1-24-4227/16 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

8.november 2024 Võru kohtumaja Võrus, Vabaduse tn 13

Kriminaalasja number

1-24-4227 (kohtueelses menetluses nr 23261050661)

Kohtukoosseis

Kohtunik Rita Kulberg

Rahvakohtunikud Riita Serikova ja Ilmar Kesselmann

Kohtuistungi sekretär

Lea Kirotar

Kriminaalasi

Aivi Zuts süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 2 järgi

üldmenetluses

Prokurör

Ringkonnaprokurör Ainar Koik

Süüdistatav

Aivi Zuts isikukood 46303016541; elukoht XXX-i ; XXX

kodanik; emakeel –XXX; XXX haridusega; töötab XXX;

kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsja

Vandeadvokaat Kaire Hänilene

Kohtuistungi toimumise aeg

28.oktoober ja 1.november 2024

RESOLUTSIOON

Aivi Zuts süüdi tunnistada KarS §-de 121 lg 1 ja 119 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel

karistada vangistusega 6 (kuus) kuud.

KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel määrata, et Aivi Zutsule mõistetud karistust s.o 6 kuud vangistust

ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 8.11.2024.

A.F-i tsiviilhagi Aivi Zutsu vastu rahuldada osaliselt ja välja mõista Aivi Zutsult 2891 (kaks

tuhat kaheksasada üheksakümmend üks) eurot 68 senti, sh mittevaralise kahju hüvitis 2500

eurot ning varalise kahju hüvitis 391,68 eurot, A.F-i kasuks ( konto nr XXX).

Välja mõista Aivi Zutsult menetluskuludena sundraha 1230 (üks tuhat kakssada

kolmkümmend) eurot, ekspertiisikulu 155 (ükssada viiskümmend viis) eurot ning riigi

õigusabi tasu ja kulu 1883 (üks tuhat kaheksasada kaheksakümmend kolm) eurot 68 senti

riigituludesse.

Menetluskulud (kokku 3268,68 eurot) tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes arvates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks iga osamakse

katteks 272,39 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 AS SEB Pank

või EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS

või EE957700771001523585 AS LHV Pank viitenumbrile 99924700031738 (märkides makse

selgituses: Menetluskulud asjas 1-24-4227).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast

või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas

täitmisele koheselt ja tervikuna.

Kannatanu A.F (isikukood XXX; e-posti aadress XXX) on taotlenud enda teavitamist Aivi

Zutsu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui

teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale

kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates

8.11.2024. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse

pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise

soovist teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust,

siis vormistatakse kohtuotsus ainult resolutiivosana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on

kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis ja e-toimiku vahendusel

kättesaadav alates 3.12.2024.

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 30

(kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemisest, s.o alates

3.12.2024.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15

(viieteist) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 8.11.2024

määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule.

Süüdistuse sisu, kohtumenetluse poolte seisukohad

Aivi Zutsu süüdistatakse järgnevas. A.Zuts 2.09.2023 õhtul XXXkülas asuvas bangalos

hakkas esmalt tüli norima tema naabrist tuttava A.F-iga. A.Zuts solvas ja sõimas ning ise

püsti seistes ja kätega vehkides korduvalt ründas laua taga istuvas asendis olnud A.Fa. A.Zuts

lõi vähemalt 2-3 korral nii lahtise käe kui rusikaga tahtlikult A.F-ile pähe ja näkku, millise

käitumisega tekitas ta A.F-ile nii valu kui ka tervisekahjustuse kestvusega vähemalt 4 kuud

ehk vasaku silma võrkkesta rebendi ja irdumise ning operatsioonide järgselt tekkis silma

siserõhu tõus. A.Zuts pani toime raske tervisekahjustuse ehk vähemalt 4 kuud kestva

pikaajalise tervisehäire tahtliku põhjustamise s.o KarS § 118 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

Prokurör jäi esitatud süüdistuse juurde ka kohtumenetluse käigus.

2 (22)

Süüdistatav A.Zuts ennast süüdi ei tunnista.

Kaitsja leiab, et süüdistus ei ole põhjendatud ning A.Zuts tuleb õigeks mõista.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused süüdistuse osas

Tõendid (süüdistatava A.Zutsu, kannatanu A.F-i ja tunnistaja M.W ütlused) on kattuvad

asjaoludes, et 2023.aasta septembris olid nad omavahel naabrid, elades XXX lähestikku

asuvatel kinnistutel. Kannatanu A.F-i ütluste kohaselt (tl 70-80 pöördel) elas ta aadressil XXX

2010.aasta kevadest kuni 2023.aasta oktoobrini ja tema naabriteks olid A.Zuts ja M.W . Et

A.F elas XXX aastaid kõrvalasuval kinnistul, on kinnitanud süüdistatav (ütlused tl 88

pöördel-94 pöördel). Et A.Zuts ja A.F on olnud tema kauaaegsed naabrid, on kinnitanud ka

tunnistaja M.W (ütlused tl 81-85).

Tõendid (süüdistatava A.Zutsu, kannatanu A.F-i ja tunnistaja M.W ütlused) on kattuvad ka

asjaoludes, et XXX nende elukohtade vahetus läheduses on tiik, mille keskel on saar

bangaloga, mis pole ühegi naabri eraomandis, kuid mida süüdistuses kirjeldatud sündmusele

eelneval ajal kasutasid peamiselt M.W, A.Zuts ja A.F. Kannatanu kinnitusel on XXX A.Zutsu

ja M.W kruntide vahel üks avalik saar bangaloga, mida võisid kõik kasutada. Ka tunnistaja

M.W ütluste kohaselt on XXXl tiik ja selle keskel saar, kus naabrid on koos ühiseid üritusi

pidanud. Kõigil on õigus seal saarel olla. Süüdistatava A.Zutsu ütluste kohaselt kaevati kunagi

XXXl aianduskooperatiivi jagamata krundile tiik, mille kaevamise mullast tekkis saar.

Saarele pääseb ühelt poolt M.W maal oleva silla ja teiselt poolt A.Zutsu maal oleva silla

kaudu. Saarel on bangalo, lõkkease, grill ja suitsuahjud. Algul oli saar terve

aianduskooperatiivi kasutuses. Hiljem hakkasid saart kasutama M.W, A.Zuts ja ka A.F, kes

maksis mingi osalustasu.

Süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja M.W ütlused on kattuvad ka asjaoludes, et A.Zutsu ja

A.F-i suhted olid pikka aega normaalsed, kuid hakkasid mingil ajal (kõige enam 2023.aastal)

halvenema. Kannatanu kinnitusel olid A.Zutsuga suhted normaalsed kuni 2023.aasta maini.

Suhted halvenesid ühe A.F-i pool toimunud rahavarguse pärast. Üheks seal käinud lasteks oli

A.Zutsu lapselaps, kuid kedagi otseselt ei süüdistatud. Peale seda hakkas A.Zuts saatma

kannatanu abikaasale mõnitavaid sõnumeid. Süüdistatava ütluste kohaselt olid A.F-iga suhted

algul normaalsed. Pikapeale hakkas häirima, et A.F luusis sageli A.Zutsu maa peal. Ka

XXXade lapsed ja nende sõbrad hakkasid seal käima. A.Zuts suhtles kannatanu abikaasaga,

kuid viimase selgitused ei olnud A.Zutsu jaoks loogilised. 2023.aasta suvevaheaja algul jäi

õhku rahavargus XXXade pool, kus A.Zutsu lapselaps külas käis, kuid XXXad kaamerast

laste liikumist ei kontrollinud. Et A.Zuts ja A.F said hästi läbi, kuid 2023.aasta suve algul

tekkis nende vahel tüli mingi raha võtmise pärast, on kinnitanud ka tunnistaja M.W.

Kohtu hinnangul A.Zutsu ja A.F-i omavaheliste suhete halvenemise täpne põhjus ei oma

käesoleva asja lahendamise seisukohalt määravat tähendust. Ent asjaolu, et A.Zutsu ja A.F-i

suhted ei olnud head, aitab mõista ka 2.09.2023 õhtul XXX saarel juhtunut – nagu kohus

edaspidi tuvastab, hakkas A.Zuts seal kannatanuga tüli norima.

Kannatanu ja tunnistaja M.W kattuvad ütlused tõendavad, et 2.09.2023 õhtupoolikul olid nad

kahekesi XXX saarel. Kannatanu ütluste kohaselt oli ta 2.09.2023 umbes kella neljast koos

M.W-ga saarel koristamas. Nad tegid grilli ja võtsid napsu (oli paar pudelit Vana Tallinnat ja

mõned õlled). Ka tunnistaja M.W on kinnitanud, et oli 2.09.2023 saarel koos A.F-iga. M.W

mäletamist mööda tulid nad seitsme paiku. Nad koristasid prahti ja tarvitasid ka alkoholi

(milleks tunnistaja mäletamist mööda oli Vana Tallinn ja Pipraviin).

3 (22)

Kannatanu ütluste kohaselt 2.09.2023 õhtul kella 6-7 paiku tuli saarele silmnähtavalt purjus ja

agressiivne A.Zuts, kes küsis M.W-lt, mida see tont siin teeb ja hakkas A.Fa solvama. A.Zuts

jauras 15 minutit ja läks minema. Pooleteise-kahe tunni pärast tuli A.Zuts tagasi.

Tunnistaja M.W ütluste kohaselt kella 8 paiku õhtul tuli saarele alkoholi tarvitanud A.Zuts,

kes ütles A.F-i kohta, et mida see tont siin teeb. 5-10 minuti pärast läks A.Zuts ära, kuid tuli

umbes tunni-pooleteise pärast tagasi.

Süüdistatava ütluste kohaselt 2.09.2023 hommikupoolikul käisid tal külalised ja õhtul jõi

A.Zuts sõbrannade pool šampust. Koju tulles nägi A.Zuts, et saarel põleb lõke. A.Zuts arvas,

et elukaaslane on seal ja läks poole kümne ajal saarele. Saarel olid M.W ja A.F. A.Zuts

esimest käiku ei mäletagi.

Seega on süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja M.W ütlused kattuvad asjaolus, et 2.09.2023

õhtul tuli mingil ajal saarele ka A.Zuts. Kuigi süüdistatav pole mäletanud, et käis sel õhtul

saarel kaks korda, loeb kohus kannatanu ja tunnistaja M.W kattuvate ütlustega tõendatuks, et

nii see siiski oli. Kohtu arvates puudub alus arvata, et kannatanu ja tunnistaja on selle asjaolu

välja mõelnud. Selleks puudub mõistlik põhjus. Ka süüdistatav ise pole tegelikult

kategooriliselt eitanud, et käis saarel sel õhtul kaks korda, vaid ta lihtsalt ei mäleta esimesest

käigust midagi. Mittemäletamine võib olla tingitud asjaoludest, et süüdistatav oli alkoholi

tarvitanud, tema esimene käik oli kannatanu ja tunnistaja ütlustest tulenevalt lühiajaline ning

selle aja jooksul midagi erilist ei juhtunud.

Kuigi kannatanu mäletamist mööda käis süüdistatav saarel esimest korda kella 18-19 paiku ja

tuli tagasi poolteise-kahe tunni pärast, on tunnistaja kinnitanud veidi hilisemat aega (kella 20

paiku esimest korda ja kella 21-21.30 paiku teist korda). Süüdistava mäletamist mööda läks ta

saarele kella 21.30 paiku. Seega on erinevate isikute hinnangud süüdistatava saarel käimise

aja kohta erinevad, kuid mitte väga palju lahknevad. Kannatanu, tunnistaja M.W ja

süüdistatava ütlusi kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et süüdistatav tuli teist korda

saarele 2.09.2023 õhtul kella 21.30 paiku.

Kannatanu ütluste kohaselt oli A.Zuts teist korda saarele tulles veel rohkem purjus ja hakkas

A.Fa süüdistama, solvama ja sõimama. A.Zuts ütles, et mida see sitanikerdis, tont siin teeb,

mida see tööline siin teeb, sul pole siia asja. Lisaks sõimamisele A.Zuts ründas korduvalt (3-4

korda) kannatanut ja lõi teda kätega. M.W püüdis A.Zutsu sõnadega rahustada ja seisis ka

nende vahele, kuid A.Zuts ei reageerinud. A.Zuts lõi A.Fa vasaku lahtise käega paremale

poole oimukohta, parema käe rusikaga vastu vasakut silma, lõi veel nii parema kui vasaku

lahtise käega. Vasaku silma piirkonda sai löögi ka lahtise käega. Löömise ajal seisis A.Zuts

püsti ja A.F istus laua taga ning nende vahemaa oli 1-1,5 meetrit. Ühel korral lükkas A.F

A.Zutsu endast eemale, mille peale viimane komistas tagurpidi ja kukkus bangalos istuli. Kui

A.Zuts püsti tuli, ta enam ei rünnanud ja läks mingil ajal ära koju. Et naabritele ja A.Zutsu

xxxxxxx A.Zutsu käitumist näidata, filmis A.F juhtunut laual olnud telefoniga, aga mitte kogu

aeg. Järgmisel hommikul näitas seda naabritele sh A.Zutsu xxxxxxxx O.K-le.

