Legislator Case Law & Legislation
2-24-13737/20 AI generated

2-24-13737/20 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Case Number 2-24-13737/20
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2-24-13737

Legislator headnote

AI generated

2-24-13737/20 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus: 2-24-13737

Keywords

AI generated
bank resolution consumer credit revocation bank charges bank account information bank credit balance satisfaction of claim
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-24-13737

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Kohtujurist

Krista Kruusa

Määruse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2024, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-24-13737

Tsiviilasi

Y.Y maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik Y.Y, ik XXX, elukoht XXX, e-post XXX;

Usaldusisik M.F (Saneerimismenetluse OÜ, Estonia pst 1,

Tallinn 10143; tel 6844400; e-post XXX).

Menetlustoiming

Avalduse läbivaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta Y.Y maksejõuetusavaldus läbi vaatamata.

2. Jätta menetluskulud Y.Y kanda.

2.1.

Määrata Y.Y usaldusisiku M.F-i töötasuks 1440 eurot, millele lisandub käibemaks

summas 316,80 eurot, kokku 1756,80 eurot.

2.2.

Anda võlgnikule Y.Y-le menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 1440 eurot,

millele lisandub käibemaks 316,80 eurot, kokku 1756,80 eurot, mis hüvitada riigi

vahenditest ning kanda see Saneerimismenetluse OÜ arvelduskontole nr XXX (AS

Swedbank), s.o büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

2.3.

Välja mõista Y.Y-lt usaldusisiku tasu summas 1756,80 eurot Eesti Vabariigi

kasuks riigituludesse.

2.4.

Nimetatud summa tuleb Y.Y-l tasuda 24 kuu jooksul so 73,2 eurot kuus käesoleva

määruse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks Maksu- ja

Tolliameti kontole nr:

o

EE351010052031000004 SEB Pank,

o

EE522200221013264447 Swedbank,

o

EE401700017002872300 Luminor Bank või

o

EE957700771001523585 LHV Pank.

Kohustuslik on märkida maksekorraldusele 99924700034573! Selgituseks võib märkida

lisaks: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number. Maksedokument riigilõivu tasumise

kohta või maksedokumendil olevad andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb

esitada peale makse tasumist kohtule.

1

2-24-13737

2.5.

Nimetatud makse tähtpäevaks tegemata jätmisel tuleb tasuda viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Tühistada 13.12.2024 kuupäevaks määratud kohtuistung käesolevas tsiviilasjas.

4. Edastada määrus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluskäik

1.1. 12.09.2024 esitas Y.Y Pärnu Maakohtusse avalduse pankroti välja kuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

1.2. Pärnu Maakohus võttis avalduse 03.10.2024 määrusega menetlusse ja määras usaldusisikuks

kirjaliku nõusoleku alusel M.F-i. Usaldusisik esitas kohtule 04.11.2024 aruande, milles mh

viitas, et

võlgniku arvelduskontode väljavõtetelt nähtub vara raiskamist seoses

hasartmängudega. Kohus ja usaldusisik selgitasid võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest keeldumist ning võlgniku kohustusi selles osas. Kohus määras uue kohtuistungi aja

13.12.2024 ja võlgnikule tähtaja tõendite esitamiseks. 03.12.2024 esitas Y.Y kohtule avalduse,

milles palub käesoleva menetluse lõpetamist ning taotlust jätta usaldusisiku tasu riigi kanda,

kuna võlgniku majanduslik olukord on raske.

Kohtumääruse põhjendused

1. Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et avaldaja 03.12.2024 esitatud avaldus

tuleb rahuldada ja jätta avaldus läbi vaatamata.

2. Füüsilise isiku maksejõuetusseaduse (FIMS) § 18 lg 2 sätestab, et vaadanud

maksejõuetusavalduse läbi, kohus:

1) kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule;

2) kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt

pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule;

3) algatab võlgade ümberkujundamise menetluse vastavalt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatule;

4) jätab avalduse rahuldamata või

5) lõpetab menetluse raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse §-s 29 sätestatule.

FIMS § 18 lg 3 sätestab, et kohus võib teha ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud

otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja.

Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt,

välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui

hageja on võtnud hagi tagasi. Avaldaja on esitanud kohtule avalduse, milles soovib käesolev

menetlus lõpetada, kohus tõlgendab võlgniku avaldust avalduse tagasivõtuna tervikuna

käesolevas menetluses.

4. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus võlgniku Y.Y avalduse TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi

vaatamata.

5. TsMS 427 alusel võib määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada

määruskaebuse.

2

2-24-13737

Menetluskulud

6. TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus läbi vaatamata. TsMS 173 lg 4 kohaselt menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja

arvatud kulude rahalise suuruse.

7. TsMS § 172 lg 7 sätestab, et kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse

tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on

põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus võttis avaldaja

maksejõuetusavalduse menetlusse ja määras usaldusisiku. Kuna võlgniku arvelduskontodelt

nähtus vara raiskamist hasartmängurlusena, mis toimus järjepidevalt ning kuni usaldusisiku

aruandes nähtuvalt ka pärast avalduse kohtule esitamist, selgitas kohus võlgnikule kohtuistungil

võlgniku kohustusi ja edasise menetluse käiku. Võlgnik jättis kohtule tõendid esitamata kohtu

määratud tähtajaks ning esitas avalduse, milles palub menetlus lõpetada ja usaldusisiku tasu jätta

riigi kanda. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud usaldusisiku tasu jätmine riigi kanda eelnevalt

kirjeldatud olukorras, kus võlgnik on kohtusse pöördunud, kohtu ning usaldusisiku selgituste

järel jätnud edasised toimingud avalduse eesmärgi täitmiseks tegemata ja paludes pärast

usaldusisiku tehtud tööd ja tasu taotlust need mitte võlgnikult välja mõista. Võlgnik palub kulud

jätta riigi kanda ehk sisuliselt palub võlgnik menetlusabi TsMS § 183 lg 2 mõttes.

8. FIMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud

kulud. Kuna käesolevas menetluses ei kuuluta kohus välja võlgniku pankroti, jätab kohus TsMS

§ 172 lg 7 alusel käesolevas menetluses menetluskulud (s.o tasutud riigilõiv summas 10 eurot ja

usaldusisiku tasu summas 1756,80 eurot) võlgniku kanda.

9. PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks

tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu

suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka

halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja

riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa,

mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga

ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s

11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr 113 kohaselt on alates 01.01.2024

kuupalga alammäär 820 eurot. Seega halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on 164 eurot.

10. Usaldusisik esitas kohtule 04.11.2024 tasu taotluse koos arvestusega /dtl 940-941/.

Usaldusisik taotleb tasu tunnihinna määraga 120 eurot, mis ei ületa seaduses sätestatud tunnitasu

piirmäära. Usaldusisik on esitanud arvestuse, mille kohaselt on kulunud käesolevas menetluses

maksejõuetusmenetluses asjaolude väljaselgitamiseks ja aruande koostamiseks 12 tundi.

Usaldusisik taotleb tasu määramist seega kokku 1440 eurot (lisandub käibemaks 316,80 eurot).

11. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja

põhjendatud. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustusi, teostanud päringuid selleks ja

päringute vastuseid töödelnud, suhelnud võlgnikuga, koostanud kohtule nimekirjad ja hinnangu.

Samuti on põhjendatud usaldusisiku taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 120 eurot (+ käibemaks)

jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja

mahuga.

12. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud

riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või

3

2-24-13737

riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult

välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 5 sätestab, et kohtulahendi

kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates

15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend

näeb ette teistsuguse tähtaja.

13. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist

menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri

valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes

varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud,

aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta

pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud

kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu

alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu

alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

Seega on usaldusisiku tasu välja maksmine riigi vahenditest piiratud ühekordse alammäära

ulatuses olukorras, kus võlgnikult ei mõisteta menetluskulu tasumist välja riigituludesse.

Käesolevas asjas on kohus määranud usaldusisiku tasu jätta võlgniku kanda.

14. Kohus rahuldab osaliselt võlgniku menetlusabi taotluse. Kuivõrd usaldusisik on käesolevas

menetluses aruandluses välja selgitanud, et võlgniku sissetulekuks on töötasu ca 336 eurot kuus

ja pension 522 eurot kuus (sama on avaldanud võlgnik avalduses), on põhjendatud anda

võlgnikule menetlusabi selliselt, et usaldusisiku tasu kuulub välja maksmisele riigi vahenditest

ning võlgnik tasub tema kanda jäänud usaldusisiku tasu riigituludesse. Kohus peab põhjendatuks

määrata Y.Y-le tasu riigituludesse väljamõistmine menetlusabi korras osamaksetena.

15. Kohus määrab võlgnikule tähtaja usaldusisiku tasu riigituludesse kandmiseks 24 kuud, seega

tuleb võlgnikul käesolevale määrusele lisatud graafikust lähtudes võrdsete osamaksetena tasuda

usaldusisiku tasu riigituludesse käesoleva määruse jõustumisest järgnevast kuust, iga kuu

viimaseks kuupäevaks.

Makse tegemiseks vajalik info on esitatud käesoleva määruse resolutsioonis ja määrusele lisatud

makseinfo koondlehel.

16. Kui kohustatud isik pandud kohustust tähtpäevaks ei täida, tuleb tal vastavalt TsMS § 179 lg

9 sätetele tasuda ka viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

17. TsMS § 179 lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud maakohtu või

ringkonnakohtu määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik

valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse,

kui kaebuse hind ületab 100 eurot. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud

ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik

4