Legislator Case Law & Legislation
2-24-108972/12 AI generated

2-24-108972/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-24-108972/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista K.H.-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks võlgnevus 181,79 eurot. Välja mõista K.H.-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks viivis võlaõigusseaduse §

Legislator headnote

AI generated

2-24-108972/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Välja mõista K.H.-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks viivis võlaõigusseaduse §

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-24-108972

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2024. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-108972

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi K.H. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

748,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood: 14304235,

asukoht: Vabaõhumuuseumi tee 1, Haabersti linnaosa, Tallinn,

13521, XXX; lepinguline esindaja Alar Liivamägi, OÜ GS Core, e-

post alar.l@gscore.ee).

Kostja: K.H. (isikukood: XXX, elukoht: xxxxi, xxxxxxxx küla,

xxxxxxvald, xxxxxxxxxxxx maakond).

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi K.H. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista K.H.-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks võlgnevus 181,79 eurot.

3. Välja mõista K.H.-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks viivis võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlgnevuselt (176,82 eurolt)

alates 04.12.2024. a kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud 27% ulatuses K.H. kanda ja 73% ulatuses TF Bank AB (publ.)

Eesti filiaali kanda.

5. Välja mõista K.H.-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks menetluskulud 167,94

eurot.

6. Välja mõista K.H.-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks menetluskuludelt viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 20-29, 72-73, 83-84)

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17.04.2021. a järelmaksulepingu nr 8251106, mille

alusel sai kostja kauba ostu eest tasumiseks laenu 462,94 eurot intressiga laenujäägilt

37,80% aastas, 0,105 % päevas, tagasimakseperioodiga 42 kuud, esimesed 6 kuud maksete

vabad, kohustusega tasuda alates 10.11.2021 iga kuu 10.-ks kuupäevaks laenu põhiosast

ja/või intressist koosnevaid makseid. Kostja sai kauba müüjalt kätte. Laenuandja on

laenusumma müüjale kostja ostetud kauba eest tasunud.

2. Kostja oli laenulepingut sõlmides krediidivõimeline, võetud laen oli väike ja kostjale

lepingust tekkinud igakuine kohustus – esimene makse 22,86 eurot, järgmised 25,78 eurot

kuus - oli väike, mistõttu väga põhjalik krediidivõime hindamine ei olnud vajalik. Enne

laenulepingu sõlmimist viis krediidiandja läbi ka täiendava andmete kontrolli. Kostja

esitatud andmete põhjal oli tema regulaarne netosissetulek 850 eurot kuus,

finantskohustused puudusid. Laenuandja kontrollis kostja sissetulekut päringuga

Pensioniregistrisse, mis kinnitas püsiva ja piisava sissetuleku olemasolu. Kostja eest oli

lepingu sõlmimisele eelnenud kuude jooksul tema palgalt tasutud kohustusliku

pensionikindlustuse 2%-lisi makseid keskmises summas 27,63 eurot kuus, mille põhjal

arvutatud keskmine tõendatud kuusissetulek palgana oli tegelikult 1381,50 eurot. Kostjal ei

olnud maksehäireid, ka mitte minevikus eksisteerinud, kuid lõppenud maksehäireid. Seega

oli kostja töötav, usaldusväärne ja maksejõuline laenutaotleja, kes ei olnud makseraskustes.

Kostjale jäi igakuiselt pärast varasemate finantskohustuste ja lepinguga võetud kohustuste

tulust mahaarvamist vaba raha vähemalt 824,22 eurot kuus. Kostjale laenulepingust

tekkinud kohustus oli mõistliku kahtluseta kostjale jõukohane.

3. Kostja on lepingu täitmiseks teinud makseid kogusummas 286,12 eurot. Maksegraafiku

järgi kuulusid 10.11.2021. a – 10.05.2022. a tasumisele intressimaksed, alates 10.06.2022. a

lisandusid ka põhiosamaksed. Põhiosa maksete kohustus sai täidetud kuni 10.10.2022. a

makseni (k.a) ja intressi kohustus täielikult kuni augustini 2022 ning osaliselt ka septembri

2022 eest 4,15 euro ulatuses. Septembri intressist jäi tasumata 9,65 eurot. Tasumata jäid

osaliselt 10.09.2022. a intressimakse 9,65 euro ulatuses, oktoobri 2022 intressimakse

täielikult ja täielikult jäid tasumata ka kõik järgnevad maksed alates 10.11.2022. a.

