1-11-10173/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-10173

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

16.septembril 2011.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum tõlk Regina Laiapea sekretär Kristi Martin juuresolekul ringkonnaprokurör Toomas Liiva kaitsja advokaat Andres Veski osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja süüdistatav , IK XXX, elukoht: XXX, kriminaalkorras karistamata, F.K väärteokorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,

t u v a s t a s:

Süüdistus

F.K süüdistatakse selles, et tema tungis 15.septembril 2011.a. kella 01.15 paiku grupis koos kohtueelse menetluse käigus seni tuvastamata isikuga vägivalda kasutades võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartus Pikk 100 maja juures oleval kõnniteel kallale L.M. mille käigus menetluse käigus seni tuvastamata isik haaras selja tagant käega kinni kannatanu kaelast ja pigistas kannatanu kaela ning samal ajal kattis teise käega kannatanu suu, seejärel tõmbas kannatanu asfaldile selili maha ning F.K rebis kannatanu käest käekoti koos selles olnud esemetega: mobiiltelefon Sony Ericsson, kõrvarõngad, huulepalsam, võtmekimp, rahakott, L.M. isikutunnistus, L.M. juhiload, Swedbanki pangakaart, EMÜ raamatukogu kaart, ID kaardi koodid, Tartu linnaliini bussisõidu kuukaart, sularaha 43 eurot, erinevate poodide kliendikaardid ning kaks SASi kliendikaarti. Röövimisega tekitas F.K koos kohtueelse menetluse käigus seni tuvastamata isikuga L.M. füüsilist valu ja varalist kahju summas 200 eurot. Sellega pani F.K toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga grupi poolt, s.o KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 200 lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 päeva (15.-16.september 2011.a.), mille vältel F.K oli kahtlustatavana kinni peetud, mistõttu lõplikuks karistuseks F.K-le jääb 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistusest pööratakse täielikult täitmisele 5 kuud vangistust. Ülejäänud 2 aastat 6 kuud ja 28 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui F.K ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. F.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub F.K-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et põhjendatud on F.K suhtes kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning jätta osa menetluskulusid riigi kanda. F.K-l puudub ametlik töökoht ning ta elatub vaid juhutöödest. Tema ülalpidamisel on ka üks alaealine laps. Eeltoodu tõttu ja arvestades F.K-lt väljamõistetavate menetluskulude suurust, on ilmne, et menetluskulude täielik tasumine käiks tal üle jõu.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) F.K aastat vangitust.

KarS § 68 lg 1 järgi arvata mõistetud karistusaja hulka eelvangistuses F.K viibitud aeg 15.-16.september 2011.a, s.o kaks (2) päeva ning mõista lõplikuks karistuseks kaks (2) aastat üksteist (11) kuud ja kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele. Mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele viis (5) kuud F.K-l vangistust. Karistuse kandmise aja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s.o 17.septembrist 2011.a. Ülejäänud osa karistusest, s.o kaks (2) aastat kuus (6) kuud ja kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust jätta täielikult täitmisele pööramata, kui ei pane kolme (3) F.K aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1. elab kohtu määratud alalises elukohas –

2. ilmub kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks; 5. saab kriminaalhooldusametnikult

eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha

vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse F.K kuulutamisest.

Määrata katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere F.K talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

F.K suhtes kohaldada tõkendina vahistamist kohtuotsuse täitmise tagamiseks.

KrMS § 180 alusel välja mõista F.K-lt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha kolmsada (300) eurot ja kaitsjatasu viiskümmend (50) eurot. KrMS § 180 lg 3 jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa F.K-l alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik