2-23-11177/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

04.12.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-11177

Kohtuasi

D.F-i avaldus täiteasjas nr 007/2011/83331

täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise

tõttu

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.05.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

D.F-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja D.F (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Priit Lantin

Puudutatud isik OÜ Ferax Holding (registrikood

14263915), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erki Siht

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta D.F-i määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 07.05.2024 määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud D.F-i kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

2-23-11177

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. D.F (avaldaja, võlgnik) esitas 07.08.2023 Harju Maakohtule avalduse, milles palus

lõpetada täiteasjas nr 007/2011/83331 täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu.

Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur Veiko Kaasik Nordea Bank AB Eesti filiaali 13.09.2011

täitmisavalduse alusel avaldaja õiguseellase C. D.F-i suhtes täitemenetluse täiteasjas nr

007/2011/83331. Täitedokumendiks on 27.06.2007 hüpoteegi seadmise leping, mis nägi ette

C. D.F-i kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks.

Praegu viib täitemenetlust läbi kohtutäitur Mati Roodes (kohtutäitur) ja sissenõudjaks on OÜ

Ferax Holding (sissenõudja), kellele Nordea Bank AB Eesti filiaali õigusjärglane Luminor

Bank AS loovutas hüpoteegi ja sellega tagatud nõuded.

Sissenõudja nõude täitmine on võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja

rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 ja tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 alusel aegunud, sest täitedokumendi esimest korda

täitmiseks esitamisest 13.09.2011 on möödas üle 10 aasta. Aegumise saab peatunuks lugeda

ajavahemikel, mil kohus oli täitemenetluse või enampakkumise peatanud, s.o 30.10.2013–

22.10.2014 tsiviilasjas nr 2-13-42564 ja 19.11.2014–19.03.2015 tsiviilasjas nr 2-14-61091.

Nõude täitmine aegus seega hiljemalt veebruaris 2023. Rohkem ei ole täitmise aegumine

peatunud.

Sissenõudja seisukoht

2. Sissenõudja vaidles avaldusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

Täitemenetlust ei ole vähemalt 8 aasta 9 kuu ja 28 päeva jooksul saanud täitemenetluse ja

hüpoteegiga koormatud kinnisasja (kinnistu) enampakkumise peatamise ning kinnistu hinna

vaidlustamise tõttu läbi viia ning täitmise aegumine tuleb selle aja vältel lugeda TsÜS § 157

lg 6, § 160 lg 2 p 3 ja § 166 lg 1 alusel peatunuks. Täpsemalt oli täitmise aegumine peatunud

järgmistel ajavahemikel ja asjaoludel:

-

30.10.2013–22.10.2014 – tsiviilasjas nr 2-13-42564 (liidetud tsiviilasjaga nr 2-13-

51255), milles kohus vaatas läbi avaldaja kaebust kohtutäituri otsuse peale, oli

täitemenetlus peatatud Harju Maakohtu 30.10.2013 määruse alusel kuni lõpplahendi

jõustumiseni 22.10.2014;

-

19.11.2014–19.03.2015 – tsiviilasjas nr 2-14-61091, milles kohus vaatas läbi avaldaja

kaebust kohtutäituri otsuse peale, oli kinnistu enampakkumine peatatud Harju

Maakohtu 19.11.2014 määruse alusel kuni lõpplahendi jõustumiseni 19.03.2015;

-

08.12.2015–14.02.2023 – kohtutäitur esitas 08.12.2015 kohtule avaldaja kaebuse

alusel avalduse kinnistu uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks, mida

menetleti tsiviilasjas nr 2-15-18474 ja mille lõpplahend jõustus 05.06.2023. Kinnistu

enampakkumist ei saanud läbi viia enne kinnistu hinna määramist eksperdi poolt.