Tunnistaja M.W ütluste kohaselt oli A.Zuts teist korda saarele tulles veel rohkem purjus ja

hakkas A.Fa mõnitama, nimetades teda gorillaks, tööliseks. A.F jäi rahulikuks. A.Zuts hakkas

kätega vehkima ja istuvat A.Fa ründama. A.Zuts kukkus bangalos ka ise kui A.F ründavat

A.Zutsu eemale tõukas. Kui A.Zuts püsti tuli, rahunes ta korraks, tegi suitsu ja läks uue hooga.

Kui väga teravaks läks, läks M.W A.F-i ja A.Zutsu vahele. M.W üritas A.Zutsu rahustada ja

sai ka ise A.Zutsu parema lahtise käega oma näo vasakule poole litaka. Kas mõni A.Zutsu

löök A.Fa tabas, seda M.W ei näinud. Peale seda, kui M.W tuli A.F-i ja A.Zutsu vahelt ära,

istus ta teisele poole lauda ja hakkas telefoniga rääkima. Kõne kestis 10-15 minutit ning selle

4 (22)

ajal M.W ei jälginud teiste vahel toimuvat. Kõne lõppedes oli asi rahunenud ja A.Zuts läks

ära. Korra A.F mainis A.Zutsule, et kas ujuma tahad minna. Saarel oli A.Zuts 30-45 minutit.

A.F salvestas 2.09.2023 juhtunut laua peal olnud telefoniga, et seda A.Zutsu xxxxxxxxx O.K-

le näidata. Salvestist näitaski A.F järgmisel hommikul naabritele sh A.Zutsu xxxxxxxx.

Süüdistatava A.Zutsu ütluste kohaselt saarele minnes läks tal suhtlus A.F-iga ägedaks, sest

A.Zuts tahtis, et A.F saarelt ära läheks. A.F provotseeris, et kes sa üldse oled ja mis ütleja siin

oled, et hoopis A.F on mõisavalitseja. A.Zutsul on rohkem õigust saarel. Elekter saarele läheb

A.Zutsu juurest ja prügi käib nende konteinerisse. Ehituses ei ole A.F osalenud ega ühtegi asja

sinna viinud. A.Zutsul läks silme ees mustaks, ta ei suutnud oma viha ja käitumist kontrollida.

Ta vehkis kahe turske 100-kilose mehe vahel ja püüdis sõnadega A.F-ile haiget teha. Kas ta

kellelegi pihta sai, seda A.Zuts ei tea. M.W püüdis A.Zutsu rahustada. Mehed olid ontlikud ja

käitusid nagu koolipoisid, kuna A.F filmis. A.Zuts filmimisest aga ei teadnud ja sai sellest

teada alles järgmisel päeval. Kui A.F A.Zutsu tuustis, seda filmi ei ole. A.F vedas A.Zutsu

tiigi poole ja sisises vihast: Ah sa tahad ujuma minna või“. A.F viskas A.Zutsu nagu nartsu

lõkke äärekivide vastu. A.Zuts röögatas, tuli püsti ja läks koju. A.Zutsuga juhtunut nägi ka

M.W, kuid selle koha pealt on M.W nägemine ja kuulmine kadunud.

10.06.2024 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt (tl 29-31) kohaselt on vaadeldud kannatanu

A.F-i poolt kriminaalasjale lisamiseks üle antud CD-R-il olevad videofaile. Nimetatud

andmekandja on tõendina üle antud ka kohtule (tl 32). CD-R-ile on salvestatud kaust

nimetusega „Aivi lugu“, milles on neli videofaili. Kannatanu poolt tehtud videosalvestiste

näol on tegemist teabesalvestistega KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Kohtupraktikas on jaatatud

eraeluliste vestluste salvestiste tõenditena lubatavust (RKKKo 3-1-1-5-09, p-d 9-11). Kuigi

erinevalt Riigikohtu viidatud lahendis käsitletud salvestisest (milleks oli telefonikõne

salvestis) on käesoleval juhul tegemist videosalvestiga, peab kohus võimalikuks lähtuda

samast põhimõttest.

Fail nimetusega „1mp4“ on pikkusega 30 sekundit. Salvestise alguses on kuulda naisterahva ja

meesterahva (kelle hääl on kohtuistungil kuuldu põhjal äratuntav A.F-i häälena) vaidlust. 3-

ndal sekundil ütleb naisterahvas: „ Ma tõmban sulle kuradi mingi asjaga.“ Samal ajal võtab

naisterahvas (kellena on kohtuistungil nähtu põhjal äratuntav A.Zuts) vasakusse kätte klaasist

pajakaant meenutava eseme ja tõstab käe üles (mis fikseeritud protokollis sisalduval fotol 1).

A.Zuts paneb vahepeal selle eseme lauale tagasi, kasutab kaadrist väljajääva meesterahva

aadressil muuhulgas väljendeid: „mis sa üldse siin oled …kao minema … see on minu saar …

sa oled kuradi tööline“. 18-ndal sekundil on näha, et A.Zuts tõstab vasaku käe löögiks ja

lahtine labakäsi teeb kellegi suunas löögile sarnaneva liigutuse (foto 2), misjärel on kuulda

plaksu meenutav heli. Peale plaksu on kuulda meesterahvast ütlemas „Ai“ ja meesterahvas

(kelle häälena on kohtuistungil kuuldu põhjal äratuntav M.W hääl) hakkab A.Zutsu korrale

kutsuma, öeldes korduvalt „Aivi, lõpeta ära, nii ei tohi teha“.

Fail nimetusega „2.mp4“ on pikkusega 30 sekundit. Näha on püsti seisvat A.Zutsu, kes ütleb

muuhulgas: „Sul ei ole siia asja….kao siit saare pealt nagu tuul …sina sitanikats siia ei tule“.

Keegi meesterahvas (kes on äratuntavalt M.W) püüab A.Zutsu liikumist takistada. 18-ndal

sekundil ütleb üks meesterahvas (kelle hääl on äratuntav kui A.F-i hääl): „Sul on jälle rusikas

püsti.“ Järgnevalt ütleb A.Zuts: „Värdjas, naerad veel mulle näkku…“ Samal ajal tõstab

A.Zuts üles parema rusikas käe ja teeb kellegi (kaadrist välja jääva isiku) suunas löögile

sarnaneva liigutuse (foto 3).