Tasumata maksete viivituse tõttu saatis hageja kostjale enne igakordse tasulise

meeldetuletuse saatmist korduvalt tasuta meeldetuletusi. Tasulised meeldetuletused saadeti

kostjale 19.09.2022. a, 20.10.2022. a, 20.11.2022. a ja 09.12.2022. a. Lepingule kohalduva

hinnakirja kohaselt oli kuni 23.10.2022. a meeldetuletuskirjade hind 4,85 eurot ja alates

24.10.2022. a eest 5 eurot. 09.12.2022. a saatis hageja kostjale viimase hoiatusena tasulise

laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles tuletas täitmata jäänud kohustusi meelde, palus

14-päevase täiendava tähtaja jooksul võla tasuda ning hoiatas, et võla tasumata jätmisel

öeldakse laenuleping üles ning edastatakse nõue sissenõudmiseks inkassofirmale. Kostja

võlga ei tasunud.

4. 24.12.2022. a ütles hageja laenulepingu üles ning nõudis võlgnetava summa tasumist.

Ülesütlemise eelse seisuga oli sissenõutavaks muutunud maksetest osaliselt või täielikult

tasumata maksegraafiku 4 makset. Hageja saatis ka pärast lepingu lõppemist kostjale

tasulise meeldetuletuskirja hinnaga 5 eurot: 13.09.2023. a, 27.10.2023. a, 04.12.2023. a ja

16.01.2024. a.

5. Kostja on põhiosast tagasi maksnud 47,22 eurot, põhiosa võlg on 415,72 eurot. Kostjal on

tasumata intressimaksed alates 10.09.2022. a maksest 9,65 eurot kuni ülesütlemiseni

24.12.2022. a, kokku 54,43 eurot.

6. Viivist arvestab hageja tasumata põhivõlalt ülesütlemisele järgnenud teisest päevast

26.12.2022. a kuni hagi koostamiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras 0,0671 % päevas

ning viivis on 137,24 eurot. Hageja soovib ka edasiulatuvalt viiviseid.

7. Kostjal on tasumata lepingu kehtivuse ajal saadetud 4 meeldetuletuskirja ning pärast lepingu

lõppemist saadetud 4 meeldetuletuskirja eest. Seega võlgneb kostja kokku kaheksa

meeldetuletuskirja eest 39,70 eurot.

8. Hageja nõue ei ole aegunud. Kostjal jäi tasumata 10.09.2022. a makse. Selle aegumistähtaeg

algas 01.01.2023. a ja lõppeb 31.12.2025. a. Hilisemate maksete aegumistähtaeg lõpeb

veelgi hiljem. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 06.03.2024 ehk enne aegumistähtaja

lõppu. Hagi aluseks olev leping öeldi üles 24.12.2022. a. Seega ei ole ükski kostja kohustus

aegunud.

9. Hageja on piisavalt määral ja piisava hoolega kontrollinud kostja krediidivõimet. Juhul kui

kohus leiab, et hageja siiski rikkus vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevat

kohustust, siis hageja otstarbekuse kaalutlusel kostjalt seaduslikus määras intressi ei nõua.

Kõik kostja maksed tuleb ümber arvestada põhiosa tagastuseks. Kostja võlgneb sel juhul

põhiosana 176,82 eurot (462,94 - 286,12). Lepingu viimane maksetähtpäev 10.09.2024. a on

möödunud ja kogu põhiosa tasumata jääk on sissenõutavaks muutunud.

10. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 415,72 eurot, intress 54,43 eurot,

sissenõudmisega seotud kulud 39,70 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 137,24 eurot ning edaspidi põhivõlalt arvestatud viivis 0,0671%

päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda

kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS HAGILE (dtl 66)

11. Kostja nõustub täielikult põhinõudega ning osaliselt intressi-, viiviste ja kõrvalnõuetega.

Kuna kostjal oli mitmeid järelmaksulepinguid, mis läksid pärast ülesütlemist aastateks

inkassofirmale soovib kostja nõude ülevaatamist eelkõige intressi, viiviste ja kõrvalnõuete

ning aegumise osas. Asi läks käest ära, summad kasvasid kordades ning ei olnud enam

võimalik tekkinud võlgnevuse likvideerida.

KOHTU SEISUKOHT

12. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele

osaliselt.

13. Kostja on esitanud aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143

kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult

kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude

aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lõike 1 esimese lause kohaselt algab

aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on

õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.

14. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel 17.04.2021. a sõlmitud järelmaksulepingust

nr 8251106 ja maksegraafikust nähtuvalt tuli krediidisumma tagastada 42 kuu jooksul

igakuiste osamaksetena hiljemalt 10.09.2024. a (dtl 31-37). Pooled on sõlminud

tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõistes.

15. Lepingule kohalduvate üldtingimuste p 5.6.2 näeb ette, et pangal on õigus leping

ennetähtaegselt ilma etteteatamiseta üles öelda juhul kui klient on täielikult või osaliselt

viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja pank on andnud talle edutult

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et

ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab

kogu võla tasumist.

16. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,

mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

17. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja 09.12.2022. a edastanud kostjale hoiatuse (dtl 46),

millest nähtuvalt on kostjal tasumata 100,45 eurot (maksegraafiku järgi oli osamakse suurus

25,78 eurot (v.a esimene, mis oli 22,86 eurot ja viimane, mis ole 18,09 eurot) ehk siis

rohkem kui kolme kuu osamaksed ning tulenevalt üldtingimuste p 5.6.2 ja VÕS § 416 lg 2

on krediidiandja andnud kostjale 14 päeva kirja saatmisest võlgnevuse tasumiseks ning

hoiatanud, et kui kostja võlgnevust tähtaja jooksul ei tasu, siis ütleb krediidiandja lepingu

üles. Krediidiandja on 24.12.2022. a edastanud kostjale lepingu ülesütlemise teate (dtl 47),

seega on leping loetud ülesöelduks alates 25.12.2022. a.

18. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud (kostja oli

viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamaksega ning krediidiandja andis tähtaja võla

tasumiseks) ning hagejal oli õigus öelda leping üles, muutub lepingu ülesütlemisega

kohustus VÕS § 82 lg 7 kohaselt sissenõutavaks ning krediidiandjal on õigus nõuda

kohustuse täitmist.

19. Seega algas kolmeaastane aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 1 järgi 25.12.2022. a, mil

tagastamata krediidisumma ja kõrvalnõuded muutusid sissenõutavaks. Hageja esitas kostja

vastu krediidilepingust tuleneva võla saamiseks Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse 06.03.2024. a, mille menetlemine jätkub hagimenetluses. TsÜS § 160 lõike 1

kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või

tunnustamiseks. TsÜS § 160 lõike 2 punkti 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud

avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Kuna maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisega aegumine peatus ning hageja nõude menetlemine jätkub hagimenetluses, ei ole

kolmeaastane aegumistähtaeg möödunud ning haginõue ei ole aegunud.

20. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et

kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval.

21. Kostja ei vaidlusta krediidi saamist. Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepingute

puhul on seadusandja seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest

kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva

intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks ning kohus peab omal algatusel kontrollima

lepingu kehtivust. Kohus peab kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk

krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Samuti on kohtul

kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal

algatusel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).

22. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

23. Lepingu kohaselt on esialgne krediidikulukuse määr 42,41% aastas. Lepingu sõlmimise ajal

oli Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,09% aastas. Seega ei

ületanud lepingus märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping ei ole

VÕS § 4062 lg 1 kohaselt tühine.

24. Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija

krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele.

25. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

vaidluse korral krediidiandja. VÕS § 4034 lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama

krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

Seega lasub ka kostjal kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed krediidivõimelisuse

hindamiseks ning krediidiandja võib neist lähtuda. Samas ei tähenda see seda, et

krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud

andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada.

26. Krediiditaotluse väljavõttest (dtl 38) nähtuvalt on kostja sissetulekuks 850 eurot. Taotlusest

ei nähtu andmeid kohustuste kohta ning vormilt ei nähtu ka kohta, kuhu neid märkida saaks.

