3-24-1500/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. detsembril 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-1500

Haldusasi

W.I kaebus Maardu Linnavalitsuse 17. mai 2024. a

toimetulekutoetuse

maksmisest

keeldumise

otsuse

tühistamiseks ja linna kohustamiseks vaatama kaebaja

taotluse uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja W.I

Vastustaja Maardu linn, esindaja Neeme Sild

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta W.I kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses W.I, Q, F ja Y nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 2. jaanuaril 2025 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib

esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse

esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi

taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse

korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. W.I esitas 10. mail 2024 Maardu Linnavalitsusele avalduse toimetulekutoetuse

saamiseks 2024. a maikuu eest.

3-24-1500

2. Maardu Linnavalitsus jättis 17. mai 2024. a otsusega (menetluse nr

24271158349) W.I-le toimetulekutoetuse määramata.

2.1.

Toimetulekupiiri arvestus on 200 eurot üksi elava isiku ja perekonna esimese

liikme kohta, 240 eurot iga lapse kohta ning 160 eurot perekonna iga järgmise

täisealise liikme kohta. Perekonna sissetulek kuus on kokku 984 eurot ja 29 senti, sh:

intressid 0,04 senti; lapsetoetus 80 eurot; muu sissetulek sotsiaalkindlustusest ja

sotsiaalabist 45 eurot; muu töötasu 25 eurot; muu töötasu 100 eurot ja 26 senti ning

muu töötasu 508 eurot ja 99 senti.

2.2.

Eluasemekulu võetakse arvesse eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ning

kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV) kehtestatud piirmäärade ulatuses. Eluruumi

sotsiaalselt põhjendatud normiks on 18 m² eluruumide üldpinda perekonna iga liikme

kohta ja lisaks 15 m² perekonna kohta. Kui eluruumi tubade arv on võrdne eluruumis

elavate inimeste arvuga ja eluruumi üldpind on sotsiaalselt põhjendatud normist

suurem, võetakse normpinnana arvesse eluruumi üldpind. Eluruumis üksinda elavatele

pensionäridele ning osalise või puuduva töövõimega inimestele võib normpinnaks

arvestada kuni 51 m². Kui perekonnaliikmete hulka kuulub kuni 24-aastane õpilane või

üliõpilane, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku

perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega, kuid kel on õpingute tõttu täiendavad

eluasemekulud, lisatakse perekonna eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normile 18 m²

iga sellise õpilase või üliõpilase kohta.

2.3.

Eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset võetakse arvesse kuni kuuel

kuul kalendriaasta jooksul. Taotleja peab elama laenulepinguga ostetud eluasemel ja

enne seda peab olema ära kasutatud maksepuhkus. Kui vabatahtlik kindlustus katab

täielikult või osaliselt eluasemelaenu tagasimakset, siis vastavalt sellele vähendatakse

toimetulekutoetuse raames tagasimakstavat laenusummat. W.I on kasutanud võimalust

taotleda eluasemelaenu tagasimakse arvestamist kolmel kuul kalendriaasta jooksul.

Linnavalitsus on eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse summat vähendanud

sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 133 lg 9 p 3 alusel. Perekonna sissetulek ületab pärast

SHS § 133 lg-des 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist

toimetulekupiiri 361 euro ja 90 sendi võrra.

2.4.

W.I makstud elatis 650 eurot on jäetud arvestamata, kuna taotleja varaline

olukord ei võimalda elatist maksta. Taotleja aprillikuu sissetulek oli 984 eurot ja 29

senti. Eluasemelaenu tagasimakse oli 658 eurot 95 senti. 984 eurot 29 senti – 658 eurot

95 senti = 325 eurot 34 senti. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 1

kohaselt on isikul esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul.

See tähendab, et esmane vastutus inimväärse äraelamise kindlustamise ees lasub isikul

endal. Avalik võim toetab inimest, kui ta sellega toime ei tule. Eelnev annab alust

arvata, et taotlejal on ka muid sissetulekuid, mida ta ei ole avaldanud. Eesti Puu 9. mai

2024 arve nr 105094 kuulub hüvitamisele juunis 2024.

3. Kaebaja esitas 18. mail 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 17.

mai 2024. a otsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaatama kaebaja taotluse

uuesti läbi.

3.1.

Toimetulekutoetuse eesmärk on iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise

abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust,

tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekutoetuse

2(11)

3-24-1500

arvestamisel ei loeta Q-d W.I perekonnaliikmeks, sest W.I on Harju Maakohtu 22.

aprilli 2023. a otsuse järgi Q eestkostja.

3.2.

Maardu Linnavalitsus on toimetulekutoetuse maksmisel ekslikult maha

arvestamata jätnud kaebaja makstud elatised. F ja Q sissetulekuks on üksnes pension ja

puudetoetus ning Y on õpilane, kellel pole sissetulekut. Kui kaebaja neile elatist ei

maksa (ka kasutuseelistena), ei ole neist kellelegi tagatud minimaalsed vahendid.

Asjaolu, et vastustaja kaebajat tema olukorras ei suuda juhendada, ei ole põhjus jätta

toimetulekutoetus määramata. Elatist tuleb arvestada perekonnaseaduse (PKS) ja

senise kohtupraktika järgi (vt Harju Maakohtu 30. augusti 2022. a otsus asjas nr 2-21-

19466, p-d 7–8).

3.3.

Vastustaja arvab, et kaebajal on täiendavaid sissetulekuid ning heidab kaebajale

ette, et kaebaja maksab elatist üle oma võimete. Vastustaja pole aru saanud, et

kasutuseelised on käsitletavad elatise osana. Pole vaidlust selle üle, et ülalpeetavad

kasutuseeliseid saavad. Vastupidiselt vastustajale on kaebaja arvamusel, et

ülalpidamiskohustust ei reguleeri mitte SHS, vaid PKS. Vastustaja on jätnud

tähelepanuta PKS-i sätted ja arvestamata väljakujunenud praktika elatiseasjades, mille

kohaselt käsitletakse kasutuseelise andmist elatisena (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

16. oktoobri 2024. a otsus asjas nr 3-2-1-69-13).

3.4.

Kui kaebaja ei võimaldaks ülalpeetavatel temale kuuluvas majas elada, ei

suudaks nad end ülal pidada. Juba üür ja kommunaalkulud ületaksid nende pensioneid.

Vastustaja pole ilmselt aru saanud, et kaebaja ei ole kohustatud mitte kedagi oma

elamises tasuta koos kõikide teenustega majutama. Vastustaja ei ole esitanud kaebajale

puuduste kõrvaldamise nõuet ega andnud selleks tähtaega.

3.5.

Vastustaja on ka ise 2023. a juuli kirjavahetuses selgitanud, et elatise kohta

tuleb kinnituskiri esitada ja kasutuseelised on elatise osa. Haldusasjas nr 3-23-1020 on

vastustaja täpselt samadel andmetel jõudnud hoopis teistsugustele järeldustele.

Kaebajale pole arusaadav, millest elatise arvesse võtmine Maardu linnas sõltub,

milline on vastustaja seisukoht tegelikult ja millistele õigusnormidele see tugineb.

3.6.

Haldusorgani kohustuseks on selgitada välja olulised asjaolud, mitte lähtuda

oletustest. Vastustaja tunnistab ka ise, et pole täitnud uurimiskohustust, esitades

asjakohatuid etteheiteid kaebajale. Toimetulekutoetuse andmise eesmärk ongi vältida

võlgnevuste teket. Vastustaja loogika maksete tegemisel pole põhjendatud ka sel

põhjusel, et elatise nõuetest ei vabane isegi pankroti- ja kohustustest vabastamise

menetluses, laenumaksetest aga küll.

3.7.

Maardu Linnavalitsuse 17. mai 2024. a otsuse alusel vähendas linn eluaseme

soetamiseks võetud laenu tagasimakse summat seetõttu, et makseraskuste

ennetamiseks on sõlmitud vabatahtlik kindlustus, mis katab osaliselt eluaseme

soetamiseks võetud laenu tagasimakset. Kaebaja ei tea sellist kindlustust, mis tema

laenumakseid katab.

3.8.

Kaebaja sissetulekuks on arvestatud peretoetus 80 eurot, kuid peretoetus on

lapse toetus, mis on lapse oma. Äärmisel juhul on see jagatav kahele vanemale

võrdsetes osades. Samuti on sissetulekuna käsitletud tööandja makstud sõidukulude

hüvitist, mis ilmselgelt ei ole sissetulek. Otsuses põhjendusi selle sissetulekuks

lugemiseks aga ei ole. Kaebajale on arusaamatu, miks tuleks mais 2024 tasutud

küttekulusid alles juunis arvestada. Isegi kui neid tuleks arvestada juunis, on jäetud

3(11)

3-24-1500

arvestamata elektriküte, mida vastustaja on varem arvestanud (vt haldusasi nr 3-23-

2046).

3.9.

Otsuses esitatud andmed on valed. Näiteks elektrikuluks on märgitud 87 eurot,

kuid õige on 112 eurot. Õige on vastustaja viide SÜS § 5 lg 1-le, mille kohaselt on

isikul esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul. See

puudutab ka eluasemevajaduse rahuldamist. Isegi kui kaebaja ei maksaks ülalpidamise

eest, peaksid ülalpeetavad üüri maksma. Neile jääks vähem raha kätte, kui ettenähtud

miinimum. Ka sel puhul pole vastustaja olnud nõus taotlusi lahendama ning on

selgitanud, et kaebaja peaks taotluse esitama (vt haldusasi nr 3-23-2046). Kaebajale ei

ole arusaadav, mida ja kuidas tuleb tal vastustajale esitada. Iga kuu on erinev

lahenduskäik.

