2-24-109504/5 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. detsember 2024, Paide

Kohtunik

Addis Tammiku

Kohtujurist

Kaja Aljama

Tsiviilasja number

2-24-109504

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi XX-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2499,42 eurot

Menetlusliik

Lihtmenetlus, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ)

(registrikood 11542046), lepinguline esindaja VV

Kostja XX (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista XX-ilt (isikukood XXX) B2 Impact OÜ kasuks välja lepingust nr x tulenev

põhivõlg 1855 eurot ja viivis 162,89 eurot.

3. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ nõue XX-i vastu intressi 284,37 euro, lepingujärgse

viivise 315,05 euro ja võla sissenõudmiskulude 45 euro väljamõistmiseks.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda 80,73% ulatuses ja 19,27% ulatuses hageja kanda.

5. Mõista XX-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja põhjendatud ja vajaliku maakohtu

menetluskuluna 314,85 eurot.

6. Mõista XX-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja viivis menetluskulude hüvitiselt alates

tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud määras.

7. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Toimetada kostjale tagaseljaotsus

avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt TsMS § 317 lõikele 1.

8. Tagaseljaotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada

tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ALUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. 12.03.2024 esitas B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) (avaldaja, hageja) Pärnu Maakohtu

Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-i (võlgnik, kostja) vastu 2276,98

euro saamiseks. Kohus tegi 13.03.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud

mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 26.08.2024 kohtumäärusega anti

maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Pärnu Maakohtule. Kohus kohustas

hagejat esitama oma nõue hagiavalduse nõuetele vastavas vormis ja tasuma täiendavat

riigilõivu.

Hageja esitas 02.10.2024 kohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks

välja lepingust nr x tulenev põhivõlgnevus 1855 eurot, intressid 284,37 eurot, viivis 315,05

eurot ja võla sissenõudmiskulud 45 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja

mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise.

Hageja nõude aluseks on ja BB Finance ja kostja vahel 19.07.2023 sõlmitud

tarbijakrediidileping nr x, mille alusel sai kostja laenu 1855 eurot, intressimääras 47,46%

aastas, viivisemääras 24% aastas (päevamääraga 0,067%), krediidi kulukuse määras 49,99%

aastas. Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid

makseid, igakuine osamakse 110,75 eurot, millist kohustust kostja rikkus. Kostja ei tasunud

kokkuleppelisi osamakseid, jäädes viivitusse kolme järjestikuse 17.10.2023, 16.11.2023 ja

16.12.2023 osamakse tasumisega. Krediidiandja ütles 17.01.2024 lepingu üles. Krediidiandaja

loovutas 17.01.2024 nõude hagejale, nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Kostja

tagasimakseid ei teostanud. Hagi esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevus 1855 eurot.

2. Enne lepingu sõlmimist kontrolliti laenuandja poolt kostja maksevõimet vastavalt

krediidiandja sise-eeskirjas kirjeldatud krediidivõimelisuse hindamise metoodikale ja sise-

eeskirja alusel kehtestatud juhatuse otsustele. Pangakonto väljavõtet küsitakse vastavalt sise-

eeskirjadele kui isik taotleb laenu suuremas summas kui 2000 eurot. Pangakonto väljavõtet ei

küsitud, kuna laenusumma oli väiksem kui 2000 eurot ja Maksu-ja Tolliameti andmed olid

olemas. Laenuandja kontrollis kostja keskmise sissetuleku andmeid Maksu- ja Tolliametist

(MTA) 19.07.2023, viimase nelja kuu keskmine sissetulek MTA andmete põhjal oli 2337,50

eurot (dtl 60). Lisaks tehti päringud avalikesse andmebaasidesse: Krediidiregister, Krediidinfo,

Rahvastikuregister, Ametlikud Teadaanded. Päringu tulemustest nähtus, et kostjal puudusid

mistahes maksehäired ja võlgnevused laenu saamise hetkel ning ülalpeetavad (dtl 61-64).

Mõistliku laenukoormuse arvutamisel lähtutakse krediidiandaja poolt sise-eeskirjas kehtestatud

majapidamiskulude piirmääraga, kui see oli suurem laenusaaja poolt märgitust või kui

laenusaaja enda majapidamiskulusid ei märkinud. Krediidiandja kasutas majapidamiskulude

arvestamisel üldkohaldatavaid määrasid ning arvestas majapidamiskuluna 634 eurot ning

finantskohustustena 700 eurot (lähtuti kostja poolt esitatud andmetest). Kostja igakuiseks

maksevõimeks (limiidiks) hinnati 887 eurot, mis saadi kõrvutades krediidiandja kahte arvutust

ning valides madalama. Lepingust tulenev igakuine osamakse oli 110,75 eurot. Kogutud info

analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis

krediidiandja veendumusele, et klient on maksevõimeline ning on suuteline võetud

finantskohustusi kandma.

