2-23-121651/40 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse

avalikult

teatavakstegemise aeg ja

koht

03.12.2024, Tallinn, tsiviilkantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-23-121651

Tsiviilasi,

Tsiviilasja hind

K. P.´i hagi I. K.´i vastu võla nõudes

1427,85 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K. P. (XXX, XXX), lepinguline esindaja Roman

Maksimenko, XXX; XXX;

Kostja: I. K. (XXX, XXX), lepinguline esindaja Vadim

Vilde, e-post: XXX, XXX

Menetluse liik

Lihtmenetlus, ärakuulamisel 11.03.2024, Tallinn osalesid R.M., V.

V., I. K.

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata K. P. hagi I. K. vastu 1427,85 euro

väljamõistmiseks.

2. Jätta kostja menetluskulud hageja kanda ja hageja

menetluskulud, milleks on lõiv 280 eurot ja lepingulise esindaja

kulud 1400 eurot hageja kanda.

3. Välja mõista K. P.-lt I. K. kasuks menetluskulude katteks 960 €

ja menetluskulude tasumisega viivitamise korral alates lahendi

jõustumisest

kuni

kulude

tasumiseni

võlgnetavatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud

määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul

esitada otse Tallinna Tingkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn.

Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue, asjaolud

1. Hageja tuttav V. S. palus 2022.a. veebruaris hagejat, et hageja maksaks

ära V. S.i võla 1427,85 eurot, mis oli viimasel korteriühistu KÜ K. Kärberi

18 ees. V. S. palus maksta võlg otse korteriühistu arvele garaažiboksi nr

874 eest. Hageja tundis V. S.ki ega kontrollinud seetõttu kas V. S.ile

kuulub garaažiboks ja maksis 24.02.2023 (hagiavalduse p 1.2, dlt 36), ära

1427,85 eurot. Hageja märkis ekslikult maksekorraldusse boksi numbriks

873. Hageja ei märganud kohe oma eksitust. Hageja püüdis V. S.ki leida,

et teada, millal V. S. tagastab hageja poolt maksutud võla. Pärast seda kui

võlg oli tasutud, lõpetas V. S. suhtlemise.

2. 2023.aasta mais otsustas hageja kindlaks teha maksekorralduse järgi

omaniku andmed ja avastas, et ta oli maksekorraldusse valesti märkinud

boksi numbri. Tuttava poolt nimetatud boksi nr 874 asemel oli hageja

märkinud maksekorraldusse „KÜ Kärberi 18, boks 873“. Xxxx

boksi

omanik on registri andmete järgi kostja I. K., keda hageja ei tunne ja

hagejal ei ole kostja ees kohustusi. Hageja täitis ekslikult kostja

kohustused korteriühistu KÜ Kärberi 18 ees. Hageja tuvastas ka seda, et

boks nr 874 ei kuulu V. S.ile. Seetõttu ei olnud hagejal põhjust oma

tuttava taotlust rahuldada. Hageja saatis 2023.a. mais kostjale kirja, milles

palus tagastada ekslikult tema eest korteriühistule KÜ Kärberi 18 makstud

teenuse eest raha. Kostja ei reageerinud hageja nõudmistele.

3. Hageja teadis, et juhul, kui hageja ja kolmanda isiku vahel oleks olnud

kokkulepe kolmanda isiku võlgade tasumiseks seoses kolmanda isiku ja

kostja vahel sõlmitud garaažiboksi Xxxx üürilepinguga, siis sel juhul võiks

hageja esitada nõude kolmanda isiku vastu. Sellist kokkulepet tal polnud,

mis puudutab V. S.i võlgade tasumist kostjaga sõlmitud üürilepingu alusel

kostjale. V. S. palus tasuda võlg boksi nr 874 eest, kuid hageja maksis

ekslikult boksi nr 873 eest. Viidatud boks kuulub kostjale, mitte ühistule.

4. 11.02.2022 esitas ühistu arve 549,96 euro tasumiseks kostjale mitte V.

S.ile ja selleks ajaks oli võlg 1445,90 eurot, kokku 1991,33 eurot. Kostjale

kuuluva boksi (Xxxx) isikukonto 2022. aasta väljavõttest nähtub, et ühistu

arvele oli 2022.a. veebruaris makstud boksi nr 873 eest 1984, 44 eurot,

2 (8)

mitte 1991,33 eurot, nagu on märgitud 2022. aasta veebruarikuu arvel

veebruari eest. Hageja kandis KÜ Kärberi 18 arvele boksi nr 873 eest

1427,85 eurot. Hageja makstud summa ei lange kokku kostjale esitatud

2022.a veebruarikuu eest esitatud summaga. Hageja makstud summa ei

lange kokku kostja võlaga, mis oli 01.02.2022 1445,90 eurot, ega ka kogu

võlgnevusega 1991,33 eurot. Nii ei lange hageja poolt boksi nr 873 eest

sendi täpsusega makstud summa kokku sellega, mida pidi kostja ise

tasuma. Selle tõttu leiab hageja, et V. S.i võlg võis olla boksi nr 874 eest ja

ei saa välistada, et üürnik (kolmas isik) võttis üürile ka boksi nr 874 ja

selle boksi eest võis olla võlgnevus 1427,85 eurot. Hageja pidi seega

maksma 1427,85 eurot V. S.i palvel boksi nr 874 eest. Hageja kandis

ekslikult üle raha üle boksi nr 873 eest. Esitatud üürilepingu järgi pidi

üürnik isiklikult tegema kommunaalmakseid KÜ Kärberi 18 arvele, ja

maksmata jätmise korral võib KÜ Kärberi 18 välja nõuda võlgnevuse ainult

kostjalt, aga mitte üürnikult. Hageja leiab, et hagejal ei olnud kohustusi

kostja ees maksta 1427,85 eurot ning see summa on kostjale kuuluva

boksi nr 873 eest ekslikult makstud. Kostja on hageja arvel rikastunud.

5. Hageja palub kostjalt välja mõista 1427,85 eurot ja jätta menetluskulud

kostja kanda.

Kostja vastuväited

6. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Hagi on esitatud vale isiku vastu. Hagi asjaolude kohaselt on hageja ja V.

S.i vahel võlaõiguslik leping (laenu -või käsundusleping), mille alusel

hageja täitis võlgniku V. S.i kohustusi. On oluline, et hageja kandis mitte

kogemata, vaid täpselt V. S.i poolt võlgneva summa 1427,85 eurot.

Tegemist ei ole eksimusega. V. S. edastas hagejale kõik makse

sooritamiseks vajalikud andmed (arve ja KÜ pangakonto andmed).

7. Kostja ja V. S.i vahel oli 26.03.2021 sõlmitud äriruumi üürileping Xxxx

asuva ruumi üürimiseks. Üürilepingu p-i 5.1 järg oli V. S. kohustatud lisaks

üürile tasuma kõigi äriruumi kasutamisega seotud kõrvalkulude, sh

elektrienergia, vesi-ja kanalisatsioon, küte, haldus, avariiremont,

maamaks, prügivedu, üldkoristus, side, valve jne eest. Arved edastati V.

S.ile vastavalt lepingu p-le 5.3. V. S. ei täitnud oma kohustusi ja tema

kõrvalkulude võlg oli 1427,85 eurot, mille ta laenas hagejalt ja käskis

hagejat tasuda otse KÜ arvele. Hageja teadis võla summat 1427,85 eurot

ja teadis mille eest ta teeb makse, sest hageja ise on õigesti määranud

maksekorralduse selgitusse KÜ 18, boks 873 (hageja poolt esitatud hagi

lisa 1).

8. Kostja ei saanud sellest rahast mingit kasu, sest see oli V. S.i kohustus.

Hageja ise märkis, et V. S. oli ta tuttav, kes palus raha ära maksta, ei

kontrollinud kellele kuulub boks ja alles siis, kui ta oli raha ära maksnud,

uuris V. S.ilt millal ta temalt raha tagasi saab, ent ei saanud enam V. S.ki

3 (8)