4. Maardu linn esitas 30. juulil 2024 vastuse (nr 16.3-6/1207-6), milles palus

kaebuse rahuldamata jätta.

4.1.

Sotsiaalseadustikus

ettenähtud

haldusmenetlusele

kohaldatakse

haldusmenetluse seadust (HMS), arvestades sotsiaalseadustikus sätestatud erisusi

(SÜS § 3 lg 6). Hüvitise taotlemisel peab isik aitama igakülgselt kaasa

eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise

kohandamisele (SÜS § 5 lg 2). SÜS § 9 järgi on sotsiaalkaitse paremaks

korraldamiseks hüvitisi andvatel asutustel ja isikutel kohustus teha koostööd.

4.2.

Kaebaja ei ole lähtunud hea usu põhimõttest. Tema tegutsemine viitab

järjepidevalt sellele, et ta pole valmis aitama kaasa asja õigele lahendamisele. Pole

arusaadav, miks on kaebaja viidanud SHS § 131 lg-le 12, mille järgi toetuse taotlejaga

koos elavat eestkostetavat ei loeta taotleja perekonnaliikmeks, kui ta on esitatud

toimetulekutoetuse taotluse kohaselt ainus perekonna liige. Vastustaja on kaebaja

avaldust toimetulekutoetuse taotlemiseks menetlenud sellisena, nagu see on esitatud,

ning pole laiendanud taotluse menetlemisel arvesse võetavate isikute ringi, mis nähtub

ka vaidlustatud otsusest (perekonnaliikmete andmed).

4.3.

Kaebaja elatise maksmise tõendamiseks esitatud dokumendid on vastuolulised.

Neis on vahe 1070 eurot. Toimetulekutoetuse taotlemise avaldusele lisatud kinnituse

järgi on kaebaja eelmisel kuul maksnud Yile elatist 700 eurot, Q-le 510 eurot ja F-le

510 eurot, kokku 1720 eurot. Swedbanki arvelduskonto väljavõttete järgi on kaebaja

teinud 16. aprillil 2024 Yile ülekande 500 eurot ning 30. aprillil 2024 ülekande Q-le

150 eurot, kokku 650 eurot. Otsuses on selgitatud, et väidetavalt makstud elatis 650

eurot on jäetud arvestamata, kuna kaebaja olukord ei võimalda sellist elatist maksta.

Kaebaja sissetulek on 984 eurot ja 29 senti (eelneval kolmel kuul: 884 eurot ja 3 senti,

518 eurot ja 395 eurot) ja eluasemelaenu tagasimakse 658 eurot 95 senti. Kõigiks

muudeks kuludeks jääb 226 eurot 34 senti.

4.4.

Kaebajal on juurdepääs eestkostetava Q ja F pankades avatud

arvelduskontodele, võib-olla ka täisealiseks saanud Yi arvelduskontole. Kuna

nimetatud isikud on kaebaja mõju ja kontrolli all, toimub pankade kaudu dokumentide

kogumine elatise maksmise tõendamiseks ehk raha pööritamine. Tehakse tagasikanded

või võetakse sularaha välja. Kaebaja Swedbank kontoväljavõttest nähtubki, et Y on

teinud 30. aprillil 2024 kaebajale kaks ülekannet (60 eurot ja 3 eurot).

4.5.

Elatise arvestamata jätmisel juhindus vastustaja Tallinna Halduskohtu 10.

aprilli 2024. a otsuse (haldusasi nr 3-23-2046) p-i 54.2.1. seisukohast. Kui elatise

maksmise tõendamiseks puuduvad muud dokumendid, kui kaebaja enda kinnitus, võib

4(11)

3-24-1500

see viidata sellele, et elatist ei ole tegelikult makstud. Sellisel juhul poleks kaebajal

õigust makstud elatist oma sissetulekust ka miinimummääras maha arvata. SHS § 132

lg 2 järgi peab vastustaja toimetulekutoetuse taotluse lahendamisel arvestama elatise

saanud isiku kirjaliku kinnitusega elatise saamise kohta. Praeguses asjas on kinnituse

allkirjastanud kaebaja ise elatise saanud isikute esindajana. Kaebaja on seega

kinnitanud enda poolt elatise maksmist. Kuigi kaebajal on esindajana õigus sellist

kinnitust anda, ei ole selline tõend vastustajale siduv. Isegi kui elatise saajad

vastavasisulise kirjaliku kinnituse tagantjärele esitaksid, ei tähenda see, et vastustajal

ei oleks võimalik elatise maksmisega seotud asjaolusid täiendavalt kontrollida.

4.6.