Fail „3mp4“ on pikkusega 25 sekundit ja sisaldab A.Zutsu ja kaadrist väljajääva meesterahva

(kes hääle põhjal on äratuntav A.F-ina) vaidlust.

Fail „4mp4“ on pikkusega 8 minutit ja 25 sekundit. Tegelikult videofail katkeb 26 sekundi

5 (22)

järel. Salvestisel on näha isuvat ja suitsetavat meesterahvast (kes on äratuntavalt M.W) ja

kuulda meesterahva ja naisterahva (kes häälte põhjal on äratuntavad kui A.Zuts ja A.F)

vahelist vaidlust.

Tõendid (süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja M.W ütlused, samuti videofailidest nähtuv)

kogumis tõendavad, et 2.09.2023 õhtul XXX saarel asuvas bangalos hakkas A.Zuts A.F-iga

tüli norima, teda sõimama ja solvama. Kannatanu ütlusi, et süüdistatav kannatanut sõimas ja

solvas, on kinnitanud ka tunnistaja M.W. Et süüdistatav on kannatanu suhtes agressiivselt

meelestatud, nähtub eriti ilmekalt ka videofailidest „1.mp4“, „2.mp4“. Süüdistatav on

kannatanut nimetanud sitanikatsiks, värdjaks, kuradi tööliseks, käskinud korduvalt saarelt

minema kaduda. Videosalvestistest ei näe isikut, kellele süüdistatava öeldu ja tema

käeliigutused on suunatud. Bangalos viibis samal ajal ka M.W. Samas tuleneb tõenditest

kogumis, et süüdistatava agressiivsus oli suunatud just A.F-ile. Et tal tekkis konflikt just A.F-

iga, mitte M.W-ga, on kinnitanud ka süüdistatav ise. Nagu kohus eespool tuvastas, olid

süüdistatava ja kannatanu vahelised suhted halvad juba varasemast ajast.

Süüdistatava väitel käitus ka kannatanu provotseerivalt. Olemasolevatest videosalvestistest

sellist kannatanu käitumist ei nähtu. Vastupidi - kannatanu on jäänud vaatamata süüdistatava

agressiivsele käitumisele rahulikuks. Süüdistatava kinnitusel tema toimuva

videosalvestamisest ei teadnud. Kannatanu väitel oli telefon laual, kuid ka videofailidest

nähtub, et laual oli erinevaid asju. Seega peab kohus eluliselt usutavaks süüdistatava väidet, et

tema videosalvestamisest ei teadnud. Nõustudes süüdistatavaga ka kohus nendib, et kindlasti

mõjutas kannatanu enda käitumist asjaolu, et erinevalt süüdistatavast teadis kannatanu

toimuva videosalvestamisest. Soovides naabritele näidata just süüdistatava ebaväärikat

käitumist, oli kannatanu huvides, et teda ennast videosalvestistest nähtuv halba valgusesse ei

seaks.

Tunnistaja M.W kinnitusel viibis süüdistatav saarel 30-45 minutit. Seega ei kajasta kannatanu

tehtud videosalvestised kogu sündmust, vaid üksnes üsna väikest osa. Et ta kogu aeg ei

filminud, on kinnitanud ka kannatanu ise. Vaatamata asjaolule, et videosalvestised kogu

sündmust ei kajasta, leiab kohus, et konflikti tekitas ja tüli hakkas norima just süüdistatav.

Seda kinnitavad kannatanu ja tunnistaja M.W kattuvad ütlused. Ka süüdistatava enda ütlustest

tuleneb, et tema tahtis kannatanut saarelt ära ajada.

Tõendid (tunnistaja M.W ja kannatanu ütlused, samuti videofailidest „1.mp4“, „2.mp4“

nähtuv) kogumis tõendavad, et lisaks verbaalsele agressiivsusele ründas süüdistatav

kannatanut ka füüsiliselt, üritades viimast kätega lüüa. Kannatanu kinnitusel lõi süüdistatav

teda korduvalt nii rusikas kui lahtise käega. Tunnistaja M.W kinnitusel ründas A.Zuts kätega

vehkides korduvalt A.Fa ja olukorra teravaks muutumisel läks isegi nende vahele, saades ise

ühe A.Zutsu löögiga pihta. Et M.W püüdis A.Zutsu tegevust takistada, kinnitab ka videofailist

„2.mp4“ nähtuv. Et ta meeste vahel tõesti kätega vehkis, on kinnitanud ka süüdistatav, eitades

samas tahtlust kannatanut lüüa ja kannatanule pihta saamist.

Süüdistatava väide, et tal puudus igasugune tahtlus kannatanut lüüa ja ta kannatanule pihta ei

saanudki, on ümber lükatud videofailidest „1.mp4“ ja „2.mp4“ nähtuvaga. Esimeses on näha,

et süüdistatav teeb lahtise vasaku käega kellegi suunas löögile sarnaneva liigutuse, misjärel on

kuulda plaksu meenutav heli. Peale plaksu on kuulda meesterahvast ütlemas „Ai“. Kuigi

asitõendi vaatlusprotokollis on selle meesterahvana märgitud A.F, siis tegelikult teda sellel

salvestisel näha ei ole. Arvestades sündmuskohal olnud isikute asetust (vt kannatanu

koostatud skeem tl 28, millest nähtuvalt M.W ei istunud kannatanu ja süüdistatava vahel) ja

asjaolu, et erinevalt videofailist „2.mp4“ pole antud episoodi ajal näha kedagi A.Zutsu

6 (22)

takistamas, on alust arvata, et süüdistatava käelöök tabas kannatanut. M.W kinnitusel tabas

teda üks süüdistatava parema lahtise käega tehtud käelöök kui ta oli süüdistatava ja kannatanu

vahel. Seega pole videofailis „1.mp4“ nähtuva löögi puhul tegemist tunnistaja kirjeldatud

löögiga.

Videofailis „2.mp4“ on näha, et A.Zuts teeb parema rusikas käega kellegi suunas löögile

sarnaneva liigutuse. Asjaolu, et selles situatsioonis oli süüdistatava ja kannatanu vahel aeg-

ajalt ka tunnistaja M.W, tekitab küsimuse, kas ja keda antud löök tabas. Kannatanu

kinnitanud, et ta sai ühe süüdistatava parema käe rusikalöögiga tabamuse vasaku silma

piirkonda. Videofailist „2.mp4“ näha olev löök on sarnane kannatanu kirjeldatuga. Kattuvus

kannatanu ütluste ja videofailist „2.mp4“ nähtuvaga annab alust asuda seisukohale, et

süüdistatav lõi kannatanut parema rusikas käega ja see löök läks kannatanule ka pihta. M.W

kinnitusel tabas teda üks süüdistatava parema lahtise käega tehtud löök. Seega ei ole

videofailist „2.mp4“ näha oleva löögi puhul tegemist M.W tabanud löögiga.

Asjaolu, et tunnistaja M.W väitel ta ei näinud, kas mõni süüdistatava käelöök kannatanut

tabas, ei muuda ebausaldusväärseks kannatanu ütlusi, et ta sai mõne löögiga pihta.

Kannatanu ja M.W ütluste kohaselt süüdistatav ründas oma saarel viibimise aja jooksul

kannatanut mitmel korral. Samas on M.W ise kinnitanud, et kogu aeg ta süüdistatava ja

kannatanu vahel toimuvat ei jälginud. Seega võiski mõni hetk süüdistatava ja kannatanu vahel

toimunust jääda tunnistajal tähele panemata. Nagu kohus eespool tuvastas, püüdis M.W aeg-

ajalt A.Zutsu kannatanu ründamisel takistada, seistes nende vahele. Olles ise hõivatud

süüdistatava takistamisega, võis M.W-le jääda märkamatuks, kui mõni süüdistatava löök

lisaks tunnistajale endale ka kannatanut tabas. Ka on alust arvata, et tunnistaja M.W

kohtuistungil ei mäletanud või ei soovinud mingil põhjusel avaldada, et ta mõnda kannatanut

tabanud lööki tegelikult nägi. Videofailis „1.mp4“ on kuulda, kuidas peale süüdistatava

lahtise vasaku käega tehtud lööki (mis kohtu tuvastatu kohaselt tabas kannatanut) hakkab

M.W A.Zutsu korrale kutsuma. Kui tunnistaja poleks juhtunut näinud, puudunuks tal vajadus

hakata süüdistatavat korrale kutsuma.

Kannatanu ja tunnistaja M.W ütlused on kattuvad asjaolus, et kannatanu ründamise käigus ka

süüdistatav ise kukkus (bangalos istuli), kui kannatanu teda endast eemale lükkas. Kannatanu

väitel pärast seda süüdistatav teda enam ei rünnanud. Samas tunnistaja M.W väitel jätkas

süüdistatav kannatanu ründamist. Seega on kannatanu ja tunnistaja M.W ütlused sündmuse

ajalise järgnevuse osas vastuolus. Süüdistatava A.Zutsu ütluste kohaselt bangalos istuli

kukkumist üldse polnud. Kohus ei loe seda vastuolu (kas üldse ja millal süüdistatav bangalos

kukkus) siiski nii oluliseks, et see muudaks kannatanu ja tunnistaja ütlused muus osas

ebausaldusväärseks. Peamise asjaolu (et süüdistatav lisaks verbaalsele ründele ründas

kannatanut ka füüsiliselt) osas kinnitavad kannatanu ja tunnistaja M.W ütlusi ka videofailid

„1.mp4“ ja „2.mp4“.

Kannatanu on kirjeldanud kahte teda tabanud A.Zutsu lööki - vasaku lahtise käe löök

paremale poole oimukohta, parema käe rusika löök vasakusse silma. Ka on kannatanu

kinnitanud, et lööke oli veel mõlema lahtise käega, millest üks tabas samuti vasaku silma

piirkonda. Nagu kohus eespool tuvastas, on vähemalt kaks lööki (vasaku lahtise käe löök ja

parema käe rusika löök) näha ka videosalvestistel „1.mp4“ ja „2.mp4“. Kannatanu ütlustele ja

videosalvestistest „1.mp4“ ja „2.mp4“ nähtuvale tuginedes loeb kohus tõendatuks, et püsti

seisev A.Zuts 2.09.2023 õhtul ründas kätega vehkides korduvalt istuvat A.Fa ja lõi tahtlikult

vähemalt 2-3 korral nii lahtise käe kui rusikaga A.F-ile pea sh näo ja vasaku silma piirkonda.

Süüdistatav on esile toonud asjaolu, et tema parema käe liikuvus on häiritud varasema

7 (22)

õlavigastuse ja operatsiooni tõttu. Süüdistatava ütluste kohaselt sai tema parem õlg kunagi

raske õnnetuse tagajärjel vigastada ja hakkas jakust välja käima ning õlga opereeriti. Kuid ta

ei saa paremat kätt siiani täies ulatuses välja sirutada, mingi imeliku nõksuga annab valu

tunda, samuti ei tohi raskusi selle käe otsas kaua tassida.

Süüdistatava väidet parema õlaliigese vigastusest ja operatsioonist tõendab ka terviseportaali

väljatrükk (tl 47-48) millest nähtub, et 23.05.2022 toimus A.Zutsul õlaliigese ebastabiilsuse

tõttu parema õlaliigese operatsioon, mis kulges tüsistusteta ja ta lubati operatsiooni järgselt

ambulatoorsele ravile. Ravisoovitustena on muuhulgas märgitud vajadus hoida kätt kaelas 4

nädala vältel, igapäevaselt teha liikuvuse säilitamiseks passiivseid harjutusi, aktiivselt kätt

mitte tõsta 4 nädala vältel. Sealt edasi järk-järguline käe aktiviseerimine. Raske füüsiline töö

ja sport mitte lubatud enne 3 kuu möödumist operatsioonist. Järelkontroll 2-3, 6 ja 12 kuu

möödudes.

Süüdistatava ütlused kogumis terviseportaali väljatrükiga tõendavad, et süüdistataval on olnud

parema õla vigastus ja tema paremat õlga 2022.aasta mais opereeriti. Ent need asjaolud ei

muuda kuidagi ebausutavaks muudest tõenditest tulenevat järeldust, et süüdistatav lõi

2.09.2023 õhtul kannatanut ka oma parema käega. Süüdistatava parema õlaliigese operatsioon

toimus 2022.aasta mais s.o enam kui aasta enne vaidlusalust sündmust. Seega pole tegemist

värske vigastuse ja operatsiooniga, mis võinuks 2.09.2023 süüdistatava füüsilist võimekust

oluliselt piirata. Et süüdistatava parem käsi 2.09.2023 küllaldaselt liikus ja oli võimeline lööki

sooritama, nähtub ilmekalt videofailist „2.mp4“. Kuna tegemist on siiski vigastatud ja

opereeritud õlaliigesega, peab kohus küll eluliselt usutavaks, et süüdistatava parema käe

löögis võis olla vähem jõudu kui täiesti terves käes.

