1-11-8929/3 · 1-11-8929/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-11-8929

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 15. september 2011. a Jõgeva Kriminaalasja number 1-11-8929 Kriminaalasi Janek Tšaštšin*i vastu esitatud süüdistus KarS § 280 lg.1 järgi Menetlusosalised ja nende esindajad Süüdistatav: Janek Tšaštšin (isikukood 37802122762, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Maakond); emakeel - vene keel, põhiharidus, töökoht Soome Vabariigis, varem kriminaalkorras karistatud 1 korral: 06.06.2006.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi rahaline karistus 18000 krooni ja lisakaristus sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks, väärtegude toimepanemise eest omab karistatust seitsmes väärteos. Tõkend: elukohast lahkumise keeld Prokurör: Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonna- prokurör Anneli Hinto; Kaitsja: vandeadvokaadi vanemabi

Ahto Sirendi (Advokaadibüroo Ann Saar, Küüni t. 7 Tartu 51004 telefon 7421 040, 5204196).

Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus

Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253, § 254 lg 1, lg 3, lg 4, lg 6, lg 7, § 175 lg 1 p 4, 5, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, maakohus o t s u s t a s:

RESOLUTSIOON :

Mõista Janek Tšaštšin süüdi KarS § 280 lg.1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, s.o 320 (kolmsada kakskümmend) eurot riigituludesse.

2 Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 4100065035.

Tõkend: elukohast lahkumise keeld tuleb Janek Tšaštšini suhtes kohtuotsuse täitmisel tühistada. Asitõend- juhiload EE620875 edastada Maanteameti Lõuna regiooni Liiklusregistri Jõgeva büroosse.

Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja Janek Tšaštšinilt sundraha 417,03 eurot riigi tuludesse. Sundraha tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-11-8929, “sundraha”.

Mõista välja Janek Tšaštšinilt riigituludesse kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 1,89 eurot. Mõista välja Janek Tšaštšinilt riigituludesse määratud kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest määratud tasu ja kulud 38.35 eurot. Tasu õigusabi eest ja koopia tegemise kulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-11-8929, menetluskulu.

Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

Asjaolud ja menetluse käik Kriminaalasi on kohtu menetlusse saabunud menetlemiseks käskmenetluses. Kohus, kontrollinud kriminaalasja kohtualluvust, leiab, et asi kuulub KrMS § 24 lg 1 järgi kohtualluvuse kohaselt arutamisele Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta ning KrMS § 254 lg 1 alusel koostab kohtuotsuse.

Süüdistatava Janek Tšaštšini kaitsjana on määratud korras osalenud vandeadvokaadi abi Ahto Sirendi.

Janek Tšaštšinit süüdistatakse selles, et tema 26.05.2010.a. Jõgevamaal Jõgeva linnas Jaama tn. 2 Maanteeameti Lõuna regiooni Liiklusregistri Jõgeva büroos, s.o. ametiasustuses esitas teadvalt valesisulise avalduse enda juhiloa nr . EE620875 kadumise asjaolude kohta ja taotluse juhiloa duplikaadi väljastamiseks, vaatamata eelnevalt tegelikult toimunud

3 sündmusele, et tema juhiluba oli Soome Vabariigi politsei poolt isiku joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisega seotult ära võetud. Seega Janek Tšaštšin, esitades ametiasutusele valeandmed selleks, et saada ametlik dokument, pani toime KarS § 280 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör teeb kohtule ettepaneku karistada Janek Tšaštšinit KarS § 280 lg.1 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära,s.o. 320 eurot riigituludesse.

Tl 124 on teatis Janek Tšaštšini keskmise päevasissetuleku kohta ja elatustaseme kohta ning selle järgi on süüdistatava keskmine päevasissetulek 0 eurot, enne mahaarvamisi 1,56 eurot.

Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et Janek Tšaštšin tuleb süüdi tunnistada ja tema süüasja lahendamine on võimalik käskmenetluses. Janek Tšaštšin on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral, väärteokorras karistatud korduvalt liiklusssüütegude eest. Vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 280 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on võimalik karistuseks valida rahaline karistus ja vangistus. Arvestades, et Janek Tšaštšin on täisealine töövõimeline isik ja tema varasem karistus jääb viie aasta taha, on põhjendatud valida karistuseks leebeim karistusliik- rahaline karistus. Rahalise karistuse määr 100 päevamäära on proportsionaalne toimepandud teo raskusega, süüdistatava isikuga ja vastab ka KarS § 44 lg 1 piiridele. Rahalise karistuse päevamäärana võtab kohus arvesse süüdistatava keskmist päevasissetulekut KarS § 44 lg 2, lg 3 alusel ehk vähem kui 3.20eurot (tl 24).

Asitõendiks on J.Tšaštšinilt ära võetud juhiload, mis KrMS § 126 lg.3 p.4 alusel kuuluvad hävitamisele ja sel eesmärgil tuleb anda üle riigiasutusele – Maanteeameti Lõuna regiooni Liiklusregistri Jõgeva büroole.

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludena tuleb süüdimõistetult välja mõista sundraha, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ning määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub Janek Tšaštšinilt väljamõistmisele sundraha 1,5 kuupalga alammäära suuruses summas (417,03 eurot). Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt menetluskulu. Kohtueelses menetluses osutas Janek Tšaštšinile määratud korras riigi õigusabi vandeadvokaadi abi Ahto Sirendi. Määratud kaitsjale on vastavalt kehtivatele tasumääradele makstud riigieelarvest tasu kogusummas 38.35 eurot (tl 28-32). Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Kaitsjale on KrMS § 224 alusel valmistatud kriminaaltoimiku materjalist koopia. Selle tegemise kulud 1,89 eurot (tl 27) on KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt menetluskulu. Menetluskulud tuleb süüdimõistetult riigituludesse välja mõista.

Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on üks kuu kohtuotsuse jõustumisest alates (KrMS § 417 lg 2, § 423). Kui selle aja kestel ei ole kriminaalmenetluse kulusid tasutud, saadetakse kohtuotsus kümne päeva jooksul kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluses sätestatud korras.

Kohtunik Ü.Raag

4