Hageja esitab ka alternatiivse nõude juhuks kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud

VÕS § 4034 tulenevat kohustust, paludes kostjalt enda kasuks välja mõista lepingust tulenev

põhivõlgnevus 1855 eurot, viivis põhivõlalt (1855,00 eurolt) alates lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses

viivisemääras, võla sissenõudmiskulud 45 eurot ning menetluskulud võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega ja väljamõistetud menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need

ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv

(vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

piisaval määral. Kohus on seisukohal, et pelgalt maksehäirete andmebaasi, rahvastikuregistrist,

Ametlike Teadaannete ja ka MTA-st pärigute tegemine ei ole piisav, et kontrollida

krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Lisaks finantskohustuste

täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda igapäevased kulud

(toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb

KAVS § 49 lg 1 p-st 4.

Hagis märgitud asjaoludest nähtuvalt ei ole krediidiandja välja selgitanud, milline on kostja

regulaarsete finantskohustuste suurus/kestus (st kohustuse täieliku täitmise tähtaeg) ja

kohustuste koosseis (millise osa moodustavad finantskohustustest põhinõuded ning millise osa

kõrvalkohustused, nt intress). Eeltoodut arvestades ei saanud krediidiandja enda kogutud

andmete põhjal hinnata kostja finantskohustuste mõju tema krediidivõimele, sh olemasolevate

finantskohustuste suurenemise (nt intressimäära suurenemisest tingituna) võimalikkust. Hageja

esitatust ei nähtu, et konto väljavõtte vm tõendi alusel oleks tuvastatud kostja tegelike nn

majapidamiskulude suurus, s.o igakuised vältimatud püsikulutused toidule, eluasemele jms.

Krediidiandjal on kohustus kontrollida tarbija esitatud andmeid. Krediidiandja ei saa seejuures

tugineda tarbija poolt esitatud andmete kontrollimata jätmisel enda kehtestatud

krediidireeglitele. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS §

4034 lg 7 neljas lause välistab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede

kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud

krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja

oleks esitanud hagejale tahtlikult andmeid, mille alusel krediidiandja on hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti või et kostja oleks jätnud nõutud andmed esitamata.

Kohus viitab ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 kohtuotsusele nr 2-20-106661, mille p-s

55 rõhutati üle varasem kohtupraktika, mille kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist

piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka

väiksemate laenusummade puhul (nt on eeltoodud põhimõtet korratud ka Tallinna

Ringkonnakohtu 18.04.2023 otsuses nr 2-22-116291, p-s 12, kusjuures nimetatud tsiviilasja

asjaoludest nähtub, et laenuleping oli sõlmitud 998,70 euro suuruse laenu saamiseks).

Käesoleval juhul laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hagejal on kohustus

tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist tõendada. Hageja seda piisavalt teinud ei ole. Eelnevast tulenevalt asub

kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on

rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.

Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes

lepingujärgse intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu

hooldustasu, haldustasu jne (vt ka Riigikohtu 24. novembri 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-

13098, p 24)). Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata

jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressimäära tasumist.

Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele tagastamata krediidisumma 1855 eurot. Tagasimaksed põhiosa katteks

puuduvad. Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue, lepingujärgne viivisenõue ja

sissenõude kulude nõue jäävad rahuldamata.

3. Hageja nõuab, juhul kui maakohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise

põhimõtet on rikutud, viivist seadusjärgses määras võlasummalt 1855 eurot alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni. Kohtu poolt tehtud arvutuse

järgi kujuneb sissenõutavaks viivise summaks alates 18.01.2024 (krediidiandja ütles

17.01.2024 lepingu üles) (dtl 160) kuni 02.10.2024.a. 162,89 eurot. Viivise nõue on VÕS §

101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise

kohustuse täitmisega.

Kohtuotsuse selgitused

4. Maakohus võttis hagi 29. oktoobri 2024 määrusega menetlusse. Hagimaterjalid ja kirjaliku

vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 15.

novembril 2024. Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud, mistõttu saab lugeda, et

hagiavalduses esitatud faktilised väited on kostja poolt omaks võetud ning esineb alus

tagaseljaotsuse tegemiseks (TsMS § 407 lg 1).

5. Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui

kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

6. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte

toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul

loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi

õiguslikku põhjendatust. Kohus leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja selles osas

tagaseljaotsuses põhjendusi ei esita (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3).

Õiguslikult põhjendamata osas jätab kohus siin toodud põhjendustel hagi rahuldamata (TsMS §

407 lg 6).

7. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale

otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja

sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus

vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos

kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma

väidete kohta tõendid.

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt,

sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul

riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud

aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad

menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

Menetluskulud

8. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Arvestades haginõuete rahuldamise ulatust (80,73%) jäävad menetluskulud nimetatud ulatuses

kostja kanda ja 19,27% ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 1 ).

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv

350 eurot ja kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 40 eurot. Riigilõiv

summas 350 eurot on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu, mis tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Samuti on

põhjendatud menetluskulu kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 40

eurot maksekäsu kiirmenetluses TsMS § 143 p 4 ja 172 lg 9 alusel ja tuleb kostjalt välja

mõista.

Seega on hageja hüvitatavateks menetluskuludeks 390 eurot. Vastavalt menetluskulude

jaotusele tuleb sellest 80,73%, s.o 314,85 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja

taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele (TsMS

§ 177 lg 4).

Kuna kostjal ei ole kohtule teadaolevalt menetluskulusid, siis ei mõista kohus hagejalt kostja

kasuks menetluskulusid välja.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2)

9. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Addis Tammiku

kohtunik