Kuivõrd täitmise aegumistähtaeg on kulgenud kokku üksnes 3 aastat ja 27 päeva, ei ole nõude

täitmine aegunud. Aegumisele tuginemine on ka vastuolus hea usu põhimõttega. Märkimist

väärib, et täitemenetluses ei ole hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks midagi laekunud

ning endiselt on tasumata põhivõlg 198 937,77 eurot ja kõrvalnõuded.

2-23-11177

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 07.05.2024 määrusega avalduse rahuldamata, tühistas 07.08.2023

määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu ning jättis menetluskulud avaldaja kanda.

3.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

täitedokumendiks olev hüpoteegi seadmise leping tagab laenulepingust tulenevaid

nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks 09.06.2010;

-

sissenõudja esitas täitedokumendi esimest korda täitmiseks 13.09.2011;

-

täitemenetlus oli Harju Maakohtu 30.10.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-51255

(hiljem liidetud tsiviilasjaga nr 2-13-42564, mis jäeti tsiviilasja numbriks) peatatud

kuni lõpplahendi jõustumiseni. Lõpplahend jõustus 22.10.2014, seega oli täitemenetlus

peatunud ajavahemikul 30.10.2013–22.10.2014, st 357 päeva;

-

kinnistu enampakkumine oli Harju Maakohtu 19.11.2014 määrusega tsiviilasjas nr

2-14-61091 peatatud kuni lõpplahendi jõustumiseni. Lõpplahend jõustus 19.03.2015,

seega oli enampakkumine peatunud ajavahemikul 19.11.2014–19.03.2015, st neli

kuud;

-

kohtutäitur esitas 08.12.2015 Harju Maakohtule avalduse kinnistu uue hindamise

korraldamiseks eksperdi määramiseks, mida menetleti tsiviilasjas nr 2-15-18474 ja

milles lõpplahend jõustus 05.06.2023.

3.2. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb avaldus jätta rahuldamata, sest sissenõudja

nõude täitmise aegumine oli vahepeal peatunud ega ole seetõttu veel aegunud.

3.2.1. Kuivõrd täitedokumendist tulenev nõue ei olnud 05.04.2011 seisuga aegunud ja

sissenõudja esitas täitedokumendi esimest korda täitmiseks 13.09.2011, hakkas

täitedokumendist tuleneva nõude täitmise 10-aastane aegumistähtaeg kulgema 13.09.2011 ja

see oleks katkemiste ja peatumisteta lõppenud 13.09.2021. Nimelt oli TsÜS § 157 lg 1 enne

05.04.2011 kehtinud redaktsiooni järgi jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti

kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30

aastat. Sama sätte alates 05.04.2011 kehtiva redaktsiooni järgi on sellise nõude

aegumistähtaeg 10 aastat, mis algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi

väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (TsÜS § 157 lg 2). VÕSRS

§ 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne

05.04.2011 tekkinud aegumata nõuetele. Enne 05.04.2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas

05.04.2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul oli võlausaldajal õigus

teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (VÕSRS § 9 lg 4 eelmise redaktsiooni kohta

sarnaselt RKTKo 17.10.2013, 3-2-1-116-13, p 13). TsÜS § 159 lg 1 järgi jõustunud

kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise

aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega.

3.2.2. Vaidlust ei ole, et sissenõudja nõude täitmise aegumine oli TsÜS § 160 lg 2 p 3 alusel

koosmõjus TsÜS § 157 lg-ga 6 ja VÕSRS § 9 lg-ga 6 peatunud ajavahemikel, mil

täitemenetlus oli peatatud tsiviilasjas nr 2-13-42564 ja enampakkumine peatatud tsiviilasjas nr

2-14-61091, s.o 30.10.2013–22.10.2014 ja 19.11.2014–19.03.2015. Täitmise aegumine tuleb

nende sätete alusel peatunuks lugeda ka tsiviilasja nr 2-15-18474 menetluse ajaks, milles

lahendati kohtutäituri avaldust kinnistu uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks,

s.o ajavahemikul 08.12.2015–05.06.2023.

2-23-11177

TsÜS § 157 lg 6 järgi peatub täitmise aegumine lisaks muudele TsÜS-is sätestatud alustele ka

täitemenetluse ajal sissenõudja poolt esitatud hagi või avalduse alusel võlgniku vara või selle

kindlakstegemise kohta toimuva kohtumenetluse ajaks ning täitmise aegumise peatumise

lõppemisele kohaldatakse TsÜS § 160 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. VÕSRS § 9 lg 6 alusel

kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 6 aegumise peatumise kohta sätestatut ka enne 01.04.2021

täitmiseks esitatud nõuetele. Aegumine peatub TsÜS § 160 lg-te 1 ja 2 p 3 järgi mh õigustatud

isiku poolt avalduse esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks maksekäsu

kiirmenetluses või muus hagita menetluses.

Kohtutäitur ei saa täitemenetlust jätkata ega sissenõudja oma õigusi realiseerida olukorras,

kus võlgnik on vaidlustanud kohtutäituri määratud arestitud asja hinna kaebusega

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg 7 korras ja kohtutäitur on TMS § 74 lg 8 alusel

sunnitud taotlema kohtult uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist. Kohtutäitur ei

saa enne hinna määramist eksperdi poolt läbi viia enampakkumist ega seeläbi teha toiminguid,

mille kaudu saaks sissenõudja nõuet rahuldada. Sissenõudjale peab aga olema tagatud kaitse

selle eest, et võlgnik ei saaks oma õigusi kuritarvitades lõpmatult põhjendamatute taotlustega

täitemenetlust venitada kuni täitmise aegumiseni. Seetõttu tuleb TMS § 74 lg 8 alusel

algatatud kohtumenetlus lugeda võrdustatuks TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohase hagita menetlusega

ning selle toimumise ajaks peatub täitmise aegumine sissenõudja huvide kaitseks (vt ka

TlnRnKm 28.09.2023, 2-21-5315).

3.2.3. Kuivõrd täitmise aegumine on kokku olnud peatunud vähemalt 8 aastat 9 kuud ja 28

päeva ning aegumistähtaeg on kulgenud vaid 3 aastat 27 päeva, on täitmise aegumiseni veel

vähemalt 6 aastat 11 kuud ja 3 päeva. Seega ei ole alust avaldust rahuldada.

3.3. Kohtu 07.08.2023 esialgse õiguskaitse määrusega kohaldatud täitemenetluse peatamine

tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg 4 alusel tühistada.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega avaldus rahuldada või saata asi maakohtule uueks lahendamiseks.

Määruskaebuse väidete kohaselt ei selgu vaidlustatud määrusest, millistele tõenditele

tuginedes on maakohus leidnud, et täitemenetlust ei olnud võimalik läbi viia sel ajal, mil see

ei olnud kohtumenetluste raames peatatud. Täitmise aegumise peatumine tuleb fikseerida.

Riigikohtu praktika järgi on täitmise aegumise peatumise eelduseks täitemenetluse peatamine

(RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665, p 12.3). Kohtutäitur ei ole täitemenetlust peatanud ning

kohtud ei ole täitemenetluse peatamist muudel ajavahemikel vajalikuks pidanud. Samuti ei ole

kohtutäitur täitetoiminguid tühistanud või peatanud ega teinud TMS § 7 lg-te 1 ja 2 alusel

täitetoimingu tegemisest keeldumise otsust. Sissenõudja ei ole kordagi pöördunud kohtutäituri

poole saamaks teavet, miks täitemenetlust ei saa läbi viia.

