2-20-5782/74 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Määruse tegemise aeg ja koht

3. detsember 2024, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-20-5782

Tsiviilasi

A.T avaldus võlgade ümberkujundamiseks

Menetlustoiming

Avalduse läbi vaatamata jätmine

Kohtuistungid

20. jaanuar 2021

18. oktoober 2024

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (võlgnik): A.T (isikukood XXX), esindaja riigi

õigusabi korras vandeadvokaat Ilya Zuev

Puudutatud isikud (võlausaldajad):

1. M B p.l.c (endine F B p.l.c; e-post: XXX)

2. B AS (registrikood XXX, e-post: XXX)

3. I D AS (registrikood XXX, e-post: XXX )

4. A F G OÜ (registrikood XXX, e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.T avaldus võlgade ümberkujundamiseks läbi vaatamata.

2. Jätta A.T menetluskulud tema enda kanda.

3. Vabastada A.T riigi õigusabi kulude riigituludesse maksmise kohustusest.

4. Jätta võlausaldajate M B p.l.c, B AS-i ja I D AS-i ning A F G OÜ

menetluskulud nende endi kanda.

5. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

6. Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada teade A.T võlgade

ümberkujundamise avalduse läbivaatamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates

kohtumääruse kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu, kuid mitte

hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest (VÕVS § 28 lg 6).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.T (avaldaja, võlgnik) esitas 17. aprillil 2020 Viru Maakohtule avalduse võlgade

ümberkujundamiseks. Avaldusele oli lisatud võla- ja varanimekiri, ümberkujundamiskava ning

pangakonto väljavõtted.

2. Võlgnik esitas 17. jaanuaril 2022 seisukoha, mille kohaselt on tema sissetulekud ca 734,56

eurot kuus. Võlgnik selgitas, et võttis välja pensioni, mida kasutas korteri võla tasumiseks ja

tuttavatele võlgade tagastamiseks. Võlgnik oli kuni juulini 2021 töötu ning asus siis tööle

koristajana. 29. oktoobril 2021 oli võlgnikul seljaoperatsioon ja viibib taastusravil. Võlgnikule

on määratud täielik töövõimekaotus oktoobrini 2022. Viimane tasustatav haigusleht lõpeb

veebruaris 2022. Võlgnik palub kohtul kohustuste suurust vähendada, tühistades intressid ja

viivised ning võimaldada kohustusi täita mõistliku maksegraafiku alusel. Võlgnikul on

võimalik tasuda kuni 300 eurot kuus.

3. Võlgnik esitas 15. detsembril 2022 täiendavad andmed enda sissetulekute kohta. Võlgniku

sissetulekud on kokku 1809,18 eurot. Võlgniku kulud on 925 eurot. Võlgniku lastega seotud

kulusid kannab ka võlgniku endine abikaasa. Võlgnik ei tee ümberkujundamiskavas muutusi ja

palub kõrvalkulude nullini vähendamist. Võlgnik saab tasuda võlausaldajatele 300 eurot kuus

mõistliku perioodi jooksul.

4. A F G OÜ ei nõustunud 15. veebruari 2024 seisukohas võlgniku ümberkujundamisega

avalduses toodud kujul. Võlgade ümberkujundamiskava koostamisel ei ole võlgnik arvestanud

asjaoluga, et tema majanduslik seis võib muutuda. Võlausaldaja on nõus ajatama võlgniku

kohustusi 5 aastaks juhul, kui võlgnik tasub selle aja kestel kogu võla.

5. M B p.l.c (endise nimega F B p.lc) teatas 16. veebruaril 2024, et ei soovi esitada avaldusi

või taotlusi.

6. Kohus andis 27. juunil 2024 võlgnikule tähtaja täpsustatud võlgade ümberkujundamise kava

esitamiseks. Kohus märkis, et kohtul puuduvad andmed, kas võlgnik on võlgnevusi tasunud

ning võlgnikul tuleb esitada täpsustatud võlgade ümberkujundamise kava.

