1-23-5756/68 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-23-5756

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg

ja koht

03. detsember 2024, Tallinn

Kriminaalasja

number

1-23-5756 (23230100051)

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Toming

Rahvakohtunikud Karin Jagant ja Meelis

Kurgpõld

Kohtuistungi

sekretär

Eda Loor

Tõlk

Zemfira Lampmann, Maksim Tšurkin, Natalija

Mehh, Natalja Smirnova, Eevi Pant

Kriminaalasi

Mihhail Vassiljev´i süüdistus KarS § 184 lg 21

järgi

üldmenetlus

Prokurör

Liis Vainola, Joonatan Hallik

Süüdistatav

Mihhail Vassiljev

Ik: 39604080223, xxx kodakondsus, emakeel:

xxx keel, haridus: xxx, töökoht: xxx, viimane

teadaolev elukoht Eesti Vabariigis: xxx, alates

14.10.2024 asukoht teadmata.

Tõkend:

kahtlustatavana

kinni

peetud

09.08.2023 kuni 11.08.2023, elukohast

lahkumise keeld alates 15.08.2023. Harju

Maakohtu 14.10.2024 määrusega kuulutati

süüdistatav tagaotsitavaks, Harju Maakohtu

14.10.2024 vahistamismäärusega kohaldati

tõkendit vahistamine.

Varasem

karistatus:

kaks

kehtivat

kriminaalkaristust, viimati karistatud Harju

Maakohtu 19.10.2017 otsusega nr 1-17-6899

KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5; § 199 lg 2 p 7, 9; §

4231 järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel vangistus 4

aastat ja 5 kuud. KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4

alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu

26.05.2015 otsusega mõistetud karistusega,

suurendades karistust ning liitkaristuseks

mõisteti vangistus 7 aastat ja 27 päeva. Tartu

Maakohtu 03.12.2020 määrusega vabastati

karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega

katseajaga kuni 03.05.2024. Ära kandmata

karistus vangistus 3 aastat. 4 kuud ja 12 päeva.

Kaitsja

Advokaat Andres Simson, advokaat Alar Neiland.

RESOLUTSIOON

1. Mihhail Vassiljev süüdi tunnistada KarS § 184 lg 21 ettenähtud

kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline

vangistus 17 (seitseteist) aastat.

2. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 8 alusel moodustada liitkaristus Harju

Maakohtu 19.10.2017 otsusega nr 1-17-6899 mõistetud ja ära

kandmata karistuse osaga, s.o vangistusega 3 (kolm) aastat, 4 (neli)

kuud ja 12 (kaksteist) päeva, ning mõista kohtuotsuste kogumis

liitkaristuseks KarS § 45 lg 1 ja § 65 lg 2 ls 2 alusel tähtajaline vangistus

20 (kakskümmend) aastat.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, s.o

kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09.08.2023 kuni 11.08.2023, s.o 3

(kolm) päeva, lugedes mõistetud karistusest ära kandmata karistuseks

tähtajalise vangistuse 19 (üheksateist) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 27

(kakskümmend seitse) päeva.

4. Mõistetud ja ära kandmata karistuse kandmise alguseks lugeda Mihhail

Vassiljevi vanglasse saabumise aeg või tema kinnipidamise ja

vanglasse toimetamise aeg.

5. Mihhail

Vassiljevi

suhtes

Harju

Maakohtu

14.10.2024

vahistamismäärusega kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata

ja süüdistatava Mihhail Vassiljevi osas alustatud tagaotsimisemenetlus

tühistamata.

6. KarS § 82 lg 1 p 1 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui esimese astme

kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest on möödunud 5 aastat.

KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt otsuse täitmise aegumine peatub ajaks, mil

isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest.

Menetluskulu

7. Mihhail Vassiljevilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3, 4 ja

9; § 179 lg 1 p 1; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel

-

esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 2050 (kaks

tuhat viiskümmend) eurot;

-

narkootilise aine ekspertiisi nr xxx teostamise kulust 84 eurost 1/2 , s.o 42

(nelikümmend kaks) eurot;

-

narkootilise aine ekspertiisi nr xxx teostamise kulust 1260 eurost 1/2 , s.o 630

(kuussada kolmkümmend) eurot;

-

narkootilise aine ekspertiisi nr xxx teostamise kulust 1008 eurost 1/2 , s.o 504

(viissada neli) eurot;

-

DNA-ekspertiisi nr xxx teostamise kulust 3249 eurost osa, s.o 418 (nelisada

kaheksateist) eurot;

-

DNA-ekspertiisi nr xxx teostamise kulust 1197 eurost osa, s.o 418 (nelisada

kaheksateist) eurot;

-

Sõrmejäljeekspertiisi nr xxx teostamise kulust 663 eurost 1/2, s.o 331 (kolmsada

kolmkümmend üks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti;

-

määratud kaitsjale Merike Allikmäe kohtueelses menetluses määratud tasu 140

(sada nelikümmend) eurot ja 40 (nelikümmend) senti;

-

määratud kaitsjale Alar Neiland kohtumenetluses määratud tasu 3707 (kolm tuhat

seitsesada seitse) eurot ja 58 (viiskümmend kaheksa) senti;

s.o kokku menetluskulu 8241 (kaheksa tuhat kakssada nelikümmend

üks) eurot ja 48 (nelikümmend kaheksa) senti, mis tuleb kohtuotsuse

jõustumisest 30 päeva jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas

makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides

kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Menetluskulud kriminaalasjas nr

1-23-5756“. Makseinfo koos viitenumbriga tehakse Mihhail Vassiljevile

kättetoimetatavaks e-toimiku süsteemis. Menetluskulude tähtaegse

tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu

nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Konfiskeerimine

8. KarS § 832 lg 1 ja § 184 lg 5 p 2 alusel konfiskeerida Mihhail Vassiljevi

kahtlustatavana kinnipidamisel ja tema elukoha läbiotsimisel leitud ja

ära võetud ning Harju Maakohtu 13.09.2023 määrusega nr 1-23-5139

laiendatud

konfiskeerimise

tagamiseks

arestitud

ja

Rahandusministeeriumi tagatiskontole kantud Mihhail Vassiljevi vara,

s.o sularaha 18 110 (kaheksateist tuhat ükssada kümme) eurot.

9. KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerida laiendatud konfiskeerimise

asendamiseks Mihhail Vassiljevi elukohast XXX-i leitud ja ära võetud

ning Harju Maakohtu 13.09.2023 määrusega nr 1-23-5139 laiendatud

konfiskeerimise asendamise summas 22 585,20 eurot tagamiseks

arestitud Mihhail Vassiljevile kuuluvad vallasasjad: televiisor „Hisense

50A7500F“ (keskmise väärtusega 406,50 eurot), sülearvuti Lenovo

Ideapad 100s-14 koos toitejuhtmega (keskmise väärtusega 264,59

eurot), käekell Ralph Christian Armani Exchange AX1368 (keskmise

väärtusega 77,50 eurot), neli kuldset värvi ketti, märkega 585 ja

kogukaaluga 22,5 grammi (keskmise väärtusega 653,18 eurot,

asitõendi vastuvõtmise ja üleandmise akt nr xxx), pihuarvuti „Google

pixel 6 pro“ koos karbiga (keskmise väärtusega 619,79 eurot), käekell

„Apple“ 6 seeria (keskmise väärtusega 477,50 eurot), Apple iPhone 11

Pro Max 64GB (keskmise väärtusega 615,66 eurot) ja Apple iPhone 14

Pro Max 128 GB (keskmise väärtusega 1360,48 eurot) (asitõendi

üleandmise-vastuvõtmise akt nr xxx).

10. KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel Mihhail Vassiljevilt välja mõista

laiendatud konfiskeerimisele kuulunud vara väärtusele vastava summa

47 500 eurot ja osaliselt sama otsusega samal eesmärgil resolutsiooni

punktides 8, 9 konfiskeeritud summade vahe, s.o 24 915

(kakskümmend neli tuhat üheksasada viisteist) eurot.

11. KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel Mihhail Vassiljevilt välja mõista tahtliku süüteoga

saadud ja konfiskeerimisele kuulunud vara väärtusele vastav summa 25 642

(kakskümmend viis tuhat kuussada nelikümmend kaks) eurot ja 80 (kaheksakümmend)

senti.

12. KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel Mihhail Vassiljevilt välja mõista süüteo toimepanemise

vahendi väärtusele vastav summa, s.o laiendatud konfiskeerimisele kuulunud vara

väärtusele vastav summa 14 250 (neliteist tuhat kakssada viiskümmend) eurot.

13. Xxx, Pärnu linn, Pärnumaa hoiustatud süüteo toimepanemise vahend, s.o sõiduk

BMW X5 registreerimismärgiga XXX (Vin: XXX) konfiskeerida koos asitõendite

vastuvõtu-üleandmise aktiga nr xxx Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas pakendis nr 1

hoiustatud läbipaistvate kilekaantega mapi ja selles olevate inglisekeelsete sõiduki

dokumentidega KarS § 83 lg 1 alusel kui tahtliku süüteo toimepanemiseks kasutatud

vahend.

14. KarS § 85 lg 1 kohaselt läheb konfiskeeritu riigi omandisse.

Asitõendid

15. Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse akti nr xxx alusel hoiustatud

7 pakendit:

16. Pakend 1: vaakumpakend koos maalriteibiga (pakend Matk-19),

roheline märkmepaber, kirjega „+XXX“, ekspertiisiaktiga nr xxx

tagastatud pappkarp, milles kaks kilepakendit, papp-karbi tükk, papp-

pakend, paberilipik, pabervoldik, silikoonist kork, fooliumkaanega tühi

plastpudel, termipaberlipik (pakendid 1-4) konfiskeerida kui süüteo

toimepanemiseks kasutatud vahendid KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada

kui väärtuseta asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Sõidukist BMW reg.

märgiga XXX ära võetud läbipaistvate kilekaantega mapp

inglisekeelsete dokumentidega (Lisa 1) kuuluvad konfiskeeritava

sõiduki juurde ja tuleb jätta sõiduki juurde kuni sõiduki lõpliku saatuse

otsustamiseni.

17. Pakend 2: punane kohver, milles on pappkarp, milles omakorda lauamäng Take 5,

sini-musta värvi seljakott, rohelised püksid, mustad püksid kirjega Recco, mustad püksid

kirjega Trail, punane kiiver, kohvri nagi Samsonite Worldproof, teibitud kiletükid, millel

valge leht kirjega „A N“ konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui tahtliku süüteo

toimepanemiseks kasutatud vahendid ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui

väärtuseta asjad.

18. Pakend 3: punane kohver, milles on kilekott, milles puidust mänguasjad, musta-

kollast värvi kott, milles kaks sinist punasega töökitlit HaVeP 2000 suurus 58, hallikas-

roosa spordikott, milles seelik kirjega Miss Amerika, kirju pusa, Non Grada, pruun pusa

kirjega New Balance, sinised teksased Fabienne Chapot, roosad tunked kirjega Mountain

Peak, hall seljakott Eastpak, kohvri nagi Samsonite, punane võtmehoidja valgest metallist

võtmega konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui tahtliku süüteo toimepanemiseks

kasutatud vahendid ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.

19. Pakend 4: sinine kohver, milles on kaks kilekotti puidust mänguasjadega,

võimlemismatt, hall pleed, hallid tunked kirjega Snovgear, must laste tekk kirjega Play

Go, puidust mäng Play Tive Junior karbis, 2 pakki komme Haribo, 2 pakki komme Enjoy

Mix, kilekott puidust mänguklotsidega konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui tahtliku

süüteo toimepanemiseks kasutatud vahendid ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui

väärtuseta asjad.

20. Pakend 5: kollane kohver, milles on punased püksid Worldwide, must seljakott

BlackBerry, mustad tunked Colorado, suusasaapad Salomon suurus 28,5 konfiskeerida

KarS § 83 lg 1 alusel kui tahtliku süüteo toimepanemiseks kasutatud vahendid ja hävitada

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.

21. Pakend 6: A N elukoha Xxx läbiotsimisel leitud ja ära võetud esemed: soonsulguriga

kilokott (pakend K-1), menetleja pakend (K-2), 2 vaakumpakendit (pakend K 3-4),

avatud vaakumpakend ja märkmepaber kirjega „71.50“ (pakend K-5), menetleja pakend

(K-6), soonkinnisega kilekott (pakend K-7), kaanega plastkarp (pakend K-8),

vaakumpakend valge paberlipikuga kirjega „50“ (pakend K-9), 2 soonkinnisega kilekotti

(pakend K-10), vaakumpakend kirjega „194“ (pakend K-12). Soonsulguriga kilekotid,

vaakumpakendid, märkmepaber konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui tahtliku süüteo

toimepanemise vahendid ja hävitada koos menetleja pakenditega KrMS § 126 lg 3 p 4

alusel kui väärtuseta asjad.

22. Pakend 7: ekspertiisist tagastatud ja pakendatud esemed, milleks on: must kilepakend

koos 10 vaakumpakendi ja 10 läbipaistva kaanega musta plastkarbiga (pakend Pakk 1,

sinine kohver, 10 pakki), must kilepakend koos 4 vaakumpakendi ja 4 läbipaistva

kaanega musta plastkarbiga (pakend Pakk 1, kollane kohver, 4 pakki), must kilepakend

koos 6 vaakumpakendi ja 6 läbipaistva kaanega musta plastkarbiga (pakend Pakk 2,

kollane kohver 6 pakki), must kilepakend (pakend Hyundai-9), must kilepakend (pakend

Hyundai-18), 8 läbipaistvat vaakumkilepakendit, milles musta värvi plastikkarbid

(pakendid Hyundai 1-8), 8 läbipaistvat vaakumkilepakendit, milles musta värvi

plastikkarbid (pakendid Hyundai 10-17) konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui tahtliku

süüteo toimepanemiseks kasutatud vahendid ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui

väärtuseta asjad.

23. N B mobiiltelefonil Samsung Galaxy S21, SN: XXX, IMEI1: xxx, IMEI2: xxx

asuvatest andmetest loodud koopiafail, mis asub Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna

andmelaos hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asi, kustutades koopiafaili

andmelaos.

24. A K mobiiltelefoni Huawei Mate 20 Pro (LYA-L29), IMEI1: xxx; IMEI2: xxx ja

mobiiltelefoni Apple iPhone 7 Plus (A1784), IMEI: xxx raportfailid, töödeldud

andmestik ja jäädvustatud fotod, mis on hoiustatud PPA Keskkriminaalpolitsei

andmehoidlas, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad, kustutades failid,

andmestikud ja fotod andmelaos.

25. R G mobiiltelefoni Apple iPhone 7 (A1778), IMEI: xxx raportfailid, töödeldud

andmestik ja jäädvustatud fotod, mis on hoiustatud PPA Keskkriminaalpolitsei

andmehoidlas, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad, kustutades failid,

andmestiku ja fotod andmehoidlas.

26. R G mobiiltelefoni Apple iPhone 14 Pro Max, IMEI1: xxx, IMEI2: xxx raportfailid,

töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod, mis on hoiustatud PPA Keskkriminaalpolitsei

andmehoidlas, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad, kustutades failid,

andmestiku ja fotod andmehoidlas.

27. Mihhail Vassiljevi mobiiltelefoni Apple iPhone 11 Pro, IMEI1: xxx, IMEI2:

xxx raportfailid, töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod, mis on hoiustatud PPA

Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta

asjad, kustutades failid, andmestiku ja fotod andmehoidlas.

28. Mihhail Vassiljevi mobiiltelefoni Apple iPhone 14 Pro Max (A2894) IMEI1: xxx,

IMEI2: xxx raportfailid, töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod, mis on hoiustatud

PPA Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui

väärtuseta asjad, kustutades failid, andmestiku ja fotod andmehoidlas.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1 ja § 319 lg 2 alusel kohtumenetluse

pool, kui ta esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, esitada

apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud või

muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja

kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse

apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas

viibivale isikule. KrMS § 319 lg 4 kohaselt jäetakse apellatsioon läbi

vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg

on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3

kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS §

387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil

isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama,

vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1. SÜÜDISTUS

27.09.2024 esitas prokurör KrMS § 268 lg 2 alusel muudetud süüdistuse

terviktekstina.

Mihhail Vassiljevit süüdistatakse muudetud süüdistuse kohaselt selles,

et tema ebaseaduslikult suures koguses (s.o koguses, mis tekitab

narkojoobe enam kui 10 isikule) narkootiliste ainete (amfetamiini, kokaiini,

hašiši, kanepi, metonitaseeni ja protonitaseeni) käitlemises grupis ühiselt

ja kooskõlastatult koos R G, tehes seda suure varalise kasu saamise

eesmärgil (s.o eesmärgiga teenida tulu rohkem kui 40 000 eurot).

Nii süüdistatakse Mihhail Vassiljevit selles, et nemad R G alustasid ühiselt

ja kooskõlastatult kohtueelse menetlusega tuvastamata ajast, kuid

vähemalt alates 2022. aasta suvest kohtueelse menetlusega täpselt

tuvastamata kohas ja isikutelt narkootiliste ainete omandamist ja sisseveo

organiseerimist välisriikidest (Madalmaade Kuningriigist ja Läti Vabariigist)

Eesti Vabariiki ja narkootilise aine edasimüügi organiseerimist Eesti

Vabariigis. Mihhail Vassiljev värbas 2022.a sügisel narkootiliste ainete

kulleriks ja peitjaks Eesti Vabariigis A K, kelle ülesandeks oli narkootiliste

ainete kohvrite transpordiettevõtetelt vastu võtmine, narkootiliste ainete

hoiustamine enda elukohas, nende ümberpakendamine ja peitmine

klientidele. R G ja Mihhail Vassiljev korraldasid ühiselt ja kooskõlastatult

narkootiliste ainete omandamise välisriigist ning tarne Eesti Vabariiki

kasutades transpordiettevõtteid, kes tarnisid narkootilise aine Eesti

Vabariiki, mis oli pakendatud kohvritesse. Narkootilisi aineid müüdi Eesti

Vabariigis edasi Tallinnas ja Harjumaal ning anti ühiselt ja kooskõlastatult

R G, Mihhail Vassiljevi ja A K poolt korduvalt kohtueelse menetlusega

tuvastatud (J.W) ja tuvastamata isikutele ebaseaduslikult edasi. Omavahel

suhtlemiseks ja tegevuse konspireerimiseks kasutasid R G, Mihhail

Vassiljev ja A K krüpteerimist võimaldavat suhtlusrakendust Telegram, kus

kasutati koodnimesid. Nii kasutas R G kasutajanime „S“, Mihhail Vassiljev

kasutajanime „B“ ja A K kasutajanime „U“.

Selliselt omandasid R G ja Mihhail Vassiljev ühiselt ja kooskõlastatult

kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal ja isikult narkootilist ainet

kokaiini, kanepit ning seni tuvastamata narkootilisi aineid, mis toimetati

seni tuvastamata isikute poolt R G ja Mihhail Vassiljevi korraldusel 2022.a

sügisel ja aasta lõpus seni täpselt tuvastamata ajal kahel korral, millest

esimesel korral olid narkootilised ained pakendatud helesinisesse

kohvrisse ning teisel korral tumesinisesse kohvrisse, Tallinna linnas A K

kätte. Nii omandasid R G ja Mihhail Vassiljev 1002 grammi kokaiini, mida A

K hoidis R G ja Mihhail Vassiljevi korraldusel enda elukohas. Osa

eelnimetatud ainest andis A K R G ja Mihhail Vassiljevi korraldusel edasi

kohtueelses menetluses tuvastatud (J.W) ja tuvastamata isikutele ja osa

leiti ja võeti ära 16.04.2024.a A K elukoha läbiotsimise käigus.

Selliselt omandasid R G ja Mihhail Vassiljev ühiselt ja kooskõlastatult Läti

Vabariigist narkootilist ainet amfetamiini, mis toimetati nende juhistel

22.02.2023.a kell 14.39.45 Ikla piiripunkti kaudu Läti Vabariigist Eesti

Vabariiki. Nii saabus Eesti Vabariiki autotreiler Renault Master Läti

Vabariigi registreerimismärgiga XXX, mille peal sõiduauto BMW X5

Inglismaa registreerimismärgiga XXX. Sõiduki BMW X5 pagasiruumi olid

paigutatud kaks numbrikombinatsiooniga lukustatud kohvrit. Nimetatud

autotreiler peatati 22.02.2023.a kell 15.15 Pärnu linnapiiris Piirikohviku

bussipeatuse juures ning Pärnus, aadressil Xxx teostatud läbivaatusega

leiti ja võeti sõidukist ära kaks lukustatud kohvrit, milles mõlemas kokku

20 pakendit valge pastataolise ainega kogumassiga enne kuivatamist

19,64 kg ning kuivatatult kogumassiga 6,370 kg mis sisaldab 72%

amfetamiini, ehk 4,586 kg puhast amfetamiini.

Selliselt omandasid R G ja Mihhail Vassiljev ühiselt ja kooskõlastatult

kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal ja isikult narkootilist ainet

kokaiini, millest osa, s.o valget värvi pulbri ja ainetükkide segu massiga

49,07 g, mis sisaldab 80% kokaiini ehk 39,3 g puhast kokaiini, pani A K R

Glt saadud juhiste kohaselt 22.02.2023.a kella 16.35 Tallinnas aadressil

Xxx juures pargitud sõiduauto VW Passat registreerimismärgiga xxx

juhiukse sahtlisse. Nimetatud kokaiini müügi eest sai R G 03.03.2023.a

ajavahemikul kell 23.41-00.11 Tallinnas Lasnamäe piirkonnas sõiduautos

VW Passat registreerimismärgiga xxx J.W-lt vastu 3900 eurot.

Selliselt omandasid R G ja Mihhail Vassiljev ühiselt ja kooskõlastatult

Madalmaade Kuningriigist narkootilist ainet amfetamiini, mis toimetati

Mihhail Vassiljevi juhistel 14.04.2023.a Valga piiripunkti kaudu Eesti

Vabariiki rahvusvahelise transporditeenusega tegeleva firma E E OÜ-le

kuuluva bussiga IVECO registreerimismärgiga xxx. Nimetatud buss peatus

16.04.2023.a kella 19.00 ajal Tallinnas, Xxx juures ning bussist tõsteti R

Glt saadud juhiste kohaselt üle sõidukisse BMW registreerimismärgiga xxx

kaks reisikohvrit. Mihhail Vassiljevilt saadud juhiste kohaselt tõstis A K

16.04.2023.a kell 20.51 eelnimetatud sõidukist BMW enda kasutuses

olevasse sõiduautosse Hyundai registreerimismärgiga xxx eelnimetatud

kaks kohvrit ning 16.04.2023.a kell 21.09 peeti A K Tallinnas aadressil Xxx

sõiduautos Hyundai registreerimismärgiga xxx kahtlustatavana kinni.

Sõidukis Hyundai i30 registreerimismärgiga xxx teostati 16.04.2023.a

algusega kell 22.00 läbiotsimine, mille käigus leiti ja võeti sõidukist ära:

- esimesest punast värvi plastikust kohvrist 8 pakendit valget värvi

pulbriga kogumassiga enne kuivatamist 7,816 kg ning kuivatatult massiga

kokku 2,453 kg, mis sisaldab 73% amfetamiini ehk 1,791 kg puhast

amfetamiini;

- teisest punast värvi plastikust kohvrist 8 pakendit valget värvi pulbriga

kogumassiga enne kuivatamist 7,790 kg ning kuivatatult massiga kokku

2,457 kg, mis sisaldab 73% amfetamiini ehk 1,794 g puhast amfetamiini.

Osa eelnevalt ühiselt ja kooskõlastatult R G ja Mihhail Vassiljevi poolt

omandatud narkootilistest ainetest hoidis A K ühiselt ja kooskõlastatult R G

ja Mihhail Vassiljeviga enda elukohas aadressil Xxx kuni 16.04.2023.a, mil

algusega kell 23.25 teostatud läbiotsimisega leiti ja võeti ära:

- soonsulguriga kilekott, milles pruunid ainetükid massiga 38,79 g on

kanepist valmistatud hašiš, mille tetrahüdrokannabinooli (edaspidi: THC)

sisaldus on 23%;

- pruun ainetükk massiga 6,72 g on kanepist valmistatud hašiš, mille THC

sisaldus on 23%;

- kilepakend, milles pruunikasrohelised taimeosad massiga 422,4 g on

kanepiõisikud, kilepakend, milles pruunikasrohelised taimeosad massiga

512,9 g on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on 9,7%;

- kilepakend, milles kollakas pulber massiga 68,06 g sisaldab 10%

metonitaseeni, pulbris sisaldub 6,81 g metonitaseeni;

- valge kokku pressitud pulber massiga 98,17 g sisaldab 73% kokaiini,

pulbris sisaldub 71,7 g kokaiini;

- soonsulguriga kilekott, milles kollakas pulber massiga 169,7 g sisaldab

7,8% metonitaseeni, pulbris sisaldub 13,2 g metonitaseeni;

- plastkarp, milles kollakas pulber massiga 517,2 g sisaldab 12%

protonitaseeni, pulbris sisaldub 62,1 g protonitaseeni;

- kilepakend, milles kollakas pulber massiga 49,84 g sisaldab 8,9%

metonitaseeni, pulbris sisaldub 4,44 g metonitaseeni;

- soonsulguriga kilekott, milles kollakas pulber massiga 98,41 g sisaldab

9,9% metonitaseeni, pulbris sisaldub 9,74 g metonitaseeni;

- kilepakend, milles kollakas pulber massiga 193,5 g sisaldab 9,2%

metonitaseeni, pulbris sisaldub 17,8 g metonitaseeni.

Käesoleva kriminaalasja raames on tuvastatud, et Mihhail Vassiljev ja R G

on käidelnud narkootilisi aineid edasimüügi eesmärgil vähemalt 233

373,8 euro väärtuses alljärgnevalt:

- vähemalt 35,246 kg amfetamiini väärtusega vähemalt 105 738 eurot

(arvestades amfetamiini minimaalset hulgihinda 3000 eurot/1kg).

- vähemalt 935,3 grammi kanepit väärtusega vähemalt 5 611,8 eurot

(arvestades kanepi minimaalset hulgihinda 6000 eurot/1kg).

- vähemalt 579,5 grammi metonitaseeni väärtusega vähemalt 23 180

eurot (arvestades metonitaseeni minimaalset hulgihinda 40 eurot/1g).

- vähemalt 517,2 grammi protonitaseeni väärtusega vähemalt 20 688

eurot (arvestades protonitaseeni minimaalset hulgihinda 40 eurot/1g).

- vähemalt 1002 grammi kokaiini väärtusega vähemalt 78 156 eurot

(arvestades, et Mihhail Vassiljev ja R G müüsid kokaiini hinnaga 78 eurot/1

g).

Sellest tulenevalt panid Mihhail Vassiljev ja R G alates 2022.a suvest kuni

2023.a aprilli keskpaigani toime suures koguses erinevate narkootiliste

ainete ebaseadusliku käitlemise suure varalise kasu saamise eesmärgil,

kuivõrd karistusseadustiku § 121 p 2 kohaselt moodustab suure varalise

kasu 40 000,00 eurot.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi

NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete

ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine,

kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine,

säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri

transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine

kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel

või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude

ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses

ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Amfetamiin, kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte

võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus ei ületa 0,3%)

ja selle töötlemisproduktid (nt hašiš), metonitaseen ning protonitaseen

kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja

sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste

ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja

teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete I nimekirja ning kokaiin kuulub II nimekirja.

Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine

kogus, millest piisab joobe tekitamisekskümnele inimesele. Amfetamiini

puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 grammist, 7,5

grammist kanepist, 1 grammist hašišest, keskmiselt 0,00025-0,001

grammist protonitaseenist, keskmiselt 0,0005-0,002 grammist

metonitaseenist ja 0,65 grammist kokaiinist. Nii käitlesid R G ja Mihhail

Vassiljev narkootilist ainet hašišit koguses, mis tekitaks narkojoobe

vähemalt 455 inimesele, narkootilist ainet kanepit koguses, mis tekitaks

narkojoobe vähemalt 1247 inimesele, narkootilist ainet kokaiini koguses,

mis tekitaks narkojoobe vähemalt 1707 inimesele, narkootilist ainet

amfetamiini koguses, mis tekitaks narkojoobe vähemalt 62 853 inimesele,

narkootilist ainet protonitaseeni koguses, mis tekitaks narkojoobe

vähemalt 621 000 – 2 484 000 inimesele (keskmiselt 1 552 500 inimesele)

ja narkootilist ainet metonitaseeni koguses, mis tekitaks narkojoobe

vähemalt 259 950 – 1 039 800 inimesele (keskmiselt 649 875 inimesele).

Seega käitlesid R G ja Mihhail Vassiljev narkootilisi aineid koguses, mis

tekitaks kokku narkojoobe keskmiselt 2 268 637 inimesele.

Seega süüdistatakse Mihhail Vassiljevit isikute grupis suures

koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suure

varalise kasu saamise eesmärgil, so KarS § 184 lg 2¹ järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kaitsja ja prokuröri seisukohad ja kontrollinud

kriminaalasjas kogutud ning kohtule esitatud kirjalikke tõendeid,

süüdistatavate ja tunnistajate ütlusi, asub seisukohale, et süüdistatava süü

talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud.

Kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus esitati kohtule süüdistusaktis

viidatud tõendid, samuti kuulati üle isikulised tõendiallikad, s.h süüdistatav

Mihhail Vassiljev. Enne kohtulikke vaidlusi lahkus süüdistatav Eesti

Vabariigist Venemaa Föderatsiooni, rikkudes tema suhtes kehtinud

tõkendit elukohast lahkumise keeld ning planeeritud kohtuistungitele

enam ei ilmunud. Sellest tulenevalt kuulutas kohus süüdistatava

tagaotsitavaks ja kohaldas süüdistatava suhtes tõkendit vahistamine

alates 14.10.2024. Kohus leidis, et kriminaalasja kohtuliku arutamisega sai

jätkata ka süüdistatava osavõtuta KrMS § 269 lg 2 p 2 sätestatud alusel,

kuivõrd kohtuistungite ajad olid süüdistatavale teada ning need ajad

korrati kohtu poolt igal eelneval istungil üle. Seega kohtuistungil

kohalviibivale süüdistatavale kohtu etteloetud teatised võrdsustatakse

kutse andmisega allkirja vastu KrMS § 164 lg 3 mõttes, mistõttu oli

kohtukutse süüdistatavale kätte antud KrMS § 165 lg 2 tähenduses.

Seejuures nähtub kohtule esitatud tõenditest, et süüdistatav lahkus

12.10.2024 Venemaa Föderatsiooni, kuid süüdistatava täpsema asukoha

kohta kohtule andmeid ei esitatud ja nende esitamine ei ole ilmselgelt ka

kujunenud rahvusvahelist olukorda arvestades võimalik. Seega ei ole

süüdistatava asukohta võimalik tuvastada täpsemalt kui riigipõhiselt ja

süüdistatava lahkumine vahetult enne kohtuliku arutamise lõppu viitab

üheselt sellele, et süüdistatav hakkas Venemaa Föderatsiooni lahkudes

kohtusse ilmumisest kõrvale hoidma. Seejuures lahkus süüdistatav riiki,

milline on sõjas oma teise naaberriigiga ja kellega on vastastikune

õigusabi sisuliselt lõppenud. Seega ei ole võimalik teha ka mingeid

mõistlikke jõupingutusi süüdistatava asukoha tuvastamiseks ja leidmiseks.

Kuna kriminaalasja kohtulik uurimine oli sisuliselt lõppenud, oli

süüdistatavata edasine kohtulik arutamine võimalik ning kohus jätkas

kriminaalasja kohtuliku arutamisega süüdistatava osavõtuta ning kuulutab

kohtuotsuse süüdistatava tagaselja.

22.02.2023 kokaiini käitlemist puudutavad tõendid

J.W 06.09.2024 kohtuistungil antud ütluste kohaselt on ta 2021. aastal

narkokuriteos süüdi mõistetud marihuaana ja MDMA käitlemise eest, mida

sai R G käest. R tunneb 5-6 aastat, tuttavaks said jalgpallitrennis. Hetkel

on ka tema suhtes asi menetluses, oli sellega seoses vahi all ja siis

politseile rääkis, et sai neid aineid R G käest. Pärast vabanemist jätkas

suhtlust Rga seoses võlgade ja narkootikumidega, siis oli ka R usaldus

tema vastu suurenenud, kuna ei olnud politseile temast midagi rääkinud.

Tema teada R jätkas narkootiliste ainete käitlemisega, peamiselt

marihuaana, kokaiin ja amfetamiin. Eeldas, et ained pärinevat Lätist, kuna

R nii rääkis ja ta on sealt pärit. Peamiselt suhtlesid Telegramis,

kokkusaamise koht oli tunnistaja juures aadressil Xxx, tavaliselt leppisid

kohtumisel kokku uue kohtumise aja. R kasutas peamiselt narkootiliste

ainete edasi andmiseks kullereid aga vahel andis ka ise käest-kätte. Lätist

einete toomiseks kasutas R teiste inimeste abi, nimesid ei tea. R tegeleb

narkootiliste ainete müügiga koos Mihhail Vassiljevi ja T. Mihhail ja R

töötasid tavaliselt koos nagu head sõbrad, tema teada korraldasid seda

narkootiliste ainete käitlemist ja vedu koos. Teab seda, sest nad tihti tulid

tema juurde kahekesi ja ise rääkisid sellest talle üsna tihti. Samuti Mihhail

ütles, et kõike mida räägin Rle või ka talle rääkida, kõike, ka narkootilistest

ainetest. Viimati R ja Mihhail rääkisid, et saadud rahaga ostavad autosid ja

tahavad teha autorendi firma, on juba koos 5 autot ostnud, keskmise

hinnaga 20 000 eurot. R G kasutas ise sõidukit BMW F10 (5. seeria, 535D)

reg. märgiga T ja ühte Mercedest. Mihhail Vassiljev sõitis sõidukiga BMW

X6 reg. märgiga T. Tunnistajal hakkas politseiga koostöö 2023 aasta

alguses. Sai R tihti kasiinos kokku, siis R pakkus talle varianti kokaiini

käidelda ja siis saab tema võlgnevus kustutatud. Teavitas sellest politseid

ja hakkasid koostööd tegema. R sai kokku Xxx ning leppisid kokku, et

edaspidi suhtlevad Telegramis ja auto pargivad Xxx, sest see aadress

meeldis R. Auto pargitakse, jäetakse lukustamata ja sinna tuuakse

narkootilised ained. Tunnistaja Telegrami kasutajanimi oli A, R

kasutajanimi S, kokaiini nimetas sõnadega nos, kikk, erinevalt. Tellis Rlt 50

g kokaiini, 1 g maksis 60 eurot aga kuna tal oli võlg, siis pidi maksma 3900

eurot 50 g eest. Tehinguks parkis 20.02.2023 auto reg. märgiga xxx

aadressil Xxx, Rlt oli Telegrami kaudu saanud kulleri kontaktid, saatis

kullerile küsimärgi, mis tähendas, et auto on pargitud. Kuller küsis auto

numbri üle, tunnistaja ise jalutas eemale, nägi kaugelt autot ja kuller pani

tema autosse ained (seda hetke ise ei näinud). Rle vist kirjutas, et mis

auto ära parkis. Kui aine oli autos, siis kuller kirjutas talle Telegramis, et

valmis, kulleri kasutajanime ei mäleta. A K nimi ei ütle midagi. Siis läks

auto juurde tagasi, narkootiline aine oli juhipoolse istme ukse taskus,

teibiga seotud tükk, ja sõitis kohe politseisse ja nemad tegelesid edasi.

21.04.2023 koostatud jälitustoimingu protokolli (kr. toimik I kd, tl 1-24)

kohaselt teostati jälitustoiminguid 09.02.2023-16.04.2023 isikute R G, A K,

Mihhail Vassiljev ja J.W (kuriteo matkija) suhtes. Jälitustoimingu protokollist

nähtuv kinnitab tunnistaja J.W ütlusi, millest nähtub järgnev.

16.02.2023 R G suhtes teostatud varjatud jälgimisega tuvastati, et ta

väljus kell 16.03 xxx, Tallinn asuvast juuksurisalongist ja istus F. R.

Kreutzwaldi tn oodanud BMW reg. märgiga xxx kõrvalistuja kohale,

juhikohal istus J.W. Parkisid kell 16.12 Lasnamäe Centrumi parklasse ja

väljusid sõidukist, nende omavaheline vestlus kell 16.04-16.15 on

salvestatud. Vestluse kohaselt R G tahab autost eemale minna, kuna hiljuti

oli Lasnamäe keskuse juures keegi kinni võetud. J.W räägib oma inimesest,

kes venitab aga tahaks nüüd pool päkka või 20-30 ja tahab R Ge käest

küsida, mis hinnaga teeks, mis hinda ja kogust on vaja, et 900 saaks

makstud. R G ütleb, et 20-30 pärast ei hakka keegi tõmblema, pigem 50,

siis 50, 60 eest, nädalaga saaks siis ära maksta. R G lubab J.W samal

päeval Telegrami lisada ja suhtlevad seal edasi, J.W ütleb, et tema konto

Telegramis on A.

22.02.2023 kell 14.05 (21.04.2023 jälitustoimingu protokoll) võtab J.W-ga

Telegramis ühendust kasutaja S, kes küsib Loitsu tn aadressi, J.W sõidab

samal ajal sinna, S ütleb talle, kuhu auto parkima peaks, lepivad kellaaja

kokku ja J.W ütleb talle aadressi Xxx.

22.02.2023 kell 16.21 (21.04.2023 jälitustoimingu protokoll) võtab J.W

Telegrami rakenduses ühendust kasutajaga „U“, kelleks on A K. J.W

kirjutab „?“, A. K küsib, kas ta on seal ja mis numbrid, J.W vastab „xxx“

ning saab vastuseks „kk, võta ära“, J.W vastab „good“, mis tähendab eesti

keeles hästi. 22.03.2023 teostati varjatud jälgimist Xxx, Tallinn, kus

meesterahvas, kes on hiljem tuvastatud kui A. K, tuli kell 16.27 Xxx maja

trepikoja juurde pargitud tumesinise Volkswagen reg. märgiga xxx juurde,

avas juhiukse, kummardus korraks juhiukse kohale ja sulges ukse ning

lahkus xxx maja juurde pargitud Citybee sõidukiga Volkswagen. Matkija

J.W sõidukisse reg. märgiga xxx juhiukse taskusse asetatud teibiga

kinnitatud pakend, mis võeti ära ja milles oli narkootiline aine kokaiin,

kogukaal oli 66 grammi koos pakendiga.

Narkootilise või psühhotroopse aine või lähteaine üleandmise-

vastuvõtmise akti koos fototabeliga (kr. toimik I kd, tl 128-131) kohaselt

andis J.W 22.02.2023 PPA politseiametnikele R G suhtes teostatud kuriteo

matkimise käigus saadud aine, mis oli üle antud J.W-le kella 16.35 ajal

tuvastamata isiku poolt, kes jättis nimetatud aine Xxx Tallinn juures

pargitud sõiduauto Volkswagen Passat reg. märgiga xxx juhi ukse

sahtlisse. Üks helekollase maalriteibiga üle tõmmatud pakend enne

pakendamist fotografeeritud, kaalutud koos pakendiga 66 g, pakendis

olnud valge pulbriline aine reageeris kokaiini kiirtestile. Üle antud aine

osas teostati narkootilise aine ekspertiis ning ekspertiisiakti nr xxx (kr.

toimik I kd, tl 134-135) kohaselt esitatud valge pulbri ja ainetükkide segu

massiga 49,07 g sisaldab 80% kokaiini ehk puhast kokaiini 39,3 g.

22.03.2023 üleantud aine pakendi suhtes teostati DNA ekspertiisid.

Ekspertiisiakti nr xxx (kr. toimik I kd, tl 137-141) kohaselt teibitud pakendi

teisest proovist saadi DNA-analüüsi täisprofiil, mis on tõenäoliselt ühelt

meessoost isikult, mis ei ole kokkulangev R G ega ühtegi teise riiklikusse

registrisse kantud DNA-profiiliga. Täiendava ekspertiisiakti nr xxx (kr.

toimik I kd, tl 145-148) kohaselt teibitud pakendi esimeselt, teiselt ja

neljandalt proovilt leiti A K bioloogilist materjali, vastavalt

tõepärasussuhetega 1019, 1021 ja 1010.

J.W ütluste (06.09.2024 kohtuistungi protokoll) kohaselt kokaiini eest

sularaha andis Rle üle umbes nädal aega pärast tehingut, sai R ja tema

vennaga lennujaama terminalis kokku, viisid R venna koju ja siis sõitsid R

kodu juurde Paepargi tänaval. Terve sõidu oli tunnistajal juba raha olemas,

autos R kodu juures ta küsis, et kas terve summa on seal, kas see on kõik,

tunnistaja vastas, et jah ning andis raha. Rga rääkisid rahast enne, tehingu

ajal mitte ja üldse R räägib autos vähe, kuna kardab, et politsei kuulab

pealt.

Tunnistaja ütlusi kinnitab 03.03.2023 teostatud varjatud jälgimine R G

suhtes (21.04.2023 jälitustoimingu protokoll) Sadama 25, Tallinn, A-

terminali juures. R G istus kell 23.41 sõiduautosse Volkswagen reg.

märgiga xxx, kus sõiduautos ootas teda J.W. Isikud sõitsid koos aadressile

Xxx, Tallinn kus elab R G. Eelnevalt oli matkija J.W politseiametnikelt

saanud 3900 eurot narkootilise aine kokaiini ostuks, mille J.W andis

autosõidu ajal üle R G. Isikute omavaheline vestlus kell 23.39-00.11

salvestati. Vestlusest nähtub, et räägivad kellegi K uuest autost, mudelist,

„seitsmendast“, „viies“. J.W ütleb, et kodus jah ja siis, et midagi jäi alles. R

G tahab xxx ringi käia ja rihma lõdvaks lasta.

22.02.2023 amfetamiini käitlemist puudutavad tõendid

20.02.2023 tuvastati (21.04.2023 jälitustoimingu protokoll) R G ja M.

Vassiljevi abonentnumbrite positsioneerimise tulemusena, et isikud sõitsid

M. Vassiljevi kasutuses oleva sõidukiga BMW X6 Läti Vabariigi suunas. Lisal

2 on foto R Ge abonentnumbri asukoht 20.02.2023 kell 05.47,

koordinaadid xxx. Lisa 3 on R G abonentnumber, alustas uuesti

positsioneerimist 20.02.2023 kell 22.28, koordinaadid on välja toodud xxx.

Lisal 4 Mihhail Vassiljevi abonentnumbri positsioneerimine 20.02.2023 kell

5.48 aadressil xxx. Lisal 5 Mihhail Vassiljevi abonentnumbri

positsioneerimine 20.02.2023 kell 22.26 aadressil xxx.

Lätis käimist kinnitab vaatlusprotokoll (kr. toimik II kd, tl 94-97), mille

kohaselt on sõiduk reg. märgiga T ületanud piiri läbi Ikla piiripunkti Eesti

Vabariigist Läti suunas 20.02.2023 kell 05.58 ning uuesti Eesti Vabariiki

sisenenud 20.02.2023 kell 22.16. Liiklusregistri väljavõtte kohaselt kuulub

BMW X6 reg. märgiga T I V. I V on Mihhail Vassiljevi xxx.

J.W ütluste kohaselt (06.09.2024) järgmine koostöö politseiga oli, kui R

pakkus tunnistajale, et ta võtaks vastu auto narkootiliste ainetega. Auto

pidi tulema Lätist ja pidi selle vastu võtma Xxx tankla juures Maardus. R oli

öelnud, et mööda sõidab teisaldamisauto, mille peal on BMW X5 välismaa,

vist Suurbritannia, numbritega. Autos pidi olema pagasiruumis kaks

kohvrit, R ütles, et seal pidi olema amfetamiin, rohkem kui 10 kg. Sai

juhised, et peab ostma teise telefoni ja sim-kaardi, et juhiga ühenduses

olla. R andis kulleri telefoninumbri, arvab, et kirjalikult. Arvab, et juht ei

teadnud, et seal narkootilised ained on. Amfetamiini nimetasid omavahel

mef, odav või amf. Tema ülesandeks oli kohtuda juhiga, näitama kuhu

auto peab parkima ja võtma võtme, võtmed Rle andma. Pidi selle eest

saama 1000 eurot. Enne auto saabumist võttis kulleriga ühendust, kes

ütles, et on piiri ületamisel. Ootas juhti, kes oleks pidanud juba seal olema,

võttis Rga ühendust, kes soovitas oodata ja helistada juhile. Helistas, aga

telefon oli välja lülitatud. Tunnistaja proovis helistada ka oma isiklikult

numbrilt, aga ikka oli telefon välja lülitatud. Siis R ütles, et helistaks

sellesse firmasse, kus juht töötab, sealt öeldi, et autojuht peeti piiril

narkootilise ainega kinni. Andis sellest Rle teada, kes arvas, et võib olla

kullerfirma pettus aga võib olla ikka juhtus nii.

Tunnistaja ütlused haakuvad järgnevate tõenditega.

21.02.2023 kirjutas (21.04.2023 jälitustoimingu protokoll) J.W kasutajale

nimega „S“ enda abonentnumbri ja, et ta on vaba kui miskit on, mille

peale talle vastati, et ta selle sisse lülitaks, helistaks suvalisele numbrile

homme pärast 12, kodust eemal (lisa 7, kd 1, tl 4-5).

22.02.2023

ajavahemikul

00.40-01.45

kohtusid

(21.04.2023

jälitustoimingu protokoll) J.W ja R G A pereväljakul, mida kinnitab ka R Ge

abonentnumbri positsioneerimine (lisa 6). Isikute vestlus kohtumisel

salvestati. Vestluse kohaselt R G selgitas J.W-le kuidas Maardusse vanade

garaažide juurde sõita, kuhu tuleb inglise numbritega auto, mis midagi

välja viskab. J.W-l palus kohal olla tund varem, ei usu, et mendid juba seal

jälgivad, peab autot kalmistu juures ootama. J.W soovis, et võiks ka mujal

autot oodata, et näha, kas keegi järgi sõidab või mitte, kuid jäädi

varasema plaani juurde, et oodata. Autojuht helistab talle, siis on vaja

tühjaks laadida ja võtmed võtta. R G selgitas, et seekord on odav värk,

järgmine kord võib-olla tuleb teine. Seejärel arutavad, kas politsei võib

neid jälitada ja kas nad võivad teada. R G ütles, et autojuhil ei ole seal

maskeeritud, on paroolidega kohvrites, seal saab olema 300-500, 500 on

maksimum. Auto hakkab sõitma kell 9 hommikul, vaja oodata kell 4, pool

5, telefon peab pärast 12 olema sisse lülitatud. Lepivad kokku, et pärast

seda saab J.W R Gega kokku, annab võtmed. Seejärel arutavad, kuidas

keegi oma rahad saab (kd 1, tl 5-9).

22.02.2023 vaatlusprotokolli (kr. toimik I kd, tl 156-157) kohaselt

22.02.2023 kell 14.39 on Lätist Eestisse läbi Ikla piiripunki sõitnud Renault

veok numbrimärgiga XXX. Kuvatõmmiselt nr 2 nähtub, et veoki treileri

peal on sõiduk numbrimärgiga XXX. Sama nähtub ka Maksu- ja Tolliameti

väljatrükist (kr. toimik I kd, tl 158).

22.02.2023 läbivaatuse akti (kr. toimik I kd, tl 159-169) kohaselt peeti

22.02.2023 kell 15.15 tollikontrolliks kinni autotreiler Renault Master Läti

reg. märgiga XXX, sõidukit juhtis Valgevene kodanik N B, autotreileri peal

oli sõiduauto BMW X5 Inglismaa reg. märgiga XXX. Juht ütles, et peab

BMW toimetama Tallinnasse, andis paberilehe aadressiga. Sõiduauto BMW

pagasiruumis oli kaks kohvrit, üks sinine, teine kollane, mis olid lukustatud

numbrikombinatsioonidega. Kohvritele tehtud röntgenläbivalgustusel

paistsid pakid. Narkokoer markeeris mõlemad kohvrid. Kollane kohver

avati ning sealt leiti 10 vaakumpakendit valge ainega, mis reageeris

positiivselt amfetamiini kiirtestile. Sinisest kohvrist leiti samuti 10

vaakumpakendit valge ainega, mis reageeris positiivselt amfetamiini

kiirtestile. Pakendite kogukaal 21,660 kg. Vaatlusprotokolli (kr. toimik I kd,

tl 184-185) kohaselt kollasele kohvrile on teibiga kinnitatud A4 paber,

kuhu on käsitsi kirjutatud „xxx +xxx“. Läbivaatust kinnitasid ka tunnistaja

I.X 09.09.2024 kohtuistungil antud ütlused ning ütluste lisaks olev

fototabel (kr. toimik III kd, tl 64-68).

Ekspertiisiakti nr xxx (kr. toimik I kd, tl 234-237) ekspertiisiobjektiks esitati

22.02.2023 sõiduautost BMW X5 Inglismaa reg. märgiga XXX

pagasiruumist leitud kohvritest ära võetud aine. Ekspertiisiakti ekspert

arvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud valge pastataoline aine on

kuivatatult kogumassiga 6370 grammi, 20-s läbipaistva kaanega mustas

plastkarbis sisaldab 72% amfetamiini, aines sisaldub 4586 grammi puhast

amfetamiini.

N B peeti kinni 22.02.2023 (kr. toimik I kd, 170-174) ning kinnipidamisel

võeti muuhulgas ära rohelist värvi märkmepaber kirjaga „+xxx XXX“,

kahtlustatava sõnul ei ole tegemist tema käekirjaga, tegemist on

märkmepaberiga, mis temale anti isiku poolt, kes temalt tellis teenuse. Isik

on ka avaldanud, et mapp inglise dokumentidega asus sõidukis BMW X5

ja tema sellega seotud ei ole. Samuti võeti ära isiku telefon, mille paroolid

isik vabatahtlikult andis (ümbrik tl 183). Rohelist värvi märkemapaberit on

vaadeldud 23.02.2023 asitõendi vaatlusprotokollis ning aadressil XXX

asub K OÜ, reg. kood xxx (kr. toimik I kd, tl 186). 01.03.2023

vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi N Blt ära võetud mobiiltelefoni

Samsung Galaxy S21 (xxx) ning vaatluse käigus kopeeriti

kriminaalmenetluses võimalikku tähtsust omav informatsioon, kopeeritud

andmest loodi konteinerfail ja siis telefoninumber +37126759832 saadud

suhtlusrakenduste Telegrami ja WhatsApp seadetest, millega rakendused

on seotud (kr. toimik I kd, tl 188). 23.02.2023 koostatud vaatlusprotokollist

nähtuvalt vaadeldi N B ära võetud mobiiltelefoni Samsung Galaxy S10+

(kr. toimik I kd, tl 189-198) ning vaatluse käigus tulid nähtavale telefoni

kõnelogid ja sõnumid, sh saabunud, kuid lugemata sõnumid. Nende hulgas

on telefoninumbrilt +3xxx saabunud sõnum aadressiga Xxx 2 ning

numbrilt +3xxx sõnumid küsimusega „kus te asute, kui kaugel te olete?“.