Kohtutäituri TMS § 74 lg 8 alusel esitatud avalduse alusel algatatud kohtumenetlus ei ole

võrdsustatav TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohase hagita menetlusega. TsÜS § 160 lg 2 sätestab

ammendava loetelu toimingutest, mis on võrdsustatud aegumist peatava hagi esitamisega

sama sätte lg 1 järgi (RKTKo 19.06.2012, 3-2-1-88-12, p-d 11 ja 12), mistõttu ei saa seda

loetelu analoogia korras laiendada. Lisaks on kohtutäituri määratud hinna vaidlustamine

kaebus kohtutäituri tegevusele, mis ei ole hagita menetlus. Täitemenetluse osaline saab

kohtutäituri määratud hinna vaidlustada ja tal on võimalus esitada kohtutäituri otsusele

kaebus, mida avaldaja esitanud ei ole. Kui mistahes kaebusi kohtutäituri otsusele tuleks

2-23-11177

lugeda TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaseks hagita menetluseks, siis tooks see kaasa olukorra, kus

täitemenetlus saab jätkuda ka ajal, kui nõude täitmise aegumine on kaebuse menetlemise ajaks

peatunud.

Sissenõudja ega kohtutäitur ei pöördunud avaldaja poole, leppimaks kokku kinnistu hinda.

Jääb arusaamatuks, kuidas on avaldaja oma õigusi kuritarvitanud, kui ta on kasutanud oma

seadusest tulenevat kaebeõigust.

Isegi kui kinnistut ei saanud täitemenetluses müüa, saanuks kinnistu määrata TMS § 52 lg 2

alusel sundvalitsemisele ning rahuldada sissenõudja nõudeid 8 aasta jooksul

sundvalitsemisega saadava vilja arvel.

5. Sissenõudja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.

Kuivõrd avaldaja vaidlustas kohtutäituri määratud kinnistu hinna, oli kohtutäitur kohustatud

pöörduma eksperdi määramise avaldusega kohtu poole. Selle lahendamise ajal oli takistatud

nii enampakkumise läbiviimine kui ka sissenõudja õiguste realiseerimine, mistõttu saab

täitmise aegumise lugeda peatunuks. Seadusest ei tulene, et täitmise aegumine peatub üksnes

juhul, kui täitemenetlus on peatatud ja ühtegi täitetoimingut teha ei tohi. Avaldaja viidatud

Riigikohtu seisukohad tsiviilasjades nr 3-2-1-88-12 ja 2-21-10665 ei ole asjakohased.

Avaldaja ei ole usutavalt selgitanud ega esitanud tõendeid selle kohta, kuidas saanuks kinnistu

sundvalitsemisega saadavast viljast sissenõudja hüpoteegiga tagatud nõuded mingiski

arvestatavas osas rahuldada. Igal juhul ei tulene seadusest, et täitmise aegumine ei peatuks

juhul, kui samal ajal saaks sissenõudja nõude täita väikses osas ka muu vara arvel.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS

§-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust

kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses.

8. Vaidlust ei ole, et nõude täitmise aegumine oli peatunud ajavahemikel, mil täitemenetlus

oli peatatud tsiviilasjas nr 2-13-42564 ja enampakkumine peatatud tsiviilasjas nr 2-14-61091.

Vaidlus on üksnes selles, kas täitmise aegumine oli peatunud ka tsiviilasja nr 2-15-18474

menetluse ajaks, milles kohus lahendas kohtutäituri TMS § 74 lg 8 alusel esitatud avaldust

kinnistu uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks. Sellest sõltub, kas sissenõudja

nõude täitmine on aegunud või mitte. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt

koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Seadusest ega kohtupraktikast ei tulene, et kohtutäitur või kohus peaks täitemenetluse

peatama või nõude täitmise aegumise peatumise eraldi fikseerima, et nõude täitmise saaks

TsÜS § 160 lg 2 p 3 alusel koosmõjus TsÜS § 157 lg-ga 6 ja VÕSRS § 9 lg-ga 6 lugeda

peatunuks.

2-23-11177

9.1. Kolleegiumi hinnangul peatub täitmise aegumine nende sätete alusel mh pelgalt sellise

hagita menetluse avalduse esitamisega, mille alusel algatatud kohtumenetluse ajal ei saa

sissenõudja täitemenetluses oma õigusi realiseerida. Sellisel juhul ei saa faktiliselt

täitemenetlust läbi viia, samas on aegumise peatumise algus- ja lõppaeg selged.

