4-24-3605/7 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-24-3605

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

3. detsember 2024, Tallinn, kirjalik menetlus

Väärteoasja number

4-24-3605

Kohtunik

Janika Kallin

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15. novembri 2024 määrus, millega jäeti

Eduard Sammelsoo kaebus PPA Põhja prefektuuri Lääne-

Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse

kohtuesindusgrupi 12. augusti 2024 otsusele väärteoasjas

2303,24,000420 läbi vaatamata

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

menetlusalune isik Eduard Sammelsoo (isikukood

39107090241), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Eduard Sammelsoo määruskaebus Harju Maakohtu 15. novembri 2024 määruse peale

läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse

peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise

õigus on menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või

tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtule saabus 3. novembril 2024 e-toimiku vahendusel Eduard Sammelsoo kaebus

PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 12.

augusti 2024 otsusele väärteoasjas 2303,24,000420. Kaebuses (mis on pealkirjastatud teatisena)

märgitakse, et kaebuse esitaja ei juhtinud autot. Seega vaidlustatakse kohtuvälise menetleja

otsust sisuliselt.

2. Kohtuväline menetleja edastas maakohtu taotlusel väärteotoimiku ja teavitused, mille kohaselt

edastati otsus kaebajale e-kirja teel 12. augustil 2024.

Maakohtu määrus

3. Harju Maakohtu 15. novembri 2024 määrusega jäeti VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel E.

Sammelsoo kaebus PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi 12. augusti 2024 otsusele väärteoasjas 2303,24,000420 läbi vaatamata.

3.1. Maakohus märkis, et 20. juuli 2024 väärteoprotokolli kohaselt oli väärteootsuse

kättesaadavaks tegemise ajaks 19. august 2024. Väärteoprotokolli koopia sai E. Sammelsoo

allkirja vastu kätte 20. juulil 2024. Seega teadis E. Sammelsoo, et tema suhtes toimetatakse

väärteomenetlust ja sedagi, millal on asjas tehtud otsus kättesaadav. Kuigi otsus oli tegelikult

4-24-3605

kättesaadav varem - juba 12. augustil 2024 -, arvestatakse kaebetähtaega ajast, mil

väärteoprotokolli järgi oli kohtuvälise menetleja otsus kättesaadav ehk 19. augustist 2024. a.

Kaebetähtaeg lõppes seega 3. septembril 2024.

3.2. Kohtule edastatud materjalidest nähtuvalt edastati kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsus

menetlusalusele isikule 12. augustil 2024 e-posti teel aadressile xxx See e-posti aadress koos

isiku taotlusega saada otsus e-posti teel, on märgitud ka väärteoprotokolli. Kohtuväline menetleja

on lisaks selgitanud 28. augusti 2024 vastuses kaebajale edasikaebekorda ja tähtaega.

3.3. E. Sammelsoo on kohtule esitanud kaebuse 3. novembril 2024, s.o 2 kuud pärast

kaebetähtaega. Kaebuse hilisemale esitamisele ei ole kaebuses viidatud, samuti ei ole taotletud

kaebetähtaja ennistamist. Kaebetähtaja ennistamist tingivaid asjaolusid ka ei esine.

Määruskaebus

4. 19. novembril 2024 esitatud kaebuses kinnitab E. Sammelsoo, et määrus ei ole arusaadav,

selles esinevad loogilised eksitused, mistõttu ta tagastab maakohtu määruse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. VTMS § 2 kohaselt, kui VTMS-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses

kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kusjuures VTMS § 38 kohaselt

järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude

arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Tähtaja arvutamise ja

kaebetähtaja ennistamise põhimõtted on sätestatud vastavalt KrMS §-des 171 ja 172. KrMS §

326 lg 3 lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui see on ilmselt

põhjendamatu ning VTMS § 2 valguses võib normi kohaldada väärteomenetluses. VTMS § 196

lg 2 järgi lahendab maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse ringkonnakohtu kohtunik

ainuisikuliselt, s.o järelikult selle erisusega tuleb väärteomenetluses arvestada.

6. Vaatamata sellele, et ringkonnakohtul on võimalik teatud juhtudel jätta kaebus käiguta ning

paluda kaebajal oma kaebuses esitatud taotlust täpsustada, ei pea kohus seda antud juhul

vajalikuks. E. Sammelsoo soovib maakohtu määrust vaidlustades tõenäoliselt saavutada seda, et

maakohus vaataks kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisuliselt läbi. Paraku on

sellist eesmärki taotlev kaebus igal juhul perspektiivitu. Maakohus on esitanud asjakohased

põhjendused selle kohta, miks ei ole E. Sammelsoo esitatud kaebus tähtaegne. Lisaks märkis

maakohus seda, et kaebetähtaja ennistamist ei ole taotletud. Maakohtu seisukohad on kooskõlas

kehtiva seaduse ja kohtupraktikaga. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et VTMS § 114 lg-s 4

sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures õiguslik tähendus vaid sellel, millal on

väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kätte saadav,

mitte aga kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel. Tulenevalt VTMS § 118 lg 2 p-st 1, § 38

lg-st 1 ja KrMS §-st 172 võib maakohus aga kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt

esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud

kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase

otsustusega kaebetähtaja ennistanud (RKKK 3-1-1-90-10, 3-1-1-99-10, 3-1-1-84-13).

7. Arvestades eeltoodut ei pea ringkonnakohus vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada

määruskaebemenetlust ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab, et esitatud määruskaebus on ilmselt

põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/