2-23-9021/31 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedLAANETEED OÜ (hageja) esitas 21.06.2023 maakohule Agnes Kase (kostja) vastu hagi Tartu Maakohus jättis 22.08.2024 määrusega LAANETEED OÜ hagi A. Kase vastu kahju
Legislator headnote
AI generated2-23-9021/31 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kase vastu kahju
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 4. detsember 2024
Tsiviilasja number
2-23-9021
Tsiviilasi
LAANETEED OÜ hagi Agnes Kase vastu kahju
hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. augusti 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
LAANETEED OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): LAANETEED OÜ (rk:
11889413), seaduslik esindaja Priit Janu (kuni 16.10.2024)
Vastustaja (kostja): Agnes Kask (ik: XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja Kuldar Kirt
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tartu Maakohtu 22. augusti 2024 määrus ja saata LAANETEED OÜ hagi
Agnes Kase vastu kahju hüvitamiseks Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2. Rahuldada määruskaebus.
3. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.
Edasikaebamise kord
Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.
ASJAOLUD
1. LAANETEED OÜ (hageja) esitas 21.06.2023 maakohule Agnes Kase (kostja) vastu hagi
juhatuse liikme tekitatud kahju hüvitamiseks.
MAAKOHTU LAHEND
2. Tartu Maakohus jättis 22.08.2024 määrusega LAANETEED OÜ hagi A. Kase vastu kahju
hüvitamiseks läbi vaatamata ja kostja menetluskulud hageja kanda.
Määruse kohaselt on kostja viidanud hageja esindaja esindusõiguse puudumisele ja palunud
seetõttu hagi läbi vaatamata jätta.
Hageja on hagi esitamisel 21.06.2023 märkinud enda esindajaks seaduslikud esindajad Ivo
Piho ja Priit Janu. Tund aega hiljem on hageja esitanud uue hagiavalduse, milles on märkinud
enda esindajaks tehingulise esindaja Priit Janu. Edasistes menetlusdokumentides on
esindajaks märgitud vahelduvalt seaduslik esindaja Priit Janu või tehinguline esindaja Priit
Janu.
Äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 1 p 10 järgi kuulub nõukogu liikmega või juhul, kui ühingul ei
ole nõukogu, siis juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste
määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu
esindaja määramine osanike pädevusse. Eeltoodust tuleneb, et äriühingule tuleb juhatuse
liikmega õigusvaidluse pidamisel igakordselt määrata uus esindaja ja juhatuse liikmel puudub
automaatne õigus vastavas küsimuses osaühingut esindada.
Osanike 01.06.2023 otsuse p-ga 6 volitati Priit Janu esindama hagejat kõikides riigi ja
kohaliku omavalitsuse asutustes, kohtutes, juriidiliste ja eraisikute ees; esitama avaldusi ja
taotlusi, pidama läbirääkimisi ja kirjavahetust, saatma, vastu võtma ning allkirjastama kõiki
vajalikke dokumente, andma nõusolekuid ja täitma kõik, mis on seoses käesoleva volikirjaga.
ÄS § 168 lg 1 p 10 kohaselt peavad osanikud otsustama konkreetse õigusvaidluse pidamise
endise juhatuse liikme suhtes ning määrama vaidluses osaühingu esindaja. Praegusel juhul on
esindaja määratud, kuid tegemist on generaalvolitusega, mis on üldine ega võimalda aru
saada, millise vaidluse pidamiseks nõusolek on antud. Osanike otsus annab osanikele
võimaluse kaalutletult otsustada, kas endise juhatuse liikme vastu õigusvaidluse algatamine
otsustamise hetkel teadaolevatel asjaoludel ja tõenditele tuginedes on proportsionaalne ning
kooskõlas äriühingu majandushuvidega. Seda tehtud ei ole. Seega puudub osanike otsus, mis
annaks Priit Janule õiguse pidada hageja nimel õigusvaidlust endise juhatuse liikmega.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 227 lg 5 näeb ette, et kui hageja nimel esinenud
isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud,
jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui läbi vaatamata jätmise muud eeldused on täidetud. Kohus
oli seisukohal, et asjas ei ole esindusõigust tõendatud ja selle suhtes ei ole võimalik heakskiitu
esitada, mistõttu täiendava tähtaja andmine ei ole põhjendatud. Hageja 50% osanik ALGNE
MAHE MULK OÜ on 28.05.2024 äriregistrist kustutatud. Eelnevast tulenevalt jättis kohus
hagi hageja nimel hagiavalduse esitanud isikul esindusõiguse puudumise tõttu TsMS § 226 lg
2 p 1 alusel läbi vaatamata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3. LAANETEED OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 22.08.2024
määruse tühistamist.
Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:
1) reguleerib hagi läbivaatamata jätmist ammendavalt TsMS § 423. Maakohus on jätnud hagi
läbi vaatamata TsMS § 226 lg 2 p 1 alusel, mis ei ole õiguslikult võimalik;
2) on kohtule esitatud kehtiv hageja osanike 15.05.2024 otsus, mis annab Priit Janule õiguse
pidada hageja nimel õigusvaidlust endise juhatuse liikmega;
3) on kohus rikkunud TsMS § 227 lg-t 5, võttes hagejalt võimaluse kohtu määratud tähtaja
jooksul hagejal esindusõigust tõendada ja/või heakskiit esitada. Seaduses puudub norm, mis
sätestaks, et osaühing, mille juriidilisest isikust osanik on lõppenud ja äriregistrist kustutatud,
saab kehtivalt otsuseid vastu võtta vaid siis, kui kustutatud osanik on registrisse ennistatud;
4) on hageja osanikel võimalik korraldada koosolekuid ja olukorras, kus kvoorumi puudumise
tõttu ei saaks otsuseid vastu võtta, saavad osanikud otsuseid vastu võtta korduskoosolekul,
mis on pädev otsuseid vastu võtma koosolekul esindatud häältest sõltumata.
5) hageja osanike 15.05.2024 otsust, mis annab Priit Janule õiguse pidada hageja nimel
õigusvaidlust endise juhatuse liikmega, ei ole vaidlustatud, tühistatud ega kehtetuks
tunnistatud, koosoleku kokkukutsumisel ei ole rikutud koosoleku kokkukutsumise korda.
15.08.2024 on hageja osanikud võtnud vastu osanike 15.05.2024 otsusega samasisulise
otsuse. 15.08.2024 koosoleku teade saadeti ÄS § 172 lg 1 kohaselt nendele osanikele, kes on
olemas. Koosoleku teate äriregistrist kustutatud osanikule saatmata jätmine ei tähendada
koosoleku kokkukutsumise korra olulist rikkumist ÄS § 1721 lg 1 tähenduses, sest teade ei
täidaks oma eesmärki. 15.08.2024 koosolekul olid esindatud kõik osanikud, sh ALGNE
MAHE MULK OÜ. Registrist kustutamisel saab õigusvõime lõppeda üksnes varatu ühingu
osas (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 45 lg 2, ÄS § 2 lg 3). ALGNE MAHE MULK
OÜ varaks on muu hulgas hageja osa. Seega ALGNE MAHE MULK OÜ õigusvõime ei ole
lõppenud, mistõttu ei ole lõppenud ka Priit Janu volitused ALGNE MAHE MULK OÜ
lepingulise esindajana.
Kohus ei ole tuvastanud, et osanike 15.05.2024 ja 15.08.2024 otsus kostjaga õigusvaidluse
pidamiseks oleks tühine või kehtetu. Määrusest ei selgu, miks kohus leidis, et hageja osanikud
ei ole 15.05.2024 ja 15.08.2024 otsustega otsustanud kostjaga kohtuvaidluse pidamist.
Hageja osanikud on 16.09.2024 korduskoosolekul võtnud veelkord vastu samasisulised
otsused nagu 15.05.2024 ja 15.08.2024, s.o kohtumenetluseks kostja vastu. Kas osanik
ALGNE MAHE MULK OÜ 16.09.2024 korduskoosolekul osales või ei osalenud, ei mõjuta
ÄS § 171 lg-st 6 tulenevalt korduskoosolekul vastu võetud otsuse kehtivust.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5. A. Kask vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta see läbi vaatamata või
alternatiivselt jätta 24.09.2024 määruskaebuse täiendus koos lisadega asja juurde võtmata või
alternatiivselt jätta määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud palub A. Kask jätta
määruskaebuse esitaja kanda.