Lisaks sellele nähtusid telefonist ka erinevate kaardirakenduste otsingud,

millest nähtuvalt on otsitud aadresse „2 Xxx Riia“, xxx“.

Kohtuistungil KrMS § 2911 alusel tõendina vastu võetud tunnistaja N B

kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste (kr. toimik III kd, tl

127-133) kohaselt on tema treileri autojuht ja tema ei teadnud, mis kliendi

auto kaubaruumis asus. Temalt telliti sõiduauto BMW X5 transport

Tallinnasse. Sõiduauto pidi viima inimesele, kelle telefoni number on

+3xxx, kellega telefonis rääkis ja ütles, et sõidab. Samuti saadeti talle

SMS-e pärast kinnipidamist tekstiga „Kas olete kaugel? Hallo, kas saate

öelda, kus olete, ootan kella 17:20st“, mis nähtub ka tema vaadeldud

telefoni kõnelogist (kr. toimik I kd, tl 189-198). Kõnesid kinnitab ka

sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (kr. toimik I kd, tl 206-210, koos

CD-ga), mille kohaselt 22.02.2023 helistas N B numbrile kell 14.13

telefoninumber xxx, kõne kestvusega 37 sekundit, seejärel on helistatud

kuni kella 19.23-ni veel 39 korda, sideseanssi pole toimunud. Sel

ajaperioodil on N Ble helistanud 5 korral ka telefoninumber xxx,

sideseanssi ei toimunud. Tuvastati, et numbrid xxx ja xxx on olnud

omavahel ühenduses 21.02.2023 kell 11.00, kestvus 0, mastiks KEEMIZ2,

mille aadress on xxx.

Kohtuistungil KrMS § 2911 alusel tõendina vastu võetud tunnistaja V B

kohtueelses menetluses antud ütluste (kr. toimik III kd, tl 29-33) kohaselt

kui Nikita enam telefoni vastu ei võtnud, helistati tema nooremale pojale

Eesti numbrilt +3xxx ja küsiti, kus auto on, samuti temale endale, kellele

siis ka ütles, et ta poeg on Pärnus kinni peetud.

27.02.2023 läbiotsimisprotokolli (kr. toimik I kd, tl 217-229) kohaselt

teostati läbiotsimist sõidukis BMW X5, Inglismaa reg. märgiga XXX,

nähtuvad sõidukist leitud esemed ning N B on lisanud märkusena, temal ei

ole BMW autoga mingit seost.

J.W ütluste kohaselt (06.09.2024) kui autojuht kohale ei jõudnud, siis pidi

samal ööl telefoni ära viskama ja Rga kokku saama. Umbes kell 01 öösel

Xxx pargis Rga kokkusaamisel R muretses nii enda kui tunnistaja pärast,

kuna ei teadnud, mis tegelikult juhtus, sai korralduse vaikselt käituda.

Mihhail oli ka sellega seotud, sest kui tunnistaja Rle ütles, et autot ei ole, R

ei uskunud teda ja Telegramis kirjutas, et saadab sõbra vaatama, kas ta

üldse kohal on. Siis Mihhail sõitis tankla lähedal peateel mitu korda mööda

oma autoga BMW X6, silmsidet ei olnud, ta ei peatunud.

23.02.2023

R Ge suhtes teostati varjatud jälgimist (21.04.2023

jälitustoimingu protokoll) xxx ja xxx, Tallinna piirkonnas. Kell 00.56 oli R

Ge kasutuses olev sõiduk BMW reg. märgiga T xxx 8 ja xxx 12 majade

vahel, kus J.W ja R G kohtusid, nende omavaheline vestlus salvestati.

Vestluse kohaselt arutasid nad, mis kell keegi üle piiri sõitis, kaua sõit

aega võttis, millal J.W kokku sai ja et mitu korda ka helistas juhile aga ei

saanud kätte, saatis sõnumeid, et ühendust saada ja küsida, millal auto

tuleb. J.W-le oli keegi telefonis rääkinud, et Lätist tellitud auto peeti Eestis

narkootikumidega kinni, mille peale J.W oli telefonis isikule öelnud, et

tema ei tea narkootikumidest midagi ja tellis ainult takso. Rääkis pikalt

olnud vestlusest. R G juhendas, et J.W ütleks, et kui hakatakse küsima siis

vastaks, et tema ei tea midagi ja salaku auto maha. Arutasid, kas

hakatakse kaameraid kontrollima, kus nad seisid, R G ütles, et andis J.W

Telegrami kellelegi, kes ei ole talle veel kirjutanud, keegi teine kirjutas.

Arutavad SIM-kaartidest ja, et ostavad niikuinii koksi. R G ütles, et kõige

hullem on, kui jälitus taha pannakse aga siis saad öelda, et lihtsalt seisad

seal, ei usu, et telefoni järgi leitakse. Arutasid, et saavad öelda, et lihtsalt

seisid kuskil ja midagi ei saa teha, telefonist ei jääks midagi alles, selle

peaksid pealtkuulamisse võtma ja kõnesid salvestama. R G soovitas J.W-l

järgmisel päeval samasse kohta minna kus enne ootas, oodata seal sama

kaua, teha teatrit, et saaks öelda, et on seal niisama.

16.04.2023 amfetamiini käitlemist puudutavad tõendid

Tunnistaja J.W kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli R poolt järgmine

ettepanek, kui ta tuli tunnistaja juurde Xxx, et auto vastu võtta, mis tuleb

kaugelt maalt ja leida aadress, kuhu see auto saabuks ja peab autojuhiga

ühenduses olema. Auto pidi tulema kas Hispaaniast või Madalmaadest. R

ütles, et tuleb umbes 20 kg amfetamiini, ütles, kas amfetamiin või odav.

Auto pidi saabuma Xxx millegagi. Pidi oma isikliku auto sinna parkima ja

kulleri ära ootama, võtma kaks kohvrit ja kullerile tasuma sularahas, see

oli R nõudmine, sest tegemist oli musta rahaga. Seekord R koordineeris

suhtlust kulleriga ja auto saabumist. Tunnistaja pidi kasutama teist telefoni

ja sim-kaarti, number xxx. Rle andis kindlasti ka selle teada, kuna ta küsis

numbrit ja aadressi, kuhu auto peab tulema. Valis sellise koha kuna seal

olid eramajad ja mets, see koht sobis nii Rle kui politseile. R pidi talle auto

saabumisest ette teada andma üks ööpäev, esimesel korral auto ei

jõudnud, R ütles, võib-olla kohtumisel, et tuleb järgmisel päeval ja tuli. Kui

kuller saabus, siis võttis ta vastu, kuller avas tagumise ukse, võttis kohvrid

välja ja kaalus neid, kaalud olid kaasas. Pidi talle maksma kaalu järgi, 100

eurot. Kulleri veoauto oli valge, vist Nord Ekspress peale kirjutatud. Kuller

rääkis vist vene keeles. Kohvrid pani enda isiklikku autosse reg. märgiga

xxx, üks pagasiruumi, teine tagaistmele. Pani auto lukku, võttis Rga

ühendust, kes pakkus talle järgi tulla, et autovõtmed võtta. R tuli talle järgi

umbes 15-20 minuti pärast oma autoga BMW T, sõitsid tunnistaja koju Xxx

ja tunnistaja andis Rle autovõtmed, kus kohvrid sees olid. Tunnistaja läks

koju ja jäi korraldust ootama, millal oma auto kätte saab. Mõne aja pärast

sai informatsiooni, et võib oma autole järgi minna, võti pandi juhipoolse

esimese rehvi peale. Kohvreid enam autos ei olnud. R lubas selle eest tasu

3000-3500€. Ei tea täpselt, kas Mihhail Vassiljev selle tarnega seotud oli,

Mihhailiga sellest midagi ei rääkinud. Tavaliselt kui R neist asjadest rääkis,

siis rääkis alati mitmuses, „meie“, tunnistaja jaoks tähendas see, et koos

Mihhailiga. Kui R riigis ei olnud ja tunnistaja tahtis talle raha anda, siis R

ütles, et alati võib Mihhailile anda, et Miša (Mihaš) on ta parim sõber.

Tunnistajale ei tundunud, et R ja Mihhaili töösuhted ei olnud võrdsed,

Mihhail otsustab asjades rohkem kui R. Tunnistajale oli mulje jäänud, et

Mihhail tegeleb rohkem rahalise poolega, R narkootikumidega. Korraldusi

sai tunnistaja R käest.

13.04.2023 toimus kohtumine (21.04.2023 jälitustoimingu protokoll) R G

ja J.W vahel, vestlus salvestati 00.33-00.38. R G rääkis, et talle ei meeldi

telefonijutud, kardab need maha magada ja kuna Mihhas on

vastutustundlikum, siis tema suhtleb, rääkis koti äravõtmisest, sellest, et

seal ei ole 20-25 vaid kõigest 16. R G rääkis, et 2 või 3 mängib rolli, vot 3

või 10 ja 10-20 ei mängi rolli.

14.04.2023 kell 14.23-14.27 toimunud vestlus (21.04.2023 jälitustoimingu

protokoll) R Ge ja J.W vahel salvestati. Vestlusest nähtub, et J.W rääkis,

kuidas sai kokku S mopeedil, kes talle raha tõi. Siis rääkisid auto

ümbertegemisest, värvimisest. Seejärel R G ütles, et keegi tuleb kohale, ei

ole helistanud aga on kuskil Riias juba, jõuab täna või homme. See keegi

tahab, et kohale toomise eest makstaks kaardiga aga R G ütles, et ütleks,

et esimest korda ja on ainult sularaha, kontosid ei ole, on arestitud, pole

ühtegi kaarti. R G ütles, et J.W paneks auto mõnda enda omasse, kui

midagi on, siis pärast tuleb võtmega ja küll nad tegelevad, lubab J.W-le

raha kohe anda kahe päeva jooksul.

16.04.2023 teostati varjatud jälgimist (21.04.2023 jälitustoimingu

protokoll) J.W ja tema sõiduki BMW reg. märgiga xxx suhtes, vaatluse all

oli Xxx, Tallinn ümbrus. Kell 18.58 valge IVECO buss reg. märgiga xxx jäi

seisma Xxx 94 juures, J.W alustas bussis olnud isikuga I.V-ga suhtlust. Kell

19.00 sõitsid BMW ja IVECO buss Xxx, Tallinn maja juurde, kus J.W tõstis

IVECO bussist kaks reisikohvrit tema kasutuses olevasse sõidukisse BMW.

IVECO buss sõitis minema, J.W parkis BMW Xxx ja xxx ristmikule, lukustas

uksed ja lahkus jalgsi. Kell 20.50 sõitis BMW juurde valget värvi sõiduauto

Hyundai reg. märgiga xxx, mille roolis oli A. K, kes tõstis BMW-st

reisikohvrid sõidukisse Hyundai, lukustas BMW uksed, pani tuvastamata

eseme BMW parema esiratta peale ning sõitis Hyundaiga minema. Samuti

positsioneeriti kell 19.20 R G abonentnumbrit, mille kohaselt viibis isik

Xxx ümbruses, xxx, matkimise ajal (lisa 16).

07.08.2023 jälitustoimingu protokolli (kr. toimik II kd, tl 98-102) kohaselt

tuvastati Mihhail Vassiljevi abonentnumbri XXX positsioneerimise

tulemusel, et 16.04.2023 ajavahemikul 20.30-20.50 viibis isik xxx juures,

kell 20.30 Xxx, kell 20.40 xxx ja kell 20.50 xxx. Google Mapsi rakendusest

nähtub, et xxx 1 asub xxx keskuse juures olev Circle K tankla xxx

16.04.2023 läbiotsimisprotokolli (kr. toimik I kd, tl 36-50) kohaselt A K

kinnipidamise käigus viibis isik valget värvi sõidukis Hyundai i30 reg.

märgiga xxx, A K andis välja sõidukis olevad kaks kohvrit, väites, et ei tea,

mis kohvrites on. Kõrvaistuja kohalt punast värvi plastikust kohvrist leiti

sinist värvi seljakott, milles sinist värvi kilepakend, milles omakorda 8 tk

läbipaistvat vaakumkilepakendit, keskmise kaaluga 1,050-1,080 kg. Kõigi

pakendite seest kumasid läbi musta värvi plastikkarbid. Üks karp avati,

selle sees oli pastalaadne aine, mis narkootilise aine kiirtesti kohaselt

reageeris amfetamiinile. Pagasiruumist leitud punast värvi plastikust

kohver avati, seest leiti halli värvi seljakott, milles omakorda musta värvi

kilepakend, milles omakorda 8 tk läbipaistvat vaakumkilepakendit,

keskmise kaaluga 1,050-1,080 kg. Kõigi pakendite seest kumasid läbi

musta värvi plastikkarbid. Üks karp avati, selle sees oli pastalaadne aine,

mis narkootilise aine kiirtesti kohaselt reageeris amfetamiinile (leiti ka

kaks telefoni ja sularaha, 2 võtit).

16.04.2023 läbiotsimisprotokolli (kr. toimik I kd, tl 55-75) kohaselt teostati

läbiotsimist A K elukohas aadressil Xxx. Läbiotsimise käigus leiti:

tasapinnalt välja antud minigripkott pruuni värvi tükkis ainega; plastkarbis

lahtiselt pruun aine tükk; 2 vaakumpakendit rohelise taimse ainega,

kaaluga 455 g ja 549 g; avatud vaakumpakend kollast värvi pulbrilise

ainega, märkmepaber kirjega „71.50“; 1 tk plastikkarp sinise

märkmepaberiga, milles valet värvi aine tükk kaaluga 99g, mis

narkootilise aine kiirtesti kohaselt reageeris kokaiinile; 1 tk soonkinnisega

kilekott kollase pulbrilise ainega 172 g, mis narkootilise aine kiirtesti

kohaselt reageeris amfetamiinile; 1 tk plastikkarp kollakat värvi pulbrilise

ainega, mis narkootilise aine kiirtesti kohaselt reageeris amfetamiinile;

vaakumpakend kollakat värvi pulbrilise ainega, peal paberlipik kirjega

„50“, kogukaal 59 g; 1 tk soonkinnisega kilekott, milles oma korda

soonkinnisega kilekott kollase pulbrilise ainega, kaaluga 103 g; sularaha

kupüürid 5x50€, 4x20€; vaakumpakend kirjega „194“, milles kollane

pulbriline aine, kaaluga 204 g.

Ekspertiisiakti nr xxx (kr. toimik I kd, tl 152-155) ekspertiisiobjektideks olid

Hyundai i30 reg. märgiga xxx ja Xxx läbiotsimisel ära võetud pakendid ja

ained. Eksperdiarvamuse kohaselt:

-

pakendis Hyundai 1-8 olev valge pulber (2) massiga kokku 2453 g (kuivatatult)

kaheksas plastkarbis sisaldab 73% amfetamiini, pulbris sisaldub 1791 g amfetamiini;

-

pakendis Hyundai 10-17 olev valge pulber (4) massiga kokku 2457 g (kuivatatult)

kaheksas plastkarbis sisaldab 73% amfetamiini, pulbris sisaldub 1794 g amfetamiini;

-

pakendis K-1 olevad pruunid ainetükid (5) massiga 38,79 g soonsulguriga kilekotis on

kanepist valmistatud hašiš, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 23%;

-

pakendis K-2 olev pruun ainetükk (6) massiga 6,72 g on kanepist valmistatud hašiš,

mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 23%;

-

pakendis K-3 olevad pruunikasrohelised taimeosad (7) massiga 422,4 g kilepakendis on

kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 9,1%;

-

pakendis K-4 olevad pruunikasrohelised taimeosad (8) massiga 512,9 g kilepakendis on

kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 9,7%;

-

pakendis K-5 olev kollakas pulber (9) massiga 68,06 g kilepakendis sisaldab 10%

metonitaseeni, pulbris sisaldub 6,81 g metonitaseeni;

-

pakendis K-6 olev valge kokkupressitud pulber (10) massiga 98,17 g sisaldab 73%

kokaiini, pulbris sisaldub 71,7 g kokaiini;

-

pakendis K-7 olev kollakas pulber (11) massiga 169,7 g soonsulguriga kilekotis sisaldab

7,8% metonitaseeni, pulbris sisaldub 13,2 g metonitaseeni;

-

pakendis K-8 olev kollakas pulber (12) massiga 517,2 g plastkarbis sisaldab 12%

protonitaseeni, pulbris sisaldub 62,1 g protonitaseeni;

-

pakendis K-9 olev kollakas pulber (13) massiga 49,84 g kilepakendis sisaldab 8,9%

metonitaseeni, pulbris sisaldub 4,44 g metonitaseeni;

-

pakendis K-10 olev kollakas pulber (14) massiga 98,41 g soonsulguriga kilekotis

sisaldab 9,9% metonitaseeni, pulbris sisaldub 9,74 g metonitaseeni;

-

pakendis K-12 olev kollakas pulber (15) massiga 193,5 g kilepakendis sisaldab 9,2%

metonitaseeni, pulbris sisaldub 17,8 g metonitaseeni.

17.04.2023 läbiotsimisprotokolli (kr. toimik I kd, tl 80-90) kohaselt teostati

läbiotsimist A K kasutuses olevas garaažiboksis asukohaga G/Ü Xxx,

Tallinn. Läbiotsimise käigus leiti 1 tumesinine ja 1 helesinine plastikust

reisikohver, mida fotografeeriti, kaasa ei võetud.

Tunnistaja I.V 09.09.2024 kohtuistungil antud ütluste kohaselt 16.04.2023

töötas ta E E OÜ juhataja, omaniku ja autojuhina, firma tegeleb

transpordiga Euroopasse. Tema marsruut on Inglimaale ja tagasi ja kõik

riigid, mis vahepeale jäävad. Teda on üle kuulatud Hollandist tulnud 2

kohvri osas, Eindhoveni linnast läksid Pirita Kosele. Tellimuse tegija

helistas talle, tahtis saada Einhovenist Eestisse 2 kohvrit, tunnistaja ütles,

et peab täitma Estolinki tellimuslehe internetis, kuhu panna kogu info.

Politseile edastas tellimuslehe ja kõik vestlused kliendiga WhatsAppis,

kõnelogi väljavõttena, kalkulaatori ajaloo. Tellija nimi tellimuslehe järgi on

A V , suhtlesid vene keeles. Üldiselt võtab kõik tellimused vastu, seekord

oli kaupa palju, alguses ütles, et ei saa võtta, aga siis ikkagi võttis ja pani

kohvrid auto salongi. Tellimus tuli vist teisipäeva õhtul, pidi jõudma reedel

aga läks alles pühapäeval, sest pidi käima Kaitseliidu õppusel. Vahepeal ka

A WhatsAppis suhtles, A arvas, et ta jõuab kiiremini ja tunnistaja ütles, et

Tallinnas jagab pühapäeval. Ei mäleta, et A oleks oma sõbra numbrit

jaganud ja tema sinna helistanud. Mida lähemale aeg jõuab, siis täpsustab

kliendile saabumise aja WhatsAppis. Tellimuse aadress oli xxx,

konkreetset maja ei olnud, teda seal juba oodati ja maksti kohvrite eest,

jõudis 17 paiku. Mäletab, et mehe auto reg. märk ei olnud auto küljes vaid

esiklaasil armatuuri peal. Kohvrid olid vist punased, tugevast plastikust.

Alati kaaluvad ja mõõdavad pakke, selle järgi arvutavad hinna, need

kohvrid olid umbes 60 ja 80 liitrit. Tahtis arve saata, aga mees, kes vastu

võttis, tahtis sularahas maksta, siis kohapeal arvutas kalkulaatoris hinna ja

maksti sularahas 80 eurot. Üldiselt ei eelista sularahas tasumist. Teda

hämmastas, et mees võttis kohvrid ja pani enda autosse, millega sõitnud

oli, mitte ei viinud tuppa, aga see pole tema asi. Sõiduk võis olla hall BMW.

Tunnistaja enda auto on 2016 Iveco Daily, valge, kirjasid peal ei ole.

Tunnistaja I.V ütlusi kinnitavad tema poolt esitatud dokumendid.

Tellimuslehe (kr. toimik III kd, tl 1-4) järgi A N, e-post xxx, esitas

07.04.2023 tellimuse ja soovis 11.04.2023 saata Eindhovenist Hollandist

kaks pakki kokku kaaluga 40 kg Eestisse, Tallinn, xxx, vastuvõtjaks on

märgitud A , tel +xxx. WhatsAppi vestluse (kr. toimik III kd, tl 5-9) kohaselt

räägitakse maksmisest, et see toimub pärast, tellija edastab kullerile

telefoninumbri +xxx, kulleril on teada aadress xxx, tellija küsib täpset

saabumise aega, kulleril on vahepeal tollis aega läinud, 16.49 ütleb, et

jõuab umbes tunni aja pärast. Nähtub sissetulev kõne kell 16.34, kaks

väljuvat kõnet ning kalkulaatori ajaloo väljatrükk, hinnaks 74,72 eurot (kr.

toimik III kd, tl 10-13).

04.05.2023 asitõendi vaatlusprotokolli (kr. toimik I kd, tl 91-96) kohaselt

vaadeldi A K sõiduki läbiotsimise käigus äravõetud mobiiltelefone.

Nutitelefoni Apple iPhone 7 Plus vaatlusel toodi välja 2 vestlust

rakendusest Telegram. Vestlus nr 1 on kasutajate S ja U vahel, 16.04.2023

kell 20.49-20.53, vestluse kohaselt S küsib U-ilt kas ta sai võtmed kätte ja

annab juhised jätta võtmed parempoolsele esirattale enne kui sealt ära

sõidab. Vestlus nr 2 on kasutajate B ja U vahel, 16.04.2023 kell 20.13-

21.40, vestluse kohaselt B juhendab Ui sõita kohe M juurde, edasi xxx,

saavad M juures tankla juures kokku. Seejärel U annab teada, et võttis

midagi ära. B palub teada anda, kui U jõuab enda juurde, saadab sinna

kellegi, kellel laseb helistada, U leiab, et alguses parem garaaži juures

kokku saada, siis kohvrid ei jää kodus silma, B laseb tal endal vaadata

kuidas mugavam on. U ütleb, et tal on ainult kohvrist välja võtta ja

seljakotti panna, tahab kohe turul ära anda.

A K 22.03.2024 kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik I kd, tl 38-42)

kohaselt tunneb ta Mihhail Vassiljevit, kuna M. Vassiljev maksis talle raha

narkootilise aine toomise ja hoiustamise eest, korraldused tulid alates

september-oktoober 2022. M. Vassiljev maksis talle raha, kas käest-kätte

või jättis postkasti. Muul põhjusel ei ole M. Vassiljeviga kunagi suhelnud,

raha andnud, ei ole temalt laenu võtnud. Tegeles narkootiliste ainetega,

kui talle Telegrami rakenduses kirjutasid B ja S. Oletab, et B on M.

Vassiljev, kuna B-ga kirjutas Telegramis, kuhu tulla, et raha saada ja

sellele kohtumisele tuli M. Vassiljev. Selliseid kohtumisi oli rohkem kui viis.

Ei tea, kes S on, ei ole kohtunud. A N enda kasutajanimi Telegramis oli

„U“, sai telefoni enda postkasti kaudu ja seal oli juba Telegrami rakendus

ja tema kasutaja loodud. Sel ajal elas Xxx, saadetud telefon oli iPhone ja

seda millegi muu jaoks ei kasutanud. S kirjutas talle kuhu viia ja panna

narkootilisi aineid. B üldiselt jagas rohkem juhiseid. Kui telefoni sai ja selle

sisse lülitas tuli B poolt tööpakkumine, narkootilise aine kullerina ja oli

sellega nõus. S kirjutas talle üle kuu aja hiljem. Telegramis vestles B-ga

ainult tööst, kes kirjutas talle kuhu millist narkootilist ainet viia. S ja B

sõnumite sisu oli sama. Narkootilisele ainele viitas vastavalt värvusele, kas

roheline või pruun. Seda mida, kui palju ja kuhu viia, otsustasid B või S,

kes alustasid alati ka vestluseid. Tema ülesanne oli narkootilisi ained peita,

ise kellelegi käest-kätte üle ei andnud. Tema elukohast leitud narkootilised

ained tulid kohvrites, mis ta garaažiboksis olid, sai need ammu mingi

inimese käest. B või S ütlesid, kus ta olema peab ja talle tuuakse need

kohvrid. Esimene tööots oli september-oktoober, et hall kohver ära tuua

turult kesklinnas, üks kahest, kas B või S kirjutas talle, et peab kohvri ära

võtma. Võttis selle kohvri, viis oma garaaži ja sealt võttis ained välja,

pakkis ja ained viis koju. Kohver leiti läbiotsimisel tema garaažist. Kokku

on kohvreid nii vastu võtnud kolmel korral. Teine kord oli natuke hiljem,

sinine kohver. Kolmas kord oli kinnipidamise päeval 16.04.2023. Hallis ja

sinises kohvris olid narkootilised ained, mis tema kodust läbiotsimisel leiti

ja ära võeti. Osa aineid jõudis ka edasi anda. Pidi neid viima erinevatesse

kohtadesse, autode, kivide, puude juurde üle Tallinna. Pakendas ise ained

väiksemateks kogusteks ümber, mille ütles talle kas B või S, 50 grammi ja

rohkem. Pakke viis kogu perioodi jooksul erinevalt, kaks korda nädalas või

kord kuus, ei oska täpselt öelda. Mihhail Vassiljevilt sai tasu kord kuus

2000€, mis ei sõltunud sellest, mitu korda aineid peitis või vastu võttis.

Kinnipidamisel 16.04.2023 leiti tema sõidukist kaks punast kohvrit,

millised oli saanud sõidukist BMW, mis seisis P tänaval. B kirjutas samal

päeval, et ta peab need sealt ära võtma. B kirjutas kõigepealt, et ta läheks

M, seal sai Mihhail Vassiljeviga kokku, kes andis BMW võtmed, siis sõitis P

tänavale, võttis BMW-st kaks kohvrit, ühe pagasiruumist, teise salongist,

autovõtmed pani sõiduki ratta peale, sest S palus, ja kohvrid viis koju. Pidi

ootama, kuni neile järgi tullakse, ei avanud neid ja siis ta peeti kinni. Ei

teadnud, mis kohvrites on aga teadis, et läheb narkootilist ainet tooma.

Mihhail Vassiljev kasutas mingit valget autot, varasemalt ka BMW 6-te. Ei

tea, kelle omad ja kust on saadud narkootilised ained, mis tema kodust

leiti, kuid need olid tema kodus B või S korraldusel. Klientidelt kunagi raha

ei saanud. Kui töötasu tuli postkasti kaudu, andis sellest B Telegrami

kaudu teada. Kui töötasu anti käest kätte, siis andis samuti B Telegrami

kaudu teada ja raha tuli üle andma Mihhail Vassiljev. Sinisest ja hallist

kohvrist pärit narkootilistest ainetest tegi pildid tema, selleks, et saata B-le

või Sle, ei mäleta täpselt, miks need pildid saatis. Kahtlustatavana

ülekuulamisel kartis neid isikuid, kes temaga Telegrami kaudu ühenduses

olid. Sõiduk Hunday oli rendiauto, töötasu toodi postkasti Xxx ja xxx,

mõlemad olid üürikorterid.

04.05.2023 asitõendi vaatlusprotokollis (kr. toimik I kd, tl 91-94) vaadeldi

A K sõidukist äravõetud Apple iPhone 7 Plus, lisana on fototabel telefonis

olnud piltidest (kr. toimik I kd, tl 99-111). A K andis ütlusi (kohtutoimik I kd,

tl 38-42), et pildid on tema tehtud ja piltidel olevad ained on kõik pärit

kohvritest, oletab, mis ainetega tegemist võib olla. Fotol 1 on marihuaana,

seda vist tal läbiotsimisel enam kodus polnud. Foto 2 peal oletab, et on

kokaiin, 1002 grammi ilma plastanumata, võib olla võeti osa sellest ainest

läbiotsimisel ära aga ei mäleta, osa võis ära viia. Fotol 3 ja 4 oletab, et on

kokaiin, fotol 3 olev aine võeti läbiotsimise käigus ära, fotol 4 oleva aine

kohta ei tea, kas ära võeti. Fotol 9 olev taime kaal 975 on ilma

plastanumata, see aine oli läbiotsimisel tal vist kodus. Fotol 10 ei oska

öelda, mis ainega on tegemist, võimalik, et see aine võeti läbiotsimisel

ära, mäletab, et see aine oli pruuni värvi. Kõik need ained olid tema

valduses B ja S korraldusel. Vaatlusprotokollis vaadeldi ka kahte vestluse

kuvatõmmist Telegrami rakenduses kasutajaga S. Fotol 12 S annab Uile

aadressi xxx, automargi ja reg. märgi teada, Viimsis ja 100 tuleb sinna

viia. Fotol 13 S annab aadressi xxx, auto margi ja värvi, reg. märgi, U

küsib, mis kellaks ta minema peab.

16.04.2023 peeti kinni R G (kr. toimik II kd, tl 1-6). 16.04.2023

läbiotsimisprotokolli kohaselt (kr. toimik II kd, tl 12-29) teostati läbiotsimist

R G kasutuses olevas sõiduautos BMW 535D reg. märgiga T. Läbiotsimisel

leiti ja võeti ära sularaha kokku summas 40 eurot, kaks iPhone-i ja sõiduki

võtmed. Fotol nr 14 nähtub, et Mihhail Vassiljev on teinud telefonile

vastamata kõne.

31.05.2023 asitõendi vaatlusprotokollis (kr. toimik II kd, tl 47-52) vaadeldi

R G kasutuses olnud BMW läbiotsimisel ära võetud nutitelefoni Apple

iPhone 7. Protokollist nähtub, et rakenduses Telegram oli loodud

kasutajakonto nimega „S“. Telegrami vestlusest kasutajate S ja X, S küsib,

kas võtmed saab jätta autosse või rataste alla, saab vastuseks, et

parempoolsel esirattal, kell 17.50 S ütleb X-ile, et 5 pärast võib võtta ja

palub endale anda ka protsent. S ja G vestluses lepivad 16.04.2023 17.48-

18.28 kokkusaamist kokku.

17.04.2023 läbiotsimisprotokolli (kr. toimik II kd, tl 37-46) kohaselt teostati

läbiotsimist R G elukohas Xxx-x, Tallinn, mille käigus leiti ja võeti ära

kollasest metallist kaelakett ja sülearvuti Lenovo 3RDGeneration Lenovo

ThinkPad X1 koos toitejuhtmega. 12.07.2023 vaatlusprotokollis (kr. toimik

II kd, tl 53-54) on vaadeldud R G sõiduki läbiotsimisel äravõetud

nutitelefoni Apple iPhone 14 Pro Max, selle sisu kopeeritud.

25.04.2023 on vaadeldud R G Instagrami kasutajakontot „c“ (kr. toimik II

kd, tl 55-64), vaadeldud fotode asukohtadeks on märgitud Milano, London,

Madrid.

Kohtuistungil KrMS § 294 lg 1 alusel avaldatud R G 18.04.2023

kahtlustatavana ülekuulamise protokolli (kr. toimik II kd, tl 78-82) kohaselt

enda süüd ta ei tunnista, kasutab õigust mitte ütlusi anda ning lisab, et A

K ta ei tunne, ei ole teda kunagi näinud. 04.08.2023 kahtlustatavana

ülekuulamise protokolli (kr. toimik II kd, tl 83-90) kohaselt tunnistab, et on

kahtlustuses kirjeldatud teo toime pannud osaliselt. Tunnistab 22.02.2023

episoodi, s.o kokaiini edasiandmist J.W-le ja Hollandist amfetamiini

toimetamist Eesti Vabariiki ehk 16.04.2023 politsei poolt leitud ja ära

võetud 16 kg amfetamiini. Ei tunnista 22.02.2023 Lätist toodu amfetamiini

organiseerimist Eestisse, ei tunnista grupis käitlemist ning käitlemist suure

varalise kasu saamise eesmärgil. A K ta isiklikult ei tunne, pole näinud,

kohtunud, suhelnud, ühtegi teist Ki nimelist isikut ei tea, seega ei tunnista

temaga grupis narkootiliste ainete käitlemist ja seotust tema korteri

läbiotsimisel leitud ainetega. J.W tunneb umbes 10 aastat. J.W pöördus

tema poole palvega osta 50 g kokaiini. Kahtlustatav Telegrami rakenduses

kirjutas, et sooviks osta 50 g kokaiini, teda suunati teise kasutaja juurde,

tema enda kasutajanimi Telegramis on „S“. Müüjate kasutajanimesid ei

mäleta. J.W ütles kuhu ta auto pargib ja kahtlustatav saatis andmed edasi

Telegrami kaudu, võõras inimene pidi 50 g kokaiini J.W auto peale

panema. J.W käest sai 3000 eurot, millest 2500 eurot andis inimestele,

kelle kohta ütlusi anda ei soovi. 2023 aasta märtsi alguses sai Telegramis

„Y“ kasutajalt sõnumi, et kas ta saaks Eestis vastu võtta Hispaaniast

tuleva sõiduki, kus pidi olema 16 lg amfetamiini. J.W-l oli vajadus raha

järgi, oli võlgu võtnud. Nädal enne amfetamiini Eestisse saabumist pakkus

talle 3000 eurot selle eest, et ta võtab amfetamiini vastu. Kasutaja „Y“

kirjutas talle vene keeles ladina tähtedega, teavitas, millal auto tuleb. J.W

ise pakkus aadressi, kuhu kuller võiks tulla, ostis endale ka kõnekaardi,

mis info kahtlustatav „Y“-le edastas. Auto amfetamiiniga saabus

Tallinnasse, tema oli ka seal, võttis J.W peale, kui ta oli amfetamiini vastu

võtnud. Auto võtmed, kuhu J.W amfetamiini tõstis, jäid kahtlustatava

kätte, küsis „Y“-lt kellele peab need üle andma. „Y“ saatis kontakti ja

samal päeval pani kahtlustatav võtmed puu juurde, mis asus Majaka

Paepargi kõrval asuva parkimisplatsi juures. Amfetamiini vastuvõtmise

eest pidi saama 5000-7100 eurot, J.W-le andis vastuvõtmise eest 3100

eurot. Ei tea, kes sellele ainele järgi pidi minema. Võtmete asukoha

koordinaadid saatis „Y“-le, kes paari tunni pärast kirjutas, et võib võtmed

tagasi anda, andis selleks kontakti. Kui kahtlustatav kontakti telefoni

sisestas oli see sama kontakt, kellega suhtles 50 g kokaiini teemal. Ta ei

tahtnud isiklikult kohtuda, palus võtmed jätta auto juurde ja teavitas

sellest J.W. Ei mäleta, mis kuupäeval 50 g kokaiini J.W-le organiseeris.

Mihhail Vassiljev peeti kinni 09.08.2023 (kr. toimik II kd, tl 103-119),

kontaktidena on märgitud telefoninumber XXX, ametlikult ei tööta ning

võeti ära sularaha kokku 9060 eurot, pihuarvuti iPhone ja pihuarvuti

iPhone 14 ProMax. Fotol 8 on näha telefoni ekraanipilt, kus on Telegrami

rakenduse teavitused, et on uued sõnumid.

09.08.2023 teostati läbiotsimine Mihhail Vassiljevi elukohas aadressil XXX

(kr. toimik II kd, tl 125-151). Läbiotsimisel leiti ja võeti kaasa: kokku

sularaha summas 9050 eurot, televiisor Hisense 50A7500F, sülearvuti

Lenovo koos toitejuhtmega, soonkinnisega kott, milles 4 kuldset värvi

ketti, karp kirjega Ralph Christian, milles kuldset värvi kell, pihuarvuti

Google pixel 6 pro ja roosat värvi rihmaga käekell Apple 6 seeria ning

pihuarvuti Samsung.

18.08.2023 asitõendi vaatlusprotokollis (kr. toimik II kd, tl 152-157)

vaadeldi Mihhail Vassiljevi kinnipidamisel ära võetud nutitelefoni iPhone.

Telefoni on suhtlusrakenduses Signal kasutajakonto andmed on A M,

telefoninumber +xxx. 09.08.2023 on Signali rakenduses olnud vestlus, kus

Mihhail Vassiljevilt küsitakse, kuidas just meil läheb, nos (eesti k nina)

jõudis kohale, kõik hästi?, millele M. Vassiljev vastab „jah“.

08.09.2023 vaatlusprotokollis (kr. toimik II kd, tl 158-167) on vaadeldud

Mihhail Vassiljevi kinnipidamisel ära võetud nutitelefoni Apple iPhone 14

Pro Max. telefon on seotud abonentnumbriga XXX. Telegrami vestluses

kasutajaga K küsib „mitte Ri bemmi fotod?“, edasi arutavad, millise seeria

bemm (BMW) on, kust K raha saaks, et osta, kui kiiresti auto katki läheb,

millised omadused on. K küsib „A kui suur Ril seal läbisõit?“, M. Vassiljev

kui telefoni omanik saadab sarnase auto müügi lingi, arutavad värvist

edasi ja K ütleb mh, et „Ri tahan, A R paistab silma“. Rakenduses Viber on

sõnumid M. Vassiljevi kui telefoni omaniku ja D Autolaenutus vahel.

Vestluses M. Vassiljev tahab kokku saada ja Ri autost rääkida, D ütleb, et

seda ei anta veel ära, M. Vassiljev ütleb, et kui mul on kliente kohe sulle

võlg ära anda, võib selle kirjutada ümber, seda tahetakse 17 K eest osta,

D vastab no esiteks peavad selle ära andma, teiseks las tema ka helistab

pärast, M. Vassiljev ütleb tal ei lasta helistada, D ütleb nad tahavad hoogu

anda, et see ära võtta, M. Vassiljev ütleb, et ei anna kuskil veel 4-6 kuud.

M. Vassiljevi ütlustega kõrvutades võib järeldada, et jutt on R G kasutuses

olnud sõiduki müügist pärast R G kinnipidamist.

Tunnistaja D Z 09.09.2024 kohtuistungil antud ütluste kohaselt 2023

aasta aprillis üüris ta välja garaažiboksi xxx A K, üür oli 150 eurot, mida

maksis sularahas. Garaažiboksi üürimist kinnitavad ka tunnistaja poolt

esitatud asustamata ruumi üürileping ja üleandmise-vastuvõtmise akt (kr.

toimik III kd, tl 69-73 koos tõlkega tl 74-79).

Kohtuistungil kuulati süüdistatavana üle ka Mihhail Vassiljev, kes end

temale nii süüdistusaktis esitatud süüdistuses kui ka kohtuliku arutamise

käigus muudetud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava kokku

võetud selgituste kohaselt tunneb ta R G, kellega on sõbralikud suhted. R

G vahistamisest vist narkootiliste ainetega seonduvalt sai teada paar

nädalat peale vahistamist. Pärast karistuse kandmiselt vabanemist hakkas

suhtlema G kui pakkus koostööd Tabasalu tehasesse Ukrainast töötajate

palkamisel. R G enam ei suhtle, kuna süüdistatav ei olnud tema

tegevusega kuidagi seotud, aga R G jätab mulje nagu oleks ta tema

kaasosaline. Tema teada R G sai peamise sissetuleku Olybeti panustest.

Varasemalt suhtles temaga umbes kolm korda nädalas, Telegramis kuna

oli kontaktina olemas siis kasutajana E, Facebook Messengeris nii nagu

kaustajanimi ehk ees- ja perekonnanimi.

Üks kord aprillis tuli Sillamäelt ja sai kokku R G Lasnamäe Centrumi

juures, kus R G palus tal autovõtmed ühele inimesele edasi anda, kuna see

jäi tee peale kui ta Qle koju sõitis. Sõitis M keskuse Statoili parklasse, andis

sellest G teada, kes palus oodata 5 minutit. G andis sellele inimesele

tema ja auto kirjelduse ja siis tuli noormees. Sellest enda ütluste kohaselt

rääkis ka politseis, kuid avaldatud ütlustest nähtus, et võtmete andmisest

ta siis ei rääkinud. Selgitab seda sellega, et uurijaga oli enne ülekuulamist

vestlus, kus sellest rääkis ja protokolli see ei läinud.

Kasutajanimesid B, U ja S ei tea. Telegrami on kasutanud elektrooniliste

sigarettide müümiseks, seal on selleks suhtlusgrupp. Enda kasutajanime

selles suhtlusäpis ei mäleta. 20.02.2023 läks R G Lätti, suundusid Leetu

tema vennale Mercedest tooma, kuid sellel olid mingid tehnilised

probleemid ja autot ei saanud kohe kaasa võtta, mistõttu sõitis vend kahe

päeva pärast uuesti bussiga sinna. Usub, et seda on võimalik kontrollida.

A K ta ei tunne. Ei te midagi kahest juhtumist, milles teda süüdistatakse,

narkootilise aine Eestisse toimetamisest. Ei tea, et ta telefon oleks

võõrastes kätes olnud.

Tunneb T G , olid juba enne tuttavad, aga käisid koos vanglas

sõltuvusravil. Koos nägid koos Pae tänava xxx lähedal juhuslikult J.W, kes

oli süüdistatavale 100 eurot e-sigarettide eest võlgu, sõimasid teda ja said

100 eurot tagasi.

Pärast R kinnipidamist on suhelnud R ema palvel A R omaniku D R sõiduki

BMW müügi osas, et Dle saaks võlg tasutud. Auto on D oma, seda kasutas

R. J.W on näinud umbes 5 korda, tavaliselt Rga Olybet kasiinos, ühe korra

üksi. J.W-ga vahetult suhelnud või telefoni teel ei ole.

Pärast ennetähtaegselt vanglast vabanemist ei ole narkootikumidega

kokku puutunud ega neid tarvitanud. Enne tarvitas kokaiini aga vanglas

läbis sõltuvusega seotud programmid. Tema kodust leitud 10 000 eurot

kasutas elektrooniliste sigarettide ostu-müügiga tegelemiseks, oli selleks

võtnud mitu laenu, ühe 2021 alguses või keskel. Laenud laekusid kontole.

Tellis kaupa Hiinast, makse tegi ülekandega tema tuttav Saksamaalt, kes

saatis need Eestisse ja müüs kauba edasi, tegeles sellega umbes kaks ja

pool aastat, kuni augustini 2023, edasi ostis enda tarbeks. Tunnistaja J.W

oli talle ka nende sigarettide eest võlgu, kellele oli müünud R kaudu, ei

tagastanud 100 eurot ja seetõttu oli temaga ebameeldiv vestlus. Igakuiselt

teenib selle tegevusega 2000-3000 eurot, müüs neid nädalas 20-200.

Maksumärke neil ei olnud, saab aru, et ka see on kuritegu. Tulusid ei

deklareerinud. Teab, et tal on katseaeg, kui on üldteada, et selle eest

karistatakse trahviga, aeg oli raske ja otsustas proovida. Sigarettide eest

tasuti sularahas.

Läbiotsimisel ära võetud televiisori ostis tema ema, sülearvuti Lenovo on

ostetud aastaid tagasi elukaaslasele (8-9 aastat tagasi enne esimest

karistamist), samuti roosa Apple kell, mille ostis pärast vabanemist

vabanemise fondis olnud raha eest. Samsungi telefoni kinkis talle

elukaaslane. Kinnipidamisel äravõetud sularahast 6000 eurot oli mõeldud

raua ostmiseks ja müümiseks, selle raha sai aprillis surnud onult. Temale

kuuluv auto on abikaasa oma, selle ostis süüdistatava ema pensioniraha

eest, maksis 12 000 eurot, süüdistatav kasutas seda. Tema nimele on

registreeritud ka Mercedes Benz, mis kuulub tema onule xxx (kelle

perekonnanime ei tea, kuna tuli hiljuti Ukrainast), kes seda hetkel kas

kasutab. 2021. aastal sissetulekuna pangakontol oli töötasu, eraisikutelt

laekumisi ei oska selgitada, nähtuvad pigem naise laenu tagasimaksed ja

üldine käive. Sularaha pani ise isiklikult sisse, mis sai elektrooniliste

sigarettide müügist ja 2022 aastal raua müügist. Rauda müüs OÜ T alt.

Sissetulekute erinevus väljaminekutega tuleb sellest, et laenas emalt raha.

Hetkel teenib rauaga raha, selle eest raha laekub kontole.

Elab koos elukaaslase ja 7-aastase tütrega, ootavad mai kuus veel ühte

last.

Kohus suhtub süüdistatava kohtuistungil antud ütlustesse kriitiliselt ning

peab võimalikuks nendega arvestada vaid selles ulatuses, mis riimub

teiste kohtule esitatud tõenditega. Seega saab kohus pidada

usaldusväärseks süüdistatava ütlusi selles, et süüdistataval olid sõbralikud

suhted R G, et ta tundis J.W ja et ta andis M keskuse juures R Ge juhiste

järgi A Kle, keda ta väidetavalt ei tunne, üle auto võtmed. Muus osas ei ole

süüdistatava ütlusi võimalik arvestada, kuivõrd need on kas vastuolus

teiste omavahel riimuvate tõenditega või on ütlustes esitatud väited

jäetud tõendamata, s.t on paljasõnalised. Seejuures nähtub süüdistatava

ütlustest sedagi, et ta on saanud töötasu ja sissetulekut metalliga

äritsemisest, kuid need andmed tulenevad sellest, et küsitlusel võeti

aluseks pangakontode väljavõtted ja rahaliste vahendite laekumine

konkreetsetelt äriühingutelt. Samas ei ole võimalik teha mingeid järeldusi

tema kontole laekunud eraisikute sissemaksetest ega ka leitud ja ära

võetud sularaha kohta. Süüdistatav on küll küsitavate sissetulekute kohta

andnud selgitusi, et ta tegeles elektrooniliste sigarettide äriga, jättes

sissetulekult maksud maksmata, tunnistades osaliselt sissetuleku

ebaseaduslikkust, kuid samas ei ole ta sellise äri toimumise kohta ühtegi

tõendit kogu menetluse vältel esitanud ning selliseid tõendeid ei ole

võimalik ka koguda ning ta ei esitanud ka viiteid sellistele tõenditele, mida

menetleja saaks kontrollida. Lisaks on ta viidanud sissetuleku saamisele

seoses onu äriga, kuid onu on väidetavalt surnud, mistõttu ei ole võimalik

onult kinnitust saada. Samuti on ta seotud sõidukiga, mis tegelikult kuulub

onule, kelle perekonnanime ta ei tea. Taoline väide on aga kohtu jaoks

eluliselt ebausutav, et isik ei tea oma onu perekonnanime. Kui isik ei tea

oma onu perekonnanime, siis ei saa ta väita, et tegemist on tema onuga.

Lisaks esitas süüdistatav väite, et ta käis 20.02.2023 vennale Leedus autot

vaatamas ja vend sai auto kaks päeva hiljem kätte ja tema arvates on

võimalik seda ka kontrollida, kuid jättis samas oma venna nime ja sõiduki

andmed avaldamata. Ka elektrooniliste sigarettidega ebaseadusliku

äritsemise kohta esitatav versioon ei ole kontrollitav, kuivõrd mingit

menetlust selles osas alustatud ei ole. Seega esitas süüdistatav teadlikult

oma versioonid, millistest ühtegi ei ole võimalik kontrollida. Lisaks sellele

on ta esitanud selgitusi temalt ära võetud ja konfiskeerimise tagamiseks

arestitud esemete päritolu ja kuuluvuse kohta, kuid samas ei ole ta alates

esemete äravõtmisest ja arestimisest esitanud selgituse kinnitamiseks

enam kui aasta jooksul mitte ühtegi tõendit vaidlusaluste esemete

soetamise kohta, kuigi neid esemeid oli võimalik soetada

kaubandusvõrgust, mis tähendab seda, et konkreetese isiku rahaliste

vahendite liikumist eseme soetamisel peaksid tõendama kas ostu-müügi

lepingud, arved, tšekid, kviitungid, pangakonto väljavõtted jne.

Samamoodi saanuks oma väiteid kinnitada tunnistajate ütlustega,

millistele tunnistajatele väidetavalt esemed kuuluvad, kuid ei süüdistatav

ega tema kaitsja seda ei kaitseaktis ega ka kohtuliku menetluse kestel ei

ole taotlenud, s.t ei ole taotlenud tõendite esitamist ega tunnistajate

ülekuulamist, s.o süüdistataval ei ole olnud huvi oma väidete

tõendamiseks. Taolist huvi puudumist saab seletada sellega, et neid

väiteid ei olegi võimalik tõendada, sest need ei vasta tõele.

Seega asub kohus eelmärgitud tõendeid kogumis hinnates alljärgnevale

seisukohale.

22.02.2023 aset leidnud narkootilise aine kokaiin käitlemise osas saab

ülaltoodud tõenditest tulenevalt järeldada, et politseiga koostööd teinud

J.W ütluste kohaselt ostis ta R Gelt 50 grammi kokaiini, mida nimetati

venekeelses suhtluses „nos“ ehk tõlkes „nina“ ja seda ilmselt aine levinud

nina kaudu sissetõmbamise ehk tarvitamisviisi tõttu. Seejuures toimus

nende omavaheline suhtlemine Telegram võrgustikus, kus J.W

kasutajanimi oli A ja R Ge kasutajanimi S. Seda asjaolu on kinnitanud nii

J.W kui ka R G oma ütlustes, samuti kinnitab seda ka R Ge telefoni

vaatlus, millest nähtuvalt on Telegrami rakenduses selline konto loodud.

50 grammi narkootilise aine käitlemiseks pidi J.W oma sõiduki parkima

kokkulepitud aadressile ja jätma auto uksed lukustamata ning lahkuma

auto juurest ning saatma Telegram rakenduse kaudu R Gelt saadud kulleri

kasutajanimele küsimärgi ja kulleri küsimuse peale sõiduki numbrimärgi.