Täitemenetluse peatamine võib nõude täitmise aegumise peatunuks lugemiseks vajalik olla

neil juhtudel, kus täitemenetluse läbi viimist saab olenemata kohtumenetlusest jätkata, nt

TMS § 218 lg 1 alusel kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel

kohtule. Riigikohtu 11.05.2022 määruse tsiviilasjas nr 2-21-10665 p-s 12.3 avaldatud

seisukoht ei ole asjakohane, kuivõrd seal hinnati nõude täitmise aegumise peatumist TsÜS §

167 lg 1 I lause alusel õigustatud ja kohustatud isiku peetavate läbirääkimiste ajaks.

Läbirääkimiste ajal ei ole täitemenetluse läbiviimine takistatud ning oluline on fikseerida

läbirääkimiste algus- ja lõppaeg.

9.2. Maakohus on õigesti leidnud, et kohtutäitur ei saanud täitemenetlust jätkata ega

sissenõudja oma õigusi realiseerida olukorras, kus avaldaja vaidlustas kohtutäituri määratud

kinnistu hinna kaebusega TMS § 74 lg 7 korras ja kohtutäitur pidi TMS § 74 lg 8 alusel

taotlema kohtult uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist. Täitemenetluses, milles

on täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis

näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud

nõuete rahuldamiseks, toimub sundtäitmine üksnes hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel.

Kinnisasja ei ole võimalik realiseerida enne, kui kohus lahendab TMS § 74 lg 8 alusel esitatud

avalduse ja ekspert määrab kinnisasja hinna. Avaldaja leiab ekslikult, et sellise avalduse läbi

vaatamine ei toimu hagita menetluses. Kohus vaatab TsMS § 475 lg 2 järgi hagita menetluses

läbi ka sama sätte lg-s 1 nimetamata asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei

saa läbi vaadata hagimenetluses. Selliseks asjaks on ka TMS § 74 lg 8 alusel esitatud avalduse

alusel toimuv asi, sest see ei paigutu ühegi TsMS § 475 lg-s 1 loetletud hagita asja alla, sh ei

ole see käsitatav kaebusena kohtutäituri otsuse peale, sest kohtutäitur peab hinna

vaidlustamise kaebuse saamisel pöörduma kohtusse ega tee ise kaebust lahendavat otsust,

mida saaks kohtus vaidlustada. Kolleegium lisab, et kohtul ei olegi TMS § 74 lg 8 alusel

esitatud avalduse läbi vaatamisel võimalik täitemenetlust kohtumenetluse toimumise ajaks

peatada, kuivõrd kohus saab TsMS § 4771 lg 1 järgi hagita menetluses esialgset õiguskaitset

kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul ning seadus ei võimalda sellises asjas esialgse

õiguskaitse kohaldamist.

9.3. Avaldaja väited selle kohta, et kohtutäitur ei ole täitetoiminguid tühistanud ega peatanud

või teinud täitetoimingu tegemisest keeldumise otsust, sissenõudja ei ole pöördunud

kohtutäituri poole täitemenetluse läbiviimise kohta teabe saamiseks ning sissenõudja ega

kohtutäitur ei pöördunud avaldaja poole leppimaks kokku kinnistu hinda, on nõude täitmise

aegumise peatumise seisukohalt asjakohatud.

9.4. Eelnevat arvestades on maakohus lugenud põhjendatult TMS § 74 lg 8 alusel algatatud

kohtumenetluse võrdustatuks TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohase hagita menetlusega ning selle

toimumise ajaks täitmise aegumise peatunuks.

10. Kuigi avaldaja tugines esimest korda alles määruskaebuses sellele, et täitemenetluse

läbiviimine ei olnud takistatud, sest kinnistu võinuks TMS § 52 lg 2 alusel määrata ka

sundvalitsemisele, ei ole avaldaja sellekohane arusaam õige.

