3-24-2886/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

D.J Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

03.12.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2886

Haldusasi

E.R-i ja T.P

kaebus Tallinna linna,

Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja

Justiitsministeeriumi tegevuse peale

Menetlusosalised

Kaebajad E.R ja T.P

Vastustajad

Tallinna linn, Sotsiaalministeerium,

Sotsiaalkindlustusamet ja Justiitsministeerium

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.10.2024 ja 16.11.2024

määrused

Menetluse alus ringkonnakohtus

E.R-i ja T.P määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada E.R-i ja T.P määruskaebus Tallinna Halduskohtu 29.10.2024 määruse

resolutsiooni punkti 1 peale läbivaatamatult.

2. Võtta menetlusse E.R-i ja T.P määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16.11.2024

määruse peale.

3. Jätta E.R-i ja T.P määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

16.11.2024 määrus muutmata.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebajate nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada

määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates ning muus

osas on määrus lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, §

235 lg-d 1 ja 3, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E.R esitas Tallinna Halduskohtule 03.10.2024 riigi õigusabi taotluse esindamiseks

haldusmenetluses ja õigusdokumendi koostamiseks (haldusasi nr 3-24-2752). Taotleja märkis,

3-24-2886

et soovib esitada riigi vastu kahju hüvitamise nõude seoses enda ja oma tütre T.P tervise ja

elutingimuste kahjustamisega viimase 15 kuu jooksul.

2. Tallinna Halduskohus jättis 14.10.2024 määrusega haldusasjas nr 3-24-2752 T.P riigi

õigusabi taotluse rahuldamata. Taotleja esitatud kontoväljavõtted ei võimalda kontrollida

tema majanduslikku seisu, kuid taotlejale ei ole põhjendatud anda riigi õigusabi ka tulenevalt

riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-st 1, sest ta on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

3. T.P esitas määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.10.2024 määrusega

haldusasjas nr 3-24-2752 rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et sõltumata taotleja

majanduslikust seisundist oli põhjendatud jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata RÕS § 7 lg

1 p 1 alusel. Isiku võime osaleda haldusmenetluses ja kaitsta halduskohtumenetluses oma

õigusi ei tähenda, et see kehtib vaid isikute kohta, kes omavad õigusalast haridust. Hinnang,

kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ja

isiku senisest käitumisest protsessis. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on T.P-l arvestatav

kogemus erinevate kohtuasjadega nii tsiviil- kui ka halduskohtumenetluses, mistõttu ei ole

tegemist kohtumenetluses kogenematu isikuga. Taotleja on esitanud erinevaid taotlusi ja

edasikaebusi, kus on oma seisukohti arusaadavalt põhjendanud. Ka siinses asjas esitatud riigi

õigusabi taotlus ja määruskaebus on arusaadavad ning põhistatud. Kahju tekkimise asjaolusid

ja kahju olemust ning tekkinud negatiivseid tagajärgi saab kohtule selgitada kõige paremini

kaebaja ise. Kaebaja ei pea viitama õigusnormidele ja kohtupraktikale, vaid tooma välja

faktilised asjaolud ja esitama väiteid tõendavad dokumendid. Menetluslikku ebavõrdsust

vastutajaga aitab korvata halduskohtumenetluses kehtiv uurimispõhimõte ja

selgitamiskohustus (vt HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Pole kahtlust, et halduskohtu selgitusi järgides

on T.P võimeline osalema halduskohtumenetluses iseseisvalt. Seetõttu puudub alus arvata, et

tema õigused jääksid ilma professionaalse esindajata kaitseta.

4. T.P ja T.P esitasid Tallinna Halduskohtule 20.10.2024 kaebuse, taotledes järgmist: 1)

tuvastada, et Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Tallinna Kesklinna Valitsus ja

Justiitsministeerium on jätnud kaebajate taotlused seadusliku aluseta läbi vaatamata või

viivitanud

nende

menetlemisega;

2)

kohustada

Sotsiaalministeeriumit,

Sotsiaalkindlustusametit, Tallinna linna ja Justiitsministeeriumit vaatama kaebajate

toimetulekutoetuse, eluasemetoetuse ja toiduabi taotlused viivitamatult läbi ning määrata

viivitamatult toetused; 3) mõista riigilt ja kohalikult omavalitsuselt välja hüvitis kaebajatele

tegevusetusega tekitatud tervisekahju eest; 4) mõista riigilt ja kohalikult omavalitsuselt välja

hüvitis moraalse kahju eest, mis seisneb alandavas kohtlemises, füüsilise ja vaimse tervise

kahjustamises ning elukvaliteedi olulises languses (haldusasi nr 3-24-2886).