Kui kuller oli narkootilise aine sõidukisse paigutanud, andis kuller talle

sellest Telegrami rakenduses teada ning auto juurde jõudes avastas

ostetud aine sõidukist. Selliseid ütlusi kinnitab ka jälitustoimingu protokoll,

millest nähtuvalt toimus J.W ja R Ge vahel eelnev kohtumine, mille käigus

lepiti kokku käideldava aine kogus ja hind ning 22.02.2023 toimus J.W ja R

Ge vahel suhtlus ka Telegram rakenduses sõiduki registreerimisnumbri ja

parkimise koha täpsustamiseks. Samuti nähtub jälitustoimingu protokollist,

et J.W-ga võttis Telegram rakenduses ühendust kasutaja nimega U, kes

küsis sõiduki registreerimisnumbrit ning teise jälitustoimingu protokollist

nähtuvalt läks J.W sõiduki juurde A K, kes avas sõiduki ukse ja seejärel

sulges selle. Seejuures rohkem isikuid selle sõiduki juures ei käinud. Kui

J.W auto juurde tagasi läks, avastas ta sõidukist paki. A N poolt sõidukisse

paigutatud pakendist avastati pulbriline aine, mis ekspertiisiakti kohaselt

osutus kokaiiniks 49,07 grammi ja DNA ekspertiiside tulemusena avastati

aine pakendilt A Nle kuuluvat bioloogilist materjali. Süüdistatavana

ülekuulatud A. K on sellise teo toimepanemist tunnistanud ja oma ütlustes

märkinud ka seda, et Telegram rakenduses kasutas ta kasutajanime U.

Telegram rakenduse kaudu andmete edastamine sõiduki parkimise

aadressi ja sõiduki kohta kasutaja S poolt nähtub ka A N telefoni

vaatlusprotokollist. Seejuures nähtub A N ütlustest, et see ei olnud tal

esimene kord narkootilisi aineid käidelda, vaid ta tegi seda 8 kuu jooksul

ning korraldusi jagasid talle Telegram rakenduses kaks kasutajat: S ja B,

kellest esimest ta ei teadnud ja B kohta arvas, et tegemist on Mihhail

Vassiljeviga, kuivõrd suurema osa korraldustest sai ta B käest ja kui maksti

töö eest tasu, siis teatas sellest talle Telegrami rakenduses B ja raha tõi

talle Mihhail Vassiljev, mistõttu arvab, et Mihhail Vassiljev kasutaski

Telegram rakenduses kasutajanime B. Seejuures ei tundnud A. K

kohtuistungil isikut, kelle nimi oli R G, küll tundis ära M. Vassiljevi. Mis

puudutab narkootilise aine eest tasu maksmist, siis on J.W selgitanud, et R

Ge kaudu ostetava kokaiini hinnaks on 60 eurot gramm ja võlgnevus saab

kaetud kui J.W tasub saadud narkootilise aine eest 3900 eurot. Seejuures

nähtub tõenditest, et enne narkootilise aine eest tasumist anti

politseiametnike poolt J.W-le narkootilise aine ostmise matkimiseks

sularaha ning jälitusprotokolli kohaselt teostati R Ge varjatud jälgimist,

millest nähtuvalt istus R G 03.03.2023 õhtul J.W juhitud sõidukisse A-

terminali juures ja sõitsid ringi kuni peatusid Xxx juures, milline asjaolu

riimub ka J.W antud ütlustega narkootilise aine eest raha üleandmise aja ja

koha kohta. Seega riimuvad omavahel J.W, A N ja R Ge ütlused, mis

omakorda riimuvad muude kirjalike tõenditega, s.o ekspertiisitulemuste,

vaatluste ja jälitustoimingutel saadud informatsiooniga isikute liikumise

kohta. Kuigi eelmärgitud tõenditest ei nähtu otseselt M. Vassiljevi rolli,

peatub kohus sellel asjaolul allpool.

22.02.2023 aset leidnud narkootilise aine amfetamiin käitlemise osas saab

ülaltoodud tõenditest tulenevalt järeldada, et politseiga koostööd teinud

J.W ütluste kohaselt pidi ta Maardus Xxx tankla juures vastu võtma Lätist

toodava auto BMW X5, mille pagasiruumis on koodlukuga lukustatud

kohvrid narkootilise ainega ning andma sõiduki võtmed R G, mille eest ta

pidi saama tasuna 1000 eurot. Seejuures pidi seekord olema narkootiliseks

aineks n.n odav aine, millist väljendit kasutati amfetamiini kohta ja seda

pidi olema suurusjärgus 10 kg. Seejuures sai ta kõik juhised R G, milleks

pidi muretsema endale sõidukit kohale toimetava juhiga suhtlemiseks

eraldi telefoni ja sim-kaardi. J.W ütluste kohaselt ta ootas kokkulepitud

kohas, kuid sõidukit ei tulnud ja telefoni teel pärast vedaja poolt piiri

ületamist ta enam autojuhiga ühendust ei saanud. Vedaja firmasse

helistades teatati talle, et juht on narkootilise aine veo tõttu kinni peetud,

millest teatas ka R G. Sellist suhtlust R G tõendab ka jälitustoimingu

protokoll. Samamoodi tõendavad taolist J.W väidetud narkootilise aine

käitlemise fakti ja tehiolusid ka muud J.W ütluste välised tõendid. Nimelt

sisenes automaatse numbrituvastussüsteemi salvestise vaatlusprotokollist

nähtuvalt 22.02.2023 kell 14.39 Ikla piiripunkti kaudu Eesti territooriumile

Läti registreerimismärgiga treiler, millele oli laaditud Suurbritannia

registreerimismärkidega sõiduauto. Lisaks tehnilistele tõenditele

kinnitavad sama asjaolu ka isikulised tõendiallikad, milliste kohaselt

peatati tunnistaja I.X P ütluste kohaselt Pärnu linna piiril Eesti

territooriumile jõudnud Läti registreerimismärkidega treiler, mille juhi

sõnade

kohaselt

pidi

ta

treileril

oleva

Suurbritannia

registreerimismärkidega sõiduauto toimetama Maardusse ja juhil olid

olemas nii aadress kui ka telefoninumber. Seejuures kattus sõiduauto

toimetamise aadress J.W asukohaga Xxx Maardus, kus J.W ootas treileri

saabumist ja kontakttelefon kattus J.W kasutuses olnud abonentnumbriga

xxx. Et J.W suhtles treileri juhi N Bga nähtub lisaks J.W ütlustele nii N B

kohtueelses menetluses antud ütlustest kui ka N B telefoni vaatluse

protokollist. Treileril oleva sõiduauto kontrollimisel avastati tunnistaja I.X P

ütluste kohaselt treileril oleva sõiduauto pagasiruumist kaks kohvrit, mis

olid koodlukuga suletud ja mille olemasolust treileri juht teadlik ei olnud.

Kohvreid kontrolliti algselt teenistuskoeraga, kes kohvrid markeeris ja

seejärel röntgeniga kontrollides tuvastati, et kohvrites on pakendid ning

kohvrite avamisel tuvastati, et pakenditeks olid vaakumpakendid, mille

sisu reageeris kiirtestil amfetamiinile. Samad asjaolud ilmnesid ka sõiduki

läbivaatuse aktist ja kohvritest avastati lisaks muudele esemetele 20

vaakumpakendit, mille kogukaal kohvrite avamise järgselt oli 21,455 kg

ning narkootilise aine ekspertiisi kohaselt oli pärast kuivatamist

amfetamiini sisaldava aine massiks 6,370 kg, milles puhta aine sisaldus

4,586 kg. J.W ütluste kohaselt kui ta oli pärast telefoni teel suhtlust V. B

teada saanud, et treiler on koos sellel olnud sõiduki ja sõidukis olnud

narkootilise ainega kinni peetud ja sellest teatanud R Gele, sai ta R Gega

kokku, et arutada tekkinud olukorda ning R G arvas, et tegemist võib olla

ka vedaja pettusega. Taolise kokkusaamise asetleidmine on lisaks J.W

ütlustele tõendamist leidnud ka jälitustoimingu protokolliga, millest

nähtuvalt ööl vastu 23.02.2023 sai J.W R Gega kokku enda elukoha juures

A tänaval olevas pargis ja arutas edasise käitumise üle. Kuigi tõenditest

tulenevalt on kindlaks tehtud suhtlusringis olevate isikutena vaid R G, kes

suhtles J.W-ga, kes omakorda suhtles alguses N B ja hiljem V. B, siis

ilmneb J.W ütlustest ja muudest tõenditest ka seda, et vaidlusaluse

narkootilise aine käitlemisega ei olnud seotud ainult need neli isikut, vaid

ka süüdistatav Mihhail Vassiljev. J.W ütluste kohaselt kui ta oli R G

teatanud, et treiler ei ole tulnud, avaldas R G kahtlust kas J.W üldse on

kokkulepitud kohas ja teatas, et saadab oma sõbra kontrollima, misjärel

sõitis mõne aja pärast J.W-st mitu korda mööda sõiduauto BMW X6

registreerimismärgiga T, mis on registreeritud I V nimele ja mida kasutas

Mihhail Vassiljev. Kohus leiab, et isik ei hakka lihtsalt heast peast kuhugi

sõitma ja mingi auto kohalolekut kontrollima kui ta ei tea mida ta peab

kontrollima ja kui tal selleks kontrollimiseks huvi puudub. Ometigi pidas M.

Vassiljev vajalikuks selline pikk sõit ette võtta ja Qlt Maardusse sõita

lihtsalt selleks, et J.W-st mööda sõita ja J.W kohalolekus veenduda. Kuna

J.W ja M. Vassiljev tundsid teineteist, siis teadis M. Vassiljev, keda ta peab

kontrollima ja J.W teadis, kes teda kontrollimas käis. Samas peab kohus

vajalikuks viidata teistele tõenditele ja sündmustele, mis eelnesid M.

Vassiljevi Maardusse sõitmisele ja mis ilmselgelt viitavad M. Vassiljevi

huvile kontrollida seda, kas treileri ootaja on kohal ja kas tõepoolest treiler

ei olegi kohale tulnud. Nimelt nähtub jälitustoimingu protokollist, et

mobiiltelefonide varjatud jälgimisega tuvastati, et Mihhail Vassiljev ja R G

liikusid 20.02.2023 öösel üheaegselt Läti Vabariigi suunas ja automaatse

numbrituvastuse süsteemi fotode vaatlusprotokollist nähtuvalt ületas I V

kuuluv ja Mihhail Vassiljevi kasutuses olev sõiduk registreerimismärgiga T

Eesti Vabariigi piiri ja suundus Läti Vabariiki 20.02.2023 kell 05.58 ja sama

sõiduk sisenes Läti Vabariigist Eesti Vabariiki uuesti 20.02.2023 kell 22.16.

Kuivõrd numbrituvastussüsteem tuvastas vaid M. Vassiljevi kasutuses

oleva sõiduki piiriületuse ja R G seotud sõidukid piiri ei ületanud, saab

järeldada, et M. Vassiljev ja R G sai üheaegselt liikuda Läti suunas vaid

ühes sõidukis viibides. Kuigi M. Vassiljev on põhjendanud Lätti sõitmist

sellega, et ta läks vennaga Leetu Mercedest ostma, ei kinnita sellist

asjaolu ükski tõend. Kuna M. Vassiljeviga viibis samas sõidukis hoopis R G,

siis ei saanud R G olla mingit huvi osta sõidukit Leedust olukorras, kus

kaks päeva hiljem pidi ta tegelema Lätist treileril tuleva saadetise

vastuvõtmisega. Kogutud tõendid annavad üheselt aluse väita, et M.

Vassiljevil ja R G oli ühine huvi ja selleks oli narkootiline aine kaheks

kohvris, mis oli paigutatud Suurbritannia registreerimismärkidega sõiduki

pagasiruumi ja mille toimetamiseks Eesti Vabariiki telliti vedu treileriga

22.02.2023 ja millise saadetise vastuvõtmine delegeeriti J.W-le, et vältida

enda seotuse tuvastamist. Sellele viitab ka R Ge ja J.W vahel toimunud

vestlus 22.02.2023 ajavahemikul kella 00:45 kuni 01:20, millest nähtuvalt

on saadetavaks kaubaks paroolidega kohvrid, milles on odav kaup ja auto

kui ka selle eest nad, et kohale tõid, andsid ära 8000 ning koos J.W

seismisega kokku on kulu 9000. Samast vestlusest nähtuvalt ütles R G ka

seda, et inimene tegi Lätis ära ja saatis siia. Seega sõitsid M. Vassiljev ja R

G Lätti ainult selleks, et osta uus partii narkootilist ainet koos autoga, et

maskeerida kauba olemust ja ka kulu kandsid nad koos, kuivõrd R Ge

sõnade kohaselt andsid nemad selle eest 8000. Kohtu arvates viitab see

üheselt M. Vassiljevi võrdsele teopanusele R G narkootilise aine

omandamisel.

16.04.2023 aset leidnud narkootilise aine amfetamiin käitlemise osas saab

ülaltoodud tõenditest tulenevalt järeldada, et politseiga koostööd teinud

J.W ütluste kohaselt andis R G talle teada, et tal tuleb vastu võtta kaugelt

maalt tulev saadetis, milleks on 20 kg odavat ja auto pidi tulema Xxx

juurde. J.W ülesandeks oli oma auto sinna parkida, kuller ära oodata,

kullerile sularahas maksta ja kohvrid autosse panna ning auto võti R G üle

anda. J.W ütluste kohaselt ta selliselt ka toimis, kuid kuller tuli päev hiljem.

Pärast kauba vastuvõtmist ja autosse paigutamist tuli R G talle järele ja

viis ta koju A tänavale ning ta andis R G üle auto oma võtmed. Mõne aja

pärast sai infot, et võib autole järele minna ja auto võti oli pandud

juhipoolse rehvi peale. Kohvreid enam autos ei olnud. Jälitusprotokollidest

nähtuvalt toimus J.W ja R G vahel kaks kohtumist 13.04.2023 ja

14.04.2023, milledest esimesel korral oli juttu M kui vastutustundlikumast

ja koti äravõtmisest ning sellest, et seal on vaid 16, kuid teisel kohtumisel

rääkis J.W sellest, et S tõi talle mopeedil raha ära, kuid R G selgitas, et

keegi tuleb kohale, on juba Riias ja tahab, et makstaks kaardiga, kuid J.W

peab ütlema, et on vaid sularaha ja kontosid ei ole ning J.W paneks oma

autosse ja ja pärast tullakse võtmega ja tegeletakse ning J.W-le antakse

raha kahe päeva jooksul. J.W ütlusi kinnitab ka jälitusprotokoll, millest

nähtuvalt jälgiti 16.04.2023 varjatult Xxx ümbrust ja J.W sõidukit ning kella

18.58 ajal saabus kohale Iveco buss, kelle juhiga suhtles J.W ja seejärel

sõitis buss Xxx juurde, misjärel sai J.W bussist kaks kohvrit ja pani oma

autosse. Seejärel lukustas J.W auto uksed ja lahkus jalgsi. Kell 20.50 aga

sõitis auto juurde valge Hyundai, mille roolis oli A. K, kes avas J.W auto

uksed, tõstis kohvrid ümber enda autosse, lukustas J.W auto uksed ning

pani midagi parema esiratta peale ja sõitis minema. Kohtuistungil

tunnistajana üle kuulatud I.V ütluste kohaselt sai ta tellimuse kahe kohvri

toimetamiseks Hollandist Eestisse ja lõppsihtkohaks oli Xxx 94. Kuna pidi

vahepeal olema Kaitseliidu õppustel, siis jäi tellimuse üleandmine

hilisemaks ning kui kohvrid ära viis, siis tahtis vastuvõtjale arve saata,

kuid vastuvõtja soovis tasuda sularahas. Seejärel ei viinud kohvrite

vastuvõtja kohvreid majja, vaid oma autosse. Kohvrite toimetamiseks

Eestisse tellimuse esitamist kinnitavad lisaks tunnistaja ütlustele ka

tellimuslehele kantud andmed ja kalkulaatori väljatrükk, suhtlemist

tellimuse esitajaga tõendab aga vestlusrakenduse väljatrükk, milles tellija

telefoninumber kattub tellimuslehele märgitud telefoninumbriga. Seega

riimuvad omavahel tunnistajate J.W ja I.V ütlused narkootiliste ainetega

kohvrite Eestisse saabumise ja nende vastuvõtmise kohta nii vastuvõtmise

aja kui ka koha suhtes ning neid asjaolusid tõendavad ka dokumentaalsed

tõendid ja varjatud jälgimisega tuvastatu.

Mis puudutab kohvrite toimetamist vastuvõtmise kohast edasi, siis on J.W

väitnud, et pärast kohvrite sõidukisse ümbertõstmist lahkus ta sõiduki

juurest ja R G viis ta koju ning võttis tema auto võtmed. Mobiiltelefoni

positsioneerimisega on tuvastatud, et R G asus kella 19.20 ajal, s.o mõni

aeg pärast J.W poolt kohvrite vastuvõtmist Xxx ümbruses. Taolisest

asjaolust saab järeldada, et R G ootas J.W, et kätte saada J.W Xxxle

pargitud auto võtmed. Mihhail Vassiljevi ütluste kohaselt, millises osas

kohus peab ütlusi teiste tõenditega riimumise tõttu usaldusväärseks, sai ta

kokku R G, kes palus tal möödaminnes anda M keskuse juures ühele

isikule üle auto võtmed. Süüdistatavana üle kuulatud A K selgituste

kohaselt sai ta päeval, mil ta kinni peeti (16.04.2023), B-lt Telegramis

sõnumi, et peab minema M keskuse juurde, kus ta sai kokku Mihhail

Vassiljeviga, kellelt sai BMW võtmed, milline oli pargitud Xxxle ja kust pidi

võtma kaks kohvrit ja millise ülesande andis talle B samal päeval juba

varem. P tänaval võttis ta BMWst kaks kohvrit, millest üks oli pagasiruumis

ja teine salongis ning jättis vastavalt Slt saadud korraldusele auto võtme

ratta peale. BMWst võetud kohvrid pidi aga viima koju. Asjaolu, et A. K ja

M. Vassiljev kohtusid M keskuse läheduses kinnitab ka kaudselt M.

Vassiljevi telefoni positsioneerimise tulemus, mille kohaselt viibis M.

Vassiljev ajavahemikul 20.30 kuni 20.50 Mustamäe linnaosas, viibides

alguses Xxx juures, seejärel Xxx juures, pärast seda xxx ja xxx juures.

Google kaardirakenduse kohaselt asub aadressil Xxx Cirkle K tankla M

keskuse kõrval. Lisaks isikuliste tõendiallikate ja jälitustoimingute

protokollides kajastuvale on taoline kohvrite toimetamine ja sõiduki

võtmete üleandmine tuvastatav ka A K telefoni vaatlusel tuvastatust.

Nimelt nähtub telefonis olevatest vestlustest, et 16.04.2023 kell 20.13

kuni 20.43 on kasutaja B juhendanud kasutajat U, mis oli A N

kasutajanimeks Telegram rakenduses, minema M juurde kokkusaamisele,

sealt peab minema P 92, misjärel teatab U B-le, et võttis midagi ära ning

seejärel on vestlus teemal kuhu kohvrid viia ning U peab õigemaks

garaažide juurde viia. Samas on U olnud ühenduses ka S nimelise

kasutajaga, kellest viimane tunneb huvi kas U on võtmed kätte saanud ja

annab juhise jätta enne ära sõitmist võti auto rattale. Sellised sideandmed,

jälitustoimingu protokollidest nähtuv, isikuliste tõendiallikate ütlused ja A

N kinnipidamine koos narkootilist ainet sisaldavate kohvritega näitab

üheselt ühtse süsteemi toimumist kindlate isikute vahel koos

tööjaotusega. Kuna A N ütlustest tulenevalt arvas ta, et B nime taga on M.

Vassiljev, kellega ta kohtus kui B andis selleks juhised, siis saab järeldada,

et ülesanded olid jaotatud omavahel nii B ja S vahel kui ka teiste isikute

vahel, kellega B ja S ise ühenduses olid. Seejuures andsid A Nle juhiseid ja

ülesandeid B ja S, kuid J.W-le ainult S, mille tulemusena A. K ja J.W

omavahel kokku ei puutunud ja teineteist ei teadnud, kuigi käitlesid ühte

ja sama narkootilist ainet, tehes seda korda-mööda kindlas järjestuses

omavahel kokku puutumata. Kohus leiab, et 16.04.2023 aset leidnud

narkootiliste ainete käitlemisega ei olnud seotud vaid J.W, A. K ja R G, vaid

ka M. Vassiljev, kes ei olnud vaid juhuslikuks võtmeid üle andvaks

kulleriks, vaid isikuks, kes hoidis kogu tegutseva grupi käitumist oma

kontrolli all koos R Gega, jagades narkootilise aine käitlemise erinevates

etappides erinevatele isikutele ülesandeid.

Kriminaaltoimikust nähtuvalt peeti A K 16.04.2023 kell 21.09 kinni

Lastekodu 10 juures kui ta viibis sõidukis Hyundai i30 ning sõidukist leiti

kaks kohvrit, millest kummastki avastati läbiotsimise käigus 8

vaakumpakendit pastataolise ainega, mis kiirtesti kohaselt reageeris

amfetamiinile. Sellele järgnevalt teostati läbiotsimine A N elukohas xxx

Tallinnas, kust leiti omakorda erinevaid narkootilisi aineid, mille sisaldus

tuvastati narkootilise aine ekspertiisidega. Lisaks sellele teostati

läbiotsimine garaažiboksis asukohaga Xxx, kust leiti helesinine ja

tumesinine plastikust kohver. A K ütluste kohaselt oli ta garaažist leitud

kohvrid koos narkootiliste ainetega samamoodi vastu võtnud ja kohvrites

olnud narkootilised ained koju viinud ning ümber pakendanud ja osa

pakendatust ka vastavalt saadud juhistele laiali vedanud. Seega kuivõrd

20.02.2023 asetas A. K sõiduki ukse küljetaskusse (J.W auto), sai see aine

olla pärit vaid A N kodus olnud narkootilise aine hulgast, mis oli tema kätte

sattunud kohvris, mille ta oli vastu võtnud vastavalt juhistele. Seejuures

selgitas A. K, et juhiseid sai ta narkootiliste ainetega kohvrite

vastuvõtmiseks ja nendes kohvrites olnud ainete ümber pakendamiseks ja

laiali vedamiseks vaid kahelt isikult Telegram rakenduse kaudu ja nendeks

isikuteks olid rakenduse kasutajad nimetusega S ja B. Lisaks sellele on A. K

selgitanud, et narkootilise aine vastuvõtmise ja laialivedamise eest sai ta

igakuiselt 2000 eurot, mida maksti talle siis kui sellest teatas rakenduse

kaudu B ning kui raha toodi, siis tõi selle temale Mihhail Vassiljev, keda ta

teadis nägupidi. Samas oli ka kordi, kus palgaraha toimetati talle

postkasti. Samade selgituste kohaselt sai ta sellisel viisil palka alates

septembrist-oktoobrist 2022 ning suhtles narkootiliste ainete

vastuvõtmiseks vaid nende kahe kasutajanimega ja ka korraldused

narkootiliste ainete ümberpakendamiseks ja edasitoimetamiseks sai ta

vaid nendelt kahelt isikult ning kolmandate isikutega suhtles vaid selleks,

et teatada tellijale narkootilise aine kohaletoimetamisest.

Eelmärgitud tõenditest, vaatamata süüdistatava Mihhail Vassiljevi poolt

süü eitamisele, R G kohtueelsel menetlusel osalisele süü tunnistamisele,

asub kohus tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et süüdistatava

Mihhail Vassiljevi süü on tõendamist leidnud nii kogutud tõenditega, mis

otseselt seovad süüdistatavat süütegusid toime pannud isikutega kui ka

sarnase teoviisiga episoodides, millistes kogutud tõendid vahetult Mihhail

Vassiljevi osalusele ei viita.

Kohtuistungitel ülekuulatud tunnistaja J.W ja süüdistatava A K ütlustest,

mis omavahel üksikasjadeni riimuvad, ilmneb süüdistatavatele

inkrimineeritud narkootiliste ainete käitlemine välja kujunenud rollijaotuse

alusel. Seejuures ilmneb nendest ütlustest, et J.W ei tundnud A N ja A. K ei

tundnud ei J.W ega ka R Gt. Seega ei saanud need isikud üksteist süüstada

mingil isiklikul põhjusel, kuivõrd neil puudus teadmine üksteise

olemasolust. Seega saab neid ütlusi lugeda usaldusväärseteks, kuivõrd

neid ütlusi ei ole olnud võimalik mõjutada. Samas on A. K veendunud

selles, et kasutajanime B taga oli Mihhail Vassiljev, kuid ta ei teadnud, kes

on kasutajanime S taga. Samas on kriminaalasjas üheselt tuvastatud, et S

kasutajanime kasutas R G. Seejuures sai A. K juhiseid ja korraldusi nii B kui

ka S käest, kuid töötasu vaid B kaudu. Seevastu J.W sai valdavalt

ülesandeid R G, kuid R G sõnade kohaselt võis ta usaldada M. Vassiljevit

samamoodi kui R G ennast. J.W ja R G vestlustest ilmneb üheselt, et

Mihhail (vestlusetes ka Mihha, Mihhas, Misa) on kohusetundlikum

rahaasjades. Lisaks on R G J.W-le üheselt väljendanud, et kui teda ennast

ei ole, võib pöörduda Mihhail Vassiljevi poole ja raha temale anda. Samas

piirdusid J.W ja R G vahelised suhted vaid narkootiliste ainete käitlemisega

ja sellest käitlemisest saadava tuluga, s.t M. Vassiljevile võis narkorahasid

usaldada nagu ka R G, mistõttu pidi M. Vassiljev teadma, et tegemist on

narkootiliste ainete käitlemisest saadud tuluga. Kriminaalasjas kogutud

tõenditest nähtuvalt on A. K kohvreid narkootiliste ainetega vastu võtnud

kolmel korral, kusjuures kõik vastuvõetud kohvrid on ka A N käest ära

võetud. Neist kaks esimest garaažist ja kaks viimast tema kasutuses olnud

sõidukist. Seejuures leiti suurem osa varasematest kohvritest saadud

narkootiline aine A N kodust ja kaks viimast kohvrit võeti A N ära kogu

sisuga. Samas järeldub, et 22.02.2023 J.W autosse pandud 50 grammi

kokaiini oli pärit samast kogusest, mis A N elukoha läbiotsimisel ära võeti.