Kannatanu ütluste kohaselt tundis ta A.Zutsu löökide ajal valu ja tulitas veel mõnda aega.

Järgmisel päeval oli silmas tunda midagi häirivat. A.F arvas, et puru või putukas on silmas ja

ostis silmatilku. Silmaarsti poole pöördudes selgus, et silma võrkkest oli irdunud. Toimus kaks

silmaoperatsiooni. Käesolevaks ajaks on nägemisteravus taastunud, kuid vaja on kasutada

kahte sorti silmatilkasid, et rõhku kontrolli all hoida. Enne 2.09.2023 õhtul XXX saarel

juhtunut tal vasaku silmaga probleeme ei olnud ja ta ei vigastanud silma ka pärast 2.09.2023.

Kannatanu väidet, et mõni päev pärast 2.09.2023 õhtul XXX saarel juhtunut pöördus ta

silmaarsti poole ja tal tehti kindlaks vasaku silma vigastus, tõendab 19.04.2024 ekspertiisiakt

nr 24E-AO100032-01 (tl 19-23). Ekspertiisiaktist nähtuvalt viibis A.F silmaarsti vastuvõtul

6.09.2023 erakorralise patsiendina. A.F kaebas selle üle, et vasakus silmas keskpunktis

vasakul on „kaleidoskoop, virvendab ja hägune“. Probleem on olnud alates 3.09.2023. Trauma

oli patsiendi sõnul 2.09.2023 kella 20-21.00 paiku, kui teine isik lõi käega/rusikaga vastu

pead. Järgmisel päeval nägemine järsult halvenes, virvendab. Eksperdiarvamuse kohaselt

diagnoositi A.F-il pärast 2.09.2023 toimunud traumat vasaku silma võrkkesta rebend ja

irdumine, operatsioonide järgselt tekkis silma siserõhu tõus.

Eeltoodust tuleneb, et kannatanu pöördus arsti poole 6.09.2023. Samas tuleneb kannatanu ja

rea tunnistajate ütlustest, et kannatanu kohtus mitmete inimestega 3.09.2023

hommikupoolikul.

Kannatanu ütluste kohaselt 3.09.2023 hommikul kella 10 paiku läks ta koos abikaasaga O.M

ja M.K juurde. Seal oli M.W ning kutsuti ka O.K. A.F näitas teistele 2.09.2023 õhtul

toimunu videot. Silmaga seoses teistele midagi ei kurtnud, kuna ei osanud seda A.Zutsu

rünnakuga seostada.

Tunnistaja M.W ütluste kohaselt 3.09.2023 kella 9-10 paiku näitas A.F oma naabri O.M-i

juures talle ja teistele naabritele eelmisel õhtul tehtud salvestusi. A.F silmast midagi ei

rääkinud. Mingeid vigastusi M.W kannatanu juures tähele ei pannud.

8 (22)

Tunnistaja O.M ütluste kohaselt (tl 85 pöördel-86) tuli 2023.aasta septembris ühel pühapäeval

A.F tema poole, näitas videot ja tundis muret, et A.Zuts on ära keeranud. O.M pool olid ka

A.F-i abikaasa, M.K JA F nimeline isik (O.K). Koos tarbiti alkoholi. A.F millegi üle ei

kurtnud ja mingeid vigastusi tal O.M tähele ei pannud.

M.K ütluste kohaselt (tl 86-86 pöördel) tuli 2023. septembris ühel hommikul O.M õuele A.F

oma naisega ja M.W. Nad rääkisid öösel juhtunust ja näitasid videot. Hiljem tuli veel F hüütav

isik. Tarbiti alkoholi. A.F tervise üle ei kurtnud ja mingeid vigastusi tal M.K tähele ei pannud.

Tunnistaja O.K ütluste kohaselt (tl 86 pöördel-87) kutsus 3.09.2023 hommikul M.W teda

O.M poole. Seal olid veel A.F-i naine, O.M ja M. Võeti napsu. A.F näitas videot. Saarel oli

mingi intsident olnud. A.F tervise üle ei kurtnud ja mingeid vigastusi O.K A.F-il ei näinud.

Seega kannatanu ja tunnistajate kattuvad ütlused tõendavad, et 3.09.2023 hommikul

kannatanu tervise üle ei kurtnud ning keegi ei näinud ka kannatanul mingeid vigastusi.

Kuigi vahetult peale 2.09.2023 XXXl saarel juhtunut kannatanu oma tuttavatele tervise üle ei

kurtnud ja pöördus arsti poole mõned päevad hiljem, loeb kohus kannatanu ütluste ning

eksperdiarvamusega tõendatuks, et kannatanul kindlaks tehtud vasaku silma vigastuse

põhjuseks olid 2.09.2023 õhtul saadud löögid pea sh näo ja vasaku silma piirkonda. Vigastuse

asukoht on kattuv kannatanu ütlustega, kuidas ja kuhu piirkonda süüdistatav teda lõi

(korduvalt just vasaku silma piirkonda). Ekspert on kinnitanud, et kannatanu vigastus (vasaku

silma reetina rebend ja irdumine) võisid tekkida tömbi vägivallaga – 2.09.2023

löögist/löökidest kõva tömbi esemega, nt käe, rusika või mõne muu sarnase esemega pea

piirkonda. Ekspertiisiakti põhjendavas on selgitatud, et võrkkest on silmamuna sees asuv kiht,

mis paikneb selle tasapinnal ning millele langenud valguskiirest saab alguse nägemisprotsess.

Võrkkestale kinnitub klaaskeha, mis täidab silmamuna sisemust. Peapiirkonda, eriti silma

lähedusse suunatud löökide ajal toimub klaaskeha vedeliku kokku surumine ning paisumine

(loksumine), mis põhjustab reetina (silma võrkkesta) rebenemise. Ekspertiisiakti põhjendavas

osas on muuhulgas märgitud, et A.F-il on varasemalt teostatud kae operatsioon/id, mille

tegemise aeg ei ole täpselt teada. Samas on ekspert kinnitanud, et A.F-il varasemalt teostatud

kae operatsioone ei ole võimalik seostada 2.09.2023 toimunud trauma tagajärjel saadud

vigastusega.

Kannatanu selgitus, miks ta kohe arsti poole ei pöördunud ja naabritele tervise üle ei kurtnud,

on kohtu arvates eluliselt usutav. Kannatanu kirjelduse kohaselt tundus silmas olevat üksnes

mingi võõrkeha. Käesoleval juhul ei ole kaasnenud löökidega vasaku silma piirkonnas

mingeid luumurde, haavu, midagi ei hakanud veritsema. Seega võiski meditsiinialaseid

eriteadmisi mitteomavale kannatanule esialgu tunduda, et midagi tõsist pole silmaga juhtunud.

Kannatanul väliste silmnähtavate vägivallatunnuste (mõni haav, hematoom vms) puudumisega

on seletatav, et miks keegi tunnistajatest 3.09.2023 hommikul kannatanu juures mingeid

vigastusi ei näinud. Silmasisest vigastust ei saanudki kõrvalseisjad näha. Asjaolu, et välised

nähtavad vigastused kannatanul 3.09.2023 hommikul puudusid, ei välista kohtu arvates

iseenesest, et silmavigastus oli tekkinud A.Zutsu löögist või löökidest. Silm on väga õrn elund

ja selle vigastamine ei eeldagi nii tugevat lööki, millega kaasneks mingi väline vigastus.

Eksperdiarvamus tõendab, et A.F-il esinev kehavigastus ei ole eluohtlik, kuid kehavigastus

järgnenud tüsistustega põhjustab pikaajalise tervisekahjustuse kestusega vähemalt 4 kuud.

Ekspertiisiakti kirjeldavas osas on esitatud ülevaade A.F-i ravi käigust, mis seda järeldust

kinnitab. Kannatanu esmane arsti poole pöördumine toimus 6.09.2023. 7.09.2023 toimus

esimene silmaoperatsioon. 26.10.2023 toimus veel üks operatsioon (õli eemaldamine).

12.12.2023 tehti kannatanul kindlaks silmarõhu tõus. Viimane ekspertiisiaktis sisalduv

silmaarsti vastuvõtul käimine on toimunud 30.01.2024, kuid ka siis on kindlaks tehtud

9 (22)

edasipidine raviga jätkamise ja täiendava kontrolli vajadus.

Kohus nendib, et tõendid on vastuolulised, kas 2.09.2023 õhtul XXX saarel sai vigastada

üksnes kannatanu või kasutas kannatanu füüsilist vägivalda A.Zutsu suhtes, kes samuti sai

vigastada.

Süüdistatava ütluste kohaselt sai ta saarel vigastada, kui A.F teda tiigi poole vedas ja vastu

lõkkekive viskas. Koju minna oli üle muru ja seal ta ei kukkunud. Põlvel oli haav, otsaesisel ja

küljel vigastus, selg oli valus. Ta tegi endast pilte, välja arvatud seljast. A.Zutsu vigastusi nägi

ka xxxxxxxxx O.K . Peale seda, kui A.F hakkas raha nõudma, läks ka A.Zuts arsti juurde oma

vigastusi fikseerima.

Tunnistaja O.K ütluste kohaselt 3.09.2023 õhtul koju tulles nägi ta oma naisel kehavigastusi

– peal, seljal ja põlv oli lõhki. O.K tegi pildi A.Zutsu seljast.

Süüdistatav on esitanud foto (tl 42) enda näost, kus on otsmikul parema kulmu kohal näha

marrastust. Samuti on süüdistatav esitanud fotod keha erinevatest piirkondadest (tl 43-45), kus

on näha seljal nahamarrastusi ja veel mingil kehaosal (sarnanev põlvele) haava. Haigusloo

epikriis AS-st Lõuna-Eesti Haigla tõendab, et A.Zuts pöördus EMO-sse 8.09.203 kella 16.33

ajal vigastuse fikseerimiseks seoses 5 päeva tagasi toimunud füüsilise ründega naabri poolt

kodu läheduses. A.Zutsul on kindlaks tehtud järgmised ilma aktiivse veritsuseta koorikuga

kaetud vigastused: otsmikul parema kulmukaare 3x2 cm pindmine nahamarrastus, parema

põlveliigese eespinnal 0,5x3 cm pindmine nahamarrastus, paremal puusal 1x2cm pindmine

nahamarrastus, vasakul alaseljal umbes 4x6 cm pindmised nahamarrastused triipudena.

Süüdistatava esitatud fotodel ei ole nende tegemise kuupäeva. Fotodel olevad vigastused on

sarnased 8.09.2023 arstliku läbivaatuse käigus kindlaks tehtud vigastustega. Kuna vigastused

on koorikuga, pole tegemist äsja saadud vigastustega, vaid need võivad olla tekkinud mõni

päev varem. Tunnistaja O.K kinnitusel nägi ta A.Zutsu vigastusi 3.09.2023 õhtul. Asjaolud, et

tunnistaja nägi süüdistatava vigastusi 3.09.2023 õhtul ja ka arstliku läbivaatuse käigus

kindlaks tehtu viitab mõnepäevastele vigastustele, annavad alust järeldusele, et süüdistav võis

vigastada saada ajavahemikul 2.09.2023 õhtu kuni 3.09.2024 õhtu. Süüdistatav on arstliku

läbivaatuse käigus avaldanud, et teda ründas naaber. Kattuvus arstliku läbivaatuse käigus ja

kohtuistungil avaldatu vahel suurendab süüdistatava ütluste usaldusväärsust asjaolu osas,

kuidas ta ise vigastada sai.

Kannatanu ega tunnistaja M.W pole kinnitanud süüdistatava ütlusi, et kannatanu üritas

süüdistatavat vedada tiigi äärde ja viskas vastu lõkke äärekivisid. Samas on tunnistaja M.W

siiski kinnitanud süüdistatava väidet, et kannatanul oli süüdistatavaga juttu ujuma minekust.

Süüdistava ütluste kohaselt kaasnes ujuma mineku jutt tema tiigi äärde vedamisega kannatanu

poolt. Osaline kattuvus süüdistatava ja tunnistaja M.W ütlustes (et kannatanu rääkis midagi

süüdistatava ujuma minekust), viitab kohtu arvates asjaolule, et saarel juhtus siiski veel

midagi, millest tunnistaja M.W ja kannatanu A.F ei ole mingil põhjusel soovinud

kohtuistungil rääkida.