Kaebajad on taotlenud 2023. a juunist toimetulekutoetust ja muid sotsiaaltoetusi, kuid

taotlused on alusetult jäetud rahuldamata. Kaebajatelt nõutakse dokumente, mida neil ei ole

kohustust esitada. Teistele antakse toetust ka ravimite ostmiseks ja tervise toetamiseks, kuid

kaebajatele mitte. Ametnike tegevuse tulemusel on kaebajad pikka aega puudust kannatanud

ning see on halvendanud nende vaimset ja füüsilist tervist. Vastustaja ei soovi suhelda

kaebajatega e-kirja teel, vaid saadab tähitud kirju. Kaebajatelt küsitakse pidevalt

samasuguseid küsimusi. See on vaimne terror ja kiusamine. Kohtud ei seisa kaebajate õiguste

eest ja mätsivad kinni Tallinna linna vigu. Kaebajad on pöördunud Sotsiaalministeeriumi ja

Sotsiaalkindlustusameti poole, aga keegi ei anna kaebajatele abi ega kohtle neid austavalt.

Kaebajad ei ole saanud eritoitu ja psühholoogilist abi. Kaebajad on eluaseme kaotamise ohus.

Kohtumenetlused venivad ja kaebajatele ei anta esialgset õiguskaitset. Kohtunikud ei süvene

kaebustesse ja kohtulahendid põhinevad spekulatsioonidel. Justiitsministeerium peaks tegema

kohtute tegevuse üle järelevalvet, kuid ei ole seda teinud.

2(8)

3-24-2886

Kõik vajalikud tõendid on olemas kaebuses nimetatud 13 haldusasja materjalide hulgas.

Kaebajad lisasid täiendavalt 52 dokumenti oma tervisliku olukorra, eluruumi kaotamise ohu ja

ametnike poolse ahistamise kohta.

Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus tagada viivitamatu toiduabi andmine ning

toimetulekutoetuse ja muude sotsiaaltoetuste määramine, mis tagaks kaebajatele

elamisväärsed tingimused, ravimid ja tervise taastamise.

Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi

andmiseks.

5. Tallinna Halduskohus jättis 29.10.2024 määrusega kaebajate riigi õigusabi taotluse läbi

vaatamata (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning

andis kaebajatele puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva määruse kättetoimetamisest

arvates. Kaebajatel tuli täpsustada kaebuse nõudeid, põhjendada ja täpsustada kaebust,

täpsustada esialgse õiguskaitse taotluse nõudeid ja põhjendada esialgse õiguskaitse taotlust

(resolutsiooni p 2).

T.P esitas samadel põhjendustel riigi õigusabi taotluse asjas nr 3-24-2752. Halduskohus

jättis 14.10.2024 määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata ja ringkonnakohus jättis

28.10.2024 määrusega halduskohtu määruse muutmata. Mõlemad lahendid jõustusid

28.10.2024. Seega on samasisulise taotluse kohta olemas jõustunud kohtulahend. Kaebus ei

sisalda uut teavet või põhjendusi, millega kohtud ei oleks saanud asja nr 3-24-2752

lahendamisel arvestada ning mis annaks aluse T.P samasisulise taotluse uuesti läbi

vaatamiseks. Kuna T.P põhjendas asjas nr 3-24-2752 esitatud riigi õigusabi taotlust mh oma

tütrele T.P-le tekitatud kahju hüvitise taotlemise sooviga, puudub vajadus analüüsida riigi

õigusabi andmise vajadust ka temale, eriti kuna T.P on esitanud kaebuse mõlema kaebaja

eest. T.P on võimeline ise kaebusi koostama ja kohtuga suhtlema. Seetõttu jääb korduvalt

esitatud riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.

6. T.P esitas Tallinna Ringkonnakohtule 07.11.2024 määruskaebuse, milles palub

tühistada halduskohtu 29.10.2024 määrus ja uue määrusega rahuldada riigi õigusabi taotlus.