7. Võlgnik vastas 2. juulil 2024, et jääb varem esitatud ümberkujundamise kava juurde.

Täiendavaid täpsustusi ei ole. Võlgniku varaline olukord võimaldab tal tasuda võla katteks ca

100 eurot kuus. Maksegraafiku sõlmimine võimaldab tal säilitada oma vara. Võlgnik ei ole

võimeline tasuma A F G OÜ nõuet 5 aasta jooksul. Võlgnik ei ole võlgnevusi kustutanud.

Võlgade ümberkujundamisega on võimalik tasuda võlad mõistliku aja jooksul.

Pankrotimenetlus ja võlgniku vara sundmüük ei vasta võlgniku ega võlausaldajate huvidele.

8. Kohus andis 18. oktoobri 2024 istungil võlgnikule tähtaja võlausaldajate nõuete

kontrollimiseks, vara- ja sissetulekute osas andmete ning uue ümberkujundamiskava

esitamiseks. Kohus palus 30. oktoobril 2024 avaldaja täpsustada ka võlgniku väiteid seoses

kuriteo ohvriks langemisega ja laenude võtmisega.

9. Võlgnik esitas 14. novembril 2024 seisukoha, et võlausaldajad ei ole hinnanud võlgnikule

laenu andmisel avaldaja krediidivõimelisust ning lepingutes kokkulepitud intressimäärad on

liiga kõrged. Võlgnik palub seetõttu teha ümberkujundamiskava üksnes põhisummade osas.

Võlgniku ümberkujundamiskavas sisulisi muutusi ei ole. Võlgnik suudab olemasolevaid

kohustusi ilma kõrvalnõueteta täita ca 10 aasta jooksul kuumaksega 200 eurot. Võlgniku

sissetulekud on riigitoetused 710 eurot. Võlgniku väljaminekud on 500 eurot. Võlgnik saab

erinevatelt organisatsioonidelt toidu ja riiete abi.

10. Avaldaja lisas 25. novembri 2024 seisukohas, et tal ei ole võimalik esitada täiendavaid

andmeid, mh nõuete suuruste kohta, kohtule, sest tal ei ole neid. Avaldajal puuduvad andmed

selle kohta, kas nõuded on loovutatud ja kellele. Enne kohtusse pöördumist ei teinud

võlausaldajad avaldajaga koostööd. Kohtul lasub uurimiskohustus.

KOHTU SEISUKOHT

11. Kohus on seisukohal, et avaldus võlgade ümberkujundamiseks tuleb jätta läbi vaatamata.

12. Võlgnik esitas avalduse võlgade ümberkujundamiseks 17. aprillil 2020, seega kohaldub

füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 alusel tema avalduse menetlemisele kuni 30.

juunini 2022 kehtinud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus. VÕVS § 1 lg 1 esimese

lause kohaselt on VÕVS-i eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule tema võlgade

ümberkujundamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Võlgade

ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele ja

menetluse üldpõhimõtte kohaselt ei tohiks makseraskustesse sattunud isiku võlausaldajad

võlgade ümberkujundamise menetluses sattuda oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega,

milles nad oleksid, kui võlgniku olemasolev vara võõrandataks pankrotimenetluses (vt RKTKm

17.06.2015, 3-2-1-70-15, p 18).

VÕVS § 28 lg 1 kohaselt võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise avalduse pärast

menetlusse võtmist, kuid enne kinnitamist läbi vaatamata. VÕVS § 28 lg 2 kohaselt jätab kohus

avalduse läbi vaatamata eelkõige juhul, kui võlgnik seda taotleb või kui selgub, et võlgnik on

püsivalt maksejõuetu. VÕVS § 28 lg 3 sätestab, et kohus võib jätta avalduse läbi vaatamata ka

juhul, kui ilmneb mõni alus, mille esinemisel ei pidanuks avaldust menetlusse võtma (VÕVS §

17), samuti kui selgub, et võlgnik peidab või raiskab oma vara, teeb tehingu, mis kahjustab

võlausaldajate huve, või rikub oma kaasaaitamiskohustust, või kui võlgnik jätab tasumata

nõustaja või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu

määratud summa.

