Legislator Case Law & Legislation
2-23-9021/31 AI generated

2-23-9021/31 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-23-9021/31
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

LAANETEED OÜ (hageja) esitas 21.06.2023 maakohule Agnes Kase (kostja) vastu hagi Tartu Maakohus jättis 22.08.2024 määrusega LAANETEED OÜ hagi A. Kase vastu kahju

Legislator headnote

AI generated

2-23-9021/31 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kase vastu kahju

Keywords

AI generated
hail insurance return under Hague Convention undisclosed pre-existing condition entitlement condition for benefits unfit notwithstanding health condition claim for insurance benefits
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 4. detsember 2024

Tsiviilasja number

2-23-9021

Tsiviilasi

LAANETEED OÜ hagi Agnes Kase vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. augusti 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

LAANETEED OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): LAANETEED OÜ (rk:

11889413), seaduslik esindaja Priit Janu (kuni 16.10.2024)

Vastustaja (kostja): Agnes Kask (ik: XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Kuldar Kirt

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 22. augusti 2024 määrus ja saata LAANETEED OÜ hagi

Agnes Kase vastu kahju hüvitamiseks Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus.

3. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1. LAANETEED OÜ (hageja) esitas 21.06.2023 maakohule Agnes Kase (kostja) vastu hagi

juhatuse liikme tekitatud kahju hüvitamiseks.

MAAKOHTU LAHEND

2. Tartu Maakohus jättis 22.08.2024 määrusega LAANETEED OÜ hagi A. Kase vastu kahju

hüvitamiseks läbi vaatamata ja kostja menetluskulud hageja kanda.

Määruse kohaselt on kostja viidanud hageja esindaja esindusõiguse puudumisele ja palunud

seetõttu hagi läbi vaatamata jätta.

Hageja on hagi esitamisel 21.06.2023 märkinud enda esindajaks seaduslikud esindajad Ivo

Piho ja Priit Janu. Tund aega hiljem on hageja esitanud uue hagiavalduse, milles on märkinud

enda esindajaks tehingulise esindaja Priit Janu. Edasistes menetlusdokumentides on

esindajaks märgitud vahelduvalt seaduslik esindaja Priit Janu või tehinguline esindaja Priit

Janu.

Äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 1 p 10 järgi kuulub nõukogu liikmega või juhul, kui ühingul ei

ole nõukogu, siis juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste

määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu

esindaja määramine osanike pädevusse. Eeltoodust tuleneb, et äriühingule tuleb juhatuse

liikmega õigusvaidluse pidamisel igakordselt määrata uus esindaja ja juhatuse liikmel puudub

automaatne õigus vastavas küsimuses osaühingut esindada.

Osanike 01.06.2023 otsuse p-ga 6 volitati Priit Janu esindama hagejat kõikides riigi ja

kohaliku omavalitsuse asutustes, kohtutes, juriidiliste ja eraisikute ees; esitama avaldusi ja

taotlusi, pidama läbirääkimisi ja kirjavahetust, saatma, vastu võtma ning allkirjastama kõiki

vajalikke dokumente, andma nõusolekuid ja täitma kõik, mis on seoses käesoleva volikirjaga.

ÄS § 168 lg 1 p 10 kohaselt peavad osanikud otsustama konkreetse õigusvaidluse pidamise

endise juhatuse liikme suhtes ning määrama vaidluses osaühingu esindaja. Praegusel juhul on

esindaja määratud, kuid tegemist on generaalvolitusega, mis on üldine ega võimalda aru

saada, millise vaidluse pidamiseks nõusolek on antud. Osanike otsus annab osanikele

võimaluse kaalutletult otsustada, kas endise juhatuse liikme vastu õigusvaidluse algatamine

otsustamise hetkel teadaolevatel asjaoludel ja tõenditele tuginedes on proportsionaalne ning

kooskõlas äriühingu majandushuvidega. Seda tehtud ei ole. Seega puudub osanike otsus, mis

annaks Priit Janule õiguse pidada hageja nimel õigusvaidlust endise juhatuse liikmega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 227 lg 5 näeb ette, et kui hageja nimel esinenud

isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud,

jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui läbi vaatamata jätmise muud eeldused on täidetud. Kohus

oli seisukohal, et asjas ei ole esindusõigust tõendatud ja selle suhtes ei ole võimalik heakskiitu

esitada, mistõttu täiendava tähtaja andmine ei ole põhjendatud. Hageja 50% osanik ALGNE