Vastuväidete kohaselt:
1) tuleks 24.09.2024 määruskaebuse täiendus jätta tähelepanuta, kuna see on esitatud
hilinenult;
2) palub kostja kontrollida määruskaebuse esitaja esindusõigust. Kui kohus esindusõigust ei
tuvasta, tuleks kaebus jätta läbi vaatamata. Osanike 05.06.2023 otsuse kohaselt puudub
hagejal alates 30.06.2023 juhatus, mistõttu ei saa olla kehtiv ka volitus lepingulisele
esindajale. Osanike 05.06.2023 otsuse on allkirjastanud füüsiline isik Priit Janu, kel ei olnud
selleks õigust, mistõttu otsus on tühine. Lisaks puudub dokument, millega oleksid täidetud ÄS
§ 168 lg 1 p 10 nõuded;
3) on hageja 01.06.2023 osanike otsus, millega volitati Priit Janu esindama äriühingut
õigusvaidlustes, tühine ja sellega ei ole täidetud ÄS § 168 lg 1 p 10 nõuded.
Tühine on ka hageja osanike 15.05.2024 otsus. Priit Janu ei saanud 15.05.2024 esindada
ALGNE MAHE MULK OÜ-d, mille ainuesindusõigus kuulus alates 14.11.2023 ajutisele
pankrotihaldurile Vladimir Kutšmeile. Lisaks ei nähtu, milliseid õigusvaidlusi ja mis põhjusel
ühingu juhatuse liikmetega ja/või osanikega soovitakse pidada ning milliseid tegevusi ja
millise kohtumenetlusega seoses heaks kiidetakse, mistõttu on täitmata ÄS § 168 lg 1 p 10
nõuded.
Samuti on tühine osanike 15.08.2024 otsus. Rikutud on koosoleku kokkukutsumise korda,
kuna ALGNE MAHE MULK OÜ on 28.05.2024 äriregistrist kustutatud ja talle ei ole
võimalik saata koosoleku kutseid. ALGNE MAHE MULK OÜ-d ei saanud koosolekul
esindada tehinguline esindaja Priit Janu, kuna TsÜS § 125 lg 2 p 10 järgi volitus lõpeb, kui
esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb. Otsus ei täida ka ÄS § 168 lg 1 p 10
nõudeid.
On selge, et hageja ei suuda oma esindusõigust tõendada. ALGNE MAHE MULK OÜ on
pankrotihalduri 05.05.2024 avalduse alusel äriregistrist kustutatud. Äriregistrist kustutamisega
äriühingu õigusvõime lõpeb (ÄS § 2 lg 3) ja seetõttu ei ole võimalik täita ÄS § 172 nõudeid.
Ühegi õigusaktiga ei ole kooskõlas käsitlus, et osanikuta äriühing võiks tegevust jätkata, üks
osanik võiks võtta vastu osanike otsuseid jne.
Ka 16.09.2024 korduskoosoleku otsus on tühine. Rikutud on koosoleku kokkukutsumise
korda, kuna ALGNE MAHE MULK OÜ-le ei ole võimalik saata koosoleku kutseid.
Selgusetud on kõik korduskoosolekuga seotud asjaolud. Otsus ei täida ÄS § 168 lg 1 p 10
nõudeid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 22.08.2024 määrus tuleb tühistada TsMS § 667
lg 2 alusel menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja saata asi Tartu Maakohtule uueks
läbivaatamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
7. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele esmalt, et maakohus ei ole
rikkunud menetlusõiguse norme sellega, et ei ole viidanud hagi läbivaatamata jätmisel lisaks
TsMS § 227 lg-le 5 ka § 423 lg 1 p-le 9. TsMS § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi
vaatamata ka muul seaduses ettenähtud juhul, sh TsMS § 227 lg-s 5 ettenähtud alusel.