See, et varem on vastustaja elatise maksmist toimetulekutoetuse vajaduse

hindamisel arvestanud, ei tähenda, et vastustaja ei või senist seisukohta ümber vaadata

(vt haldusasi nr 3-23-2046, p 54.2). Kaebaja tulude ja kulude vahel on oluline

vastuolu, mis lubab arvata, et kaebajal on muid avaldamata sissetulekuid või tema

kinnitused elatise tasumise kohta ei vasta tegelikkusele.

4.7.

Vastustaja on toimetulekutoetuse vajaduse hindamisel suhelnud

Sotsiaalkindlustusametiga (SKA). SKA märgib selgituses mh seda, et praegusel juhul

maksab inimene vabatahtlikult ära oma sissetulekust määrava summa, jäädes seetõttu

ise abivajavasse olukorda. Kuivõrd tegemist ei ole kohtu kaudu väljamõistetud elatise

maksmisega, pole seadusest tulenevat kohustust arvestada toimetulekutoetuse

määramisel vabatahtlikult makstavat rahasummat, mis jätab vanema enda abivajaja

rolli. Kui kaebaja kulutab vabatahtlikult kalendrikuus mitmele isikule elatiste

maksmiseks kokku suurema summa, kui seda võimaldavad tema deklareeritud

sissetulekud, ei kuulu ta sihtrühma, kellel on õigus saada toimetulekutoetust.

4.8.

SHS § 133 lg 5 p 1 järgi on lubatud toimetulekutoetuse määramisel arvesse

võtta jooksval kuul tasumisele kuuluvatest eluasemekuludest üüri, ent mitte

võimalikku kasutuseelist. Kasutuseelis on tasu, mida turutingimustel sellise asja või

õiguse kasutamise eest tuleks maksta, nt auto, korteri vms kasutamise eest.

Kasutuseeliseks ei saa lugeda vabatahtlikult alanejatele ja ülenejatele sugulastele

tehtud makseid (sõltumata maksete nimetusest), nõudes riigilt tehtud kulu

toimetulekutoetuse menetluses. Kasutuseelise maksmine on eraisikute vaheline

tsiviilõiguslik suhe ning sellise nõude lahendamine on maakohtu pädevuses.

Toimetulekutoetuse taotlemisel ei ole asjakohane viidata kohtulahendile, mis on tehtud

alaealise ülalpidamise tegelike kulude väljamõistmiseks elatise maksmise asjas.

4.9.

Vastustaja on täitnud uurimispõhimõtet ning selgitanud välja asjaolud. Otsuses

on andmed, mis tulenevad Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist (STAR)

automaatselt. Menetlejal pole andmete muutmise võimalust. Eluasemelaenu kulu

arvestamisel on aluseks võetud Maardu Linnavolikogu 20. detsembri 2022. a määruse

nr 28 „Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse

määramiseks“ (määrus nr 28) § 3 p 4. Selle järgi on üle 33 m2 üldpinnaga eluaseme

soetamiseks võetud laenu tagasimakse, mis sisaldab ka laenu intressi ja kohustusliku

eluasemekindlustuse makset, piirmäär kuni 10 eurot eluruumi ruutmeetri kohta kuus.

Vastustaja on normkuluga 330 eurot arvestanud.

4.10.

SHS § 133 lg 2 loetleb, milliseid sissetulekuid ei arvata toimetulekutoetuse

arvestamisel toimetulekutoetuse taotleja sissetulekute hulka. Loetelu on ammendav.

Lapsetoetus 80 eurot on kaebaja sissetulekuks arvestatud riigi hallatava STARS

sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS) 2 andmebaasis olevate andmete alusel. Need

andmed kajastuvad toimetulekutoetuse taotleja sissetulekute all vastustaja tahtest

5(11)

3-24-1500

sõltumata. Selleks, et lapsetoetust ei arvestataks kaebaja sissetulekute hulka, tuleb

kaebajal või täisealiseks saanud ja haridust omandaval Yil endal või tema isal esitada

SKA-le taotlus selle muutmiseks. Vastustaja on kaebajale seda võimalust korduvalt

selgitanud.

4.11.

Kaebaja sõidukulude hüvitis ei kuulu selliste sissetulekute ammendavasse

loetellu, mida ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel toetuse taotleja sissetulekute

hulka SHS § 133 lg 2 alusel. Vastustajal on võimalik arvestada üksnes SHS § 133 lg-s

5 nimetatud kulusid. Seadus ei sätesta, et toimetulekutoetuse määramisel ei või

sissetulekuks lugeda hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest. SHS § 133 lg 3 p 2

kohaselt võib KOV lisaks SHS § 133 lg-s 2 nimetatule toimetulekutoetuse

arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka mitte arvata konkreetse

kulu või kahju katmiseks saadud hüvitisi. Kui kellelegi makstakse hüvitist isikliku

sõiduauto kasutamise eest igakuiselt kindlas summas, siis on tegemist hüvitise saaja ja

tööandja vahelise kokkuleppega töötasult makstavate riiklike maksude vältimiseks.

4.12.