kätte. Arusaamatu on hageja väide, et ta tuvastas, et boks nr 874 ei kuulu

V. S.ile ja et hagejal ei olnud alust tuttava taotlust rahuldada.

9. Hageja märkis, et ta saatis 2023.a. mais kostjale kirja palvega tagastada

ekslikult tema eest tasutud korteriühistule KÜ Kärberi 18 osutatud

teenuste eest ja et kostja sellele ei reageerinud. Kostja pole hagejalt

mingit raha saanud, raha saajaks oli ühistu. Hageja on ise kinnitanud, et

kolmas isik pöördus hageja poole palvega tasuda võlg 1427,85 eurot, mis

oli sel isikul tekkinud KÜ K. Kärberi 18 ees ning palus maksta võla ära otse

korteriühistu arvele. Kuna hageja teadis kõiki võlgnevusega seotud

asjaolusid, sealjuures andis kolmas isik V. S. hagejale kõik makse

sooritamiseks vajalikud andmed (arve ja KÜ pangakonto andmed), siis ei

ole eluliselt usutav ja jääb kostjale arusaamatuks, miks hageja väidab, et

tal ei olnud mingit alust makse sooritamiseks. Hageja on ju hagis ise

kinnitanud, et tegi makse V. S.i palvel. Kostja ei nõustu, et hageja

väidetava eksimuse tõttu tehtud makse on kostjat alusetult rikastanud,

sest hageja ei ole eksinud maksega, vaid ta tasus kolmanda isiku V. S.i

võla 1427,85 eurot KÜ K. Kärberi 18 boksi nr 873 eest. See pole eksimus.

Kohtu põhjendused

I

10.TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas

seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on

varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

11.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405

lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas

osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega.

12.Kuivõrd käesolev asi on lihtmenetluse vaidlus, on otsus lihtsustatud

vormis.

13.VÕS § 1028 lg 1 järgi siis kui isik /saaja/ on teiselt isikult /üleandja/ saanud

midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja

saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki

või kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1041 sätestab, et isik, kes on

täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud,

võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste

hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu

rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest

teada sai või teada saama pidi.

14. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest,

tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib

4 (8)

kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab

kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. VÕS § 271 sätestab, et

üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule

(üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale

selle eest tasu (üüri), § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab

üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (edaspidi kõrvalkulud)

üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku

teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu

lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega.

II

15. Hageja on tõendanud kohtule esitatud maksekorraldusega, et ta

maksis 24.02.2022 1427,85 eurot K. Kärberi 18 KÜ kontole 1427,85 eurot,

viitega KÜ18, boks 873 (dtl 39). Tõsi küll, hagiavalduses on hageja

märkinud, et tasus ära selle summa 24.02.2023, mis eelduslikult on

hageja ilmne eksitus, sest hageja viitab ise eelmainitud

maksekorraldusele 24.02.2022. Hageja on tõendanud kohtule esitatud

kinnistusraamatu väljavõttega, et kostjale kuulub kinnisasi, mis on kantud

Tartu Maakohtu registriossa nr 24869001 ja mille eriomandi nr on 873 (dtl

40).

16. Hageja on ise hagiavalduses esile toonud, et ta sai oma tuttavalt V.

S.ilt palve, et hageja maksaks ära V. S.i võla 1427,85 eurot, mis oli

viimasel tekkinud korteriühistu KÜ K. Kärberi 18 ees, ja et V. S. oli

palunud ära maksta tolle võla otse korteriühistu arvele.

17. Hageja väitis, et kostja võlg oli ühistu ees 1446,90 eurot ja 2022.a.

veebruarikuu arve järgi oli võlgnetav summa 1991,33 eurot ja see ei lange

kokku V. S.i palvel tasutud 1427,85 euroga. Viidatu tähendab hageja

arvates seda, et V. S.il võis olla ikkagi seos ja võlg hoopis boksiga nr 874

(mitte boksiga nr 873), ja mis kinnitaks justkui hageja väidet, et ta tasus

ekslikult võla boksi nr 873 eest, mille tõttu on kostja alusetult rikastunud.

18. Hageja palvel välja nõutud korteriühistu (dtl 178 jj) esitatud arvetest

ja kostja boksi (nr 873) 2021. ja 2022. aasta arvestuskonto väljavõttetest

nähtub, et 2022. aasta veebruarikuus oli kostja võlg ühistu ees 1445,90

eurot. Ühistu 11.02.2022 esitatud arve nr 01-8730-202202 (dtl 178) järgi

tuli kostjal tasuda eriomandi nr 873 teenuste eest 541,43 eurot,

varasemat võlga 1445,90 eurot ja lisanduvat viivist 3,47 eurot, kokku

1991,33 eurot. Arve kohaselt tuli tasuda hoolduse, halduse, elektri, vee,

prügiveo, remondi eest.

19. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on

täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas

ja õigel viisil, antud juhul tasuda kõrvalkulud ühistu kontole.

20. Kostja on tõendanud kohtule esitatud kostja ja V. S.i vahel 26.03.2021

sõlmitud üürilepinguga (dtl 58), et V. S. üüris kostjalt boksi nr 873 (Xxxx)

ning pidi tasuma kostjale üüri ja kõrvalkulusid (lepingu p-d 4, 5.1, dtl 65).

5 (8)

Kostja on tõendanud lepinguga, et tolle p-i 5.1 järgi pidi V. S. tasuma

üürileandja (kostja) poolt näidatud isikule kõigi ruumi kasutamisega

seotud kõrvalkulud, sh elektrienergia, vee ja kanalisatsiooni, kütte,

halduse, hoolduse, avariiremondi, maamaksu, prügiveo, üldkoristuse, side,

valve jne. eest. Seega on tõendatud kostja väide, et kostjal oli VÕS § 271,

§ 292 lg 1 alusel üürilepingust tulenev võlasuhe V. S.iga ja viimasel tuli

täita kostja ees üürilepingust tulenevaid kohustusi nii, et ta kohustus

maksma kõrvalkulusid otse kostja poolt näidatud isikule, antud juhul

arusaadavalt ühistule. Üürilepingu p-s 5.1 nimetatud kõrvalkulud ühitavad

ühistu esitatud arves nr 01-8730-202202 sisalduvate kulude koosseisu ja

teenustega. Nii leiab kohus, et kui V. S. pidi maksma kõrvalkulusid

üürilepingu p -i 5.1 alusel vahetult K. Kärberi 18 KÜ ühistule, toimus

üürilepingust tulenevate kõrvalkulude tasumise kohustuse täitmine kostja

ees VÕS § 76 lg 3 järgi lepingu kohaselt. Kohus kontrollis ärakuulamisel

koos pooltega kinnistusraamatu seisu, millest ei nähtunud, et boks nr 874

oleks kuulunud kunagi V. S.ile (andmed kättesaadavad elektrooniliselt, dtl

143). Eeltoodu alusel ei nõustu kohus hageja käsitlusega, et ühistult

kogutud tõendid kinnitaksid tema väiteid, 1) et V. S.il oleks olnud mingi

võlasuhe kuidagi boksi nr 874 omanikuga või ühistuga, 2) et V. S. oleks

palunud hagejal tasuda ära võlg just boksi nr 874 eest, 3) ja et hageja

oleks seetõttu maksekorraldusse ekslikult märkinud boksi nr 874 asemel

nr 873. Õige on hageja väide, et hageja tasutud 1427,85 eurot ei lange

kokku täpselt 2022.a. kostja boksi 873 kohta koostatud kontoarvestuses ja

2022. aasta veebruarikuu arves märgitud 1445,90 euroga (eelnev võlg,

arves nõutu ja viivised kokku 1991,33 eurot). Eelviidatu ei tõenda, et V.

S.il oli võlasuhe kellegagi, mis puudutab boksiga nr 874 seotud võlga.

Hageja ise kinnitas, et V. S. palus tal tasuda ära 1427,85 eurot, kuid see,

mis asjaoludel palus V. S. tasuda just tolle summa, omab tähtsust V. S.i ja

tema võlausaldajate, sh hageja vahelises suhtes. Kohus märgib, et 2022.a

veebruari kuu eest on boksi nr 873 eest tasutud kokku 1984,44 eurot (dtl

196, kontoarvestus), mis sisaldab seda hageja tasutud 1427,85 eurot ja

järelikult veel kellegi poolt täiendavalt tasutud summat, millega tekkis

ettemaks.

21. Eeltoodu alusel pole hageja tõendanud, et 1) et V. S.il oleks olnud

võlasuhe boksi nr 874 omanikuga või ühistuga 2) et V. S. oleks palunud

tasuda hagejal ära võla boksi nr 874 eest, 3) et hageja oleks

maksekorraldusse ekslikult näidanud boksi nr 874 asemel nr 873. Nii pole

hageja 1427,82 euro tasumisega teinud ilma seadusliku aluseta sooristust

kostjale VÕS § 1028 mõttes või täitnud kostja kohustust VÕS § 1041

mõttes alusetult ja kostja pole hageja arvel alusetult rikastunud. Kohtu

hinnangul täitis hageja VÕS § 78 lg 1 alusel V. S.i palvel V. S.i kohustust

kostja ees, mida V. S. kohustus täitma omakorda kostja ees lepingu p 5.1

ja VÕS § 76 lg 3 järgi vahetult ühistule. Eeltoodu alusel ei ole kostjal ka

kohustust hagejale hüvitada 1427,85 eurot, sest kostja pole VÕS § 1028 ja

§ 1041 mõttes saadu tagastamise kohustust rikkunud ning hageja ei saa

6 (8)

nõuda kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 1028 lg 1 alusel või § 1041

alusel kohustuse täitmist 1427,85 eurot. Hagi jääb rahuldamata.