VÕVS § 17 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse

võtmata, kui võlgniku pakutud võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine või täitmine on

ebatõenäoline, arvestades muu hulgas võlgniku maksevõimelisust kolme aasta vältel enne

võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist ja võlgniku võimekust tegeleda mõistlikult

tulutoova tegevusega võlgade ümberkujundamiskava kehtivuse ajal, lähtudes tema vanusest,

elukutsest ja haridusest.

Alljärgnevalt tuvastab kohus esmalt võlgniku varalise seisu (p 13), hindab võlgniku esitatud

ümberkujundamiskava (p 14), kontrollib ümberkujundatavate kohustuste selgust ja

õiguspärasust (p-d 15-17) ning analüüsib seejärel võlgniku maksevõimet taotletavat kava täita

(p-d 18-19).

13. Võlgnik taotles 17. aprillil 2020 esitatud ümberkujundamiskavas A F G OÜ (B AS-i

loovutatud nõue, dtl 320 jj), B AS-i, I D E OÜ ja F B p.l.c (uue nimega M B p.l.c) nõuete

ümberkujundamist, s.o vähendamist 30% ning taotles kava, mille alusel tasub kohustused 5

aasta jooksul (dtl 26-27). Tegemist on tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuetega

(võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1).

Võlgnik on märkinud kavas võlausaldajate kohustuste suuruseks kokku 24 159,45 eurot (s.o

2405,64 + 11 740,34 + 4019,85 + 2987,57 + 3006,05, dtl 27). Vähendatud nõuete suuruseks

märkis võlgnik 16 911,10 eurot. 14. novembril 2024 on võlgnik märkinud, et kohustuste suurus

on sama. Võlgnik kinnitas 18. oktoobri 2024 istungil, et ei ole menetluse ajal kohustusi

vähendanud. Kavast jäi välja võlgniku eluasemelaen, s.o kohustus S AS-i ees 11 023,39 eurot.

Võlgnik teatas 18. oktoobri 2024 istungil, et eluasemelaenu jääk on ca 8000 eurot. Seega on

võlgnikul kohustusi tema esitatud andmete põhjal ca 32 159,45 eurot. Võlgniku suhtes ei toimu

ühtegi täitemenetlust (dtl 501). Samuti ei ole kohtute infosüsteemis võlgniku vastu esitatud

nõuete osas tehtud kohtulahendeid või pooleliolevaid kohtumenetlusi.

Võlgniku sissetulekud on menetluse käigus olnud muutuvad (dtl 294, 333), millest tulenevalt

on muutunud ka igakuine makse, mida võlgnik nõustub kavasse märgitud võlausaldajatele

tasuma (ca 100-300 eurot). Võlgnik on käesoleval ajal töötu, tema sissetulekuteks on

riigitoetused 710 eurot kuus (dtl 449). Võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist last. Võlgnik

avaldas 18. oktoobri 2024 istungil, et tema sissetulekud suurenevad uuest aastast seoses uue

lapse sünni ja vanemahüvitise saamisega.

Võlgnikule kuulub ½ kaasomandi osa korteriomandist asukohaga XXX (dtl 498). Korteri

väärtus on võlgniku väitel 13 000 eurot (dtl 449). Võlgnikule kuuluva kaasomandi osa väärtus

on seega kuni 6500 eurot (eelduslikult on kaasomandi suuruse eraldiseisva võõrandamise

väärtus väiksem kui pool). Korterit koormab hüpoteek (dtl 499). Lisaks kuulub avaldajale

kinnisasi asukohaga XXX (dtl 497, nn suvila). Suvilaga kinnistu väärtus on võlgniku väitel

10 000 eurot (dtl 449). Võlgnikule ei kuulu sõidukeid (dtl 500). Seega on võlgnikul tuvastatavat

vara kuni ca 16 500 euro väärtuses.

14. VÕVS § 11 lg 1 kohaselt märgitakse võlgade ümberkujundamise kavas, milliste kohustuste

ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse ning ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg.

14. novembri 2024 seisukohas on võlgnik märkinud, et suudab tasuda võlausaldajatele 200

eurot kuus. Sama aasta juulikuus oli võlgnik nõus tasuma 100 eurot kuus. Võlgnik ei ole

vaatamata korduvatele kohtu nõudmistele ja selgitustele esitanud muudetud võlgade

ümberkujundamiskava, mis võtaks arvesse tema praegust ja eeldatavat varalist olukorda.