Kaebaja on kuludokumendina esitanud Eesti Puu OÜ 9. mai 2024. a arve nr

105094, mille eest küsitakse kaebajalt 588 eurot. Otsuses on märgitud, et tegemist on

2024. a maikuu kuludokumendiga. Tehtud kulu saab arvestusse võtta alates kulu

tekkimisele järgnevast kuust. Seaduse eesmärk on see, et sissetulekud läheksid

toimetulekutoetuse arvestusse samal perioodil tehtud kuludega.

4.13.

Määruse nr 28 § 3 p 9 järgi on soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või

kütuse maksumuse piirmääraks kehtestatud kuni 25 eurot üheliikmelise pere kohta

kuus. Sama paragrahvi p 10 järgi on elektrienergia tarbimisega seotud kulu

piirmääraks kuni 38 eurot üheliikmelise pere kohta kuus. Avaldusele on lisatud AS

Alexela 30. aprilli 2024. a arve elektrienergia eest 112 eurot ja 13 senti. Vastustaja on

arvestanud 25 eurot vee soojendamise kuluks, sest selle kulu tarbimine ei ole eraldi

mõõdetav ning 87 eurot ja 13 senti tarbitud elektrienergiaks. Sellest on normkuluna

arvesse võetud 38 eurot. Algandmed ei ole seega valesti sisestatud. Lisaks märgib

vastustaja, et toimetulekutoetuse arvestamisel ei võeta üüri arvesse, kui üürijaks ja

üürnikuks on omavahel abielus või registreeritud kooselus olevad isikud või esimese ja

teise astme alanejad ja ülenejad sugulased (SHS § 133 lg 8). Kaebaja on jätnud

selgitamata, mida ta on mõelnud sellega, et vastustajal on iga kuu erinev lahenduskäik.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Vaidlus on selle üle, kas vastustaja otsus jätta kaebajale 2024. a maikuu eest

toimetulekutoetus maksmata, on õiguspärane.

6. Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava

ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset

puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131 lg

1). Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval inimesel või perekonnal, kelle kuu

netosissetulek pärast § 133 lg-des 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud

eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (SHS § 131 lg 2).

7. SHS § 132 lg 3 kohaselt tuleb toimetulekutoetuse avaldusele lisada

dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel

kuul saadud netosissetulekuid ja makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki

või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse

taotleja seda oma allkirjaga.

6(11)

3-24-1500

Kui taotleja soovib, et toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse eluasemekulud, lisab

ta taotlusele dokumendid, mis tõendavad: 1) eluruumi kasutamise õigust – need esitatakse

esmapöördumisel ning eluruumi kasutamise õigusliku aluse muutumisel; 2) SHS § 133 lg-s 5

nimetatud jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid (SHS § 132 lg 4).

8. Arvestades SHS § 133 lg 6 alusel kehtestatud piirmäärasid ja elamuseaduse § 7

lg 1 p 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi või

perekonnaliikmete arvu, võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse jooksval

kuul tasumisele kuuluvate eluasemekuludena: 1) üüri; 2) eluaseme soetamiseks võetud

laenu tagasimakse, mis sisaldab ka laenu intressi ja kohustusliku eluasemekindlustuse

makset; 3) korterelamu haldamise kulu, sh remondiga seotud kulu; 4) korterelamu

renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse; 5) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise

teenuste maksumus; 6) soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse

maksumus; 7) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 8) elektrienergia

tarbimisega seotud kulu; 9) majapidamisgaasi maksumus; 10) maamaksukulu, mille

arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; 11) hoonekindlustuse kulu; 12)

olmejäätmete veo tasu (SHS § 133 lg 5).

KOV kehtestab toimetulekutoetuse määramiseks SHS § 133 lg-s 5 nimetatud kulude piir-

määrad, mis tagavad isiku ja tema perekonnaliikmete inimväärse äraelamise. KOV vaatab

kehtestatud piirmäärad vähemalt üks kord aastas üle ning vajaduse korral kehtestab uued

piirmäärad (SHS §133 lg 6).

8.1. Elamuseaduse § 7 lg 1 p 2 alusel on Vabariigi Valitsus 26. jaanuari 1999. a määrusega nr

38 „Eluruumi põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused“ kehtestanud toimetuleku-

toetuse määramisel eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 m2 eluruumide üldpinda

perekonna iga liikme ja lisaks 15 m2 perekonna kohta (määruse p 2). SHS-is sätestatud

toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse normpinnana arvesse eluruumi üldpind, kui

eluruumi tubade arv on võrdne selles eluruumis alaliselt elavate inimeste arvuga ja eluruumi

üldpind on sotsiaalselt põhjendatud normist suurem. Eluruumis üksinda elavatele

pensionäridele ning osalise või puuduva töövõimega inimestele võib toimetulekutoetuse

määramisel arvestada normpinnaks kuni 51 m2.

9. SHS § 133 lg 7 kohaselt ei võeta üüri toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse,

kui üürijaks ja üürnikuks on omavahel abielus olevad isikud või esimese ja teise astme

alanejad ja ülenejad sugulased.

10. Maardu Linnavolikogu määruse nr 28 § 3 kohaselt on toimetulekutoetuse

määramisel jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alaliste kulude asjakohased

piirmäärad järgmised:

10.1.1. üle 33 m2 üldpinnaga eluruumi üür kuni 10 eurot eluruumi ruutmeetri kohta kuus (p 2);

10.1.2. üle 33 m2 üldpinnaga eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse, mis sisaldab ka

laenu intressi ja kohustusliku eluasemekindlustuse makset, kuni 10 eurot eluruumi ruutmeetri

kohta kuus (p 4);

10.1.3. kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus olenemata kütmisviisist

(kaugküte, väikekatlad, ahi, pliit) ja kütuseliigist (puit, elekter, vedelkütus, gaas) kuni 4 eurot

ühe m2 kohta kuus (p 7);

10.1.4. veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus kuni 25 eurot üheliikmelise

pere kohta kuus ning kuni 18 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus (p 8);

10.1.5. soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus kuni 25 eurot

üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 15 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus (p 9);

7(11)

3-24-1500

10.1.6. elektrienergia tarbimisega seotud kulu kuni 38 eurot üheliikmelise pere kohta kuus

ning kuni 22 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus (p 10);

10.1.7. olmejäätmete veotasu kuni 6,50 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 4 eurot

iga järgneva pereliikme kohta kuus (p 14).

11. W.I esitas 10. mail 2024 vastustajale avalduse toimetulekutoetuse määramiseks.

Avaldusega koos esitas kaebaja arvelduskonto väljavõtted sissetulekute kohta, samuti

dokumendid eluasemekulude kohta (eluasemelaenu tagasimaksed, elektri-, kütte-, prügiveo ja

veevarustuse arved). Samuti esitas kaebaja enda allkirjastatud kinnituse selle kohta, et ta on

maksnud eelmisel kuul elatist Q-le 510 eurot, F-le 510 eurot ning Yile 700 eurot. Avaldusega

olid kaasas ka W.I pangakonto aprillikuu väljavõtted, millest nähtuvad Yile ja Q-le tehtud

ülekanded ning kaebaja kontojääk (avaldus koos lisadega, digitoimiku lehed (dtl) 13–36).

12. Maardu Linnavalitsuse 17. mai 2024. a otsusega jäeti kaebajale

toimetulekutoetus määramata (dtl 112–113).

13. Kaebaja esitas vastustajale toimetulekutoetuse avalduse ilma perekonnaliikmete

andmeteta. Kaebaja määratles seega end üksi elava inimesena. Vastustaja on kaebaja

toimetulekutoetuse avalduse lahendamisel sellest ka lähtunud.

14. Alates 1. juunist 2022 on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna

esimesele liikmele 200 eurot kuus (2024. a riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2).

15. Kaebaja sissetulekuks on arvestatud kokku 984 eurot ja 29 senti. Kaebaja

sissetulekuna on arvesse võetud: lapsetoetust 80 eurot; hooldaja toetust puudega

inimesele 45 eurot; sõiduauto kasutamise eest hüvitist 250 eurot; lepingulist töötasu

100 eurot ja 26 senti ning 508 eurot ja 99 senti; intress 4 senti.

16. Sissetulekust on maha arvatud järgmised eluasemekulud: elekter 38 eurot,

eluasemelaen 330 eurot, olmejäätmete vedu 4 eurot ja 39 senti, vee soojendamine 25

eurot, veevarustus ja reovee ärajuhtimine normkuluna 25 eurot.

17. Nimetatud kulude arvestamisel on vastustaja lähtunud määruse nr 28 §-s 3 sätestatust

(elekter 38 eurot + eluasemelaen 330 eurot + olmejäätmete vedu 4 eurot ja 39 senti + vee

soojendamine 25 eurot + veevarustus ja reovee ärajuhtimine 25 eurot = 422 eurot ja 39 senti).

Need kulud on määratud õigesti ja arvatud põhjendatult kaebaja sissetulekutest maha.

Määruse nr 28 § 3 p 10 alusel on jooksval kuul tasumisele kuuluva eluruumi alalise kulu

piirmäär elektrienergia tarbimise puhul kuni 38 eurot üheliikmelise pere kohta kuus.

Vastustaja on eluaseme normkuluna seda ka arvestanud.

18. Vastustaja ei ole arvestanud toimetulekutoetuse vajaduse hindamisel Eesti Puu

9. mai 2024. a arvet nr 105094 (dtl 14), leides, et see kuulub hüvitamisele juunis 2024.

SHS järgi võetakse arvesse jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid. Kui

kõnealune kulu kuulus tasumisele maikuus, tuli seda maikuus esitatud taotluse läbivaatamisel

arvestada.