Kohus ei arvestanud kaebaja tervislikku seisundit ja tema suutmatust menetluses iseseisvalt

tegutseda. Halduskohus oleks pidanud tuginema kaebaja majanduslikku seisundit puudutavale

teabele, mis oli kohtule teada ja kättesaadav kaebaja muudest kohtuasjadest. Kaebaja

haldusasi eeldas, et kohus rakendaks aktiivsemalt uurimiskohustust. Riigi vastu kohtusse

minek eeldab sügavaid juriidilisi teadmisi ja kogemusi, mis kaebajal puuduvad. Haldusasjas

nr 3-24-2752 leidis ringkonnakohus ekslikult, et kaebaja saab oma õiguste kaitsmisega

suurepäraselt hakkama. Kaebaja varasemad menetlusdokumendid põhinevad õigusnõustaja

koostatud tekstidel.

7. Tallinna Halduskohus tagastas 16.11.2024 määrusega kaebajate kaebuse (resolutsiooni p

1) ja jättis kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2).

Kohus jättis kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse 29.10.2024 määrusega käiguta ning andis

puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja. Kaebajad ei ole puudusi kõrvaldanud ega

taotlenud tähtaja pikendamist.

Kohus selgitas 29.10.2024 määruses, millised puudused kaebuses ja esialgse õiguskaitse

taotluses esinevad. Nende puuduste kõrvaldamine ei eeldanud juriidilisi teadmisi, vaid

faktiliste asjaolude väljatoomist. Tegemist on kaebajaid endid puudutavate faktiliste

asjaoludega, seega oli puuduste kõrvaldamine kaebajatele jõukohane. Kohus selgitas, et ei saa

nii üldsõnalist kaebust lahendada ja kaebajatel tuleb välja tuua, milliste konkreetsete taotluste

lahendamata jätmist nad ette heidavad, millal ja kellele need taotlused esitati ning mida ja

millal neile vastati. See teave oli vajalik, et kontrollida kaebetähtaega ja seda, et tegemist ei

3(8)

3-24-2886

oleks korduva kaebusega. Kaebajad tõid välja 4 erinevat vastustajat, kuid kaebus oli

sõnastatud kõigi kohta ühiselt. Sellise kaebuse menetlusse võtmine ei olnud võimalik, sest

vastustajad ei tea, mida konkreetselt neile ette heidetakse ja mis põhjusel. Seega ei oleks neil

võimalik kaebusele vastata. Seda, miks kaebajad suunasid oma nõuded konkreetsete

vastustajate vastu, pidanuks kaebajad ise oskama selgitada. Samuti küsis kohus tervisekahju

kohta ja kahjuhüvitise suuruse kohta. Kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmine näitab, et

kaebajad ei tunne huvi oma kaebuse menetlemise vastu. Kohus ei pea menetlema kaebust,

mille menetlemise vastu kaebajad ei tunne huvi. T.P on kogenud kaebaja, kes peaks tundma

kohtumenetluses kehtivaid reegleid ja kaebusele esitatavaid nõudeid.

Ka esialgse õiguskaitse taotluse puudused on kõrvaldamata. Esialgset õiguskaitset saab

taotleda kaebuse eseme suhtes. Kuni kaebuse ese ei ole selge, ei saa kontrollida taotluse

lubatavust. Esialgse õiguskaitse taotlusest ei ole aru saada, millise perioodi kohta see on

esitatud. Nii ebamäärase taotluse lahendamine ei ole võimalik, sh ei ole võimalik kontrollida,

kas sarnase sisuga taotlus on juba varem mõnes teises asjas lahendatud.

Menetlusabi taotluse lahendamiseks puudub vajadus, sest kaebuse tagastamise tõttu ei nõua

kohus kaebajatelt riigilõivu tasumist.

8. T.P esitas Tallinna Ringkonnakohtule 17.11.2024 määruskaebuse, milles palub

tühistada halduskohtu 16.11.2024 määrus ning saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks.

Kohtul on olemas kõik vajalikud tõendid. Kaebaja ei saanud kohtult täiendavaid juhiseid.

Kaebaja ei tea, kuidas peaks kahju suurust arvutama, sest tervisekahju on pidevalt suurenev ja

kestnud aastaid. Kohtuniku väide, et kaebaja on kogenud kaebaja, kes peaks tundma

kohtumenetluses kehtivaid reegleid ja kaebusele esitatavaid nõudeid, ei ole HKMS-ga

kooskõlas. Kaebaja piiratud juriidilised teadmised ja terviseseisund ei võimalda kõiki nõudeid

täielikult täita. Kaebaja ei saa aru, mida kohtunik peab silmas kaebuse eseme all. Kohtuniku

hinnangud näitavad soovimatust aidata kaebajat menetluslike puuduste kõrvaldamisel.

Kaebaja kaebuse menetlemise kohustus halduskohtus tuleneb Eesti Vabariigi põhiseaduse §-

dest 10, 12, 14, 15 ja 16 ja 24 ning HKMS §-dest 2, 28, 55 ja 121.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

Halduskohtu 29.10.2024 määrus

9. Kaebuse ja riigi õigusabi taotluse esitasid ühiselt T.P ning tema täisealine tütar T.P,

kelle esindajaks HKMS § 32 lg 1 p 7 alusel on T.P (T.P-le antud volikiri on kohtu nõudel

esitatud siinse asjaga seotud asjas nr 3-24-2752, dtl 137). Halduskohus jättis 29.10.2024

määruse resolutsiooni p-ga 1 mõlema kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kuigi

07.11.2024 määruskaebuses ei ole selle esitajana mainitud T.P, on T.P taotlenud halduskohtu

29.10.2024 määruse täies ulatuses tühistamist osas, milles kaebajatele ei antud riigi õigusabi.

Neil asjaoludel tõlgendab ringkonnakohus HKMS § 2 lg 4 teise lause alusel määruskaebust

selliselt, et selle on esitanud T.P nii enda kui ka T.P nimel.

10. Ringkonnakohus keeldub HKMS § 207 lg 1 ja § 187 lg 2 p 6 alusel kaebajate

07.11.2024 määruskaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle läbivaatamatult, kuna

seadus ei näe ette võimalust esitada määruskaebust määruse peale, millega halduskohus jätab

riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata.

11. HKMS § 203 lg 1 näeb ette, et määrusega puudutatud menetlusosaline võib halduskohtu

määruse peale esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud

4(8)

3-24-2886

või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite

apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 119 lg 1 esimene lause sätestab,

et halduskohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale

ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale võib menetlusabi taotleja või

saaja või RÕS § 15 lg-s 8 sätestatud juhul advokatuur esitada määruskaebuse.

12. Halduskohus ei ole 29.10.2024 määrusega lahendanud kaebajate riigi õigusabi taotlust

sisuliselt ega ole keeldunud riigi õigusabi andmisest mõnel RÕS §-s 7 sätestatud alusel.

Kohus luges kaebaja 20.10.2024 riigi õigusabi taotluse korduvaks ja jättis selle läbi

vaatamata. HKMS ei näe ette sellise määruse peale määruskaebuse esitamise õigust ja määrus

ei takista ka asja edasist menetlust HKMS § 203 lg 1 tähenduses (vt Tallinna Ringkonnakohtu

10.10.2024 määrus nr 3-24-976, p 8). Halduskohus on küll selgitanud, et 29.10.2024 määruse

resolutsiooni peale saab esitada määruskaebuse, kuid see eksitav selgitus ei tekita siiski

kaebajatele määruskaebuse esitamise õigust.

13. Kaebajad saavad esitada halduskohtu 29.10.2024 määruse resolutsiooni p-le 1

vastuväited halduskohtu lõpplahendi peale edasi kaevates (HKMS § 203). Seega

ringkonnakohus hindab kaebajate 07.11.2024 määruskaebuses toodud väiteid allpool.

II

Halduskohtu 16.11.2024 määrus

14. Halduskohus tagastas 16.11.2024 määrusega kaebajate kaebuse ning jättis nende

esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kuigi 17.11.2024 määruskaebus on formaalselt

esitatud üksnes T.P nimel, on selles taotletud halduskohtu 16.11.2024 määruse tühistamist

täies ulatuses. Pole alust arvata, et T.P, keda esindab kohtumenetluses tema ema T.P, on

kaotanud huvi oma kaebuse menetlemise vastu. Seega kooskõlas HKMS § 2 lg-ga 4 tuleb

määruskaebuse esitajateks lugeda mõlemad kaebajad (vt ka eespool määruse p 9).

15. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg-le 1 tuginedes kaebajate 17.11.2024

määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS §

121 lg 4, § 252 lg 7). Ringkonnakohus märgib, et kuna HKMS § 252 lg 7 kohaselt on

määruskaebuse esitamine lubatud esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale (vrd

eespool HKMS § 119 lg 1 sõnastus), hõlmab see ka esialgse õiguskaitse taotluse läbi

vaatamata jätmise määruse. Kaebajate määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning

vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist.

Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9).

Riigi õigusabi

16. Kuna halduskohtu 16.11.2024 määrus on menetlust lõpetav lahend, sest sellega tagastati

kaebajate kaebus, hindab ringkonnakohus esiteks kaebajate väiteid, mis puudutavad nende

riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata jätmist.

17. Halduskohus pidas 29.10.2024 määruses kaebajate 20.10.2024 riigi õigusabi taotlust

korduvaks ja jättis selle läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei olnud korduva

taotlusega. HKMS § 55 lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata sellise avalduse, mis on

esitatud samadel asjaoludel ja samal alusel nagu sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud

avaldus. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas T.P 20.10.2024 taotluse anda talle riigi

õigusabi esindamiseks haldusmenetluses ja õigusdokumendi koostamiseks, et T.P saaks

esitada riigivastutuse seaduse alusel riigi vastu kahju hüvitamise nõude seoses enda ja oma

tütre tervise ja elutingimuste kahjustamisega viimase 15 kuu jooksul (haldusasi nr 3-24-2886).

Halduskohus jättis 14.10.2024 määrusega T.P taotluse rahuldamata ja ringkonnakohus jättis

5(8)

3-24-2886

28.10.2024 määrusega rahuldamata T.P määruskaebuse. Määruste kohaselt ei olnud T.P selles

asjas menetlusosaliseks. Siinses asjas on kaebajateks nii T.P kui ka T.P, kaebajad on lisaks

kahjunõuetele esitanud veel tuvastamis- ja kohustamisnõuded ning riigi õigusabi taotlus on

samuti esitatud mõlema kaebaja nimel. Sellises olukorras ei saa olla tegemist korduva (s.o

mitmendat korda samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud) riigi õigusabi taotlusega HKMS

§ 55 lg 3 tähenduses, mille võis jätta läbi vaatamata.

18. See menetlusviga ei mõjutanud siiski lõpplahendit, sest sõltumata kaebajate

majanduslikust olukorrast oleks tulnud jätta kaebajate riigi õigusabi taotlus RÕS § 7 lg 1 p 1

alusel rahuldamata. T.P sai 2024. a jaanuaris täisealiseks, kuid tegemist on

gümnaasiumiõpilasega, kellel puudub iseseisev kohtuasjades osalemise kogemus. Samas on

T.P volitatud esindajaks T.P, kes on võimeline selles vaidluses ise kaitsma nii enda kui ka

oma tütre õigusi. Ringkonnakohus jääb selles osas 28.10.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-

2752 põhjenduste juurde (vt siinse määruse p 3). Nii kahjunõuete kui ka tuvastamis- ja

kohustamisnõuete puhul on T.P-l vaja eeskätt välja tuua nõuete aluseks olevad faktilised

asjaolud ja konkreetse haldusorgani tegevus, mida ta seostab enda ja oma tütre õiguste

rikkumisega (vt täpsemalt allpool). T.P halduskohtumenetluses osalemise kogemust

arvestades peab ringkonnakohus seda talle jõukohaseks. Varasemate kaebuste rahuldamata

jätmine (millest mitmes abistas T.P ka õigusnõustaja) ei kinnita, et T.P ei ole võimeline

kohtumenetluses iseseisvalt osalema, vaid esmajoones saab sellest järeldada, et kaebus ei

olnud sisuliselt põhjendatud ning selle rahuldamiseks ei olnud alust (sh eriti juhul, kui vaidlus

on läbinud mitu kohtuastet).

Kaebuse tagastamine ja esialgne õiguskaitse

19. Määruskaebus halduskohtu 16.11.2024 määruse peale ei ole põhjendatud ning tuleb

jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda

neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

20. Halduskohus leidis, et kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus on puudustega, mistõttu

jättis ta 29.10.2024 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajatele 10 päeva puuduste

kõrvaldamiseks. Kaebajatel tuli täpsustada kaebuse nõudeid, põhjendada ja täpsustada

kaebust, täpsustada esialgse õiguskaitse taotluse nõudeid ja seda põhjendada. Kaebajad

esitasid 07.11.2024 kaebuse täienduse.