Võlgnik selgitas 25. novembril 2024, et võlgnikul ei ole võimalik esitada andmeid selle kohta,

millise täitmise sageduse ja millise vähendamise protsendiga kava ta taotleb (dtl 496).

Kohus märgib, et juhul, kui lähtuda võlgniku 14. novembri 2024 märgitud kohustuste

suurusest, siis kuuluks 24 159,45 euro tasumiseks 200-eurose kuumaksega kava pikkusega 120

kuud ehk 10 aastat. Juhul, kui lähtuda võlgniku 2020. a kavas 30% võrra vähendatud

kohustuste suurusest (16 911,10 eurot), siis kuuluks 16 911,10 eurot tasumiseks 200-eurose

kuumaksega kava täitmiseks 84 kuud ehk ca 7 aastat. Võlausaldaja A F G OÜ ei ole sellise

(vähendatud kohustuste ja üle 5-aastase) kavaga nõustunud. Arvestades, et võlgnik taotleb

kõrvalnõuete vähendamist nullini, siis ei ole ka selge, kas algne kava vastab võlgniku soovile,

kuivõrd sellest ei nähtu, milliseid nõudeid on vähendatud. Ümberkujundamiskava puudumise

tõttu ei ole kava kinnitamine tõenäoline (VÕVS § 17 lg 2 p 1).

15. Võlgnikule võib menetluses nimetada nõustaja (VÕVS § 18 lg 1). Kuivõrd võlgnikul ei ole

asjas nõustajat ning tal ei ole raha nõustaja kulude deposiiti tasumiseks (VÕVS § 18 lg 5),

määras kohus 18. oktoobri 2024 istungil, et nõustaja ülesandeid tuleb täita võlgnikule riigi

õigusabi korras määratud lepingulisel esindajal. Esindaja nõustus seda tegema.

Kohus selgitas korduvalt võlgnikule ja tema esindajale nõustaja ülesandeid, mh et võlgnikku

tuleb abistada võlgade ümberkujundamiskava koostamisel ja läbirääkimistel võlausaldajatega

(VÕVS § 19 lg 1). Nõustaja ülesanded on võlgniku abistamine kava koostamisel ja

võlausaldajatega läbirääkimistel, nõuete tõendatuse ja õiguspärasuse hindamine ning kohtu

teavitamine nõuetest, mida tegelikult ei ole, mille suurus on ebaselge või, mille õiguspärasust

ega tõendatust ei saa hinnata. Vajaduse korral küsib nõustaja võlgnikult ja võlausaldajatelt

tõendeid ümberkujundatavate nõuete kohta (VÕVS § 19 lg 2 p-d 1, 3 ja 4). Nõustaja täidab ka

muid seadusest tulenevalt kohtu poolt antud ülesannet, mis on vajalik võlgade

ümberkujundamismenetluse läbiviimiseks (VÕVS § 19 lg 2 p 5).

16. Võlgnik ega tema esindaja ei ole kohtu juhised ega seaduses sätestatud ülesandeid täitnud.

Kohus ei nõustu võlgniku seisukohaga, et võlgniku nõuded tuleb välja selgitada kohtul. VÕVS

§ 5 alusel kohaldatakse võlgade ümberkujundamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui VÕVS-ist ei tulene teisiti. Kuigi

hagita menetluses kohaldub TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg-te 5 ja 7 järgi uurimispõhimõte, ei seisne

selle esmane tähtsus aktiivses informatsiooni kogumises ning tõendite otsimises.

Uurimispõhimõtte eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja

selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada

lisatõendeid (vt ka RKTKm 22.11.2023, 2-21-18998/42, p 12). Menetlusosalised peavad oma

menetlusõigusi käsutama ka hagita menetluses ning võlgade ümberkujundamise avalduse

lahendamisel tuleb kõik asjaolud ja tõendid kohtu ette tuua võlgnikul. Võlgade

ümberkujundamise menetluses peab võlgnik ise suutma välja pakkuda lahenduse oma võlgade

tasumiseks ning võlausaldaja ja kohtud hindavad ning võimalusel kinnitavad selle (TlnRgKm

04.11.2020, 2-20-8909, p 16).