27. Hageja on seisukohal, et kuna osamakse suurus oli väike ja seetõttu ka kostjale jõukohane,

ei olnud väga põhjalik krediidivõime hindamine vajalik. Kohus hagejaga ei nõustu ning

leiab, et hoolimata summa suurusest lasub hagejal tarbija krediidivõimelisuse hindamise

kohustus, sest krediidisumma mis hagejale tundub väike ei pruugi kostjale olla tema

varasemaid kohustusi ja sissetulekuid arvestades jõukohane.

28. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja

krediidivõimelisuses. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on krediidiandja analüüsinud

üksnes kostjalt endalt saadud teavet ning teinud päringud pensioni- ja krediidiregistrisse (dtl

40-41). Muid andmeid sh pangakonto väljavõtet kostjalt küsitud ei ole. Krediidiandjate ja

vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud

krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata

tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Ka ei nähtu esitatud tõenditest, et

kostjalt oleks küsitud infot kohustuste või ülalpeetavate kohta. Seega pole võimalik

järeldada, et kostja varaline seisund ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud.

29. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise

põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest

lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja

tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

30. Alternatiivselt on hageja esitanud kohtule 21.10.2024. a menetlusdokumendis arvestuse (dtl

84) VÕS § 403⁴ lg 7 tähenduses, mille kostja on kätte saanud 26.06.2024. a. Hagi ja

tagasimaksete arvestuse kohaselt on kostja teinud hagejale makseid kokku 286,12 eurot, mis

tuleb arvestada põhiosa katteks. Hageja kostjalt VÕS §-s 94 sätestatud intressimääras

intressi ei nõua.

31. Arvestades, et kostja on hagejale teinud järelmaksulepingu nr 8251106 katteks

tagasimakseid kokku 286,12 eurot, võlgneb kostja hagejale lepingu järgi tasumata krediidi

põhiosa 176,82 eurot (462,94-286,12) ning muid tasusid sh sissenõudmiskulusid ei võlgne.

32. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas.

33. Hageja nõuab kostjalt seadusjärgses määras viivist alates hagi esitamisest s.o 30.04.2024. a.

Kuna lepingu järgi oli viimane maksepäev 10.09.2024. a, siis muutus kogu põhivõla

tasumata jääk VÕS § 82 lg 1 kohaselt sissenõutavaks alates 11.09.2024. a ning hagejal on

alates nõude sissenõutavaks muutumisest õigus nõuda viivist. Seega on seadusjärgne viivis

arvestatuna 176,82 eurolt alates 11.09.2024. a kuni 03.12.2024. a 4,97 eurot. Kohus leiab, et

hageja täiendava viivise nõue TsMS § 367 alusel seadusjärgses määras on põhjendatud.

34. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele põhivõlgnevus 176,82 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 4,97 eurot,

kokku 181,79 eurot ning täiendavalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 04.12.2024. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

MENETLUSKULUD

35. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

36. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel jätta

27% ulatuses kostja kanda ning 73% ulatuses hageja kanda.

37. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

38. Menetluskulude nimekirjast (dtl 86-87) nähtuvalt on hageja kantud menetluskuluks riigilõiv

175 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot + täiendavalt hagi esitamisel 110 eurot),

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 427 eurot koos

käibemaksuga, mille hageja palub kostjalt välja mõista.

39. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1

kohaselt tuleb hagilt hinnaga 748,91 eurot tasuda riigilõivu 175 eurot. Arvestades hagi

osalist rahuldamist kuulub hageja tasutud riigilõiv vastavalt menetluskulude jaotusele kostja

poolt hüvitamisele.

40. Lähtudes TsMS § 175 lg-st 1 ning arvestades hageja lepingulise esindaja tehtud

menetlustoiminguid hagiavalduse, kostja vastusele seisukoha ja menetluskulude nimekirja

koostamiseks peab kohus põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 350 eurot (ilma

käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ega ei saa tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10), seega kuuluvad kulud

hüvitamisele käibemaksuga. Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on põhjendatud (TsMS

§ 4842).

41. Arvestades menetluskulude jaotust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

menetluskulud kokku 167,94 (622 eurost 27%).

42. Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4

alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 teises

lauses sätestatud määras otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik