1-11-10161/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-10161

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

16.septembril 2011.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Jüri Vissak kaitsja advokaat Aivar Kello osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav Märt Kolsar, IK 38803196522, elukoht: XXX, kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,

t u v a s t a s:

Süüdistus

Märt Kolsarit süüdistatakse selles, et tema juhtis 16.septembril 2011.a. kella 02.55 ajal Tartus Vabaduse Puiestee sillal sõiduautot Nissan Almera reg nr XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani Märt Kolsar toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust.

Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka üks päev (16. septembril 2011), mille vältel Märt Kolsar oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud ja 29 päeva vangistust. Lähtudes KarS §-st 73 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui Märt Kolsar ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 alusel nõuab prokurör kohtus lisakaristusena Märt Kolsarilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Märt Kolsar tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub Märt Kolsarilt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-st 180, §-st 2565, § 248 lg 1 p-st 4 ja §-st 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada Märt Kolsar KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata mõistetud karistusaja hulka Märt Kolsari eelvangistuses viibitud aeg 16.september 2011.a, s.o üks (1) päev ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista kaks (2) kuud kakskümmend üheksa (29) päeva vangistust.

KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Märt Kolsar ei pane kolme (3) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakata Märt Kolsari katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Märt Kolsarilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks (3) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel on Märt Kolsar kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul.

KrMS § 180 alusel välja mõista Märt Kolsarilt riigituludesse menetluskuludena sundraha kakssada kaheksa (208) eurot 51 senti ja kaitsjatasu viiskümmend seitse (57) eurot 54 senti.

Määrata, et Märt Kolsaril on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kahe (2) kuu jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik