2-21-6926/89 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ants Mailend

Kohtujurist

Laura Otto

Määruse tegemise aeg ja koht

03.12.2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-6926

Tsiviilasi

P. N. kohustustest vabastamise menetlus

Võlgnik

P. N. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.

2. Keelduda P. N. vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

3. Vabastada P. N. usaldusisiku kohustustest.

4. Mõista välja võlgnikult P. N. riigi kasuks riigipoolse menetlusabi kulud summas

1401,60 eurot.

5. Avaldada teade P. N. kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded pärast määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldunud, võivad

võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.

Asjaolud ja kohrumääruse põhjendused

2-21-6926

1. Harju Maakohus kuulutas P. N. pankroti välja 13.05.2021 (dtl 55). Kohus lõpetas

06.09.2021 pankrotimenetluse raugemise tõttu ning algatas võlgniku suhtes kohustustest

vabastamise menetluse (dtl 112). Kohus jättis kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku nimetamata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid.

Võlgnik pidi teostama vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord

aastas võlausaldajatele väljamakseid. Samuti pidi võlgnik kohtule esitama aruande oma

kohustuste täitmise kohta üks kord aastas määruse jõustumise kuupäevast alates.

Esimene aruanne tuli esitada hiljemalt 01.09.2022. Võlgnik esitas 12.09.2022 kohtule

aruande (dtl 165-168).

Kohus osundas 14.09.2022 kohtunõudes aruandes esinevatele puudustele (dtl 169). Kohus

palus võlgnikul selgitada, miks ta ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud ning esitada

oma esitamata pangakontode väljavõtted. Kohus viitas asjaolule, et kontoväljavõtetest

nähtuvad igakuised sularaha väljavõtmised ja raha kulutamised, mis ei ole seotud

hädavajalike kulutustega, ning selgitas, et eeltoodud käitumine viitab vara raiskamisele ja

varjamisele, samuti võlausaldajate huvide tahtlikule kahjustamisele, mis välistab

kohustustest vabastamise.

19.09.2022 esitas võlgnik kohtule võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluva summa

arvestuse ning märkis, et tal tuleb tasuda võlausaldajatele eelmise aruandeperioodi eest 2

160,84 eurot (dtl 172). Kohus andis 21.09.2022 kirjaga võlgnikule viidatud väljamaksete

tegemiseks aega kuni 05.10.2022 (dtl 205). Võlgnik tegi nõutud väljamaksed 13.10.2022

(dtl 218).

24.08.2023 esitas võlgnik kohtule teise usaldusisiku aruande (dtl 284-287). 12.11.2023

täpsustatud aruande kohaselt tegi võlgnik aruandeperioodil võlausaldajatele väljamakseid

kogusummas 121,81 eurot (dtl 320).

01.09.2024 esitas võlgnik kohtule kolmande usaldusisiku aruande (dtl 351-354).

Aruandest nähtub, et võlgnik ei ole aruandeperioodil võlausaldajatele väljamakseid teinud.

03.10.2024 toimus võlgniku ärakuulamine (dtl 360-362). Võlgnik selgitas ärakuulamisel,

et tema tervislik seisund ei võimalda tal tööd teha. Tema ainsaks sissetulekuks on

sotsiaaltoetus. Kohus selgitas võlgnikule, et kui tema tervislik seisund takistab töö

tegemist, tuleb võlgnikul seda tõendada.

03.10.2024 tegi kohus võlgnikule nõudekirja, milles palus võlgnikul hiljemalt 22.11.2024

täpsustada kohtule esitatud andmeid (dtl 364-365). Võlgnikul tuli esitada tõendid selle

kohta, et ta on pingutanud piisavalt tulu teenimiseks. Samuti andmed kõigi tulude

kogusumma kohta, võlgnikule makstud töötutoetuste ja sotsiaaltoetuste kogusumma kohta

ja muu sissetuleku kohta. Võlgnikul tuli esitada selgitused sularaha korduvate

väljavõtmiste kohta, samuti arvestus kolmandatelt isikutelt saadud sularaha kohta. Kohus

palus esitada arvestusi ja selgitusi erinevate maksete tegemise osas, sh korduvalt oma ema

arvelduskontole, A. Z. garaažiboksi üürimiseks, erinevatele eraisikutele. Samuti palus

kohus esitada andmed mugavusteenustele kulunud kogusummade ja nende

hädavajalikkuse kohta ning selgitas, et vara raiskamine välistab kohustustest vabastamise.

Kohus hoiatas võlgnikku, et andmete esitamata jätmisel kohus lõpetab võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse.

09.10.2024 edastas võlgnik kohtule e-kirja, milles selgitas, et kõik ülekannete selgitused

on kontoväljavõtetel ja nendele pole palju lisada. Kogu raha, mida võlgnik on kasutanud,

on tema laste jaoks. Lisaks märkis võlgnik, et tema edasi-tagasi ülekanded ei vaja

2 / 4

2-21-6926

selgitust, kuna ta ei luba oma inimõigusi ega -vabadusi rikkuda. Samuti on tal õigus mitte

vastata küsimustele. 03.10.2024 kohtunõuet võlgnik ei täitnud.

2. Tulenevalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg-st 2 lähtub kohus

käesoleva määruse koostamisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS)

redaktsioonist. Kohus võib omal algatusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise

ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui ilmneb PankrS § 175 lg-tes 2 või 4

nimetatud alus (PankrS § 175 lg 5). PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub

võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s

173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 4

kohaselt võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui

võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

3. Võlgnik on jätnud kohtu nõudel teabe andmise kohustuse täitmata. Kohus kohustas

võlgnikku 03.10.2024 toimunud ärakuulamisel ja selle järgselt edastatud nõudekirjas

tõendama mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemist või selle otsimist. Samuti tuli

võlgnikul esitada arvestusi ja selgitusi erinevatele eraisikutele maksete tegemise ja

mugavusteenustele kulunud summade ja nende hädavajalikkuse osas. Vaatamata

ärakuulamisel selgitatule ja kohtunõudele ei ole võlgnik kohtule esitanud nõutud teavet.

Selgituste, arvestuste ja tõendite puudumise tõttu ei ole kohtul võimalik kontrollida

võlgniku kohustuste nõuetekohast täitmist. Selgituste esitamata jätmine rikub võlgniku

kohustust mitte varjata saadud tulusid ning vara, anda kohtule teavet oma tegevuse,

sissetulekute ja vara kohta (PankrS § 173 lg 2).

4. Võlgnik on rikkunud mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustust. Kohtule

esitatud kontoväljavõtetest nähtuvalt sai võlgnik töötasu kuni jaanuar 2024. Viimases

usaldusisiku aruandes märkis võlgnik, et ta ei tööta karpaalkanali sündroomi tõttu (dtl

351). Ka ärakuulamisel avaldas võlgnik, et ta ei saa tervisliku seisundi tõttu mitte mingit

tööd teha (dtl 360-361). Kohus selgitas võlgnikule, et sellist asjaolu tuleb tal tõendada (dtl

361). Kuivõrd võlgnik ei ole tõendanud, et tema tervislik seisund takistab tal töö tegemist,

rikub ta kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei

ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1).

5. Kohtu hinnangul on võlgnik vara raiskamisega kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku

pangakontode väljavõtteid analüüsides nähtub, et võlgnik on kohustustest vabastamise

menetluse kestel teinud korduvalt ülekandeid oma emale ja kolmandatele isikutele, samuti

on ta teinud makseid garaažiboksi rentimiseks ning erinevatele mugavusteenustele. Kohus

kohustas 03.10.2024 kohtunõudes võlgnikku selgitama ja tooma välja täpsed arvestused

mh oma emale tehtud maksete osas; A. Z. tehtud garaažiboksi üürimiseks tehtud kulutuste

kohta; A. I., R. T., K. P., A. T., M.T., A. H. G., S. E. P., K. C., V.B., A.D., M. V., A. J., V.

S., M. K. ja I. S.tehtud maksete osas; Bolt, Yandex, Uber, MyFitness, YouTube, Blizzard

Entertainment, Surfhark ja g2g teenustele tasutud summade ja nende hädavajalikkuse osas

(dtl 365). Võlgnik ei ole kohtunõuet täitnud. Kohus on seisukohal, et eeltooduga on

tuvastatud võlgniku vara raiskamine, millega ta on kahjustanud võlausaldajate huve.

6. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 kohaselt arvestatakse süüd

kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste

rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

3 / 4

2-21-6926

7. Kohus kohustas võlgnikku täitma kohtunõuet ja esitama nõutud selgitused, arvestused ja

tõendid hiljemalt 22.11.2022. Võlgnik edastas kohtule e-kirja, milles väitis, et tema

ülekanded ei vaja selgitust ja tal on õigus küsimustele mitte vastata. Kohus on võlgnikule

selgitanud, et, võlgnik enda kohustusi ei täida, siis lõpetab kohus kohustustest vabastamise

menetluse jättes võlgniku kohustustest vabastamata (PankrS § 175 lg 5).

8. Kohus leiab, et võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-tes 1 ja 2 sätestatud

kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

9. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse

alusel. Kohus järeldab võlgniku käitumisest, et tal puudub huvi menetlust läbida.

Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest

vabastamise menetluse eesmärk) ei ole vabastamise taotlemise automaatne tagajärg ning

seadus sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest

vabastamine välistatud (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4). Praegusel juhul võlgnik rikkus

tahtlikult PankrS § 172 ja 173 sätestatud kohustusi. Seega on võlgnik kohustustest

vabastamise menetluse võimaluse minetanud.

10. Kohus keeldub võlgniku kohustustest vabastamise ning lõpetab kohustustest vabastamise

menetluse (PankrS § 175 lg 5 ja 8). Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku kohustustest

(PankrS § 172 lg 4 ls 2). Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise

määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 175 lg 7).

11. Kohus märkis 06.09.2021 määruse resolutsioonis, millises osas on iga võlausaldaja nõue

tunnustatud (dtl 112, PankrS § 158 lg 4 ls 2). Määrus on selles osas täitedokumendiks, kui

kohus keeldub vabastamast võlgnikku kohustustest ja lõpetab menetluse (PankrS § 168,

§174 lg 1).

12. FIMS § 8 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik kohustustest vabastamise korral riigipoolse

menetlusabi kulusid hüvitama. Antud juhul kohus ei vabasta võlgnikku kohustustest,

mistõttu tuleb tal riigipoolse menetlusabi kulud hüvitada. Kohus on 06.09.2021

kohtumäärusega määranud hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri töötasu ja

tegevuskulud summas 1 401,60 eurot (dtl 112). Kohus mõistab välja võlgnikult P. N. riigi

kasuks riigipoolse menetlusabi kulud summas 1401,60 eurot.

TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud

riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud

riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus

kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ants Mailend

kohtunik

4 / 4