Legislator Case Law & Legislation
3-24-3226/6 AI generated

3-24-3226/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-24-3226/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Halduskohtus registreeriti X taotlus riigi õigusabi (RÕA) saamiseks. Taotluse järgi soovib X RÕA konsultatsiooniks ja advokatuuri aukohtu 7. novembri 2024. a otsuse nr

Legislator headnote

AI generated

Art. 48 järgi; 3-24-3226/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Taotluse järgi soovib X RÕA konsultatsiooniks ja advokatuuri aukohtu 7. novembri 2024. a otsuse nr

Keywords

AI generated
reasonableness standing against building permit lack of prosecutorial standing locus standi right to legal counsel authorization to sue
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Määruse tegemise aeg ja

koht

3. detsembril 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-3226

Haldusasi

X taotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja X

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta taotlus rahuldamata.

2. Määruse avaldamise korral asendada taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja

§ 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti X taotlus riigi õigusabi (RÕA) saamiseks. Taotluse

järgi soovib X RÕA konsultatsiooniks ja advokatuuri aukohtu 7. novembri 2024. a otsuse nr

2-15/747 peale halduskohtule kaebuse esitamiseks.

Taotleja selgitas, et on töötu, toimetuleku saaja, osalise töövõimega, ühe lapse

elatisekohuslane. Taotleja sissetulek on vaid osalise töövõime toetus ca. 350 eurot kuus.

Sellest maksab taotleja lapsele elatist 150 eurot kuus ja 50 eurot elatisvõla katteks. Taotleja

selgitas, et on alustanud maksejõuetuse kohtuasja Tartu Maakohtus. Menetlus on pooleli, mh

õigusabi puudumise tõttu.

2. Kohus jättis taotluse 2. detsembri 2024. a määrusega käiguta. Muuhulgas palus kohus

taotlejal taotluse allkirjastada ja selgitada, miks ta leiab, et kohus peaks aukohtu otsuse

tühistama. Taotlejal tuleks vähemalt üldiselt selgitada, milliseid menetlusreegleid on aukohus

tema meelest rikkunud. Kohus selgitas, et kui menetlusreeglite rikkumist pole, kuid taotleja

leiab, et aukohus jõudis menetluse tulemusel valele järeldusele (oleks pidanud advokaati

karistama), siis kaebusel eduväljavaateid pole ja RÕA taotlus jääb rahuldamata.

3. Taotleja esitas 2. detsembril 2024 allkirjastatud avalduse, millele lisas oma

majandusliku seisundi teatise.

3.1.

Taotleja märkis, et taotleb juriidilist abi ka RÕA taotluse täitmiseks. Taotlejal on

küsimusi mitmete lahtrite täitmise kohta. Lahtris 2.4 tuleks märkida avaldused ja taotlused,

mida taotleja soovib kohtumenetluses esitada. Just selleks taotleja RÕA palubki. Euroopa

Liidu põhiõiguste harta art 48 järgi on taotlejal õigus saada piisavalt aega ja võimalusi hagi

või kaebuse ettevalmistamiseks.

3.2.

Taotlejal on õigus saada tasuta õigusabi juhul, kui õigusemõistmise huvid seda

nõuavad. Taotleja leiab, et tema asja puhul on alust RÕA määrata. Taotleja pole veel kaebust

täismahus ja korrektset esitanud. Seda ta saaks teha RÕA toel. Ilma RÕA-ta esitatud kaebus

võib näida perspektiivitu. Taotlejal on varem juhtunud, et neli kohtunikku ei suutnud hinnata

õigesti tema RÕA vajadust ja otsustasid vääralt jätta tema õigused kaitsmata. Asi (nr 4-23-

2162) jõudis Riigikohtusse, kes leidis, et taotlus oleks tulnud rahuldada. Ka on taotlejal ette

tulnud, et täpselt sama sisuga asjas üks kohtunik annab RÕA ja teine mitte.

3.3.

Taotleja selgitas pikemalt oma majanduslikku olukorda ja lapsele võlgnetava elatisega

seonduvat.

3.4.

Taotleja leidis lõpetuseks, et isegi kui ta oleks jurist, et suudaks ta iseennast kaitsta.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. HKMS § 110 lg 1 alusel on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks.

Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu

menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies

ulatuses (HKMS § 110 lg 1 p 3). Menetlusabi andmisel advokaadi õigusabi eest tasumisel

lähtub kohus lisaks HKMS-i sätetele ka riigi õigusabi seaduses (RÕS) sätestatust (HKMS §

110 lg 2).

5. HKMS § 111 lg 1 järgi antakse taotlejale menetlusabi juhul, kui on piisavalt alust

eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi ei anta RÕA

juhul, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks vähene.

6. Advokatuuri aukohtu 7. novembri 2024. a otsus (digitoimiku leht (dtl) 4) on tehtud

ajendatuna X kaebusest vandeadvokaat Aleksei Ratnikovi tegevuse peale.

7. Advokatuuriseaduse § 18 lg 1 järgi võib huvitatud isik esitada advokatuuri aukohtu

otsuse peale kaebuse halduskohtule. Kaebeõigus on siiski piiratud (vt Riigikohtu haldus-

kolleegiumi 1. juuli 2022. a otsus asjas nr 3-20-1214, p 10). Aukohtumenetlus ei toimu

advokaadi kliendi huvides. Kliendil pole õigust nõuda advokaadi karistamist. Seetõttu ei saa

kohus huvitatud isiku kaebuse alusel kontrollida seda, kas aukohus on teinud sisuliselt õige

otsuse.

Huvitatud isikul on õigus sellele, et aukohus vaataks tema kaebuse läbi kehtestatud menetlus-

reegleid järgides. Menetlusreeglite järgimist saab kohus huvitatud isiku kaebuse alusel

kontrollida. Seetõttu palus kohus taotlejal vähemalt üldiselt selgitada, milliseid menetlus-

reegleid on aukohus tema meelest rikkunud.

8. Taotleja ei esitanud puuduste kõrvaldamise avalduses selgitusi, millest nähtuks, et

aukohus oleks tema kaebust läbi vaadates menetlusreegleid rikkunud. On arusaadav, et

taotleja ei pruugi osata ilma õigusabita kõiki aukohtumenetluse nüansse hinnata. Siiski oli

taotlejal võimalik esile tuua, kas menetluslikud rikkumised tema hinnangul üldse esinesid ja

milles need tema meelest võisid seisneda. Kuna taotleja ei ole selliseid asjaolusid esile

toonud, ei ole kohtul alust eeldada, et kaebuse esitamine saaks praegusel juhul edukas olla.

9. Kohus selgitas juba kaebajale, et kui ta leiab, et advokaat on temaga sõlmitud lepingu

alusel teda esindades oma kohustusi rikkunud, saab ta oma õigusi kaitsta tsiviilkohtu-

menetluses. Kuna advokaadi karistamine aukohtumenetluses ei parandaks mingil moel

taotleja kui huvitatud isiku olukorda, annab aluse RÕA andmisest keelduda ka RÕS § 7 lg 1 p

12: taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate

kuludega õigusabile.

10. Eeltoodu põhjal jääb RÕA taotlus rahuldamata. Sellises olukorras pole kohtul vaja

hinnata, kas menetlusabi andmine on põhjendatud lähtuvalt taotleja majanduslikust olukorrast.

11. Praeguse määruse avaldamise korral tuleb taotleja nimi asendada tähemärgiga (HKMS

§ 175 lg-d 3 ja 4).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/