Eesti Puu OÜ arvelt pole nähtav, mis on olnud maksetähtaeg ning millal on kaebaja arve

tasunud. Arvele on lisatud „maksetähtaeg“ järele üksnes „tasutud sularahas“.

Üldjuhul võib sellises olukorras pidada eluliselt usutavaks, et inimene tasub küttepuude arve

lepingupartnerile kohe pärast puude kohale toomist ja arve esitamist, s.o praegusel juhul mai-

kuus. Seega saab arve alusel kantud kulu arvestada maikuu küttekuluna vastavalt kehtestatud

piirmäärale.

8(11)

3-24-1500

19. Toimetulekutoetuse määramisel on jooksval kuul tasumisele kuuluvad

eluruumi alaliste kulude piirmäärad järgmised: kütteks tarbitud soojusenergia või

kütuse maksumus olenemata kütmisviisist (kaugküte, väikekatlad, ahi, pliit) ja

kütuseliigist (puit, elekter, vedelkütus, gaas) kuni 4 eurot 1 m2 kohta kuus (määruse nr

28 § 3 p 7). Kaebaja kohta on eluaseme normpind 33 m2 (kuna ta on esitanud avalduse

ühe inimese kohta), mille alusel oleks toimetulekutoetuse taotlemisel arvesse võetav

küttekulu maikuus 132 eurot (4 eurot × 33 m2).

Seega, isegi kui Eesti Puu OÜ 9. mai 2024. a arvet maikuu toimetulekutoetuse vajaduse

hindamisel arvestada, ei mõjuta see vastustaja otsust jätta kaebajale toimetulekutoetus

maksmata. Kaebaja sissetulek ületaks pärast küttekulude mahaarvamist (984 eurot ja 29 senti

– 422 eurot ja 39 senti – 132 eurot = 429 eurot ja 90 senti) ikka toimetulekupiiri (200 eurot).

20. Kaebaja leiab, et tema sissetulekuna on valesti arvestatud lapsetoetust 80 eurot.

Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, et lapsetoetus on arvestatud kaebaja

sissetulekuks riigi hallatavas SKAIS-is olevate andmete alusel. Toetuse taotleja sissetulekute

andmetes kajastuvad need vastustaja tahtest sõltumata. SHS § 133 lg 2 näeb ette ammendava

loetelu, milliseid sissetulekuid ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel toetuse taotleja

sissetuleku hulka.

Lapsetoetus on riiklik toetus. Selle eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise,

kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Toetust makstakse igakuiselt

kuni lapse 19-aastaseks saamiseni või põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes

õppival või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega

täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel

jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või

täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni (perehüvitiste seadus §-d 16 ja 17).

Vastustaja on seega lugenud õigesti lapsetoetuse kaebaja sissetulekuks.

Kaebaja ei ole esitanud kohtumenetluses tõendeid, et lapsetoetust saab Y või et kaebaja jagab

lapsetoetust teise vanemaga. Kaebajal on võimalik lapsetoetust puudutavas osas andmete

õigsust kontrollida SKA iseteeninduses või taotleda SKA-lt andmete muutmist nii, nagu

vastustaja on esile toonud. Kaebaja ei ole seda teinud.

21. Kaebaja hinnangul on vastustaja vääralt arvestanud tema sissetulekuks ka

tööandja tasutud sõidukulude hüvitise.

KOV võib taotleja sissetulekute hulka mitte arvata konkreetse kulu või kahju katmiseks

saadud hüvitisi (SHS § 133 lg 3 p 2). Seadus annab KOV-ile sellise võimaluse, aga ei pane

kohustust. Vastustaja ei ole 17. mai 2024. a otsuses põhjendatud, miks ta nimetatud võimalust

ei kasutanud. Põhjenduse puudumine ei tingi otsuse tühistamist (HMS § 58). Vastustaja on

põhjendanud oma seisukohta vastuses kaebusele, selgitades, et tal on võimalik arvestada

üksnes SHS § 133 lg-s 5 sätestatud kulutusi.

Avalikud vahendid toimetulekutoetuse maksmiseks on piiratud. Vastustaja võib

kaalutlusõigust teostades arvestada oma võimalustega. Pole alust järeldada, et vastustaja

seisukoht kaebaja sõidukulude hüvitise sissetulekutesse arvestamiseks oleks õigusvastane või

tooks kaasa kaebaja õiguste õigustamatult suure riive.

22. Vastustaja ei ole arvesse võtnud kaebaja tasutud elatist Q-le, Yile ja F-le, kuna

elatise maksmiseks ei ole kaebaja esitanud muid tõendeid, kui üksnes enda

allkirjastatud kinnituse. Kohus nõustub vastustajaga.

9(11)

3-24-1500

Esiteks ei ole vastustaja kohustatud arvestama kaebaja enda allkirjastatud kinnitusega, et ta on

tasunud kokku 1720 eurot elatist. Teiseks nähtub avaldusele lisaks olevast pangakonto

väljavõttest, et kaebaja on tasunud aprillikuus Yile 500 eurot, mitte 700 eurot ning Q 150

eurot, mitte 510 eurot. Kuigi kaebaja võib väita, et ta maksis ülejäänud elatise sularahas, ei ole

see tõendatud muul viisil, kui tema enda kinnitusega. Kolmandaks on avalduse lisaks olevast

pangakonto väljavõttest näha (dtl 28), et Y on 30. aprillil 2024 hoopis kaebajale raha üle

kandnud (kokku 63 eurot). Vastustaja kahtlused, et elatise maksmise tõendamiseks toimub n-ö

raha pööritamine, on seega põhjendatud. Neljandaks, kui arvestada, et kaebaja maksis

aprillikuus elatist 1720 eurot, ei saa kaebaja sissetulek piirduda avalduses näidatud 984 euro ja

29 sendiga.

Kokkuvõttes on kaebaja esitatud andmed ja tõendid vastuolulised ega veena selles, et tema

tegelikud sissetulekud või väljaminekud on sellised, nagu ta väidab.

23. See, et vastustaja on varem elatise maksmist arvestanud, ei tähenda, et

vastustaja on enda varasemate seisukohtadega seotud ega saa oma senist seisukohta

ümber vaadata. Vastustajal tuleb taotlust lahendada taotluse esitamise seisuga.

Toimetulekutoetuse vajaduse tõendamisel on tõendamiskoormus taotlejal. Seetõttu oli

kaebajal kohustus esitada kõik vajalikud andmed ja tõendid, et vastustaja saaks

kaebaja toimetulekuvajadusest täieliku ülevaate. Kaebaja ei ole täiendavaid tõendeid,

mis kinnitaksid elatise maksmist, esitanud ka kohtumenetluses.

24. Ülalpidamiskohustus ulatub üksnes piirini, milles ülalpidamiskohustust omav

inimene on võimeline teistele ülalpidamist andma. Kaebaja esitatud avaldusest (sh

lisad) nähtub see, et ta tasub elatist vabatahtlikult oluliselt suuremas summas, kui seda

võimaldavad tema sissetulekud. Sellest järeldub, et kaebaja on end teadlikult oma

tegevusega asetanud abivajavasse olukorda. Kuna kaebaja tulude ja kulude vahel on

oluline vastuolu, on sellest võimalik sarnaselt vastustajaga ka kohtul järeldada, et

kaebajal on muid avaldamata sissetulekuid või tema kinnitused makstava elatise osas

ei vasta tegelikkusele. Lisaks võib see viidata sellele, et kaebaja ei ole elatist maksnud,

mistõttu pole tal õigust väidetavalt makstud elatist enda sissetulekust maha arvata.

25. Kaebaja viidatud kohtulahendi järgi on kasutuseelised ette nähtud

olukordadeks, kus lahuselavalt vanemalt nõutakse lapse ülalpidamiseks välja elatis

lapse ülalpidamisega seotud kulude hüvitamiseks. Praeguses asjas sellist olukorda

pole. Kaebaja tasub ise vabatahtlikult elatist ülalpeetavatele, kes temaga koos elavad.

26. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks

ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes,

mille kujundavad tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid (vt ka

Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Esmalt tuleb

kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd peab

elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks

vajalikust summast suurem. PKS § 105 lg 3 kohaselt peavad vanemad võrdväärse

sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist.

Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem

lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi

proportsioonile (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-2-

1-118-12, p 15). Praeguses asjas ei ole kaebaja esitanud infot, kuidas on tehtud

kindlaks ülalpeetavate esmavajadused ja ülalpidamise summa. Kaebaja ei saa seda

määrata oma äranägemisel ning nõuda, et vastustaja arvestaks seda toimetulekutoetuse

arvestamisel.

10(11)

3-24-1500

Kaebaja on määratlenud end ainsa perekonnaliikmena. Ta pole esitanud kohtule ühtki tõendit

selle kohta, et kaebaja ülalpeetavate puhul selline kasutuseelise arvestamine vanemate vahel

toimub, samuti seda, millise osa nimetatud elatise summast katab väidetav kasutuseelis ja

milliste vahendite arvelt ta tasus ülejäänud elatise summa. Kasutuseelise arvestamine makstud

elatisena ei ole seega põhjendatud.

27. Vastustaja 17. mai 2024. a otsus jääb seega jõusse. Kuna tühistamiskaebus jääb

rahuldamata, jääb rahuldamata ka kaebaja kohustamisekaebus.

28. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole nõudnud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Menetlusosaliste

võimalikud kulud jäävad seega nende endi kanda.

29. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja, Q, F ja Yi nimed asendada tähemärkidega

(HKMS § 175 lg-d 3 ja 4).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

11(11)