4-24-3610/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-24-3610

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

04. detsember 2024. a Tallinn

Väärteoasja number

4-24-3610 (230224014064)

Kohtunik

Siim Mõistlik

Väärteoasi

K Ki kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelvalvetalituse

kiirmenetluse otsusele väärteoasjas 2302,24,014064 K

Ki karistamises LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest rahatrahviga 38 trahviühikut, s.o

152 eurot.

Menetlusalune isik

K K, ik: xxx, elukoht: xxx

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K Ki kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

operatiivbüroo liiklusjärelvalvetalituse kiirmenetluse otsusele väärteoasjas

2302,24,014064 K Ki karistamises LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise

eest rahatrahviga 152 eurot.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

operatiivbüroo liiklusjärelvalvetalituse kiirmenetluse otsus väärteoasjas

2302,24,014064 K Ki karistamises LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise

eest rahatrahviga 152 eurot, täies ulatuses.

3. Lõpetada väärteoasjas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 ja 119 lg 1 alusel, s.o K

Ki teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

4. Käesolev määrus saata kohtuväliseks menetlejaks olevale Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri Operatiivbüroo Liiklusjärelevalvetalitusele ning K Kile.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse kohtumenetluse pool või menetlusväline isik,

kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve.

Kaebeõigust omaval isikul tuleb oma kaebeõiguse teostamiseks esitada VTMS § 192 kohane

kaebus kirjalikult Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates hetkest, mil ta käesolevast

kohtumäärusest teada sai või teada saama pidi.

Asjaolud ja menetluse käik

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

Põhja prefektuuri operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse patrulligrupi I patrullpolitseinik

xxx koostas 23.10.2024

kiirmenetluse otsuse, millega karistati K Kit LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise

eest rahatrahviga 38 trahviühikut, s.o 152 eurot selle eest, et K K juhtis 23.10.2024 kella

09.17 ajal Järvevana tee, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakonnas mootorsõidukit

kiirusega 97 +/- 3 km/h, kus suurim liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirus sellel

teelõigul on 100 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 0 km/h, millega

rikkus LS § 50 lg 5 p 3 sätestatud keeldu ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo.

01.11.2024 esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse menetlusalune isik K K, kes

vaidlustab kohtuvälise menetleja 23.10.2024 otsuse täies ulatuses ning taotleb selle

tühistamist ning registrist kustutamist. Kaebuse põhjendusena rõhutab isik, et tulenevalt

kiirmenetluse otsuses toodud rikkumise kirjeldusest, ei saa talle süüks arvata suurima lubatud

sõidukiiruse ületamist.

Tulenevalt VTMS § 116 lg-le 1 palus kohus kohtuvälisel menetlejal edastada väärteoasja

materjalid, mida kohtuväline menetleja ka 06.11.2024 tegi. Väärteoasja materjalidest

nähtuvalt on kohtuväline meenetleja 28.10.2024 koostanud väärteoasja menetluses

ebaselguste lahendamise määruse, millega on 23.10.2024 koostatud kiirmenetluse otsuse

rikkumise kirjeldus leotud kehtivaks järgmises sõnastuses „Juhtis mootorsõidukit, kiirusega )

97 km/h +/- 3 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul 70 km/h. Ületas lubatud

sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h“. Kirjeldatud määruse menetlusõigusliku alusena on

nimetatud VTMS §-i 48 ning määrust on põhjendatud aasjaoluga, et kiirmenetluse otsuses

nimetatud teelõigul oli suurim lubatud kiirus 70 km/h, mitte 100 km/h nagu sai ekslikult

märgitud 23.10.2024 kiirmenetluse otsusesse.

Maakohtu seisukoht

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse ja väärteotoimikuga, asub alljärgnevale

seisukohale.

VTMS § 119 lg-st 1 tulenevalt võib kohus kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja

kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse

üksnes kaebuse põhjal kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud

väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt VTMS §-le 29. Lähtuvalt VTMS § 29 lg 1

punktist 1, tuleb alustatud väärteomenetlus lõpetada kui teos puuduvad väärteo tunnused.

Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule 23.10.2024 kiirmenetluse otsuse

kohaselt LS § 227 lg 2 ettenähtud süüteo toimepanemist ning väärteo kirjeldus on järgnev: K

K juhtis 23.10.2024 kella 09.17 ajal Järvevana tee, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju

maakonnas mootorsõidukit kiirusega 97 +/- 3 km/h, kus suurim liikluskorraldusvahendiga

lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 100 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte

vähem kui 0 km/h. Arvestades, et LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteokoosseis eeldab

mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamist määras 21–40 kilomeetrit

tunnis, siis ei vasta rikkumise kirjeldus väärteo kvalifikatsioonile ning selle pinnalt ei ole

võimalik sedastada ka LS § 50 lg 5 punktis 3 sätestatud kohustuse rikkumist. Eeltoodust

lähtuvalt puuduvad 23.10.2024 kiirmenetluse otsuses toodud rikkumise kirjelduses väärteo

tunnused.

Puutuvalt kohtuvälise menetleja poolt peale kiirmenetluse otsuse allkirjastamist 28.10.2024

koostatud väärteoasja menetluses ebaselguste lahendamise määrusega, leiab kohus, et

kohtuvälisel menetlejal puudus pärast kiirmenetluse otsuse tegemist õiguslik alus selle sisu

muutmiseks. Kohtuvälise menetleja määruses viidatud VTMS § 48 on üldnorm, mis

defineerib määrust kui menetlusdokumenti ning kehtestab sellele vormistuslikud nõuded.

VTMS § 114 lg-st 3 tulenevalt esitatakse kaebus kiirmenetluse otsuse peale 15 päeva jooksul

alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest ning tuginedes

VTMS § 116 lg-le 1 kuulub väärteotoimik kohtuväliselt menetlejalt väljanõudmisele

viivitamata pärast kohtule kaebuse laekumist. Nimetatud sätetest tuleneb muuhulgas see, et

pärast kiirmenetluse otsuse kui karistusotsuse kätteandmist menetlusalusele isikule hakkab

kulgema selle kaebetähtaeg ning kaebeõiguse aluseks on kiirmenetluse otsusest selle

kätteandmise hetkel nähtuv sisu. Oluline on seegi, et vastavalt Riigikohtu praktikale on

kohtud väärteoasju arutades seotud kiirmenetluse otsuse teokirjeldusega, kuid võivad muuta

teo kvalifikatsiooni menetlusaluse isiku olukorda raskendamata (Riigikohtu otsus asjas 3-1-1-

75-03). Antud juhul, aga 23.10.2024 kiirmenetluse otsuse pinnalt puudub võimalus kaaluda

alternatiivseid kvalifikatsioone, kuna rikkumise kirjeldusest nähtub, et kiirusepiirangualas 100

km/h sõitis menetlusalune isik kiirusega 97 km/h.

Seega kuna kohus ei saa kalduda kõrvale kiirmenetluse otsuses toodud asjaoludest, leiab

kohus, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada ja vaidlustatud otsus tühistada täies

ulatuses ning väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 ja § 199 lg 1 alusel, kuna teos

puuduvad väärteo tunnused.

Siim Mõistlik

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/