3-24-1577/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1577

Määruse kuupäev

3. detsember 2024

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Aadu Jaansoo kaebus õigusemõistmisega ja pankrotihaldurite

tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus osas, milles kaebaja taotleb

pankrotihaldurite tegevusega tekitatud kahju hüvitamist.

2. Anda ülejäänud osas haldusasi nr 3-24-1577 kohtualluvuse

järgi üle lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

Edasikaebamise

kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.

ASJAOLUD

1. Aadu Jaansoo esitas 27. mail 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Justiitsministeeriumi

vastu. Kaebaja palub mõista Justiitsministeeriumilt välja varaline ja mittevaraline kahju ning

saamata jäänud tulu seoses sellega, et Viru Maakohus ei teostanud temaga seotud

pankrotiasjade menetlemisel pankrotihaldurite tegevuse üle piisavalt järelevalvet, millega

tekitati talle kui AS Tamsalu TERKO endisele juhatuse liikmele, enamusaktsiate omanikule ja

AS Tamsalu VESKID endisele juhatuse liikmele ja ainuomanikule kahju. Kaebaja märgib, et

kahju tekitas ka Viru Maakohtu tegevus, mis seisnes selles, et kohus rahuldas AS Tamsalu

TERKO pankrotihaldurite 3. juuni 2003. a hagi tagamise taotluse AS Tamsalu VESKID vastu.

Täiendavalt märgib kaebaja, et kahju on oma tegevusega tekitanud ka Viru Maakohtu poolt AS

Tamsalu TERKO pankrotihalduriteks määratud Sirje Tael ja Martin Krupp ning AS Tamsalu

VESKID pankrotihalduriks määratud Urmas Ustav, kes ei tegutsenud pankrotimenetluses neile

seadusega pandud kohustuste järgi. Kaebaja taotleb mõista Justiitsministeeriumilt tema kasuks

välja summa 153 032 465,53 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab

kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus mõistab, et kaebaja soovib käesolevas asjas esitada õigusemõistmise ja pankrotihaldurite

tegevusega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse.

3-24-1577

Kohus võtab esmalt seisukoha pankrotihaldurite tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude

lubatavuse osas (I) ning seejärel õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas (II).

I

3. HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui

vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu

pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette

teistsugust menetluskorda.

4. Kaebaja soovib pankrotihaldurite tegevusega tekitatud kahju hüvitamist. Kuigi

pankrotihaldurile on delegeeritud avalik-õiguslike ülesannete täitmine, näeb siiski seadus ette

erikorra pankrotihalduri tegevuse peale kaebuse esitamiseks. Pankrotiseaduse § 4 lõige 1 näeb

ette erikorra pankrotiasja menetluses tõusetunud vaidluste lahendamiseks ning sätestab, et

pädev kohus selliseid vaidlusi lahendama on maakohus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §

1031 kohaselt tuleb pankrotimenetluse või pankrotivaraga seotud hagi esitada pankroti

väljakuulutanud kohtusse. Eeltoodud sätetest nähtub, et pankrotihaldurite poolt väidetavalt

tekitatud kahju hüvitamise nõudeid (hagisid) on pädev lahendama maakohus, mitte

halduskohus. Seega tuleb kaebajal vastav hagi esitada maakohtule. (Vrd Tallinna Halduskohtu

19. augusti 2020. a määrus (p 11) ja Tallinna Ringkonnakohtu 9. oktoobri 2020. a määrus (p 9)

asjas nr 3-20-1389.)

5. Tuginedes eeltoodule tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel

halduskohtu pädevuse puudumise tõttu osas, milles kaebaja taotleb pankrotihaldurite

tegevusega tekitatud kahju hüvitamist.

II

6. Kohus leiab, et kaebus õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamiseks ei ole esitatud

alluvusjärgselt õigele kohtule.

7. HKMS § 7 lõige 1 sätestab, et kaebus esitatakse vastustaja asukoha või teenistuskoha järgi.

8. Õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude puhul on haldusasjas vastustajaks

Justiitsministeerium (HKMS § 17 lõike 3 lause 1). Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a

määrusega nr 319 kinnitatud „Justiitsministeeriumi põhimääruse“ p 6 kohaselt asub

ministeerium Tallinnas ehk Harju maakonnas.

9. Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“

§ 2 punkti 1 kohaselt kuulub Harju maakond Tallinna Halduskohtu tööpiirkonda. Seega ei ole

kaebus esitatud kohtualluvuse järgi õigele kohtule. Haldusasi allub Tallinna Halduskohtule.

10. Kuna haldusasi ei allu Tartu Halduskohtule, teeb Tartu Halduskohus vastavalt HKMS § 10

lõikele 1 määruse asja üleandmiseks Tallinna Halduskohtule. HKMS § 10 lõike 2 esimese lause

kohaselt annab Tartu Halduskohus asja Tallinna Halduskohtule üle pärast praeguse määruse

jõustumist.

11. Kohus vabandab, et ei märganud varem, et kaebus oli esitatud kohtualluvuse kohaselt

valele kohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)