A N ütluste kohaselt on ta aga narkootilisi aineid käidelnud alates 2022

septembrist-oktoobrist ja kõik korralduse aine vastuvõtmiseks, ümber

pakendamiseks, laiali vedamiseks on ta saanud eranditult Telegram

rakenduse kasutajatelt, kes kasutasid kasutajanimesid B ja S. Sellest saab

järeldada, et kõik narkootilised ained, mida A. K oli käidelnud

ajavahemikus september-oktoober 2022 kuni 16.04.2023 oli ta käidelnud

B ja S nime kasutanud isikute juhiste ja korralduste alusel. Samamoodi

käitles J.W narkootilist ainet S nime kasutanud R G juhiste järgi, kusjuures

J.W Blt juhiseid ei saanud, samuti ei saanud ta töötasu Blt, vaid rahalised

küsimused lahendas ta R G, kellel ta andis raha ja kellelt ta sai raha.

Seega olid rollid jaotatud selliselt, et R G suhtles narkootiliste ainete

vastuvõtmise küsimustes J.W-ga ja M. Vassiljev A N selliselt, et J.W A Nga

omavahel kokku ei puutuks ja kumbki kuller-käsutäitja täidab vaid

konkreetse isiku antud ülesandeid sama narkootilise aine käitlemise

erinevates etappides, vältimaks võimalust juhiste kohaselt tegutsevate

isikute omavaheliseks kokkupuuteks. Selline käitumismuster viitab sellele,

et R G ja M. Vassiljev olid isikuteks, kes organiseerisid narkootiliste ainete

soetamise ja veo Eestisse, samuti selle rahastamise ning narkootilise aine

vastuvõtmise Eestis teiste isikute poolt ning selle omakorda üleandmise

järgmistele isikutele. Seejuures kasutati korralduste andmiseks Telegram

rakendust ja rakenduses kasutati kasutajanimesid, millised oli

umbisikulised, s.t neist ei olnud võimalik tuletada tegelikku kasutajat.

Seejuures sai vestluste sisuga tutvuda vaid kasutaja ise ja rakendusse tuli

vaid teavitus sõnumi kohta. Lisaks sellele saab telefonide vaatlusest

tuvastada sedagi, et M. Vassiljev kasutas ka teist rakendust valenimega

ning ka narkootiliste ainete veol kasutati veotellimuse tegemiseks

valeandmeid, välja mõeldud nimesid ning tellimuse teostajale anti telefoni

kontakt ja e-posti aadress. Arvestades seda, et J.W-le anti korraldus

muretseda eraldi telefon ja sim-kaart vaid ühe autojuhiga suhtlemiseks

22.02.2023, siis saab järeldada, et ka 2023 aprillis kasutati veo tellimuse

vormistamiseks ühekordset abonentnumbrit vaid ühe isikuga

suhtlemiseks. Seejuures saab järeldada, et kui Lätis käidi asju ajamas

kohapeal (20.02.2023 kuni 21.02.2023), siis aprillis kasutati kauba

tellimiseks muud viisi, kuid narkootilise aine vedu oli sarnane, s.t vedu

telliti ametlikult veo- või kullerfirmast, millega välistati enda seostamine

veetava kaubaga ja narkootilise ainega vahele jäämise võimalus oli vaid

vedajal. Vedajal olev kontakt tellijaga oli aga ühekordne ja selle kontakti

järgi ei oleks olnud võimalik tellijat tuvastada. Juhul, aga kui narkootiline

aine jõudis kokkulepitud aadressile, võtsid selle vastu erinevad isikud

erinevas järjekorras, kus üks isik pidi kauba võtma vastu vedajalt ja jätma

kokkulepitud kohta, mille järgselt järgmine isik pidi kokkulepitud kohast

aine üle võtma ja ära toimetama järgmisesse hoiukohta. Seejuures ei

tegelenud vastuvõtmise ja edasi toimetamisega narkootilise aine tellijad,

vaid nende palgatud isikud, kellega suheldi Telegram rakenduse

vahendusel, kasutades mitte midagi ütlevaid kasutajanimesid, mis ei

olnud konkreetsete isikutega seostatavad. Lisaks sellele andsid erinevaid

korraldusi erinevad isikud vastavalt tööjaotusele. Kuigi R G on välistanud

M. Vassiljevi seotuse kriminaalmenetluses tuvastatud narkootilise aine

käitlemisega, viitavad eelviidatud käitumismuster ja sarnane süüteo

toimepanemise viis üheselt sellele, et Telegram rakenduses kasutajanime

B taga oli Mihhail Vassiljev, kes organiseeris nii narkootiliste ainete

soetamist kui ka rahastas seda, aga ka hoidis narkootilise aine

toimetamist Eestisse enda kontrolli all. Sellele viitab asjaolu, et M.

Vassiljev käis koos R G Lätis (sõiduki piiriületus, telefoni positsioneerimine,

R G vestlus J.W-ga) ja käis Lätist tagasi tulles ja tellitud kaupa oodates ka

J.W kontrollimas, ega see ei ole valetanud vedaja tulemata jätmise kohta.

Taoline kontrollimine näitab ilmselget huvi saamata jäänud kauba vastu.

Lisaks sellele nähtub A N ütlustest, et A. K sai 8 kuu jooksul igakuiselt

Telegram kasutaja B vastavasisulisele teavitusele järgnevalt töötasu 2000

eurot, mis kas pandi tema elukoha postkasti või mille andis üle Mihhail

Vassiljev. Samas sidus A N palga tooja M. Vassiljeviga vaid B või S kaudu

saadud juhiste järgi narkootilise aine käitlemine. Kuigi M. Vassiljevi

kinnipidamisel ja tema elukoha läbiotsimisel leiti ja võeti ära

märkimisväärne summa sularaha, mis võimaldanuks A Nle palka maksta,

puudunuks selleks tavaolukorras raha maksmist tingiva suhte puudumisel

vajadus. A. K on kohtulikul arutamisel märkinud, et tal ei ole M.

Vassiljeviga võlasuhet ja M. Vassiljev on väitnud, et ta A N ei tunnegi.

Seega andis M. Vassiljev igakuiselt ilma igasuguse põhjuseta täiesti

võõrale inimesele 2000 eurot. Kuna kogutud tõenditest saab järeldada A N

ja M. Vassiljevi vahelise töösuhte esinemist, siis Mihhail Vassiljevilt A Nle

antav raha oli antud narkootilise aine käitlemise eest, sest muud töösuhet

nende vahel ei olnud. Seega pidi palgana makstav raha pärinema

narkootiliste ainete müügist, millised rahalised vahendid jõudsid B e.

Mihhail Vassiljevi kätte, s.t M. Vassiljevi tellitud ja A N vastu võetud ja

seejärel edasi antud, e käideldud narkootiline aine pidi edasiandmise järel

teenima piisavalt tulu, et selle eest tasuda A Nle tehtud töö eest.

Seejuures maksti A Nle palka ühesuguses summas sõltumata tööpanusest,

s.t selle eest, et on pidevas valmisolekus tegutsema kui tekib vajadus

narkootilist ainet vastu võtta või edasi toimetada. Selline A Nle töötasu

maksmine viitab Mihhail Vassiljevi otsesele seotusele temale esitatud

süüdistuses märgitud narkootilisele aine ja selle käitlemisele täies

süüdistuse mahus.

Süüdistuse kvalifikatsioon

Mihhail Vassiljevit süüdistatakse isikute grupis suures koguses narkootilise

aine ebaseaduslikus käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil, so

KarS § 184 lg 2¹ ettenähtud kuriteo toimepanemises.

Seega tuleb tuvastada esmalt see kas tegemist on narkootilise aine

ebaseadusliku käitlemisega, seejärel kas tegemist on narkootilise aine

käitlemisega suures koguses, seejärel kas see on toime pandud grupis ja

viimaks see, kas on sellises käitumises sedastatav ka suure varalise kasu

saamise eesmärk.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 2 p

1 kohaselt loetakse narkootilisteks ja psühhotroopseteks aineteks sama

seaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatud nimekirjades loetletud aineid ja

ainete rühmadesse kuuluvad aineid ning nende ainete isomeere, estreid,

eetreid ja soolasid ning nimetatud aineid sisaldavaid ravimeid. Süüdistuse

kohaselt on Mihhail Vassiljev käidelnud amfetamiini, kanepit,

metonitaseeni, protonitaseeni, hašišit ja kokaiini.

Amfetamiin, metonitaseen, protonitaseen ja kanep (v.a EL ühtsesse

põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille THC sisaldus ei ületa 0,3%)

ja selle töötlemisproduktid (hašiš) kuuluvad NPALS § 31 lg 1 ja § 4 lg 15

alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 vastu

võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1 narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete I nimekirja ja kokaiin II nimekirja. Seega on

eelmärgitud ainete puhul tegemist ainetega, milliste käitlemist reguleerib

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seadus.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 2 p

3 kohaselt loetakse narkootilise või psühhotroopse aine või nende

lähteaine käitlemiseks narkootiliste või psühhotroopsete ainete või

lähteainete omamist, valdamist, vahendamist, tarbimist, kasvatamist,

korjamist, valmistamist, tootmist, töötlemist, pakkimist, säilitamist,

hoidmist, laadimist, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiidi

rakendamist (edaspidi transiit) ja tasu eest või tasuta tarnimist

kolmandale isikule.

Tulenevalt asjaolust, et karistusõigusliku kvaliteedi omandab vaid selline

narkootilise või psühhotroopse aine käitlemine, mis on ebaseaduslik, siis

siinkohal märgib kohus, et kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid, et

Mihhail Vassiljevil oleks olnud arsti ettekirjutust amfetamiini, kanepi,

metonitaseeni, protonitaseeni, hašiši või kokaiini tarvitamiseks ja sellest

tulenevalt sellise aine omandamiseks või valdamiseks või muul seaduslikul

alusel käitlemiseks ning eelmärgitud aine käitlemine on seega

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §

3 lg 1 järgi keelatud. Samuti pole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle

kohta, et süüdistatav oleks temale inkrimineeritud suures koguses

narkootilisi aineid käidelnud eelmärgitud seaduse § 3 lg-s 1 sätestatud

lubatavusklausli alusel, s.o meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil või

keelatud ainete käitlemisega seotud kuritegude ennetamiseks,

tõkestamiseks või avastamiseks või eelmärgitud seaduses märgitud

õppeotstarbel. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et Mihhail

Vassiljevil puudus seaduslik alus narkootilise aine, s.h ka suures koguses

narkootilise aine käitlemiseks kas iseseisvalt või isikute grupis ning

narkootilise aine, s.h ka suures koguses narkootilise aine käitlemine oli

seega ebaseaduslik KarS § 184 lg 1 tähenduses. Sellisele seisukohale

asumiseks annab tuge ka Harju Maakohtu 30.04.2024 otsus nr 1-24-2342,

millega tunnistati süüdi R G KarS § 184 lg 21 ja A K KarS § 184 lg 2 p 1

ettenähtud kuritegude toimepanemises, mis seisnes selles, et nad panid

neile inkrimineeritud rahvatervisevastased kuriteo toime grupis koos

Mihhail Vassiljeviga, s.t M. Vassiljeviga grupis toime pandud narkootilise

aine käitlemine oli ebaseaduslik ka grupis tegutsenud isikute jaoks ning

tegemist oli ühiselt käideldud narkootilise ainega, mida käideldi ka suures

koguses.

Hinnates kuriteo asjaolusid ja kohtulikul uurimisel uuritud tõendeid, saab

järeldada, et narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise pani Mihhail

Vassiljev toime ühiselt koos R Gga ja omavahel kooskõlastatult ning see

vastab kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 184 lg 2 p-s 1 nimetatud

grupile.

Kuriteo asjaoludest lähtuvalt on kohus veendunud, et süüdistuses

nimetatud narkootilise aine käitlemine Mihhail Vassiljevi poolt koos R G on

toime pandud teadlikult ja tahtlikult ning süüdistataval oli narkootilise aine

käitlemises oma kindel roll ja ülesanne. Kohtulikul arutamisel uuritud

tõenditest nähtub, et Mihhail Vassiljev organiseeris koos R G käitlemiseks

vajaliku narkootilise aine soetamise, hoidis soetatud narkootilise aine

käitlemist ja turustamist oma kontrolli all, küsides kullerilt andmeid ja

fotosid aine välimuse ja kaalu kohta ja püüdis käitlemist oma kontrolli all

hoida ka siis kui kontrollis kohale toimetatava narkootilise aine

vastuvõtmist ootavat J.W, samuti andis teistele isikutele juhiseid

narkootilise aine vastuvõtmiseks ja edasi toimetamiseks ning maksis

narkootilise aine käitlemisest saadud rahalistest vahenditest narkootilisi

aineid vastavalt tema juhistele käidelnud isikutele töötasu. Kuivõrd

kogutud tõenditest saab järeldada ka seda, et R G ja M. Vassiljev ka ise

kooskõlastatult ja ühiselt rahastasid narkootiliste ainete soetamist, siis oli

neil ka ülekaalukas teadmine käideldud narkootilistest ainetest, nende

kogusest ja eeldatavalt saadavast tulust. Seega langetasid R G ja M.

Vassiljev ühiseid teootsuseid ja tegutsesid ühtse teoplaani järgi vastavalt

oma teopanusele ja rollijaotusele, suheldes oma kontrolli all olevate

isikutega iseseisvalt, vältimaks süüteo toimepanemise ja süüteo

toimepanijate või vähemalt iseenda käideldava ainega puutumuse

tuvastamist. Seega ei tegutsenud M. Vassiljev ja R G ühiselt ja

kooskõlastatult mitte ainult narkootilise aine käitlemisel vaid ka käitlemise

varjamise ja konspiratsiooni mõttes, kasutades suhtlemisel kokkulepitult

kindlat suhtlusrakendust ja kindlaid kasutajanimesid. Seega oli

kooskõlastatud nii teo toimepanemine, teo toimepanemise üksikasjad ja

tegude järjekord ning teo toimepanemiseks kasutatavad isikud, kui ka

ettevaatusabinõud, mis välistaks nende isikute tuvastamise. Kogutud

tõenditest saab üheselt järeldada, et R G ja M. Vassiljev hoidsid ühtsest

tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavat sündmuste

kulgemist enda kontrolli all vastavalt oma rollijaotusele. Arvestades

käideldud erinevate narkootiliste ainete koguseid saab asuda seisukohale,

et iga grupi liikme panus süüteo toimepanemisse oli oluline ja juhul, kui

üks isikutest n.ö ära mõelda, ei oleks narkootiliste ainete ebaseaduslik

käitlemine sellises mahus olnud võimalik. Seetõttu leiab kohus, et

süüdistuses märgitud narkootiliste ainete koguste käitlemise osas oli M.

Vassiljevi roll ja panus R Ge rollist mõnevõrra suurem, kuivõrd uuritud

tõendite kohaselt tegeles M. Vassiljev oma suurema kohusetunde tõttu

ebaseadusliku tegevuse rahastamise, rahaliste vahendite kasutamise ja

soetatud narkootilise aine suuremas mahus edasitoimetamise

korraldamisega, millistest rollidest viimane ilmneb A N ütlustest, millest

nähtuvalt tegutses ta B juhiste alusel pidevalt narkootiliste ainete

ümberpakendamise ja tellijatele edasitoimetamisega.

NPALS § 31 lg 3 sätestab, et suur on narkootilise või psühhotroopse aine,

taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt

10-le inimesele. Samas on omaksvõetud kohtupraktika läinud seda teed,

et määratlemaks kogust, mis tekitab isikule narkootilise joobe, tuleb

aluseks võtta keskmine isik, kes on narkootiliste ainetega teatud määral

puutumuses, mitte isikud, kes tarvitaks narkootilist ainet esmakordselt.

EKEI ekspert Mailis Tõnisson on temale esitatud järelepärimisele vastates

märkinud (kr. toimik II kd, tl 200-202) et amfetamiini puhul piisab 10-le

inimesele joobe tekitamiseks 1,3 grammist, kokaiini puhul 0,65 grammist,

hašiši puhul 1 grammist, kanepi puhul 7,5 grammist narkootilisest ainest.

Kohtutoksikoloogia ekspertiisiakti nr xxx kohaselt (kr. toimik II kd, tl 203-

204) piisab 10-le inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,00025 – 0,001

grammist protonitaseenist ja 0,0005 – 0,002 grammist metonitaseenist.

Süüdistuse ja ekspertiisiaktide kohaselt käitles Mihhail Vassiljev erinevates

episoodides tuvastatud koguseid kokku arvestades 35246 g amfetamiini,

milles puhtal kujul amfetamiini 8171 grammi; 953,3 grammi kanepit, mille

THC sisaldus oli 9,1 – 9,7 %; 579,5 g metonitaseeni, milles puhtal kujul

metonitaseeni kokku 51,99 g; 517,2 g protonitaseeni, milles puhtal kujul

protonitaseeni 62,1 g; 45,51 g hašišit, mille THC sisaldus oli 23%, 1002 g

kokaiini, millest saadi kätte 147,24 g, milles puhtal kujul kokaiini 111 g.

Kuivõrd ära võetud kokaiinis oli kokaiini sisaldus keskmiselt 75%, saab

arvutuslikult järeldada, et kriminaalmenetluses tuvastatud 1002 g kokaiini

sisaldas endas puhtal kujul kokaiini 751,5 g.

Kriminaalasjas kogutud tõenditest, s.o kaalutud aine kaalumisel tehtud

kaalu näidu fotost ja A N ütlustest aine ja kaalu kohta tulenevalt on

käideldud kokaiini kogumassiga 1002 g, millest võeti ära vaid osa, s.o

147,24 g, mistõttu ei ole kogu ainet ekspertiisiks esitatud. Samas on

kohtupraktika asunud seisukohale, et kui hiljem on võimatu kindlaks teha

aine kontsentratsiooni, võib väita, et ainet käideldi koguses, millest piisab

joobe tekitamiseks ning narkojoobe tekkimise võimalikkust ja suurt kogust

võib tuvastada ka vaid tunnistaja ütlustele tuginevalt. Seega kuna aine

koostis on kindlaks tehtud, ei eelda narkojoobe võimalikkuse sedastamine

vältimatult aine uurimist ekspertiisi vormis. Käesoleval juhul on aga osa

tõenditega tõendatud koguses ainest ära võetud, mistõttu on võimalik

tuvastada kontsentratsiooniastet kogu aine kohta ka ainult äravõetud aine

kontsentratsiooni arvestades ning asuda seisukohale, et kui äravõetud

aine sisaldus puhtal kujul oli 75%, siis oli samasugune puhta aine

kontsentratsioon ka ülejäänud, kuid ära võtmata ainel.

Seega tulenevalt NPALS § 31 lg 3 sätestatud kriteeriumist ning eksperdi

seisukohast ja ekspertiisis antud arvamusest võib arvutuslikult keskmist

arvestades järeldada, et Mihhail Vassiljevi käideldud narkootilisest ainest

saanuks narkojoobe ümmarguselt 2, 3 miljonit inimest (2 259 491), mis on

peaaegu kahekordne Eesti elanike arv. Seejuures saanuks amfetamiinist

narkojoobe 62 853 inimest, kanepist 1247 inimest, hašišist 455 inimest,

kokaiinist 11 561 inimest, metonitaseenist 259 950 kuni 1 039 800

inimest, keskmiselt 649 875 inimest, protonitaseenist 621 000 kuni 2 484

000 inimest, keskmiselt 1 552 500 inimest. Juhul, kui jätta kõrvale

kohtupraktikas omaksvõetu ja arvestada isikutega, kes tarvitaksid

narkootilist ainet esmakordselt ja saaksid sellest ilmselgelt joobe, kui mitte

üledoosi, siis oleks see isikute arv ainuüksi metonitaseeni ja protonitaseeni

kogust arvestades veelgi suurem. Seega ei ole tegemist sellega, et Mihhail

Vassiljevi käideldud narkootilise aine kogus ületaks seaduses sätestatud

suure aine kogust mõne korra võrra, vaid suure aine kogus on ületatud

mitmesaja tuhande korra võrra. Samas kui arvestada vaid ühe narkootilise

ainega käideldud ainetest, siis ületab suure koguse piiri ka iga käideldud

narkootiline aine eraldi. Seega saab vastuvaidlematult asuda seisukohale,

et tegemist on narkootilise aine käitlemisega suures koguses.

Puutuvalt narkootilise aine ebaseaduslikku suures koguses käitlemisse

suure varalise kasu saamise eesmärgil peab kohus vajalikuks märkida

alljärgnevat. Suurt varalist kasu saab sisustada KarS § 121 sättega, mille

kohaselt juhul, kui süüteokoosseisu tunnusena on sätestatud varalise

kahju tekitamine või süüteo ulatus on määratav rahaliselt, hinnatakse

kahju või süüteo ulatust sama paragrahvi p 1-3 sätestatud kriteeriumite

järgi. Kuna süüteo ulatust saab võrdsustada ka süüteost saadava kasu ja

selle suurusega, peab suure varalise kasu tuvastamisel lähtuma KarS § 121

p 2 sätestatud piirmäärast, s.t 40 000 euro piirist, ehk summast, mis

ületab seda piiri. Seejuures on kohtupraktika seda meelt, et KarS § 184 lg

21 järgi esitatud süüdistuse korral peab tõendama teo toimepanija

eesmärki saada suurt varalist kasu. Seega KarS § 184 lg 21 sätte sõnastus,

s.o käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui see on

toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil, viitab sellele, et

süüdlane peab toime panema kas KarS § 184 lg 1 või lg 2 ettenähtud

kuriteo, kuid lg 21 sätestatud süüteokoosseisu täitmiseks ei pea ta suurt

varalist kasu saama, vaid piisab sellestki kui süüdlane tegutses sellise

eesmärgi saavutamise nimel. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus

suurem osa käideldud narkootilisest ainest võeti erinevate

menetlustoimingute käigus ära, mistõttu ei õnnestunud süüdistataval

vähemalt ära võetud narkootilise aine käitlemiseks püstitatud suure

varalise kasu eesmärki oodatud või loodetud ulatuses saavutada, kuid

omaksvõetud kohtupraktika kohaselt võib KarS § 184 lg 21 ettenähtud

kuriteo toimepanemise eest vastutada ka selline isik, kes küll soovis seda

eesmärki saavutada, kuid aine äravõtmise või isiku kinnipidamise tõttu

ainet müüa ei õnnestunud või õnnestus see plaanitust väiksemas mahus.

Seejuures toetab sellist seisukohta ka ülalmärgitud lõike 21 sõnastus.

Samas nähtub kogutud tõenditest, et käideldud kokaiinist oli realiseeritud

suurem osa kokaiinist, mille müügist saadud tulu ulatus 60 eurose grammi

hinna korral üle 50 000 euro. Seega õnnestus süüdistataval püstitatud

eesmärk sisuliselt ka saavutada, kuigi mitte oodatud ulatuses.

R Ge ja J.W omavahelisest vestlusest 50 grammi kokaiini ostu-müügi osas

nähtub, et kokaiini müügihinnaks on 60 €/g, mis teeks 3000 eurot, kuid

J.W-le müüakse see 3900 euroga. Prokuratuur on küll seisukohal, et J.W-le

müüdi kokaiini 78 €/g, kuid kohus sai vestlustest aru, et hinnaks on siiski

60 €/g, kuid 900 eurot lisandub vana võlgnevuse eest ning kui J.W maksab

3900 eurot, s.o 900 eurot rohkem, on võlgnevus tasutud. Seetõttu tuleks

kohtu arvates lähtuda kokaiini puhul hinnast 60 €/g, sõltumata sellest, kui

palju J.W pidi maksma, kuivõrd seda ainet ei müüdud doosina, vaid

sisuliselt hulgi ja kohtus uuritud tõendiga on üheselt kokaiini müügihind

tuvastatud. Kriminaaltoimikust nähtuvalt oli kokaiini esialgselt 1002

grammi, millest vaid väike osa ära võeti. Kui arvestada keskmiseks

kokaiini grammi hinnaks hulgimüügis 60 eurot, siis teenisid või oleks

teeninud R G ja M. Vassiljev ainuüksi kogu kokaiini eest mitte vähem kui

60 120 eurot. Kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt käitlesid R G ja M.

Vassiljev amfetamiini ajavahemikul 20.02.2023 kuni 16.04.2023

koguseliselt kokku 35 246 grammi ning arvestades lühikest ajavahemikku,

ei saanud selle aine hind ajas kuigi palju muutuda. Seetõttu lähtub kohus

nii amfetamiini kui ka teiste narkootiliste ainete hindade määratlemisel

kriminaaltoimikus leiduvast informatsioonist narkootiliste ainete võimalike

keskmiste jae- ja hulgimüügi hindade kohta 2021. aastal (kr. toimik II kd, tl

205-206). Seejuures ei lähtu kohus mitte kuivatatud aine massist, vaid

aine massist, milline see oli käitlemise või äravõtmise hetkel, kuivõrd

realiseeritud oleks ainet sellise niiskuse tasemega nagu see oli soetatud

ning aine kuivatati vaid täpsema ekspertiistulemuse saamiseks. Vastasel

juhul oleks realiseerimisega jäädud kas kahjumisse või ei oleks see ennast

majanduslikult ära tasunud. Seega 35 246 grammi amfetamiini müügihind

minimaalse hulgimüügihinnaga 3000 €/kg oleks olnud mitte vähem kui

105 738 eurot. 935,3 grammi kanepi minimaalselt hulgimüügihinda 6000

€/kg arvestades oleks kanepi müügist saadud mitte vähem kui 5611, 8

eurot. 579,5 grammi metonitaseeni müügihinda 40 €/g arvestades oleks

metonitaseeni müügist saadud mitte vähem kui 23 180 €, 517,2 grammi

protonitaseeni müügihinda 40 €/g arvestades oleks protonitaseeni müügist

saadud mitte vähem kui 20 688 €. Jälitustoimingu tulemusena on

tuvastatud, et kokaiini müügihinnaks oli 60 €/g, seega tuvastatud 1002

grammi kokaiini müügist oleks saadud mitte vähem kui 60 120 €. Seega

võib arvutuslikult teha järelduse, et M. Vassiljev ja R G käitlesid

narkootilisis aineid mitte maksumusega mitte vähem kui 215 337,8 €.

Kohtupraktika on asunud seisukohale, et juhul, kui süüdistatav ja kaitsja

leiavad, et tõendid ei kajasta käideldud narkootilise või psühhotroopse

aine hinda õigesti või tuleb taotletud või saadud kasust maha arvata aine

ostuhind, peavad nad nende väidete kinnitamiseks esitama oma tõendid ja

alles seejärel tekiks kohtul võimalus arvestada missuguse kulu peaks

väideldavalt taotletud kulust maha arvama. Käesoleval juhul kohtul sellist

kulude mahaarvamise vajadust tekkinud ei ole, kuivõrd süüdistatav on

kuriteo toimepanemist täielikult eitanud. Lisaks sellele on tegemist sellises

koguses käideldud narkootilise ainega, et ka võimalike kulude

mahaarvamine ei tõstataks küsimust sellest, et suure varalise kasu

inkrimineerimiseks võib mõni tuhat eurot saadud kasust puudu jääda. Kui

isegi süüdistatav või kaitsja oleks sellise käitlemiskulude arvestamise

taotluse esitanud, tekkinuks kohustus sellist argumenti vaagida ja samas

oleks pidanud kaitsja ja süüdistatav kulude kandmise kohta ka tõendid

esitama. Käesoleval juhul selliseid tõendeid ega ka taotlust kohtule ei

esitatud ja seda väljatöötatud kaitseversiooni tõttu, kuid juhul, kui selline

küsimus tõstatuks, saaks kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil uuritud

tõenditest teha narkootilise aine käitlemisele tehtud kulutusi

kriminaalmenetluses kogutud tõenditest lähtuvalt. Nimelt nähtub R G ja

J.W jälitusprotokollis fikseeritud vestlusest, et 22.02.2023 Lätis treileril

Eestisse toimetatud amfetamiini käitlemiskuluks oli 8000 €, mis sisaldas

endas treileril olnud sõiduki ja sõidukis olnud kauba ning

kohaletoimetamise maksumust ning Maardus treileri vastuvõtmise ja

treileri ootamise eest pidi J.W saama töötasuna 1000. Seega on

tuvastatud, et 22.02.2023 käideldud amfetamiini käitlemise kulu oli 9000

€. Lisaks sellele pidi 16.04.2023 Xxxl vedajalt kahes kohvris amfetamiini

vastuvõtmise eest R G maksma tasuna J.W-le 3000 kuni 3500 eurot

töötasu. Peale selle tuleneb A N ütlustest, et ta sai alates september-

oktoober 2022 kuni kinnipidamiseni, s.o maksimaalselt 8 kuu jooksul

igakuiselt M. Vassiljevilt töötasu 2000 eurot sõltumata kuisest

tööpanusest, s.t A N töötasu maksmiseks tehti kulutusi mitte vähem kui 16

000 €. Seega on kriminaalasjas kogutud tõenditega tuvastatud narkootilise

aine käitlemise kulu maksimaalselt 28 500 euro ulatuses. Seejuures on

sellesse arvestatud, et J.W oleks töötasuna saanud mitte 3000, vaid 3500

eurot ja A N maksti 2000 eurot kuus mitte alates oktoobrist 2022, vaid

alates septembrist 2022 ning eeldusel, et ta sai töötasu ka 2023 aprilli

eest, kuigi ta aprillikuus juba kinni peeti. Seega arvestab kohus kulusid

maksimaalselt olemasolevate tõendite pinnalt ja süüdistatavale

võimalikult soodsas suunas. Samas ei ole kogu menetluse kestel esitatud

ei kohtueelsele menetlejale ega kohtule muid andmeid võimelike tehtud

kulutuste kohta, s.h ka nende narkootiliste ainete soetamiskulude kohta,

millised leiti A N eluruumist. Samas ei saanud need kulud olla oluliselt

suuremad juba kriminaalmenetlusega tuvastatud võimalikest kuludest

ning nende hulka ei saaks enam arvestada ka A N makstud igakuist

töötasu. Kuivõrd kohtule aga andmeid esitatud ei ole ning neid ei ole

võimalik tuvastada ka kohtule esitatud ja kohtulikul uurimisel uuritud

tõenditest, ei saa kohus nende tõendamata kulude suuruse osas mingit

seisukohta võtta ning kohus neid kulusid kuriteoga taotletavast tulust

maha arvestada ei saaks.

Seega juhul, kui kaitsja või süüdistatav oleksid esitanud vastavasisulise

taotluse narkootilise aine käitlemiskulude maha arvestamiseks saadud või

loodetavalt saadavalt tulult, oleks süüdistatav M. Vassiljev ja

süüdimõistetu R G saanud tulu mitte 215 337,8 eurot, vaid 186 837, 8

eurot.

Kohus asub seisukohale, et kuna kriminaalasjas kogutud tõenditega on

tuvastatud, et süüdistatav M. Vassiljev ja süüdimõistetu R G tegutsesid

kuritegude toimepanemisel kooskõlastatult ja ühise eesmärgi saavutamise

nimel, andes kuriteo toimepanemise edukuse nimel enam-vähem võrdse

panuse, võib eeldada, et ka kuriteo toimepanemisest saadav tulu oleks

jagatud võrdselt. Seega saanuks kumbki 215 337,8 eurose tulu korral tulu

107 668,9 eurot ja käitlemiskulude mahaarvamise korral 93 418,9 eurot.

Seega ükskõik millise arvutuse korral ületanuks taotletav tulu KarS § 121 p

2 sätestatud suure varalise kasu, s.o 40 000 euro piiri vähemalt

kahekordselt.

Mis puudutab süüdistatava M. Vassiljevi majanduslikku olukorda ja

elatustaset, tuleb eelkõige lähtuda süüdistatava elukorraldusest

tulenevatest vajadustest. Süüdistatava selgituste kohaselt moodustasid

tema perekonna elukaaslane ja laps ning elukaaslane on süüdistatava

sõnade kohaselt lapseootel. Seega on lapseootel elukaaslane ja laps

süüdistatava ülalpidamisel, s.t ainsaks sissetulekut saavaks

perekonnaliikmeks on süüdistatav. Seega tuleks eluviisi ja vajadusi ning

selle rahuldamise võimalusi tuvastada süüdistatava kontrollitava

sissetuleku kaudu. Töötamise registri andmete kohaselt peaks

süüdistataval alates 01.11.2022 olema ametlik sissetulek töötasu näol

ettevõttest I. F. L OÜ, kuid Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole

süüdistatava ei 2022 ega ka 2023 tulusid deklareerinud, mis peaks viitama

sellele, et süüdistatava tulu oli nii väike, et sellele laienes

tulumaksuvabastus. Kohus leiab, et sellise sissetuleku puhul ei ole

võimalik ülal pidada peret, üürida korterit ega kanda sõidukile kuluvaid

rahalisi kohustusi ka juhul, kui sõiduk kuuluks mõnele lähedasele või oleks

registreeritud mõne lähedase pereliikme nimele. Süüdistatav on väitnud

ka seda, et ta sai rahalisi vahendeid vanametalliärist, millele viitavad ka

pangakonto kanded, kuid ka nende summade laekumine on olnud

kaootiline ega saa olla põhiliseks elatusvahendiks. M. Vassiljev on

selgitanud, et tal oli sissetulek ka muust tegevusest, s.h e-sigarettide

müügist, kuid kohtule ei ole esitatud ühtegi seda väidet kinnitavat tõendit,

mistõttu on see väide tõendamata. Süüdistatav on sellise e-sigarettide

äriga seonduva väite esitamisel loonud konstruktsiooni, mille kohaselt ajas

ta seda e-sigarettide äri kolmandate isikute kaudu teistest riikidest ja

müüs teatud isikutele telefonirakendust kasutades ning ei maksnud selle

eest tulumaksu, mistõttu on tegemist tulude varjamisega ja seetõttu ei

saakski nagu mingeid tõendeid esitada. Selline konstruktsioon aga viitab

süüdistatavale omasele käitumisele sissetuleku saamisel, s.o tulu

õigusvastasele saamisele. Taolisele tulu saamise iseloomule ei viita ainult

süüdistatava esitatud versioon e-sigarettide ärist, vaid ka süüdistatava

karistusandmed, millest saab järeldada seda, et süüdistatav on ka varem

tulu taotlenud varavastaste süütegude toimepanemisega ning käesolevas

kriminaalasjas inkrimineeritud süütegude toimepanemise eesmärk oli

taaskord ebaseadusliku tulu saamine teiste isikute elu ja tervise arvelt.

Kuivõrd süüdistatav sai oma elukorraldusega hakkama teadmata allikast

pärinevate rahaliste vahendite arvelt ja organiseeris J.W sõnade kohaselt

ka rendiautode äri ajamist, ostes selleks sõidukeid, saab järeldada, et

süüdistataval olid selleks olemas muud rahastamise allikad kui töötasu ja

vanametalli müügist saadav tulu.

R G ühise äri jaoks soetatud sõidukitest, milliste kogumaksumus ulatus

väidetavalt 100 000 euroni, saab järeldada, et kriminaalmenetluse käigus

ära võetud narkootiline aine oli vaid osa juba käideldud narkootilisest

ainest, mida saab järeldada ka A N ütlustest, mille kohaselt tegeles ta

narkootiliste ainete üleandmise ja peidikutesse paigutamisega juba

mitmeid kuid enne kui ta kinni peeti, tehes seda vastavalt B-lt ja Slt, ehk

M. Vassiljevilt ja R G saadud juhiste järgi. Seega arvestades süüdistatava

majanduslikku olukorda, planeeritud autorendiäri ja kodust leitud sularaha

kogust saab järeldada, et süüdistatava eluviisi ja ärieesmärke sai täita

vaid ebaseadusliku suures koguses narkootilise aine käitlemisest saadava

või taotletava suure varalise kasu kaudu.

Kohus asub seiskohale, et süüdistatav on temale inkrimineeritud kuriteo

toime pannud kavatsetult, kuivõrd süüdistatava objektiivsest käitumisest

ja kogutud tõenditest nähtub üheselt, et süüdistatav teadis on käitumise

ebaseaduslikkust ja keelatust ja ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule

vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub ning kohtu arvates

seadis süüdistatav oma käitumise eesmärgiks nii narkootilise aine

keelatud käitlemise, selle käitlemise isikute grupis ja suures koguses ning

tegi seda suure varalise kasu saamise eesmärgil. Seejuures teadis

süüdistatav üheselt, et taotletavat suurt varalist ei ole võimalik saavutada,

kui ta ei realiseeri teisi süüteokoosseisule vastavaid tunnuseid, s.t ei

tegutse grupis ega käitle narkootilist ainet suures koguses. Seega suure

varalise kasu saamise eesmärgi, s.o süüteokoosseisule seatud eesmärgi,

saavutamiseks oli tegutsemine grupis ja narkootilise aine käitlemine

suures ulatuses püstitatud eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

Selles tulenevalt leib kohus, et süüdistatava Mihhail Vassiljevi käitumine

on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud isikute grupis suures

koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemisena kui see on toime

pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil, so KarS § 184 lg 2¹

ettenähtud kuriteo toimepanemisena.

3. KARISTUSE MÕISTMINE

Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seadusandja on KarS § 184 lg 21 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud

eranditult kuue- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse.

Karistuse määra valikul võtab kohus isiku süü suuruse hindamisel arvesse ebaseaduslikult

käideldud narkootilise aine kogust ja sellega rünnatud õigushüve olulisust. Kehtiva

kohtupraktika (3-1-1-52-13, 3-1-1-58-13) kohaselt, tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud,

mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Hinnates süüdistatava süü suurust, leiab kohus, et arvestada tuleb käideldud narkootiliste

ainete liiki ja nende kogust, samuti süüteokoosseisus ette nähtud olulist eesmärki ja selle

saavutamiseks tehtud pingutusi. Käideldud narkootilisteks aineteks oli kanep, hašiš, kokaiin,

amfetamiin, metonitaseen ja protonitaseen. Kanepit peetakse kohtupraktikas kergemaks

narkootiliseks aineks, kuid ülejäänud loetletud ained on ohtlikud narkootilised ained, millede

toimetugevus on suurem ja sellest tulenevalt ka oht rahvatervisele väga suur. Kümnele

inimesele tekitab narkojoobe 1,3 grammi amfetamiini, 0,65 grammi kaokaiini, 0,00024-0,001

grammi pronitaseeni ja 0,0005-0,002 grammi metonitaseeni. Tervise Arengu Instituudi

vastuse (kr. toimik III kd, tl 124-126) kohaselt oli nitaseenidest põhjustatud surmade arv

2022. aastal 37 ja 2023. aastal 57, mis on vastavatel aastatel fentanüülist ja karfentanüülist

põhjustatud surmade arvust 4 ja 8 korda suurem.

Samuti on tuvastatud, et käideldi narkootilist ainet hašišit koguses, mis tekitaks narkojoobe

vähemalt 455 inimesele, narkootilist ainet kanepit koguses, mis tekitaks narkojoobe vähemalt

1247 inimesele, narkootilist ainet kokaiini koguses, mis tekitaks narkojoobe vähemalt 1707

inimesele, narkootilist ainet amfetamiini koguses, mis tekitaks narkojoobe vähemalt 62 853

inimesele, narkootilist ainet protonitaseeni koguses, mis tekitaks narkojoobe vähemalt 621

000 – 2 484 000 inimesele (keskmiselt 1 552 500 inimesele) ja narkootilist ainet

metonitaseeni koguses, mis tekitaks narkojoobe vähemalt 259 950 – 1 039 800 inimesele

(keskmiselt 649 875 inimesele). Seega käitles Mihhail Vassiljev (koos R G) narkootilisi

aineid koguses, mis tekitaks kokku narkojoobe keskmiselt 2 268 637 inimesele, millisel juhul

on tegemist ülisuure kogusega. Asjaolu, et suurem osa narkootilistest ainetest võeti ära ja ei

jõudnud tänavamüüki, ei olnud süüdistatava teene ja süüdistatav tegi kõik endast oleneva, et

kätte saada narkootilise aine ebaseaduslikust käitlemisest taotletav suur varaline kasu selleks,

et enda elujärge parandada ja muud äritegevust rahastada.

Samuti oli kuriteo asjaoludest tulenevalt Mihhail Vassiljevi roll narkootikumide käitlemisel

keskne, kes otseselt narkootikumidega kokku ei puutunud, kuid organiseeris teisi isikuid

kaasates narkootikumide maale toomise välisriikidest Eestisse ja ainete levitamise Eestis,

saades sellest suurt varalist kasu. Narkootiliste ainete käitlemine ei olnud juhuslik ja

ühekordne, vaid toimus organiseeritult pikema aja vältel ehk 2022. aasta sügisest kuni 2023.

aasta aprilli keskpaigani, kuni käitlemisega seotud isikud ja lõpuks süüdistatav ise kinni peeti.

Samuti kasutati abinõusid, et ebaseadusliku tegevusega vahele jäämist vältida, ehk

pealtkuulamise kartuses saadi pigem kokku, autode parkimiseks, kuhu ainet pandi või kus

neid saadi, otsiti asukohti, kus loodeti mitte silma jääda ja suhtlemiseks kasutati teisi telefone,

kus oleva rakenduse Telegrami kaudu suheldi, kasutades kasutajanimesid, mis otseselt

isikutele ei viita. Kogu käitlemise tegevus oli läbimõeldud ja organiseeritud, s.t tehti kõik

endast olenev, et kuritegusid oleks võimalik takistamatult toime panna ning kui narkootilise

aine käitlemine ka oleks tuvastatud, oleks vastutusele võetud kas aine vedajad või vastuvõtjad

või laiali vedajad, kuid mitte tema ise. Seega kõike eeltoodut arvesse võttes on ka

süüdistatava süü hinnatav keskmisest oluliselt suuremana.

Süüdistusakti kohaselt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ning neid ei

ole tuvastanud ka kohus.

Lisaks sellele ilmneb kriminaalasja materjalidest, et Mihhail Vassiljevil on kaks kehtivat

kriminaalkaristust. Viimati on süüdistatavat karistatud Harju Maakohtu 19.10.2017 otsusega

nr 1-17-6899 KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5, § 423, § 199 lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuritegude

toimepanemise eest KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel liitkaristusega vangistusega 7

aastat ja 27 päeva, millise kandmist arvestati alates 06.04.2017. Tartu Maakohtu 03.12.2020

kohtumäärusega vabastati Mihhail Vassiljev karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega,

katseajaga kuni 03.05.2024. Seega pani süüdistatav tahtliku kuriteo toime temale määratud

katseajal teadmises, et KarS § 76 lg 8 kohaselt on põhiliseks karistuse kohaldamata jätmise

tingimuseks katseajal uue vangistusega karistatava tahtliku kuriteo toimepanemisest

hoidumine. Süüdistatav seda tingimust täita ei soovinud ja otsustas kergemalt teenitava ja

suure tulu teenimiseks panna uue tahtliku kuriteo, mis viitab otseselt süüdistatavale omaseks

saanud kuritegelikule mõttelaadile ja õiguskuulekuse puudumisele.

Puutuvalt üldpreventiivsesse eesmärki, ehk õiguskorra kaitsmise huvidesse peab kohus

vajalikuks märkida, et üldsusele tuleb anda selge signaal sellest, et rahvatervisevastase kuriteo

toimepanemine, mille eesmärgiks on kõrvalistes isikutes sõltuvuse tekitamine ja nende elu ja

tervise teadlik kahjustamine ja selle arvelt rikastumine on karistatav ja see karistus ei saa olla

kerge, mida näitab ka ettenähtud sanktsiooni alammäära suurus.

Seega arvestades süüdistatava süü suurust, käideldud narkootilise aine

kogust, taotletud suure varalise kasu suurust, raskendavate ja

kergendavate asjaolude puudumist, kehtiva karistuse olemasolu ja teo

toimepanemise asjaolusid, samuti üld- ja eripreventiivseid eesmärke, leiab

kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus ettenähtud sanktsiooni

ülemmäära lähedases määras.

KarS § 76 lg 8 kohaselt, kui süüdlane paneb ennetähtaegselt vabastatult

katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse

vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul

mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2

sätestatule. KarS § 65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast

kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime

uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise

kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides

KarS § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. KarS § 45 lg 1 sätestab, et kohus

võib kuriteo eest mõista kolmekümnepäevase kuni kahekümneaastase või

eluaegse vangistuse ning KarS § 65 lg 2 lause 2 kohaselt ei tohi liitkaristus

ületada karistusliigi ülemmäära.

Seega kuna süüdistataval on eelmise, s.o Harju Maakohtu 19.10.2017

otsusega mõistetud karistus osaliselt ära kandmata, tuleb käesoleva

otsusega mõistetavat karistust suurendada eelmise otsusega mõistetud

karistuse ära kandmata osa võrra, liites eelmise otsusega mõistetud ja ära

kandmata karistuse käesoleva otsusega mõistetavale karistusele ning

mõista kohtuotsuste kogumiks karistuseks tähtajaline vangistus 20 aastat,

kuivõrd ära kandmata karistuse võrra mõistetava karistuse suurendamisel

läheks kohus vastuollu KarS § 65 lg 2 ls 2 sätestatud keeluga, mille

kohaselt ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära, milleks on 20

aastat.

4. MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks esimese

astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha,

ekspertiiside tegemisega kaasnenud kulud ulatuses, mida ei ole välja

mõistetud eraldi menetlusse eraldatud R G ja A K või mida ei ole jäetud

riigi kanda ning määratud kaitsjatele makstud tasud kohtueelses ning

kohtumenetluses.

Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt

väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik

kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-

õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on

kompensatoorne eesmärk.

Määratud kaitsjale määratud tasu puhul on tegemist tasuga, milline on

välja arvestatav määratud kaitsja esitatud tasu taotlustest ja taotlustes

märgitud toimingutest ning ajakulu põhjendustest. Kuivõrd kohtulikus

menetluses osalemine on tuvastatav ka kohtuistungi protokollist ning

kohtueelses menetluses on kohtu arvates tasu taotlustes märgitud tasu

suurused vastavuses menetluse ajakuluga, siis on tekkinud kulu mõistlik ja

põhjendatud. Seega on olnud määratud kaitsja osalemine ilma lepingulise

kaitsja osavõtuta menetluses olnud kohustuslik ja vajalik, kuivõrd tegemist

oli esimese astme kuriteo menetlemisega üldmenetluses, mistõttu saab

asuda seisukohale, et määratud kaitsjatele makstud tasu nii kohtueelses

kui kohtumenetluses on põhjendatud kogu määratud ulatuses.

Ekspertiiside kulu osas märgib kohus, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt

korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib

tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul,

kui

konkreetse

isiku

süüdistuse

tõendamiseseme

asjaolude

kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud.

Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu

hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks

ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle

tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent

süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui

ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu

tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele

(vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012.a kohtumäärus

kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12).

Narkootilise aine ekspertiisid nr xxx, xxx, xxx, DNA-ekspertiisid nr xxx, xxx

ja sõrmejäljeekspertiis nr xxx olid kuriteo avastamise seisukohast

vajalikud, kuna nende tulemusena koguti süüdistatavate Mihhail Vassiljevi,

R G ja A K süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati isikute käitumises

kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna

ekspertiistulemused toetavad süüdistatavate süüküsimust puudutavat

tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud ekspertiisikulud jätta

süüdistatavate kanda. Mihhail Vassiljevilt tuleb välja mõista narkootilise

aine ja sõrmejälje ekspertiisiaktide maksumusest ½, kuivõrd ülejäänud

osas on kulu R G välja mõistetud 30.04.2024 kohtuotsusega nr 1-24-2342,

milline otsus on käesolevaks ajaks jõustunud. Samuti tuleb süüdistatavalt

välja mõista osa DNA ekspertiisiaktide maksumusest, kuna ülejäänud osas

on kulud R G, ühe ekspertiisi puhul ka A K, välja mõistetud ning osaliselt

30.04.2024 kohtuotsusega nr 1-24-2342 jäetud riigi kanda.

5. KONFISKEERIMINE

KarS § 184 lg 5 p 2 kohaselt võib kohus kohaldada kuriteoga saadud vara

laiendatud konfiskeerimist vastavalt KarS §-s 832 sätestatule. Mõistes isiku

süüdi kuriteos, võib kohus KarS-s sätestatud juhtudel konfiskeerida osa

kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise

ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja

varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab

aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena

või sellise vara arvel (edaspidi kuriteoga saadud vara). Konfiskeerimist ei

kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga

saadud varaga.

13.09.2023 Harju Maakohtu kohtumäärusega nr 1-23-5139 arestiti

laiendatud konfiskeerimise tagamiseks Mihhail Vassiljevile kuuluv sularaha

summas 18 110 eurot ja arestiti laiendatud konfiskeerimise asendamise

tagamiseks Mihhail Vassiljevi elukohast ära võetud vallasasjad televiisor

„Hisense 50A7500F“ (keskmise väärtusega 406,50 eurot), sülearvuti

Lenovo Ideapad 100s-14 koos toitejuhtmega (keskmise väärtusega 264,59

eurot), käekell Ralph Christian Armani Exchange AX1368 (keskmise

väärtusega 77,50 eurot), neli kuldset värvi ketti, märkega 585 ja

kogukaaluga 22,5 grammi (keskmise väärtusega 653,18 eurot, asitõendi

vastuvõtmise ja üleandmise akt nr xxx), pihuarvuti „Google pixel 6 pro“

koos karbiga (keskmise väärtusega 619,79 eurot), käekell „Apple“ 6 seeria

(keskmise väärtusega 477,50 eurot), Apple iPhone 11 Pro Max 64GB

(keskmise väärtusega 615,66 eurot) ja Apple iPhone 14 Pro Max 128 GB

(keskmise väärtusega 1360,48 eurot). Seega kokku arestiti Mihhail

Vassiljevi vara summas 22 585 eurot ja 20 senti.

Maksu- ja Tolliameti väljatrüki (kr. toimik II kd, tl 187) kohaselt puuduvad

Mihhail Vassiljevil 2022. ja 2023. aastate tulude kohta andmed, kuna ta ei

ole tuludeklaratsiooni esitanud. 2021. aastal oli deklareeritud tulu 4154

eurot, 2020. aastal 63 eurot ning 2017.-2019. aastate osas puuduvad

tulude kohta andmed, kuna tuludeklaratsiooni isik esitanud ei ole ja isik

kandis vangistust. Töötamise registri (kr. toimik II kd, tl 188-189) kohaselt

töötas M. Vassiljev 2021.aastal 7 kuud ehitusabitöölisena firmas P OÜ, kui

deklareeritud sissetulek oli 4154 eurot ja alates 2022. aastast kuni

vähemalt väljatrüki tegemiseni sõiduautojuhina firmas I.F. L OÜ, mis

ajaperioodil on tuludeklaratsioonid esitamata. M. Vassiljevi varalist

seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli (kr. toimik II kd, tl

190-199, koos CD-plaadiga) kohaselt on talle laekunud 2021.-2023. aastal

maksed vanametalli kokkuostu firmadelt kokku summas 24 165,06 eurot

ja töötasu 2021. aastal 3674,98 eurot, mis teeb perioodil 2021-2023

keskmiseks sissetulekuks 773 eurot kuus. Samal ajal oli süüdistataval

vabaduses kulutused eluasemele, sõiduautole, ülalpeetavatele,

igapäevastele kuludele, mis peaksid ületama keskmist palka, s.o sisuliselt

oli tema tegelik sissetulek kordades suurem kui 773 eurot kuus ja

töötamine palgatööl oli näilik ning vanametalli ärist saadav tulu tema

kulutusi ei katnud. Püsivalt palgatööl olles ei oleks ta saanud tegeleda

narkootilise aine käitlemiseks juhiste andmise, käitlemise eest palga

maksmise ja narkootiliste ainete soetamise ja muu käitlemiseks vajalike

tegevustega.

Mihhail Vassiljev on kohtuistungil selgitanud, et tema kodust leitud 10 000

eurot kasutas elektrooniliste sigarettidega kauplemiseks ja selleks oli

võtnud 2021. aastal mitu laenu. Varalist seisundit kajastavate

dokumentide vaatlusprotokolli kohaselt on ta võtnud 2021. aastal laenu

summas 12 570 eurot ja 2022. aastal 2300 eurot. M. Vassiljev ei ole

kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et ta on laenud võtnud just

e-sigarettidega kauplemiseks ja, et ta sellega üldse tegeles. Süüdistatava

kodu läbiotsimisprotokollist (kr. toimik II kd, tl 136, 148) nähtub, et

aknalaual on kaks e-sigarettide suuremat karpi, kuhu ühte mahub suurem

peotäis e-sigarette ning magamistoa riiulil on näha sama firma nelja e-

sigareti karpi, milledest vähemalt üks on lahti tehtud. Kohtu hinnangul

saab sellest järeldada vaid seda, et isik on e-sigarettide suitsetaja. Mitte

miski läbiotsimisprotokollis ei viita sellele, et isik oleks endale Saksamaa

kaudu suuremaid koguseid e-sigarette tarninud ja neid edasi müünud ning

saanud selleks piisavalt elatusvahendeid, nagu ta oma ütlustes on kohtule

selgitanud.

Kohus on tuvastanud, et Mihhail Vassiljev tegeles narkootiliste ainete

grupis käitlemisega suure varalise kasu eesmärgil, saades tegevuskulusid

maha arvestades tulu vähemalt 93 418,90 euro ulatuses ning

sissetulekud teistest allikatest on olnud marginaalsed. Seega leiab kohus,

et arvestades kuriteo olemust, selle ulatust, pikaajalisust ja kasumlikkust,

on alust eeldada arestitud vara kriminaalset päritolu. Sellest tulenevalt on

põhjendatud ja vajalik konfiskeerida KarS § 184 lg 5 p 2 ja KarS § 832 lg 1

alusel 13.09.2023 Harju Maakohtu kohtumäärusega nr 1-23-5139 Mihhail

Vassiljevi arestitud vara kokku väärtusega 22 585,20 eurot. Samas kuna

eelmärgitud vara on arestitud erineval alusel, ei saa kohus sellest

arestimise alusest irduda ning peab lähtuma Harju Maakohtu 13.09.2023

määrusest sätestatud arestimise alusest ning konfiskeerima ära võetud

rahalised vahendid laiendatud konfiskeerimise korras ja ära võetud

vallasasjad laiendatud konfiskeerimise asendamise korras.

KarS § 84 kohaselt kui süüteoga saadud vara KarS § 831 tähenduses või

kuriteoga saadud vara KarS § 832 tähenduses, kuriteo toimepanemise

vahend või kuriteo vahetu objekt on võõrandatud, ära tarvitatud või selle

äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja

mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele.

KarS § 84 moodustab konfiskeerimise regulatsiooni suhtes erinormi, andes

kohtule pädevuse süüteoga saadud vara võõrandamise, äratarvitamise või

selle äravõtmise võimatuse või ebaotstarbekuse korral mõista süüdlaselt

välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele.

Sarnaselt KarS §-dega 831 ja 832 on konfiskeerimise asendamise

eesmärgiks takistada süüdlase rikastumist süüteo toimepanemise

tagajärjel. Kriminaaltulu äravõtmist puudutava regulatsiooni mõtte

kohaselt ei tohi aga süütegude toimepanek osutuda süüdlase jaoks

kasulikuks (RKKKo 15.03.2011, 3-1-1-4-11, p 9).

Kriminaaltoimikus leiduva isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide

ja

äravõetud

esemete

väärtust

kajastavate

dokumentide

vaatlusprotokollist ja selle lisast nähtub, et süüdistatava pangakontodel on

alates 2021. aastast hakanud toimuma rahavoogude liikumised ning on

tuvastatud, et Mihhail Vassiljevil on varalise seisundi vaatlusega

tuvastatud teadmata päritoluga sissetulek vähemalt summas 47 500, 278

eurot (kd II, tl 197-198). Seega kuivõrd Harju Maakohtu 13.09.2023

määrusega on konfiskeerimise tagamiseks arestitud vara 22 585, 20 euro

ulatuses, tuleb see maha arvestada teadmata päritoluga saadud vara

summast ja allesjäänud summa ulatuses, s.o 24 915, 078 euro ulatuses

tuleb kohaldada KarS § 84 sätteid ja välja mõista süüdistatavalt, tagamaks

kogu konfiskeerimisele kuuluva vara väärtuses summade väljamõistmise.

Kuna summa sentides arvestatav suurus on alla 1 sendi, ümardab kohus

selle summale eurodes, s.o 24 915 eurot, millise summa mõistab kohus

välja KarS § 84 sätestatud alusel.

Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et kohtueelsel uurimisel ei saadud

kätte kogu kokaiini. Nimelt A K kodus oli kogutud tõendite kohaselt 1002

grammi kokaiini, millest saadi menetlustoimingutega kätte 147,24 grammi

ning ülejäänud osa müüdi edasi. Seda kinnitas ka A. K oma ütlustega.

Seega jõuti realiseerida 854,76 grammi kokaiini. Kogutud tõendite

kohaselt müüs süüdistatav kokaiini hinnaga 60 €/g, millest tulenevalt

saadi tulu kokku vähemalt 51 285,60 eurot. Konfiskeerimise asendamise

eesmärk on seega tagada, et isik ei saaks kuriteo läbi kasu ka siis, kui

kuriteoga saadud vara on võõrandatud või muul viisil konfiskeerimiseks

kättesaamatu. Suure osa kriminaalsest tulust on Mihhail Vassiljev ära

tarvitatud ning kuivõrd narkootiliste ainete käitlemisega tegelesid Mihhail

Vassiljev ja R G ühiselt ja kooskõlastatult, tuleb tulu jagada kahega. Seega

kohus leiab, et on põhjendatud kohaldada KarS § 831 ja § 84 sätteid ja

Mihhail Vassiljevilt kuulub välja mõistmisele laiendatud konfiskeerimise

asenduse korras 25 642,80 eurot.

Samuti on tuvastatud, et Mihhail Vassiljev ja R G tegid narkootiliste ainete

käitlemisel kulutusi kokku summas 28 500 eurot, mis on KarS § 83 mõttes

kuriteo toimepanemise vahendiks. Kuivõrd narkootiliste ainete

käitlemisega tegelesid Mihhail Vassiljev ja R G ühiselt ja kooskõlastatult,

tuleb ka tehtud kulutused jagada kahega. Seega kohus leiab, et oleks

põhjendatud kohaldada KarS § 83 lg 1 sätteid ja kuna süüteo

toimepanemise vahend on ära kulutatud, tuleks kohaldada KarS § 84

sätteid. KarS § 84 aga ei näe ette võimalust konfiskeerimise asendamist

tahtliku süüteo toimepanemise vahendi rahalise väärtuse väljamõistmist

konkreetse summana, kuigi summa suurus on tuvastatav. Seetõttu,

kuivõrd ka tahtliku süüteo toimepanemiseks kasutatud vahendiks oli

kuritegelikul teel saadud vara, s.o rahalised vahendid, tuleb kohaldada,

KarS § 832 lg 1 ja § 84 sätteid ja Mihhail Vassiljevilt kuulub välja

mõistmisele laiendatud konfiskeerimise asenduse korras 14 250 eurot.

Kriminaalasjas on tuvastatud, et Mihhail Vassiljev ja R G ostsid Läti

Vabariigist sõiduauto BMW X5 Inglismaa registreerimismärgiga XXX, mille

transpordi autotreileriga Eesti Vabariiki korraldasid, kui sõiduautos BMW

X5 oli 20 kg amfetamiini. Autotreiler peatati ja sõiduauto BMW X5 reg.

märgiga XXX toimetati aadressile Xxx, Pärnu, kus sellele teostati

läbivaatus ning sõiduauto asub ka hetkel seal. Kuivõrd sõiduauto oli

kuriteo toimepanemise vahendiks KarS § 83 mõttes ja seda kasutati

narkootilise aine veoks ja kattevarjuna, loomaks mulje, et tegemist on

sõiduki vedamisega, kuigi tegelikkuses oli sõidukisse paigutatud kohvrite

sisu sõiduki enese maksumusest kordades suurem, kuulub see

konfiskeerimisele KarS § 83 lg 1 alusel.

6. ASITÕENDID

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus ära

võetud erinevaid esemeid ning neid on ka vaadeldud. KrMS § 306 lg 1 p 13

kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja

kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate

muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas,

milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel

menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud

kohtueelse menetleja juures. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on

kriminaalasjas erinevaid asitõendeid, milledest osa asub Põhja prefektuuri

asitõendite hoidlas, osa digitaalseid andmeid Maksu- ja Tolliameti ja PPA

Keskkriminaalpolitsei andmelaos ja andmehoidlas, sõiduk BMW X5 reg.

märgiga XXX Maksu- ja Tolliameti angaaris Xxx Pärnus ja narkootiline aine

EKEI keemiaosakonnas. Sõiduki osas on seisukoht meetmete osas võetud

juba ülalpool.

KarS § 191 kohaselt konfiskeerib kohus käesolevas jaos sätestatud süüteo

(KarS 12. peatükk, 1. jagu, KarS § 183 kuni § 190) toimepanemise

vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks

kasutatud eseme. Sätte sõnastusest saab seega järeldada, et

konfiskeerimine on kohustuslik. Samuti sätestab KarS § 83 lg 4, et vahend,

aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.

Kuivõrd süüdistataval narkootilise aine käitlemiseks, s.h omandamiseks,

valdamiseks ja edasiandmiseks seadusest tulenev luba puudus ja see

puudus ka Harju Maakohtu 30.04.2024 otsusega süüdi mõistetud R Gel ja

A Nl, on ka selle sätte puhul tegemist kohustusliku normiga, mis laieneb ka

teise otsusega süüdimõistetutele ning peaks välistama aine väljaandmise

ka nendele. Eeltoodust lähtuvalt konfiskeerib kohus EKEI

keemiaosakonnas hoiustatud ekspertiisist nr xxx järele jäänud kokaiini

sisaldava pulbri, ekspertiisist nr xxx järele jäänud amfetamiini sisaldava

pulbri, kanepist valmistatud hašiši, kanepiõisikud, metonitaseeni

sisaldavad pulbrid, protonitaseeni sisaldavad pulbrid ja kokaiini sisaldava

pulbri ning ekspertiisist nr xxx järele jäänud amfetamiini sisaldava pulbri

ning jätab need narkootilist ainet sisaldavad pulbrid, samuti kanepiõisikud

ja hašiši NPALS § 7 lg 3 ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel ekspertiisiasutusele

aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks.

Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse on asitõendi üleandmise-

vastuvõtmise akti nr xxx hoiustamiseks üle antud 7 pakendit. Esimeses

pakendis on vaakumpakend koos maalriteibiga (pakend Matk-1), roheline

märkmepaber, kirjega „+3xxx, Xxx Maardu, XXX“, BMW X5 reg märgiga

XXX ära võetud läbipaistvate kilekaantega mapp inglisekeelsete

dokumentidega (lisa 1), ekspertiisiaktiga nr xxx tagastatud pappkarp,

milles kaks kilepakendit, papp-karbi tükk, papp-pakend, paberilipik,

pabervoldik, silikoonist kork, fooliumkaanega tühi plastpudel,

termipaberlipik (pakendid 1-4). Nimetatud asjade puhul on tegemist nii

ekspertiisist tagastatud esemetega, millised minetavad kohtuotsuse

jõustumise järgselt väärtusega, kui ka narkootilise aine käitlemise

vahenditega või sõidukist leitud väärtusetute esemetega. Kohus leiab, et

sõidukist leitud inglisekeelsed dokumendid kuuluvad konfiskeeritava

sõiduki juurde ja tuleb jätta sõiduki juurde kuni sõiduki lõpliku saatuse

otsustamiseni, muud esemed on aga väärtuseta asjad ja tuleb hävitada

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

Teiseks pakendiks on punane kohver, milles on pappkarp, milles omakorda

lauamäng Take 5, sini-musta värvi seljakott, rohelised püksid, mustad

püksid kirjega Recco, mustad püksid kirjega Trail, punane kiiver, kohvri

nagi Samsonite Worldproof, teibitud kiletükid, millel valge leht kirjega A N.

Kohver ja selle sisu on narkootilise aine käitlemiseks kasutatud vahendid,

mille lisamine kohvrisse oli tingitud soovist luua kohvri sisule juhusliku

kontrollimise ja läbivalgustamise puhul usutavust ning kandis endas

eesmärki hõlbustada kuriteo toimepanemist. Seega saab neid esemeid

pidada tahtliku süüteo toimepanemiseks kasutatud ja süüdistatavale

kuuluvaks vahendiks KarS § 83 lg 1 tähenduses ning kuivõrd nendel

asjadel puudub materiaalne väärtus, tuleb need esemed konfiskeerida

KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta

asjad.

Kolmandaks pakendiks on punane kohver, milles on kilekott, milles puidust

mänguasjad, musta-kollast värvi kott, milles kaks sinist punasega töökitlit

HaVeP 2000 suurus 58, hallikas-roosa spordikott, milles seelik kirjega Miss

Amerika, kirju pusa, Non Grada, pruun pusa kirjega New Balance, sinised

teksased Fabienne Chapot, roosad tunked kirjega Mountain Peak, hall

seljakott Eastpak, kohvri nagi Samsonite, punane võtmehoidja valgest

metallist võtmega. Kohver ja selle sisu on narkootilise aine käitlemiseks

kasutatud vahendid, mille lisamine kohvrisse oli tingitud soovist luua

kohvri sisule juhusliku kontrollimise ja läbivalgustamise puhul usutavust

ning kandis endas eesmärki hõlbustada kuriteo toimepanemist. Seega

saab neid esemeid pidada tahtliku süüteo toimepanemiseks kasutatud ja

süüdistatavale kuuluvaks vahendiks KarS § 83 lg 1 tähenduses ning

kuivõrd nendel asjadel puudub materiaalne väärtus, tuleb need esemed

konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

kui väärtuseta asjad.

Neljandaks pakendiks on sinine kohver, milles on kaks kilekotti puidust

mänguasjadega, võimlemismatt, hall pleed, hallid tunked kirjega

Snovgear, must laste tekk kirjega Play Go, puidust mäng Play Tive Junior

karbis, 2 pakki komme Haribo, 2 pakki komme Enjoy Mix, kilekott puidust

mänguklotsidega. Kohver ja selle sisu on narkootilise aine käitlemiseks

kasutatud vahendid, mille lisamine kohvrisse oli tingitud soovist luua

kohvri sisule juhusliku kontrollimise ja läbivalgustamise puhul usutavust

ning kandis endas eesmärki hõlbustada kuriteo toimepanemist. Seega

saab neid esemeid pidada tahtliku süüteo toimepanemiseks kasutatud ja

süüdistatavale kuuluvaks vahendiks KarS § 83 lg 1 tähenduses ning

kuivõrd nendel asjadel puudub materiaalne väärtus, tuleb need esemed

konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

kui väärtuseta asjad.

Viiendaks pakendiks on kollane kohver, milles on punased püksid

Worldwide, must seljakott BlackBerry, mustad tunked Colorado,

suusasaapad Salomon suurus 28,5. Kohver ja selle sisu on narkootilise

aine käitlemiseks kasutatud vahendid, mille lisamine kohvrisse oli tingitud

soovist luua kohvri sisule juhusliku kontrollimise ja läbivalgustamise puhul

usutavust ning kandis endas eesmärki hõlbustada kuriteo toimepanemist.

Seega saab neid esemeid pidada tahtliku süüteo toimepanemiseks

kasutatud ja süüdistatavale kuuluvaks vahendiks KarS § 83 lg 1

tähenduses ning kuivõrd nendel asjadel puudub materiaalne väärtus, tuleb

need esemed konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg

3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.

Kuuendas pakendis on A N elukoha Xxx läbiotsimisel leitud ja ära võetud

esemed: soonsulguriga kilokott (pakend K-1), menetleja pakend (K-2), 2

vaakumpakendit (pakend K 3-4), avatud vaakumpakend ja märkmepaber

kirjega „71.50“ (pakend K-5), menetleja pakend (K-6), soonkinnisega

kilekott (pakend K-7), kaanega plastkarp (pakend K-8), vaakumpakend

valge paberlipikuga kirjega „50“ (pakend K-9), 2 soonkinnisega kilekotti

(pakend K-10), vaakumpakend kirjega „194“ (pakend K-12). Eelloetletud

esemete puhul on tegemist menetleja pakenditega ja narkootilise aine

pakendamiseks kasutatud pakenditega, millistest viimased on tahtliku

süüteo toimepanemiseks kasutatud ja süüdistatavale A. K kuulunud

vahendid KarS § 83 lg 1 tähenduses. Kuivõrd nii menetleja pakenditel kui

ka süüteo toimepanemiseks kasutatud vahenditel puudub materiaalne

väärtus, tuleb süüteo toimepanemiseks kasutatud vahendid KarS § 83 lg 1

alusel konfiskeerida ning nii konfiskeeritud süüteo toimepanemise

vahendid kui ka menetleja pakendid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

hävitada kui väärtuseta asjad.

Seitsmendas pakendis on pakendatud ekspertiisist tagastatud esemed,

milleks on: must kilepakend koos 10 vaakumpakendi ja 10 läbipaistva

kaanega musta plastkarbiga (pakend Pakk 1, sinine kohver, 10 pakki),

must kilepakend koos 4 vaakumpakendi ja 4 läbipaistva kaanega musta

plastkarbiga (pakend Pakk 1, kollane kohver, 4 pakki), must kilepakend

koos 6 vaakumpakendi ja 6 läbipaistva kaanega musta plastkarbiga

(pakend Pakk 2, kollane kohver 6 pakki), must kilepakend (pakend

Hyundai-9), must kilepakend (pakend Hyundai-18), 8 läbipaistvat

vaakumkilepakendit, milles musta värvi plastikkarbid (pakendid Hyundai

1-8), 8 läbipaistvat vaakumkilepakendit, milles musta värvi plastikkarbid

(pakendid Hyundai 10-17). Kuivõrd kõigi nende eelloetletud pakendite

puhul on tegemist narkootilise aine käitlemise vahenditega, mis olid

süüdistatavate poolt soetatud koos narkootilise ainega ja kuulusid

süüdistatavatele, s.h Mihhail Vassiljevile, on tegemist tahtliku süüteo

toimepanemiseks kasutatud vahenditega KarS § 83 lg 1 tähenduses ning

kuivõrd nendel asjadel puudub materiaalne väärtus, tuleb need esemed

konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

kui väärtuseta asjad.

Kriminaalasja kohtueelsel menetlusel on kinni peetud isikutelt N Blt, A Klt,

R Glt ja Mihhail Vassiljevilt ära võetud nende kasutuses olnud telefonid

ning nendest telefonidest on tehtud koopiafailid ning telefonides olevad

raportfailid, andmestikud ja fotod on hoiustatud Maksu- ja Tolliameti ja PPA

Keskkriminaalpolitsei andmehoidlates. Kohtuotsuse jõustumisel kaotavad

need koopiafailid, raportfailid, andmestikud ja fotod oma tõendusliku

väärtusse, mistõttu tuleb need asitõendina käsitletavad andmed hävitada

kui väärtuseta asjad. Kuna tegemist on digitaalsete andmetega, tuleb

need andmelaost ja andmehoidlast kustutada. Seega tuleb kustutada: N B

mobiiltelefoni Samsung Galaxy S21, SN: XXX, IMEI1: xxx, IMEI2: xxx

asuvatest andmetest loodud ja Maksu- ja Tolliameti andmelaos hoiustatud

koopiafail, A K mobiiltelefoni Huawei Mate 20 Pro (LYA-L29), IMEI1: xxx;

IMEI2: xxx ja mobiiltelefoni Apple iPhone 7 Plus (A1784), IMEI: xxx PPA

Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas hoiustatud raportfailid, töödeldud

andmestik ja jäädvustatud fotod, R G mobiiltelefoni Apple iPhone 7

(A1778), IMEI: xxx PPA Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas hoiustatud

raportfailid, töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod, R G mobiiltelefoni

Apple iPhone 14 Pro Max, IMEI1: xxx, IMEI2: xxx PPA Keskkriminaalpolitsei

andmehoidlas hoiustatud raportfailid, töödeldud andmestik ja

jäädvustatud fotod, Mihhail Vassiljevi mobiiltelefoni Apple iPhone 11 Pro,

IMEI1: xxx, IMEI2: xxx PPA Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas hoiustatud

raportfailid, töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod ning Mihhail

Vassiljevi mobiiltelefoni Apple iPhone 14 Pro Max (A2894) IMEI1: xxx,

IMEI2: xxx PPA Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas hoiustatud raportfailid,

töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod.

7. SALVESTISED

Kriminaaltoimikus on DVD plaat, mis on 27.04.2023 jälitustoimingu

protokolli lisa (kd I, tl 24), DVD-plaat, mis on 04.05.2023 asitõendi

vaatlusprotokolli lisa (kd I, tl 115), DVD-plaat, millele on salvestatud

andmed A N varalise seisu kohta 27.07.2023 (kd I tl 127), CD-plaat

01.03.2023 kõneeristuste vaatlusprotokolli lisa (kd I tl 210), DVD-R plaat

31.05.2023 asitõendi vaatlusprotokolli lisa (kd II tl 52, DVD-R plaat

07.08.2023 jälitustoimingu protokolli lisa (kd II tl 102), CD-R plaat

18.08.2023 asitõendi vaatlusprotokolli lisa (kd II tl 157), CD-R plaat

08.09.2023 vaatlusprotokolli lisa (M. Vassiljevi iPhone 14Pro Max) (kd II tl

167), DVD-R plaat millele on salvestatud andmed M. Vassiljevi varalise

seisu kohta 30.08.2023 (kd II tl 199). Kuivõrd salvestiste puhul on tegemist

menetlustoimingu protokolli lisaga, mis kuuluvad protokolli juurde ning

kahel teabekandjal on andmed süüdistatavate varandusliku seisu kohta,

siis ei hakka kohus teabekandjate osas kohtuotsuse resolutsioonis eraldi

seisukohta võtma. Tegemist ei ole asitõendite või kriminaalmenetluses

äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega,

mille osas peaks kohus ära märkima kohaldatavad meetmed KrMS § 306 lg

1 p 13 sätestatud korras. Kuna teabekandja puhul on tegemist protokolli

juurde

kuuluva lisaga, jäetakse teabesalvestis säilitamiseks

kriminaaltoimikusse ja kohus teabekandja osas eraldi otsustust vastu ei

võta.

Karin Jagant

rahvakohtunik

Märt Toming

eesistuja

Meelis Kurgpõld

rahvakohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/