2-24-118446/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.12.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-118446

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused OÜ hagi A Gi (G) vastu

võlgnevuse nõudes

Hagihind

2 217,79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (registrikood

10625474), lepinguline esindaja K V

Kostja A G (isikukood xxx; tegelik elu- ja viibimiskoht xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A Gilt Era Liisingu Inkassoteenused OÜ kasuks xxx AS ja A Gi vahel 28.12.2020

sõlmitud kliendilepingust tulenev põhivõlgnevus summas 996,22 eurot, intress summas 845

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 158,40 eurot ning alates 02.10.2024.a kuni

põhinõude summa 996,22 eurot täitmiseni viivist 0,06% tagastamata laenu summalt päevas.

3. Jätta menetluskulud A Gi kanda.

4. Välja mõista A Gilt Era Liisingu Inkassoteenused OÜ kasuks menetluskulud summas 590

eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

6. Toimetada tagaseljaotsus A Gile avalikult kätte. Lahend loetakse kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise

avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb

kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (hageja) esitas 17.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse A Gilt (kostja, võlgnik) 1775,97 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu

09.09.2024 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja

esitas kohtule hagi 01.10.2024. Hageja palus hagis kostjalt välja mõista võlgnevus summas 1999,62

eurot, millest laenu põhiosa on summas 996,22 eurot, laenu intress summas 845 eurot, viivis summas

158,40 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista alates 02.10.2024.a kuni põhinõude summa

996,22 eurot täitmiseni viivist 0,06% tagastamata laenu summalt päevas.

Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 09.10.2024 kohtumäärus asja menetlusse

võtmise kohta avalikult kätte toimetatud 11.10.2024 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud

kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kätte toimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise

tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

4. Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks kostja ja xxx AS

vahel 28.12.2020 sõlmitud lepingust (mille alusel väljastati kostjale laen summas 1 000 eurot) tulenev

võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingutest. Hagis toodud

asjaolude kohaselt tegi esialgne võlausaldaja päringud avalikesse registritesse (maksehäireregistrid,

Ametlikud Teadaanded) ning küsis kostjalt pangakonto väljavõtet, et kontrollida üle kostja poolt

esitatud andmed. Seega hindas võlausaldaja kostja krediidivõimelisust lisaks muudele andmekogudele

ka kostja kontoväljavõtte põhjal ja põhjaliku krediidivõimelisuse analüüsi põhjal veendus laenuandja

kostja krediidivõimelisuses. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et

krediidiandja on piisava hoolega järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud,

et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta,

sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja on

krediidivõimeline ja suuteline tasuma lepingust tulenevaid kohustusi.

5. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei

ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja

kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule

või muul käesolevas osas sätestatud viisil. TsMS § 317 lg 12 kohaselt võib olenemata käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatust, maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva

seadustiku § 486 lõike 1 punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse

kätte avalikult, kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte

toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise

eeldused.

Käesolevas tsiviilasjas ei õnnestunud Pärnu Maakohtul maksekäsu kiirmenetluse raames kostjale

makseettepanekut kätte toimetada. Hagiavalduses märgitud kostja aadressiks xxx. Rahvastikuregistri

andmetel on kotja kehtivaks elukoha xxx. Lisa-aadressidena on registrisse märgitud xxx ning xxx.

Maksekäsu kiirmenetluses kogutud info kohaselt kinnitas võlgniku ema 10.06.2024, et võlgnik ei ela

aadressidel: xxx; xxx; xxx ja xxx. Ema andis uue aadressi xxx,. Aadressile xxx saadetud

menetlusdokumendid on kohtule tagastatud väljastamata kujul. Võlgniku isa kinnitas 03.09.2024, et

võlgnik ei ela aadressil xxx. Isa kinnitas, et võlgnik elas paar kuud aadressil xxx kuid nüüd elab uue

elukaaslase juures, aadressi ei tea. Kohtul ei ole õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada ka e-

posti teel. Kuivõrd kohtul ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele ja tehtud päringutele õnnestunud

kostja elu- ja viibimiskohta välja selgitada, ei ole kohtule kostja tegelik elu- ja/või viibimiskoht

jätkuvalt teada ning kohtu hinnangul on põhjendatud toimetada kostjale käesolev kohtuotsus kätte

avalikult.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

6. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162

lg 1 kohaselt kostja kanda.

7. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.

Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 2 217,79 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 2 500 eurot tasuda riigilõiv

summas 350 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 350

eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks riigilõivule hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud

240 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis kokku 2

tundi. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja õiguslikku keerukust, saab hagejale

õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäära pidada põhjendatuks. Kohus leiab,

et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud

ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 240 eurot (käibemaksuta). Kohtu

hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid

mahus 2 tundi.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 590 eurot

(riigilõiv 350 eurot + õigusabikulud 240 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt

välja mõista.

8. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse

alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja

mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

9. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik