3-24-3159/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHT UM ÄÄ RUS

Kohtuasja number

3-24-3159

Määruse kuupäev

4.12.2024

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

Nikolai Lilitškin kaebus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta Nikolai Lilitškini riigi õigusabi taotlus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates

Muud selgitused

Määruse tõlge vene keelde toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Nikolai Lilitškin esitas 17.11.2024 Tartu Halduskohtule pöördumise/kaebuse, milles

märgib: Kohtu 06.11.2024.a määruse nr 3-24-1582 p.10 … - HKMS § 43 lg 2 kohaselt,

kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta selle esitajalt õigust pöörduda uuesti

kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.17.11.2024.a seisuga, 28.08.2024.a avalduses, viiel (5) lehel, toodud nõuded

ei ole muutunud.

2. Kaebaja vaidlustab Tartu Vanglas osutatavat kaupluseteenust erafirma Makro Trade Baltic

OÜ, Lao 5 Pärnu 80010. Kaebaja palub vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse

esitamisel, advokaati jj.

3. Kohtule teadaolevalt on Tartu Vangla seisukohal, et antud vaidlus ei kuulu halduskohtu

pädevusse. Riigihanke raames sõlmitud kontsessioonileping teenusepakkuja ja vangla vahel

on küll oma olemuselt haldusleping, kuid kauplusest kauba ostmine on eraõiguslik lepinguline

suhe Makro Trade Baltic OÜ ja kaebaja vahel, mis on reguleeritud võlaõigusseaduses § 208

jj. Sellest tulenevalt on kaebaja ekslikult seisukohal, et Tartu Vangla võtab kaupade

kohaletoimetamise eest tasu. Arveid esitab Makro Trade Baltic OÜ, mitte vangla. Täiendavalt

märgib vangla ära, et kinnipeetava esitatud kaebus kohtule on segadust tekitav, sisaldab

ebatsensuurseid ning lugupidamatuid väljendeid nii riigiametnikke kui ka riigi enda suhtes.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 3 p 2 järgi peab esitatud kirjalik taotlus sisaldama

selgelt sõnastatud sisu. Eeltoodut arvestades on Tartu Vangla seisukohal, et kaebus on

3-24-3159

sisuliste puudustega ja kaebuse menetlusse võtmise küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda

HKMS § 120 ja § 121 sätestatust. Tartu Vangla on seisukohal, et selliselt seda menetlusse

võtta ei saa vt. ka 3-24-1582.

4. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab

kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu

pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes

tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

5. Kohus on seisukohal, et kaebuses esitatud asjaoludel ei ole tegemist avalik-õigusliku

vaidlusega.

6. Vangistusseaduse § 48 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest

sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju,

mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik,

kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind ja kauba

kättetoimetamise kulu võivad olla turuhinnast kuni 20 protsenti kõrgemad. Nimetatud sättest

nähtuvalt lasub vanglal avalik-õiguslik kohustus tagada kinnipeetavale sisseostude tegemise

võimalus ning vangla võib kaupu ise müüa või anda selle ülesande täitmise üle eraõiguslikule

isikule (Riigikohtu 31.10.2013. a otsus nr 3-3-1-48-12, p 9).

7. Tartu Vangla kaupluses müüb kaupa eraõiguslik juriidiline isik Makro Trade Baltic OÜ.

Käesoleval juhul on võrsunud vaidlus Makro Trade Baltic OÜ-lt tellitud kaupade ostuhinnale

lisandunud transporditasust. Seega, kinnipeetava ja vangla kaupluse vahelist suhet ja sellest

suhtest tekkinud vaidluste iseloomu ei saa pidada avalik-õiguslikuks. Tegemist on

eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega. Eraõigussuhtest tulenevad vaidlused vaadatakse läbi

tsiviilkohtumenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 1 ning

kohtusse pöördumisel on pädev asja esimese astmena menetlema maakohus (TsMS § 9 lg 1).

See tähendab, et kui kaebaja ei nõustu vangla kaupluse müügiarvel välja toodud

transporditeenuse tasuga, siis tuleb tal pöörduda maakohtu poole.

8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel kaebuse. Kohus leiab ka,

et kaebaja kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja on halduskohtule

varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu

menetluses (3-24-1582 pole veel jõustunud).

9. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse

ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

10. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.

11. Kaebaja on palunud ka anda talle advokaat. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud riigi

õigusabi taotluse esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas. Riigi õigusabi seaduse (RÕS)

§ 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu

ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha

üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 aga sätestab, et riigi õigusabi

ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et

riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks

ilmselt vähene. Kui esinevad RÕS § 7 lg 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest

keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta. Kohtu

hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on esitanud kohtule

3-24-3159

üldjoontes arusaadava kaebuse koos mitmete täiendustega, millest nähtuvad tema

põhjendused, miks ta soovib vangla tegevust vaidlustada.

Kohtute infosüsteemi kohaselt on kaebaja korduvalt pöördunud kaebuste ja muude

avaldustega iseseisvalt kohtusse. See kinnitab kohtu hinnangul tema võimekust ise oma õigusi

kaitsta. Samuti saab sellest järeldada, et kaebaja ei ole halduskohtumenetluses kogenematu

isik. Tulenevalt uurimispõhimõttest on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat suunata ja

abistada. Seejuures jätab kohus vajadusel kohtule esitatud kaebuse või muu avalduse käiguta

ning selgitab seal esinevaid puudusi, andes ühtlasi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus

selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ja õigusnormid ning asjakohase

kohtupraktika välja enda initsiatiivil. Järelikult esineb RÕS § 7 lg 1 p 1, 5 sätestatud alus riigi

õigusabi andmisest keeldumiseks. Eelnevat arvestades jätab kohus kaebaja riigi õigusabi

taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)