Kolleegium märgib, et kinnisasja sundvalitsemisele määramiseks ei anna alust ainuüksi see, et

võlgnikupoolse kinnisasja hinna vaidlustamise tõttu ei saa kinnisasja müüa. TMS § 52 lg-te 1

ja 2 kohaselt toimub kinnisasja sundtäitmine kas selle arestimise ja müümise teel või

2-23-11177

kinnisasja sundvalitsemise teel. Seejuures on kinnisasja müük ja kinnisasja sundvalitsemine

alternatiivid, st neid ei saa rakendada samal ajal. Reeglina toimub kinnisasjale sissenõude

pööramine selle arestimise ja müügi teel ning sundvalitsemisele saab kinnisasja TMS § 162

lg-st 1 tulenevalt määrata üksnes kohus kas kohtutäituri, sissenõudja või võlgniku avalduse

alusel. Avaldaja ei ole väitnud, et ta oleks sellise avaldusega kohtu poole pöördunud, ning

sissenõudjalt ega kohtutäiturilt ei saa(nud) sellise avalduse esitamist asjaolusid arvestades

oodata. Täitemenetluses tuleb kohtutäituril ja menetlusosalistel lähtuda põhimõttest, et

sissenõudja nõue saaks rahuldatud kõige kiiremal viisil, kahjustamata võlgniku õigustatud

huve (RKTKm 10.05.2017, 3-2-1-38-17, p 17). Sundvalitsemine on praktikas erandlik

võimalus hüpoteegi realiseerimiseks ning sellel võib mõtet olla eelkõige juhul, kui tagatav

võlg on väike, kinnisasja (nt kaubanduskeskuse kinnisasja) majandamise kaudu on võimalik

see mõistliku aja jooksul rahuldada vilja (eelkõige üüri või rendi) arvel ning soov on, et

hüpoteek tagaks ka hiljem sissenõutavaks muutuvaid nõudeid ega lõpeks täitemenetluse

tulemusena (AÕS II komm (2014), § 352, p 3.4.10). Siinsel juhul on hüpoteegiga tagatud

täitmata nõuete suurus vähemalt 198 937,77 eurot (lisanduvad kõrvalnõuded) ning avaldaja ei

ole esile toonud ühtegi asjaolu ega tõendit, mille alusel oleks võimalik väita, et hüpoteegiga

tagatud nõuded saanuks kinnistu sundvalitsemisele määramisel mõistliku aja jooksul

rahuldatud. Arvestada tuleb ka seda, et kui kinnisasi on määratud sundvalitsemisele, ei saa

sissenõudja enam nõuda selle müüki, kuivõrd sundvalitsemine lõpetatakse TMS § 173 lg-test

1 ja 2 lähtuvalt üksnes sissenõudja nõude rahuldamise korral või kohtutäituri poolsel kohtusse

pöördumisel sundvalitsemise jätkamise või asja müügi otsustamiseks olukorras, kus

sundvalitsemise jätkamine nõuaks suuri kulutusi ja sissenõudja ei tasu ette selleks vajalikku

summat.

11. Ülaltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda.

13. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda

TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab

maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast

kohtumääruse jõustumist.

14. Lisaks märgib kolleegium, et avaldaja tasus määruskaebuselt riigilõivu 70 eurot, kuid

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-te 101 ja 15 alusel tuli riigilõivu tasuda 30 eurot. Seega tasus

avaldaja riigilõivu 40 eurot rohkem, ning tal on TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel õigus

taotleda enam makstud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 6 järgi lõpeb riigilõivu

tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte

enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

15. Määruse peale, millega ringkonnakohus lahendab avalduse täitemenetluse lõpetamiseks

nõude täitmise aegumise tõttu, saavad TsMS § 696 lg 3 järgi koosmõjus TMS § 2231 lg-ga 4

esitada Riigikohtule määruskaebuse avaldaja ja sissenõudja. Menetluskulude jaotust saab

TsMS § 178 lg 1 kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

2-23-11177

(allkirjastatud digitaalselt)