8. Maakohus jättis hagi läbivaatamata põhjusel, et puudub hageja osanike otsus, mis annaks
Priit Janule õiguse pidada hageja nimel õigusvaidlust endise juhatuse liikmega. Samuti leidis
maakohus, et võimalik ei ole esitada heakskiitu, kuna hageja 50% osanik ALGNE MAHE
MULK OÜ on 28.05.2024 äriregistri kustutatud. Seetõttu ei pidanud maakohus põhjendatuks
määrata hagejale hagiavalduse esitanud isiku esindusõiguse tõendamiseks täiendavat tähtaega.
Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul hagi läbivaatamata jätmisel oluliselt rikkunud
menetlusõiguse (TsMS § 227 lg 5, samuti TsMS § 3401) norme, kuivõrd ei ole enne hagi
esindusõiguse puudumise tõttu läbivaatamata jätmist määranud hagejale tähtaega puuduste
kõrvaldamiseks, s.o hagiavalduse esitanud isiku esindusõiguse tõendamiseks.
TsMS § 227 lg 5 sätestab, et kui hageja nimel esinenud isik ei ole kohtu määratud tähtaja
jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud, jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui
läbi vaatamata jätmise muud eeldused on täidetud.
TsMS § 3401 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või
kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu
hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab
menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui kohtu määratud
tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja
tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.
Seega, kui maakohus ei pidanud hageja osanike 01.06.2023 otsust piisavaks esindusõigust
tõendavaks dokumendiks (ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles osas), oleks maakohus
pidanud määrama hagejale tähtaja esindusõiguse tõendamiseks või heakskiidu esitamiseks.
Tegemist on kõrvaldatava puudusega ning eeltoodud sätetest tulenevalt puudub kohtul õigus
jätta hagi läbi vaatamata enne, kui hagejale on antud võimalus puudus kõrvaldada, s.o esitada
ÄS § 168 lg 1 p 10 kohane hageja osanike otsus kostjaga (hageja endise juhatuse liikmega)
õigusvaidluse pidamiseks ning selles vaidluses osaühingule esindaja määramiseks.
Kuivõrd maakohus ei määranud vastuolus TsMS § 227 lg-ga 5 hagejale tähtaega hagiavalduse
esitanud isiku esindusõiguse tõendamiseks või heakskiidu esitamiseks, ei saanud kohus jätta
hagi läbi vaatamata põhjendusel, et hageja nimel esinenud isik ei ole oma esindusõigust
tõendanud või heakskiitu esitanud.
Vaidlustatud määrus tuleb seega tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks Tartu
Maakohtule.
9. Ringkonnakohus märgib, et hageja on esitanud enne vaidlustatud määruse tegemist
maakohtule oma esindusõiguse tõendamiseks muu hulgas hageja osanike 15.08.2024 otsuse.
Nimetatud otsuse (nagu ka osanike 15.05.2024 otsuse) suhtes ei ole maakohus määruses
seisukohta võtnud. Määruskaebusele on lisatud veel ka osanike 16.09.2024 samasisuline
otsus.
Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul nimetatud osanike otsuseid hinnata.
10. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka maakohtu seisukoht, et esindusõiguse
suhtes ei ole võimalik heakskiitu esitada, kuna hageja 50% osanik ALGNE MAHE MULK
OÜ on 28.05.2024 äriregistri kustutatud.
Ringkonnakohus leiab, et seaduses puudub norm, mis sätestaks, et juriidiline isik, kelle
juriidilisest isikust osanik on lõppenud ja äriregistrist kustutatud, saab kehtivalt otsuseid vastu
võtta vaid siis, kui registrist kustutatud juriidilisest isikust osanik on registrisse ennistatud.
Osaniku väljalangemine ei tohi takistada juriidilise isiku edasist tegevust. Ringkonnakohus
nõustub määruskaebuse esitajaga, et osanike koosolekule saab ÄS § 172 lg 1 alusel kutsuda
üksnes need osanikud, kes on olemas. Seega ei pruugi osanike koosoleku toimumise teate
äriregistrist kustutatud osanikule saatmata jätmine tähendada koosoleku kokkukutsumise
korra olulist rikkumist ÄS § 1721 tähenduses, kuna teade ei täidaks oma eesmärki.
11. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS §
173 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)