21. Kaebajad palusid kaebuses tuvastada, et Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet,

Tallinna Kesklinna Valitsus ja Justiitsministeerium on jätnud kaebajate taotlused seadusliku

aluseta läbi vaatamata või viivitanud nende menetlemisega. Kohus tõlgendas seda

õigusvastasuse tuvastamise nõudena ja selgitas kaebajatele (vt 29.10.2024 määruse

põhjenduste p 3), et HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul,

kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kohtu juhiste kohaselt tuli kaebajatel

selgitada, mida nad soovivad saavutada tuvastamiskaebuse rahuldamisega olukorras, kus nad

on kohtule juba esitanud hulgaliselt tühistamis- ja kohustamisnõudeid, mis peaks olema nende

õiguste kaitseks tõhusamad (HKMS § 38 lg 4). Halduskohus märkis veel, et kaebajad

heidavad ette nende taotluste läbi vaatamata jätmist või nende menetlemisega viivitamist,

kuid kaebusest ei selgu, milliseid konkreetseid taotlusi nad silmas peavad. Kohus selgitas, et

nii üldsõnalist kaebust ei saa menetleda ja kaebajate õiguste rikkumist kontrollida. Kaebajad

kordasid 07.11.2024 vastuses oma taotlust tuvastada, et Sotsiaalministeerium,

Sotsiaalkindlustusamet, Tallinna Kesklinna Valitsus ja Justiitsministeerium on jätnud nende

taotlused seadusliku aluseta läbi vaatamata või viivitanud nende menetlemisega, kuid ei

selgitanud tuvastamisnõude eesmärke. Kaebajad märkisid üldsõnaliselt, et viitasid kaebuses

toimetuleku- ja eluasemetoetuse taotlustele, mis on esitatud viimase 1,5 a jooksul ja mille osas

pole nad saanud selgeid vastuseid või on vastused saabunud hilinemisega.

6(8)

3-24-2886

22. Halduskohus selgitas seoses kaebuses esitatud kohustamisnõuetega (vt 29.10.2024

määruse põhjenduste p 4), et kaebust ei saa adresseerida kõigi kaebuses nimetatud riigi ja

kohaliku omavalitsuse organite vastu ühiselt ning nõuda neilt kõigilt samade toetuste

määramist, viidates abstraktselt seadusest tulenevatele kohustustele. Kaebajad pidid

selgitama, kellelt nad midagi nõuavad. Halduskohus märkis, et selgitused on vajalikud mh

selleks, et kohus saaks kontrollida iga konkreetse nõude tähtaegsust, samuti seda, et tegemist

ei ole korduva kaebusega, arvestades, et T.P on esitanud alates 2023. a oktoobrist iga kuu

halduskohtule toimetulekutoetuse määramata jätmisega seotud kaebusi. Kaebajad ei esitanud

kohustamisnõude kohta 07.11.2024 vastuses mingeid selgitusi.

23. Halduskohus juhtis kahjunõudega seoses kaebajate tähelepanu (vt 29.10.2024 määruse

põhjenduste p 5), et kaebajad ei ole selgitanud, kellelt ja mille eest nad kahjuhüvitist nõuavad

ning millises summas. Kaebajad vastasid 07.11.2024, et ei oska juriidilise hariduse

puudumise tõttu kahjunõudeid koostada ning kohtunik saab selle ka ise ära teha või siis

kirjutada täpselt, kuidas peab kahjunõuded sõnastama. Kaebajate arvates on kohtul endal kõik

materjalid varasematest kohtuasjadest olemas.