17. Võlgnik heidab 14. novembri 2024 seisukohas võlausaldajatele ette vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumist ja leiab, et intressid on liiga suured. Samuti on võlgnik teatanud,

et kõik ümberkujundatavad kohustused on 2019. aastal võetud seoses nn investeerimispettuse

ohvriks langemisega ning võetud laenud kanti edasi investeeringute tegemiseks (dtl-d 12, 484,

486).

Kohus leiab, et võlgniku kohustused ja nende suurus on ebaselged. Ainus info kohustuste kohta

on 2020. a ümberkujundamiskavas. Võlgnik taotleb hilisemates seisukohtades kõrvalnõuete

vähendamist nullini. Samas ei nähtu 2020. a ümberkujundamiskavast, millise osa moodustavad

märgitud kohustused põhivõla ja mis ulatuses on tegemist kõrvalnõuete ja nende

vähendamisega. Võlgnik ega tema esindaja ei ole vaatamata kohtu suunistele võlausaldajatega

läbirääkimisi pidanud ning kohtule ei ole esitatud kinnitamiseks ajakohast võlgade

ümberkujundamiskava.

Kohus selgitab, et kuigi praegusel juhul ei ole võlausaldajad nõuete suurusele vastu vaielnud,

siis tulenevalt võlgniku enda esitatud väidetest, on nõuded ebaselged. Võlgade

ümberkujundamise menetlus ei ole mõeldud ebaselgete nõuete ümberkujundamiseks. Ebaselge

nõude olemus ja selle suurus tuleb selgeks teha väljaspool võlgade ümberkujundamise

menetlust (VÕVS § 23 lg 5).

Võlgnik on märkinud, et võlad tekkisid seoses pettuse ohvriks langemisega, kuid ei ole

täpsemalt selgitanud, millal laenulepingud sõlmiti ning mis viisil toimus tehingute sõlmimine.

Seega ei ole võimalik kontrollida, kas tehingud on kehtivalt sõlmitud. Võlgniku esitatud

andmete ja seisukohtade alusel ei ole võimalik kontrollida võlgniku väiteid vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise kohta või krediidi kulukuse määra kooskõla seadusega (vt ka

RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13 jj). Eeltoodut arvestades on kohustused, mille

ümberkujundamist võlgnik taotleb, ebaselged, mistõttu oleks ümberkujundamiskava

kinnitamine ebatõenäoline (VÕVS § 17 lg 2 p 1).

18. Arvestades, et käesolev menetlus on kestnud pikka aega, hindab kohus VÕVS § 17 lg 2 p 1

järgi võlgniku maksevõimelisust viimase kolme aasta jooksul käesolevast ajast, mitte viimase

kolme aasta jooksul enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist. Võlgniku

maksevõimelisuse hindamine enne võlgade ümberkujundamise avaldust ei täidaks sätte

eesmärki, milleks on hinnata, kas võlgnik suudab taotletavat kava täita.

Võlgnik selgitas 18. oktoobri 2024 istungil, et ta ei tööta. Võlgnik ei avaldanud ka plaani enne

lapse sündi (2025. a alguses) tööle minna, vaid väitis, et asub tööle siis, kui uuest aastast algav

vanemahüvitise lõpeb. Võlgnik on 40-aastane, tal on keskeriharidus ja viimati õppis enda sõnul

tugiisikuks Töötukassa koolitustel (dtl 442).