Menetluskulude jaotus, suurus

22. TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud selle kanda, kelle kahjuks

otsus tehti. Hagi jäi rahuldamata ja poolte menetluskulud jäävad hageja

kanda.

23. Kostja on esitanud kohtule 3 menetluskulude nimekirja: 16.09.23,

14.01.24 ja 01.11.24, millest viimane on dateeritud 14.01.2024 ja sisaldab

samu toiminguid, mis on varasemates nimekirjades (dtl 74, 103, 216).

Kostja palub kuludelt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi.

Tasu suurus on 120 eurot tunnis.

24. Hageja arvates on kostja alusetult suurendanud menetluskulude

nimekirja koostamise aega, esitanud korduvalt samu nimekirju, tunnitasu

määr võiks olla 100 eurot.

25. Arvestuse kohaselt kulus esindajal töö tegemiseks aega 7,6 tundi, mis

on sisuliselt üks tööpäev 8-tunnise tööpäeva arvestuse juures, nimekirjas

ei kajastu aega ärakuulamisele. Nimekirja kohaselt nõustas esindaja

klienti, tutvus asja materjalidega, esitas vastused hageja

menetlusdokumentidele ja tõendeid. Seega vastab tööaeg tehtud tööle

ega ole ülepaisutatud. Kohus nõustub hageja väitega, et kulude nimekirja

koostamiseks on kulutatud liigselt aega 0,8 tundi. 14.01.2024 nimekirja

järgi lisandus vaid kahe toimingu kirjeldus. Nimekiri on lühike, sisaldab

kordusi. Kohus leiab nimetatud põhjendustel, et nimekirja koostamise

piisav aeg on 0,4 tundi ja kogu põhjendatud ja vajalik tööaeg on 8 tundi.

Kostja arvestustest on võimalik aru saada, et tasu ühe tunni eest 120

eurot sisaldab käibemaksu (14.10.2024 nimekiri, tasu on 1068 koos

käibemaksuga, tundide arv 8,9 *120=1068). Kohtu arvates ei ole

käibemaksu sisaldav töötasu 120 eurot tunnis ebamõistlikult suur.

Eeltoodu alusel on põhjendatud kostja esindaja tasu TsMS § 175 lg 1 järgi

8 tunni eest 960 eurot. Kostja menetluskulude avaldus kuulub osalisele

rahuldamisele ja hagejalt tuleb välja mõista kostja menetluskulude katteks

esindaja kulusid 960 €. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb kostjalt

menetluskulude tasumisega viivitamise korral välja mõista võlgnetavatelt

kuludelt viivist alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

2. lauses sätestatud määras.

26. Hageja menetluskuludeks on 09.09.2023 nimekirja järgi esindaja

kulud 7,5 tunni eest 750 eurot, tasu määr on 100 eurot tunnis, hageja ei

ole käibemaksukohustuslane. Nimekiri on kostjale kätte toimetatud

14.09.2023. Hageja teine kulude nimekiri 23.10.2024 on kostjale kätte

toimetud 30.10.2024 TsMS § 314.1 lg 2 järgi. Selle järgi on kulud 6,5 tunni

eest 650 eurot. Kostja ei ole vastuväiteid kuludele esitanud (kohtu kiri

18.10.2024). Esitatud aruannetest nähtuvalt on kulunud aega tööle kokku

14 tundi (menetlusdokumentide ja tõendite kohtule esitamine, osalemine

ärakuulamisel). Hageja menetlusdokumentide ja tõendite maht vastab

7 (8)

tehtud tööle, tasu määr 100 eurot tunnis on mõistlik. Kohus leiab, et

esindaja kulud 1400 eurot vastavad tehtud tööle ja on kooskõlas TsMS §

175 lg 1, kuid need jäävad tema enda kanda. Hageja kanda jääb ka tema

poolt hagi esitamisel tasutud lõiv 280 eurot.

(digitaalne allkiri)

Kohtunik

8 (8)