2-24-117207/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

E. T. Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. detsember 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-117207

Tsiviilasi

AS-i ÜHISTEENUSED hagiavaldus E. T. (E. T.) vastu raha

tasumise nõudes

Hagihind

81,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490, aadress Endla

tn 15, 10122 Tallinn)

Lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja

E. T. (isikukood XXX, aadress XXX)

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Mitte võtta menetlusse E. T. (E. T., isikukood XXX) vastuhagi 1790 (ühe tuhande

seitsmesaja üheksakümne) euro tasumise nõudes.

2. Rahuldada hagiavaldus osaliselt.

3. Välja mõista E. T.-lt (E. T., isikukood XXX) AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood

11052490) kasuks 45 (nelikümmend viis) eurot 47 (nelikümmend seitse) senti.

4. Välja mõista E. T.-lt (E. T., isikukood XXX) AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood

11052490) kasuks viivis põhinõude 35 (kolmkümmend viis) eurot tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 08.06.2024.a

(kaheksandast juunist kahe tuhande kahekümne neljandal aastal) kuni täitmiseni, kuid mitte

rohkem kui 24 (kakskümmend neli) eurot 53 (viiskümmend kolm) senti.

5. Jätta rahuldamata AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) hagiavaldus E. T. (E. T.,

isikukood XXX) vastu lepptrahvi 5 (viis) eurot, viivise 1 (üks) euro 50 (viiskümmend) senti

ja sissenõudmiskulude 30 (kolmkümmend) eurot hüvitamise nõuetes.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

6. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

7. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise

korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse kirjeldava

väljajätmine

TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha

asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus menetleb hagi selle hinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras

ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

Kohtuotsuse põhjendav osa

1. TsMS § 371 lg 1 p 10 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses

esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta

hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi

kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada. Kostja esitas 16.10.2024 menetlusdokumendi, mille kostja

pealkirjastas vastuhagina ning milles kostja nõudis Julianus Inkassolt valuraha 1790 eurot. Kohus

leiab, et kostja on esitanud puudustega vastuhagi. Vastuhagi puudused seisnevad selles, et kostja ei

ole tasunud riigilõivu 315 eurot ning ei ole märkinud vastuhagi aluseks olevaid asjaolusid. Kostja

viide valurahale tähendab, et kostja soovib mittevaralise kahju hüvitamist. Võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 128 lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist

valu ning kannatusi. Kostja ei ole kirjeldanud, milles seisnesid tema kannatused ning füüsiline ja

hingeline valu. Kostja ei ole välja toonud, millise lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega hageja

või Julianus Inkasso on kostjale mittevaralist kahju tekitanud. Kostja ei ole seega märkinud

vastuhagi aluseks olevaid asjaolusid (TsMS § 363 lg 1 p 2), mistõttu ei saa kostja avaldatud

asjaoludel eeldada kostja nõuet hageja vastu. Kostja on esitanud nõude Julianus Inkasso vastu, kes

ei ole hagejaks ega muuks menetlusosaliseks, mistõttu ei ole tegemist vastuhagiga TsMS § 373 lg 1

mõistes. Eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud vastuhagi käiguta jätmine ja puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja määramine, sest kostja menetlusdokumendi vastuhagina menetlemine ei

oleks võimalik ka puuduste kõrvaldamise korral. Kohus keeldub vastuhagi menetlusse võtmisest.

2. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse

põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas

oma järeldused.

3. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt parkis kostja sõidukit

registreerimismärgiga xxxx 22.04.2021 Valukoja tn 12 parklas. Leppetrahvinõude tõendamiseks

piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt

ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et

vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud (vt ka RKTKo 06.12.2017 2-15-3430, p

18). Eeltoodust tulenevalt eeldatakse parkimist hageja väidetud kohas, kui sõidukit on pildistatud

äratuntavalt ja leppetrahvile on märgitud parkimise aeg ja koht. Hageja on esitanud tõenditena

2 (6)

leppetrahvinõude (dtl 26) ja sõidukist tehtud fotod (dtl-d 27-26). Leppetrahvinõudel on märgitud

sõiduki parkimise kohaks Valukoja tn 12 parkla ning parkimise aeg 22.04.2021 kell 20:11.

Eeltoodust tulenevalt oli kostja koormis tõendada, et ta ei parkinud 22.04.2021 kell 20:11 sõidukit

registreerimismärgiga xxxx Valukoja tn 12 parklas. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle

kohta, et ta ei parkinud sõidukit 22.04.2021 kell 20:11 Valukoja tn 12 parklas. Kohus loeb

tõendatuks, et kostja parkis sõidukit registreerimismärgiga xxxx Valukoja tn 12 parklas 22.04.2021

kell 20:11.

4. Kostja on esitanud nõudele aegumise vastuväite. Kohus kvalifitseerib eelnevalt

pooltevahelise õigussuhte ning hindab seejärel, kas hageja nõue kostja vastu on aegunud.

5. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et pooltevahelisele suhtele kohalduvad

parkimistingimused. Infotahvlilt nähtuvad järgmises sõnastuses parkimistingimused: „AS

Ühisteenused (edaspidi Operaator) ning sõiduki omanik või kasutaja (edaspidi Sõidukijuht) vahel

sõlmitakse eraparkla kasutaise leping (edaspidi Leping) alljärgnevatel tingimustel (edaspidi

Tingimused): 1. Operaator väljendab Lepingus toodud tingimuste esitamisega pakkumust Lepingu

sõlmimiseks VÕS § 16 lg 1 järgi. Parkides sõiduki parklasse aktsepteerib Sõidukijuht Operaatori

poolt esitatud tingimusi ja Leping loetakse sõlmituks VÕS § 20 lg 1 järgi/alusel. [---] 5. Sõidukijuht

on kohustatud Operaatori parkimiskoha kasutamisel omama antud parkimisalal parkimisõigust

andvat parkimisluba. [---] 7. Sõidukijuht kohustub vahetult pärast sõiduki parkimist parklasse

asetama parkimise õigsust tõendava dokumendi esiklaasisel või armatuurlauale nii, et väljastpoolt

mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada dokumendi kehtivust, v.a kui pargitakse elektroonilise

parkimisloa alusel. Juhul, kui Operaator võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses Operaatori

opereeritaval parkimisalal tasuta või parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile

või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida vastavalt parklas

kehtestatud tingimuste alusel. 8. Lepingu rikkumise korral kohustub Sõidukijuht tasuma

Operaatorile leppetrahvi 57 eurot. Leppetrahvi tasumine ei asenda parkimistasu maksmist“ (dtl 77).

Kohus leiab, et parkimistingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 mõistes.

VÕS § 37 lg 1 kohaselt on tüüptingimuste lepingu osaks muutumise eelduseks see, et teisel

lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Hageja esitatud fotodelt nähtuvalt on

parkimistingimustega tahvel paigaldatud Valukoja tn 12 parkimisalale, mistõttu on sellele sisenevalt

sõidukijuhil mõistlik võimalus nendega tutvuda. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtub

hageja avaldatust erinevate parkimistingimustega tahvlite paigaldamine Valukoja tn 12

parkimisalale 22.04.2021 seisuga. Kohtu hinnangul on usutav, et 22.04.2021 seisuga olid tahvlil

hageja avaldatud parkimistingimused, sest hageja on tõendanud fotodega parkimistingimuste

parkimisalale paigaldamise nii enne kui ka pärast 22.04.2021 (dtl-d 75-76). Eeltoodut arvestades

tuleb pooltevaheline leping lugeda sõlmituks infotahvlil märgitud tingimustel. VÕS § 271 sätestab,

et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja

ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kohus leiab, et parkimisleping

vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Kohus on seisukohal, et pooltevaheline

tüüptingimustel sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele, mistõttu kohaldub lepingule seaduses

üürilepingu kohta sätestatu.

6. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja rikkus kohustust maksta parkimistasu (dtl

20). Kostja ei ole hageja väitele vastu vaielnud ega põhjendanud vastuväiteid hagile parkimistasu

maksmisega. Kohus leiab, et asjaolu ei vaja eraldi tõendamist, sest pooled selle üle ei vaidle (TsMS

§ 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

7. Kostja on põhjendanud vastuväiteid hagile sellega, et tal oli õigus parkimisalal Ülemiste

Beach Treening keskuse kliendina parkida. Samuti on kostja esitanud vastuväite, mille kohaselt ei

ole hageja tõendanud oma õigust Valukoja tn 12 parkimisalal parkimist korraldada.

Kohus leiab, et hagejal puudub koormis tõendada enda õigust parkimisalal parkimist korraldada.

Kostja koormis on tõendada, et tal oli parkimisõigust andev parkimisluba või muust alusest tulenev

õigus alal tasuta parkida. Kostja tõendeid esitanud ei ole ega ole seega ümber lükanud hageja väidet

selle kohta, et kostja rikkus lepingut.

8. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta

3 (6)

mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta

leppetrahvi nõuab. Kostja on esitanud hagile vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja kostjale

teatanud mõistliku aja jooksul leppetrahvi nõudmisest. Hageja nõude eelduseks on leppetrahvi

nõudmisest teatamine kostjale mõistliku aja jooksul. Mitteteatamine on negatiivne asjaolu, mistõttu

on hagejal koormis tõendada leppetrahvi nõudmisest teatamine kostjale (sh teatamise viis, aeg ja

teate kui tahteavalduse kättesaamine kostja poolt) (TsMS § 230 lg 1).

Hageja põhjendab hagi sellega, et leppetrahvi teade pandi sõiduki tuuleklaasile kojamehe vahele (dtl

20). Kostja on avaldanud, et parkimisalal oli lubatud tasuta parkida Ülemiste Beach Treening

keskuse külastajatele treeningajal; treeningul osalemise aeg oli 19:30-21:30; trahv tehti kell 20:11;

peale treeningut edastati info koheselt spordiklubi administraatorile (dtl 93). Kohus leiab eeltoodut

arvestades, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja sai leppetrahviteate kätte 22.04.2021. Seega ei vaja

asjaolu eraldi tõendamist, sest pooled selle üle ei vaidle (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

Kostja ei ole kohtule avaldanud asjaolusid, mis annavad kostjale aluse keelduda leppetrahvi

tasumisest või millest nähtub leppetrahvi tasumise nõudeõiguse minetamine hageja poolt. Seetõttu

oli hagejal 22.04.2021 õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 40 eurot tasumist.

9. VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei

tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku

aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige

kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.

Parkimistingimustest ning võlaõigusseaduses üürilepingu kohta sätestatust ei tulene, millise tähtaja

jooksul tuleb leppetrahv tasuda. Seega kohaldub pooltevahelisele võlasuhtele sissenõutavaks

muutumise osas VÕS § 82 lg 3. 22.04.2021 leppetrahvi teatest 0031060427 nähtuvalt tuli leppetrahv

tasuda 14 päeva jooksul trahvinõude esitamise kuupäevast alates (dtl 26). Hageja leidis, et

leppetrahv muutus sissenõutavaks 07.05.2021. Leppetrahviteatest nähtuvalt on teatele lisatud

maksekorraldus, mistõttu leppetrahvi tasumine ei ole keerukas. Leppetrahvi summa ei ole sedavõrd

suur, et selle tasumiseks oleks vajalik pikem tähtaeg. Kohus leiab, et 14 päeva leppetrahvist

teadasaamisest on mõistlikult vajalik aeg, et tasuda leppetrahv suurusega 40 eurot. Seega oli

leppetrahvi tasumise tähtpäev 06.05.2021 ning nõue muutus sissenõutavaks alates 07.05.2021.

TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg

1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost

hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 sätestab, et nõue muutub

sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse

täitmist. Kohus leiab, et aegumistähtaeg hakkas kulgema 07.05.2021, kui nõue oli muutunud

sissenõutavaks. Aegumistähtpäev oli seega 07.05.2024.

TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude

rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 sätestab, et hagi esitamisega on

võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses.

Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 07.05.2024. Seega esitas hageja hagiga

võrdsustatud avalduse enne nõude aegumist ning avalduse esitamine peatas nõude aegumise.

Seetõttu ei ole hageja leppetrahvinõue kostja vastu aegunud. Kostjal ei ole õigust keelduda

leppetrahvi tasumisest TsÜS § 142 lg 1 alusel.

10. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib

kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku

suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud

huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Kostja on taotlenud leppetrahvi vähendamist null euroni ja põhjendanud seda leppetrahvi

ebamõistliku suurusega. Kohus arvestab, et leppetrahvi maksimaalne summa parkimistingimiste

kohaselt oli 57 eurot ning hageja on pidanud asjaolusid arvestades põhjendatuks nõuda leppetrahvi

tasumist maksimaalsest määrast väiksemas summas. Kohtu hinnangul on hageja nõudnud

leppetrahvi ebamõistlikult suures ulatuses, arvestades lepingurikkumise asjaolusid. Kostja tähistas

parkimise parkimiskellaga. Leppetrahvinõude esitamise ajaks oli tasuta parkimise aega ületatud 11

4 (6)

minuti võrra. Kohtu hinnangul ei olnud parkimise tähistamist ja tasuta parkimise aega ületava

tasulise parkimise aja kestust arvestades tegemist olulise lepingurikkumisega. Kostja täitis osaliselt

oma kohustust tähistada enda parkimisõigust. Kohus vähendab seetõttu leppetrahvi viie euro võrra.

Kohus ei pea leppetrahvi vähendamist suuremas ulatuses põhjendatuks, sest kostja ei ole põhistanud

täiendavalt enda õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit, mis annaksid alust

leppetrahvi vähendamiseks suuremas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt

leppetrahvi 35 eurot tasumist. Kohus rahuldab hagiavalduse leppetrahvi 35 eurot tasumise nõudes ja

mõistab kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 35 eurot. Kohus jätab hagiavalduse leppetrahvi 5

eurot tasumise nõudes rahuldamata.

11. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

Hageja nõuab kostjalt leppetrahvilt 40 eurot arvestatud viivise 11,97 eurot tasumist ajavahemiku

07.05.2021 kuni 07.06.2024 eest. Kohus leidis eelnevalt, et hagejal on õigus nõuda kostjalt

leppetrahvi 35 eurot. Seetõttu on hageja viivisenõue põhjendatud osaliselt, arvestatuna leppetrahvilt

35 eurot. Leppetrahvilt 35 eurot VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses arvestatud viivis

ajavahemiku 07.05.2021 kuni 07.06.2024 eest on 10,47 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise

10,47 eurot tasumise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 10,47 eurot. Kohus jätab

hagiavalduse viivise 1,50 eurot tasumise nõudes rahuldamata.

12. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja nõuab kostjalt leppetrahvilt viivise tasumist alates 08.06.2024 kuni põhinõude tasumiseni.

Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt

põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks

välja viivise põhinõude 35 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates

08.06.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 24,53 eurot (põhinõue 35

eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 10,47 eurot = 24,53 eurot).

13. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud

vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus,

ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju

kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab,

et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt

tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava

tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab võlgnikult

sissenõudmiskulude nõude piirmäärad. Võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult

sissenõudmiskulude hüvitamist pooltevahelise lepingu alusel või sellise kokkuleppe puudumisel

tegelikult tekkinud kahjuna üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel.

Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulude 30 eurot tasumist. Hageja põhjendab nõuet kolme

võlateatise saatmisega, Transpordiametile päringu tegemisega, nõude andmete töötlemise ja

kontrollimisega, kontaktandmete otsingu ja päringuga, võlgnikule tehtavate SMS-ide ja kõnedega,

võlanõude avaldamisega. Hageja ei põhjenda hagiavaldust hageja ja kostja vahelise kokkuleppega

sissenõudmiskulude hüvitamise kohta.

Hageja koormis on tõendada VÕS § 128 lg 3 mõistes kulud, mis tekkisid hagejale

5 (6)

sissenõudmistoimingu tegemisega ning põhjuslik seoses parkimistingimuste rikkumise ja kulude

tekkimise vahel (VÕS § 127 lg 4). VÕS § 1132 lg 2 kohaselt on meeldetuletuskirjade saatmise

kulude (sh ka kokkulepitud suurusega kulude) nõude eelduseks meeldetuletuskirja võlgniku poolt

kättesaamine TsÜS § 69 lg 1 kohaselt või kättesaaduks lugemine TsÜS § 70 kohaselt.

Hagiavalduses ei ole märgitud asjaolusid, millest nähtub meeldetuletuskirjade kostja poolt

kättesaamine (TsÜS § 69 lg 1) või kättesaaduks lugemine (TsÜS § 70). Hagist ei nähtu tõendid selle

kohta, millised kulud tekkisid hagejale seoses meeldetuletuskirjade saatmisega, SMS-ide saatmisega

ja telefonikõnede tegemisega. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja ei ole tõendanud

meeldetuletuskirjade saatmise, SMS-ide saatmise ja telefonikõnede tegemise kulusid.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 2011 järgi tuli tasuda ühekordse taotluse alusel liiklusregistri andmete ja

andmete väljavõtte või muu dokumendi väljastamise eest riigilõivu 8 eurot iga töötunni eest. Hageja

ei ole avaldanud, kui palju riigilõivu tasus hageja kostja andmete väljastamise eest. Samuti ei ole

hageja esitanud tõendeid riigilõivu tasumise kohta. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud

liiklusregistri andmete eest riigilõivu tasumist. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtub

hagejale kulude tekkimine seoses nõude andmete töötlemise ja kontrollimisega, kontaktandmete

otsingu ja päringuga, võlanõude avaldamisega. Hagejale hüvitatavaks kahjuks ei ole hageja

majandustegevuse kulud, mis tekivad sõltumata sellest, kas kostja tasub leppetrahvi või mitte.

Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja ei ole tõendanud sissenõudmiskulude 30 eurot tekkimist.

Kuivõrd hageja ei ole tõendanud sissenõudmiskulude tekkimist ja suurust, puudub tal õigus nõuda

kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohus jätab hagiavalduse sissenõudmiskulude 30 eurot

tasumise nõudes rahuldamata.

14. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

§ 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

15. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi rahuldamise ulatust arvestades

jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

16. Kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda. Seetõttu jätab kohus menetluskulude

suuruse kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

E. T. Ventsli

kohtunik

6 (6)