19. Võlgade ümberkujundamise avalduses ei ole märgitud võlgniku sissetulekute suurust, kuid

ta soovis tasuda võlausaldajatele 281,85 eurot kuus. 20. jaanuari 2021 istungil teatas võlgnik, et

on töötu. 17. jaanuari 2022 esitas võlgnik andmed, mille kohaselt on tema sissetulekud ca

734,56 eurot kuus ning soovis tasuda võlausaldajatele 300 eurot. 15. detsembri 2022

seisukohtade järgi on võlgniku sissetulekud 1809,18 eurot ning soovis tasuda võlausaldajatele

300 eurot kuus. 2. juuli 2024 seisukohas teatas võlgnik, et saab tasuda võlausaldajatele ca 100

eurot kuus. 18. oktoobri 2024 istungil ja 14. novembri 2024 seisukohtades avaldas võlgnik, et

ta on töötu ning ainsad sissetulekud on riigitoetused 710 eurot ning saab tasuda võlausaldajatele

200 eurot kuus.

Kohus leiab, et kuigi võlgniku sissetulekud eelduslikult suurenevad seoses lapse sünniga

võlgnikule määratava vanemahüvitise saamisega, siis makstakse seda ajutiselt (ca 1,5 aastat).

Arvestades, et võlgnik on seni menetluse ajal valdavalt töötu olnud, ei oleks võlgniku suhtes

kava kinnitamine tema varalist seisu arvestades jätkusuutlik isegi, kui ümberkujundatavad

kohustused ja kava oleks selge. Võlgnikul on hetkel kolm ülalpeetavat alaealist last ning uuel

aastal lisandub neljas ülalpeetav. Võlgnik ei ole avaldanud soovi/nõustumust realiseerida

võlgade katteks oma kinnisasja (nn suvila), sest on istungil avaldatu kohaselt remontinud

kinnisasja K lasterikaste pere toetusrahadega.

Sisuliselt on võlgniku majanduslik olukord olnud püsiv kogu menetluse vältel. Vaid 2022.

aastal paranesid lühiajaliselt võlgniku sissetulekud (dtl 333). Seega ei ole võlgnik suutnud

viimase kolme aasta jooksul enda majanduslikku olukorda parandada (mh nt stabiilse töösuhte

omamisega) määral, et kohus saaks pidada võimaliku kava täitmist tõenäoliseks. Kohtu

hinnangul võib võlgnik olla praeguseks ajaks püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varad ei kata

ilmselt tema avalduses märgitud (kuid ebaselgeid) kohustusi ja see on olnud nii kogu

menetluse. Võlgnik ei ole suutnud kohut veenda tema võimekuses tegeleda mõistlikult

tulutoova tegevusega kogu võlgade ümberkujundamise kava ajal (st olemasolevate andmete

põhjal arvutatuna ca 7 või 10 aastat). Seda näitab võlgniku menetluse aegne käitumine

sissetulekute teenimisel.

Samuti oleks ümberkujundamiskava tähtajaga 7 või 10 aastat ebamõistlikult pikk nii võlgniku

kui ka võlausaldajate suhtes, arvestades, et võlgnik ei tööta, ei ole omanud stabiilset töösuhet,

võlgniku sissetulekute suurust, pangalaenu tasumist ning ülalpeetavate arvu. Võlgnik on 2022.

a seisukohas kohtule viidanud, et laste ülalpidamisel aitab endine abikaasa (täpsustamata, mis

ulatuses ja kui järjepidevalt). Samas asjaolu, et võlgnik saab toetusi riiete ja toidu näol näitab,

et tal on keeruline toime tulla juba praeguste sissetulekutega. Võlgnik kinnitas 18. oktoobri

2024 kohtuistungil, et tal ei jää sissetulekutest raha üle ning ta ei ole menetluse ajal

võlausaldajatele makseid teinud. Kohtu arvates ei ole tõenäoline, et võlgnik suudab tasuda ligi

kolmandiku oma sissetulekust (200 eurot 710 eurost) kava täitmiseks. Võlgnik avaldas 18.

oktoobri 2024 istungil, et võibolla saab teda aidata tema täisealine poeg (sündinud 2002.

aastal), kuid ei ole üheski kirjalikus seisukohas kinnitanud, et kolmandad isikud lubavad teda

kava täitmisel aidata ega ole seda arvesse võtnud võimaliku kuumakse suurendamisel.

Kokkuvõttes leiab kohus eeltoodut arvestades, et võlgade ümberkujundamiskava (selle

olemasolul) täitmine oleks ebatõenäoline (VÕVS § 17 lg 2 p 1).