MAHE MULK OÜ on 28.05.2024 äriregistrist kustutatud. Eelnevast tulenevalt jättis kohus

hagi hageja nimel hagiavalduse esitanud isikul esindusõiguse puudumise tõttu TsMS § 226 lg

2 p 1 alusel läbi vaatamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. LAANETEED OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 22.08.2024

määruse tühistamist.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) reguleerib hagi läbivaatamata jätmist ammendavalt TsMS § 423. Maakohus on jätnud hagi

läbi vaatamata TsMS § 226 lg 2 p 1 alusel, mis ei ole õiguslikult võimalik;

2) on kohtule esitatud kehtiv hageja osanike 15.05.2024 otsus, mis annab Priit Janule õiguse

pidada hageja nimel õigusvaidlust endise juhatuse liikmega;

3) on kohus rikkunud TsMS § 227 lg-t 5, võttes hagejalt võimaluse kohtu määratud tähtaja

jooksul hagejal esindusõigust tõendada ja/või heakskiit esitada. Seaduses puudub norm, mis

sätestaks, et osaühing, mille juriidilisest isikust osanik on lõppenud ja äriregistrist kustutatud,

saab kehtivalt otsuseid vastu võtta vaid siis, kui kustutatud osanik on registrisse ennistatud;

4) on hageja osanikel võimalik korraldada koosolekuid ja olukorras, kus kvoorumi puudumise

tõttu ei saaks otsuseid vastu võtta, saavad osanikud otsuseid vastu võtta korduskoosolekul,

mis on pädev otsuseid vastu võtma koosolekul esindatud häältest sõltumata.

5) hageja osanike 15.05.2024 otsust, mis annab Priit Janule õiguse pidada hageja nimel

õigusvaidlust endise juhatuse liikmega, ei ole vaidlustatud, tühistatud ega kehtetuks

tunnistatud, koosoleku kokkukutsumisel ei ole rikutud koosoleku kokkukutsumise korda.

15.08.2024 on hageja osanikud võtnud vastu osanike 15.05.2024 otsusega samasisulise

otsuse. 15.08.2024 koosoleku teade saadeti ÄS § 172 lg 1 kohaselt nendele osanikele, kes on

olemas. Koosoleku teate äriregistrist kustutatud osanikule saatmata jätmine ei tähendada

koosoleku kokkukutsumise korra olulist rikkumist ÄS § 1721 lg 1 tähenduses, sest teade ei

täidaks oma eesmärki. 15.08.2024 koosolekul olid esindatud kõik osanikud, sh ALGNE

MAHE MULK OÜ. Registrist kustutamisel saab õigusvõime lõppeda üksnes varatu ühingu

osas (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 45 lg 2, ÄS § 2 lg 3). ALGNE MAHE MULK

OÜ varaks on muu hulgas hageja osa. Seega ALGNE MAHE MULK OÜ õigusvõime ei ole

lõppenud, mistõttu ei ole lõppenud ka Priit Janu volitused ALGNE MAHE MULK OÜ

lepingulise esindajana.

Kohus ei ole tuvastanud, et osanike 15.05.2024 ja 15.08.2024 otsus kostjaga õigusvaidluse

pidamiseks oleks tühine või kehtetu. Määrusest ei selgu, miks kohus leidis, et hageja osanikud

ei ole 15.05.2024 ja 15.08.2024 otsustega otsustanud kostjaga kohtuvaidluse pidamist.

