese näol ei ole tegemist süstemaatilise

liiklussüütegude toimepanijaga või väljakujunenud käitumisega isikuga, kelle puhul põhikaristuse

kohaldamine tulemust ei anna. Hinnates kaebuse esitaja puhtsüdamlikku kahetsust ning kaebuses

osundatut, et ta võtab endale kohustuse tulevikus liiklusseadust rangelt järgida, leiab kohus, et

Margus Ilves on järelikult oma võimalikust teo ohtlikkusest ja sellega kaasneda võivatest

tagajärgedest aru saanud ning hoidub edasistest süütegudest. Kuigi Margus Ilvese poolt sooritatud

väärtegusid (eelkõige sõiduki juhtimist alkoholi piirmäära ületades) saab pidada rasketeks

liiklusalasteks rikkumisteks, mis nõuavad kiiret asjakohast sekkumist ning vajalikku

karistusõiguslikku reageerimist, piisab kohtu hinnangul antud juhul nii üld- kui eripreventiivsete

eesmärkide saavutamiseks mõistetud põhikaristusest. Kohus arvestab ka kaebuses osundatut, mille

kohaselt on juhtimisõigus kaebuse esitajale vajalik seoses töökohustuste täitmisega, samuti

igapäevase liikumise ja vajalike toimingute tegemiseks, kuna tema elukoht on maapiirkonnas.

Seega leiab kohus, et juhtimisõigusest ilmajäämine võib seada ohtu tema igapäevaelu stabiilsuse,

samuti sissetuleku ning mõjuda isikule ülemäära koormavalt, arvestades siinjuures Margus Ilvese

süü suurust, mida kohus ei hinnanud keskmisest kõrgemaks. Pärast käesoleva väärteoasja aluseks

olevate väärtegude toimepanemist ja nende eest karistuse saamist on kaebuse esitaja väga hästi

teadlik, et uute süütegude toimepanemisel on oht juhtimisõiguse kaotamiseks reaalne ning kohtu

arvates mõjutab ka nimetatud asjaolu käituma edaspidi seaduskuulekalt.

29. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p 2 tühistab kohus osaliselt PPA Põhja

prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 07.10.2024 otsuse

väärteoasjas nr 2315,24,007285 Margus Ilvesele LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena kohaldatud

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas.

30. VTMS § 111 p 10 kohaselt märgitakse kohtuotsuse lõpposas teave sellest, et rahatrahv tuleb

tasuda panka 45 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav, näidates ära panga nimetuse, koodi, arvelduskonto valdaja nimetuse ja

arvelduskonto numbri, millele rahatrahv tuleb kanda.

Kuna Margus Ilves ei ole kohtule esitatud kaebuses osundanud, et rahatrahvi korraga tasumine

käiks talle üle jõu ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, tuleb Margus Ilvesel tasuda

rahatrahv 600 eurot 45 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest arvele, mis on märgitud

kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuses, kasutades samas otsuses märgitud viitenumbrit.

Siinjuures arvestab kohus sedagi, et kaebuse kohaselt Margus Ilves töötab ning temalt

juhtimisõiguse mitte ära võtmine tagab töökoha (seega sissetuleku) järelikult ka edaspidi.

Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)