24. Ringkonnakohus nõustub eelneva põhjal halduskohtuga, et kaebus oli puudustega,

kaebajad jätsid halduskohtu 29.10.2024 määruses välja toodud puudused tähtaegselt

kõrvaldamata ja puudused takistasid asja läbivaatamist. Kaebus oli väga üldsõnaline ning

selle põhjal ei olnud võimalik üheselt tuvastada kaebuse eesmärki, mille põhjal saanuks kohus

kindlaks teha kaebuse eseme ja vajadusel abistada kaebajaid HKMS § 37 lg-le 2 vastava

nõude formuleerimisel. Hoolimata kohtu suunistest ja selgitustest, ei toonud kaebajad

arusaadavalt välja faktilisi asjaolusid ja konkreetsete haldusorganite tegevust, millega nad

seostavad oma õiguste rikkumist (HKMS § 38 lg 1 p-d 5–7). Kohtu uurimispõhimõte ja

selgitamiskohustus ei nõua, et kohus hakkab kaebajate esitatud dokumentide või kaebaja

teiste kohtuasjade materjalide põhjal kaebust ise põhjendama (HKMS § 2 lg 3). Puudub alus

arvata, et kaebajad ei ole võimelised tooma välja faktilisi asjaolusid, millega nad seostavad

oma õiguste rikkumist (vt ka siinse määruse p 15).

25. Kaebajate etteheited halduskohtu selgitamiskohustuse rikkumisele ei ole põhjendatud.

Kohtul tuleb tagada, et kaebaja ei jääks üksnes kaebuse sõnastamise tõttu ilma enda

põhiseaduslikust õigusest kohtulikule kaitsele, kuid see ei tähenda, et kohus peaks hakkama

sisustama kaebust tervikuna kaebaja eest. Kaebaja määrab kaebuse esitamisel ära kaebuse

nõude ja aluse ning piiritleb sellega vaidluse eseme (HKMS § 41 lg 1). Vaidluse eseme

määravad halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 (tühistada

haldusakt, kohustada tegema toiming või andma haldusakt, hüvitada avalik-õiguslikus suhtes

tekitatud kahju jne) ning kaebuse alus (s.o põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue

esitatakse). Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega

ületada nõude piire (HKMS § 41 lg-d 1 ja 2). Seega on kaebuse nõude ja aluse täpne

piiritlemine esmajärjekorras kaebaja ülesanne ning kaebuse lahendamiseks vältimatult vajalik.

Kohtul tuleb vajaduse korral kaebajat enda selgitustega aidata. Samas tuleb menetlusosalisel

hoiduda kohtu koormamisest asja lahendamise seisukohalt tähtsusetute asjaolude ja väidetega.

Menetlusõigusi tuleb kasutada heauskselt ning nende kuritarvitamine pole ühelgi juhul

lubatud (HKMS § 28 lg-d 1 ja 2). See hõlmab ka kaebaja tegevust kaebuse aluse ning nõude

sõnastamisel ja kohtuga suhtlemisel (vt Riigikohtu 10.09.2024 määrus nr 3-23-1278, p-d 15 ja

16). Siinses asjas on halduskohus piisavalt selgitanud, mida tuleb kaebuse puuduste

kõrvaldamiseks teha.

26. Määruskaebuse kohaselt ei olnud T.P tervislik seisund piisavalt hea, et kõrvaldada

puudused kohtu määratud 10-päevase tähtaja jooksul. Samas esitasid kaebajad 07.11.2024

kaebuse täienduse ega märkinud seal, et vajavad täpsemate selgituste esitamiseks rohkem

7(8)

3-24-2886

aega. Kaebajad ei väitnud ka, et halduskohtu suunised jäid neile arusaamatuks. Seega ei ole

usutav, et kaebajatel ei olnud võimalik tervislikel vms põhjustel kohtule sisuliselt vastata.

27. Halduskohus tagastas seega õigesti kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

28. Halduskohus märkis 29.10.2024 määruses (põhjenduste p 6), et kuna kaebuse nõuded ei

ole selged, ei ole võimalik hinnata, kas esialgse õiguskaitse taotlus on seotud kaebuse

esemega. Samuti pole selge, milliste konkreetsete toetuste määramist esialgse õiguskaitse

korras kaebajad taotlevad, arvestades mh T.P algatatud muid kohtuasju. Kaebajad ei esitanud

07.11.2024 vastuses esialgse õiguskaitse kohaldamise vajaduse kohta mingeid põhjendusi.

Arvestades mh kaebuse ebaselgust, võis seetõttu jätta kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse

läbi vaatamata.

29. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg

2). Seega on kaebajatel võimalik esitada halduskohtule uus samasisuline kaebus. Kaebuse

esitamisel tuleb järgida HKMS §-des 37–39 sätestatud nõudeid.

30. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 16.11.2024 määrus

muutmata.

31. Kaebajate eraelu kaitseks tuleb kohtulahendi avaldamisel asendada nende nimed

tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)