20. Kohus märgib, et VÕVS § 17 lg 2 p 7 ja § 28 lg 3 mõttes võis võlausaldajate huve

kahjustada see, kui avaldaja võttis 4. jaanuaril 2022 välja II samba pensioni (5491,27 eurot),

mida võlgnik kasutas enda sõnul korteriga seotud võlgade tasumiseks ning tuttavatele võlgade

tagastamiseks (dtl 294). Samas pangakonto väljavõttest (dtl 276) nähtub, et ülekandeid on

tehtud 3000 euro ulatuses võlausaldajale I D AS-ile, kuid hiljem võlausaldajate kohustuste

suuruse määramisel ei ole võlgnik seda arvesse võetud. 17. aprilli 2020 avaldusele lisatud

võlanimekirjas ei ole tuttavate ega korteriga seotud võlgnevusi märgitud. Eelnev annab alust

arvata, et võlgnik on esitanud ebatäpseid andmeid enda kohustuste kohta (VÕVS § 17 lg 2 p

3).

21. Kohtu hinnangul esineb praegusel juhul VÕVS § 17 lg 2 p 1 alus – võlgniku pakutud

võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine ja täitmine on ebatõenäoline arvestades võlgniku

varalist olukorda, tema võimet tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, ümberkujundatavate

kohustuste ebaselgust ning ning asjaolu, et kohtule ei ole seni täpsustatud kava kinnitamiseks

esitatud. Kohus jätab seetõttu VÕVS § 28 lg 3 ja VÕVS § 17 lg 1 p 1 alusel võlgniku avalduse

läbi vaatamata.

Arvestades, et võlgniku suhtes ei ole ühtegi täitedokumenti või täitemenetlust, siis ei kaasne

avalduse läbivaatamata jätmisega võlgniku vara sundtäitmist. Võlgade ümberkujundamise

avalduse läbivaatamata jätmine ei ole takistuseks hiljem kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lg 4).

22. Kuivõrd võlgnik ei esitanud kohtule muudetud ümberkujundamiskava, siis ei saanud kohus

seda edastada VÕVS § 22 lg 1 ja 2 alusel võlausaldajatele. Kohus pidas 18. oktoobril 2024

istungi, kus kuulas ära võlgniku ning teatas istungi toimumisest ka võlausaldajaid (VÕVS § 28

lg 4). Kuivõrd maakohus jätab avaldaja võlgade ümberkujundamise avalduse läbi vaatamata,

siis ei hinda maakohus kava kinnitamise võimalusi sisuliselt, mh ei võrdle võlgade

ümberkujundamise menetluses võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatust võrreldes

pankrotimenetlusega (nn pankrotitest, VÕVS § 24 lg 5).

23. Kohus jätab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetlusega seotud kulud võlgniku

kanda (VÕVS § 8 lg 1 esimene lause). Võlausaldajate menetluskulud jäävad võlausaldajate

kanda (VÕVS § 8 lg 1 teine lause). Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul VÕVS § 8 lg 2

aluseid teistsuguse menetluskulude jaotuse määramiseks. Menetlus on küll ebamõistlikult

veninud, kuid mitte võlgniku tõttu.

24. TsMS § 190 lg 2 sätestab, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma

menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui

talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Võlgnikule anti riigi õigusabi

kohustusega hüvitada riigi õigusabi kulud 100 euro ulatuses. Võlgnikult mõisteti 100 eurot riigi

õigusabi kulude katteks välja välja 23. augusti 2022 määrusega. Muus osas oli võlgnik riigi

õigusabi kulude kandmisest vabastatud. Avalduse läbivaatamata jätmise tõttu peaksid TsMS §

190 lg 2 alusel jääma ka ülejäänud riigi õigusabi kulud võlgniku kanda. Kohus vabastab

võlgniku TsMS § 190 lg 7 alusel riigi õigusabi kulude riigitulude kandmise kohustusest

võlgniku majandusliku olukorra tõttu.

25. Vastavalt VÕVS § 28 lg 5 teeb kohus avalduse läbivaatamata jätmise määruse avalikult

teatavaks ja avaldab selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)