Hageja osanikud on 16.09.2024 korduskoosolekul võtnud veelkord vastu samasisulised

otsused nagu 15.05.2024 ja 15.08.2024, s.o kohtumenetluseks kostja vastu. Kas osanik

ALGNE MAHE MULK OÜ 16.09.2024 korduskoosolekul osales või ei osalenud, ei mõjuta

ÄS § 171 lg-st 6 tulenevalt korduskoosolekul vastu võetud otsuse kehtivust.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5. A. Kask vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta see läbi vaatamata või

alternatiivselt jätta 24.09.2024 määruskaebuse täiendus koos lisadega asja juurde võtmata või

alternatiivselt jätta määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud palub A. Kask jätta

määruskaebuse esitaja kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) tuleks 24.09.2024 määruskaebuse täiendus jätta tähelepanuta, kuna see on esitatud

hilinenult;

2) palub kostja kontrollida määruskaebuse esitaja esindusõigust. Kui kohus esindusõigust ei

tuvasta, tuleks kaebus jätta läbi vaatamata. Osanike 05.06.2023 otsuse kohaselt puudub

hagejal alates 30.06.2023 juhatus, mistõttu ei saa olla kehtiv ka volitus lepingulisele

esindajale. Osanike 05.06.2023 otsuse on allkirjastanud füüsiline isik Priit Janu, kel ei olnud

selleks õigust, mistõttu otsus on tühine. Lisaks puudub dokument, millega oleksid täidetud ÄS

§ 168 lg 1 p 10 nõuded;

3) on hageja 01.06.2023 osanike otsus, millega volitati Priit Janu esindama äriühingut

õigusvaidlustes, tühine ja sellega ei ole täidetud ÄS § 168 lg 1 p 10 nõuded.

Tühine on ka hageja osanike 15.05.2024 otsus. Priit Janu ei saanud 15.05.2024 esindada

ALGNE MAHE MULK OÜ-d, mille ainuesindusõigus kuulus alates 14.11.2023 ajutisele

pankrotihaldurile Vladimir Kutšmeile. Lisaks ei nähtu, milliseid õigusvaidlusi ja mis põhjusel

ühingu juhatuse liikmetega ja/või osanikega soovitakse pidada ning milliseid tegevusi ja

millise kohtumenetlusega seoses heaks kiidetakse, mistõttu on täitmata ÄS § 168 lg 1 p 10

nõuded.

Samuti on tühine osanike 15.08.2024 otsus. Rikutud on koosoleku kokkukutsumise korda,

kuna ALGNE MAHE MULK OÜ on 28.05.2024 äriregistrist kustutatud ja talle ei ole

võimalik saata koosoleku kutseid. ALGNE MAHE MULK OÜ-d ei saanud koosolekul

esindada tehinguline esindaja Priit Janu, kuna TsÜS § 125 lg 2 p 10 järgi volitus lõpeb, kui

esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb. Otsus ei täida ka ÄS § 168 lg 1 p 10

nõudeid.

On selge, et hageja ei suuda oma esindusõigust tõendada. ALGNE MAHE MULK OÜ on

pankrotihalduri 05.05.2024 avalduse alusel äriregistrist kustutatud. Äriregistrist kustutamisega

äriühingu õigusvõime lõpeb (ÄS § 2 lg 3) ja seetõttu ei ole võimalik täita ÄS § 172 nõudeid.

Ühegi õigusaktiga ei ole kooskõlas käsitlus, et osanikuta äriühing võiks tegevust jätkata, üks

osanik võiks võtta vastu osanike otsuseid jne.

Ka 16.09.2024 korduskoosoleku otsus on tühine. Rikutud on koosoleku kokkukutsumise

korda, kuna ALGNE MAHE MULK OÜ-le ei ole võimalik saata koosoleku kutseid.

Selgusetud on kõik korduskoosolekuga seotud asjaolud. Otsus ei täida ÄS § 168 lg 1 p 10

nõudeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 22.08.2024 määrus tuleb tühistada TsMS § 667

lg 2 alusel menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja saata asi Tartu Maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

7. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele esmalt, et maakohus ei ole

rikkunud menetlusõiguse norme sellega, et ei ole viidanud hagi läbivaatamata jätmisel lisaks

TsMS § 227 lg-le 5 ka § 423 lg 1 p-le 9. TsMS § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi

vaatamata ka muul seaduses ettenähtud juhul, sh TsMS § 227 lg-s 5 ettenähtud alusel.

8. Maakohus jättis hagi läbivaatamata põhjusel, et puudub hageja osanike otsus, mis annaks

Priit Janule õiguse pidada hageja nimel õigusvaidlust endise juhatuse liikmega. Samuti leidis

maakohus, et võimalik ei ole esitada heakskiitu, kuna hageja 50% osanik ALGNE MAHE

MULK OÜ on 28.05.2024 äriregistri kustutatud. Seetõttu ei pidanud maakohus põhjendatuks

määrata hagejale hagiavalduse esitanud isiku esindusõiguse tõendamiseks täiendavat tähtaega.

Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul hagi läbivaatamata jätmisel oluliselt rikkunud

menetlusõiguse (TsMS § 227 lg 5, samuti TsMS § 3401) norme, kuivõrd ei ole enne hagi

esindusõiguse puudumise tõttu läbivaatamata jätmist määranud hagejale tähtaega puuduste

kõrvaldamiseks, s.o hagiavalduse esitanud isiku esindusõiguse tõendamiseks.

TsMS § 227 lg 5 sätestab, et kui hageja nimel esinenud isik ei ole kohtu määratud tähtaja

jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud, jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui

läbi vaatamata jätmise muud eeldused on täidetud.

TsMS § 3401 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või

kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu

hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab

menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui kohtu määratud

tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja

tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.

Seega, kui maakohus ei pidanud hageja osanike 01.06.2023 otsust piisavaks esindusõigust

tõendavaks dokumendiks (ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles osas), oleks maakohus

pidanud määrama hagejale tähtaja esindusõiguse tõendamiseks või heakskiidu esitamiseks.

Tegemist on kõrvaldatava puudusega ning eeltoodud sätetest tulenevalt puudub kohtul õigus

jätta hagi läbi vaatamata enne, kui hagejale on antud võimalus puudus kõrvaldada, s.o esitada

ÄS § 168 lg 1 p 10 kohane hageja osanike otsus kostjaga (hageja endise juhatuse liikmega)

õigusvaidluse pidamiseks ning selles vaidluses osaühingule esindaja määramiseks.

Kuivõrd maakohus ei määranud vastuolus TsMS § 227 lg-ga 5 hagejale tähtaega hagiavalduse

esitanud isiku esindusõiguse tõendamiseks või heakskiidu esitamiseks, ei saanud kohus jätta

hagi läbi vaatamata põhjendusel, et hageja nimel esinenud isik ei ole oma esindusõigust

tõendanud või heakskiitu esitanud.

Vaidlustatud määrus tuleb seega tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks Tartu

Maakohtule.

9. Ringkonnakohus märgib, et hageja on esitanud enne vaidlustatud määruse tegemist

maakohtule oma esindusõiguse tõendamiseks muu hulgas hageja osanike 15.08.2024 otsuse.

Nimetatud otsuse (nagu ka osanike 15.05.2024 otsuse) suhtes ei ole maakohus määruses

seisukohta võtnud. Määruskaebusele on lisatud veel ka osanike 16.09.2024 samasisuline

otsus.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul nimetatud osanike otsuseid hinnata.

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka maakohtu seisukoht, et esindusõiguse

suhtes ei ole võimalik heakskiitu esitada, kuna hageja 50% osanik ALGNE MAHE MULK

OÜ on 28.05.2024 äriregistri kustutatud.

Ringkonnakohus leiab, et seaduses puudub norm, mis sätestaks, et juriidiline isik, kelle

juriidilisest isikust osanik on lõppenud ja äriregistrist kustutatud, saab kehtivalt otsuseid vastu

võtta vaid siis, kui registrist kustutatud juriidilisest isikust osanik on registrisse ennistatud.

Osaniku väljalangemine ei tohi takistada juriidilise isiku edasist tegevust. Ringkonnakohus

nõustub määruskaebuse esitajaga, et osanike koosolekule saab ÄS § 172 lg 1 alusel kutsuda

üksnes need osanikud, kes on olemas. Seega ei pruugi osanike koosoleku toimumise teate

äriregistrist kustutatud osanikule saatmata jätmine tähendada koosoleku kokkukutsumise

korra olulist rikkumist ÄS § 1721 tähenduses, kuna teade ei täidaks oma eesmärki.

11. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS §

173 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)