Kuigi on alust arvata, et kannatanu ja tunnistaja M.W on jätnud osa 2.09.2023 XXX saarel

süüdistatavaga juhtunust rääkimata, ei muuda see ebausaldusväärseks nende ütlusi asjaolude

osas, mis puudutavad süüdistatava ründavat (sh nii verbaalselt kui füüsiliselt) käitumist

kannatanu suhtes. Selles osas kinnitavad tunnistaja M.W ja kannatanu ütlusi ka videofailid

„1.mp4“ ja „2.mp4“. Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt on võimalik olukord,

kus isiku ütlused loetakse osaliselt usaldusväärseks ning neile tuginetakse kohtuotsuse

tegemisel, ülejäänud ütluste osa jäetakse aga tõendikogumist välja nendes esinevate

diametraalsete vastuolude tõttu (RKKKo 3-1-1-131-13, p 14). Kuigi Riigikohtu viidatud

10 (22)

seisukoht on antud seoses lahknevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud

ütluste vahel, on maakohtu arvates sama põhimõtte kohaldatav ka käesoleval juhul.

Isegi kui lähtuda süüdistatava väidetust, et 2.09.2023 õhtul XXX saarel kasutas ka kannatanu

ise füüsilist vägivalda süüdistava suhtes, mille tagajärjel sai viimane tervisekahjustusi, ei

muuda see olematuks asjaolu, et eelnevalt oli süüdistatav rünnanud ja löönud kannatanut.

Samuti ei muuda see süüdistatava käitumisele antavat õiguslikku hinnangut. Süüdistatava

enda ütlustest tulenevalt toimus väidetav tiigi poole vedamine ja tema vastu lõkkekive

viskamine pärast seda kui meeste vahel kätega vehkimine oli ära olnud, sest peale kivide

vastu kukkumist läks süüdistatav otsejoones ära koju. Seega saab süüdistuses kirjeldatut

(mida süüdistatav tegi kannatanu suhtes) ning süüdistatava kirjeldatut (mida kannatanu

väidetavalt tegi tema suhtes) vaadelda kahe erineva sel õhtul aset leidnud juhtumina, mida

saab ka eraldi hinnata. Tulenevalt süüdistuse sisust (A.Zutsu süüdistatakse A.F-i löömises ja

viimasele valu ning tervisekahjustuse tekitamises) on kohtu ülesanne tuvastada süüteo

koosseis ja anda õiguslik hinnang A.Zutsu toimepandule.

Kohtuistungil püüdis kaitsja kannatanu usaldusväärsust seada kahtluse alla seoses asjaoluga,

et kannatanu andis vastuolulisi vastused seoses rahalise hüvituse nõudmisega süüdistatavalt.

Kannatanu kohtuistungil esmalt eitas, et ta ise või tema abikaasa oleks 2023.aasta septembris

nõudnud A.Zutsult seoses 2.09.2023 saarel juhtunuga rahalist hüvitist. Samas kannatanu

kinnitas, et O.K käis peale kannatanu operatsiooni talle raha (500 eurot) pakkumas, mille

vastuvõtmisest A.F keeldus, kuna ei pidanud summat kohaseks. Ise ta otsest summat ei

öelnud.

Kaitsja taotlusel ja KrMS § 289 lg 3 alusel avaldati kohtuistungil kohtueelse menetluse käigus

kannatanu poolt politseile üle antud kirjavahetuses sisaldunud kirja pealkirjaga „Aivi Zuts.

Hetke olukorra kokkuvõte 8.09.2023.“ järgmise sisuga lõik: „Sooviks teiepoolset pakkumist,

kuidas sellele teemale ja tekitatud moraalsele, minu ja minu pere korduv mõnitamine ning

materiaalsele, saamata jääv ühe kuu palk, ravimid, arsti visiidi Tartusse, kahjule hüvitist

saada“.

Kannatanu ütluste kohaselt on tegemist tema abikaasa kirjutatud kirjaga, mida ta ise

mäletanud. Kirjas on selgitus, kuid kannatanu arvates kirjas nõuet ei sisaldu.

Kaitsja taotlusel ja KrMS § 289 lg 1 alusel avaldati kohtuistungil kohtueelse menetluse

käigus kannatanu 12.09.2023 antud ütlused: „Meiepoolne ettepanek oli, et Aivi hüvitab mulle

ravikulud, ravile käimisega seotud kulud ja töölt eemal oldud aja eest minu töötasu. Meie

ettepanek oli, et kui kahjud hüvitatakse, siis ei pöördu meie politsei poole.“

Kannatanu ütluste kohaselt võis ta sellel hetkel, kui O.K käis raha pakkumas, tõesti öelda, et

kui kulud hüvitatakse, siis politsei poole ei pöördu, kuid täpsemalt ta ei mäleta.

Kohtu hinnangul on kannatanu kohtuistungi käigus lõpuks ka ise sisuliselt siiski kinnitanud,

et 2023.aasta septembri alguses toimus tema ja A.Zutsu perede vahel suhtlus kannatanuga

2.09.2023 saarel juhtunu rahalise hüvitamise teemal, kuid kokkuleppele ei jõutud. Kohus

leiab, et ainuüksi asjaolu, et kannatanu ise või oma abikaasa vahendusel soovis 2023.aasta

septembris saada süüdistatavalt rahalist hüvitist ja soovib seda jätkuvalt (esitades tsiviilhagi,

millel kohus peatub põhjalikumalt edaspidi), ei muuda ebausaldusväärseks kannatanu ütlusi

2.09.2023 temaga juhtunu osas. Nagu kohus eespool tuvastas, on asjas peale kannatanu ütluste

ka muid tõendeid, mis kinnitavad, kuidas A.Zuts 2.09.2023 õhtul kannatanut nii verbaalselt

kui füüsiliselt ründas.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et A.Zuts 2.09.2023 õhtul

XXX XXX külas asuvas bangalos A.F-iga tülitsedes ründas püsti seistes ja kätega vehkides

korduvalt istuvat A.Fa ning lõi tahtlikult vähemalt 2-3 korral nii lahtise käe kui rusikaga

11 (22)

istuvale A.F-ile pea sh näo ja vasaku silma piirkonda. Löökidega tekitas A.Zuts A.F-ile valu

ja vähemalt 4 kuud kestva tervisekahjustuse vasaku silma võrkkesta rebendi ja irdumise ning

operatsioonide järgselt silma siserõhu tõusu näol. Süüdistatav lõi kannatanut pea sh näo

piirkonda. Näo piirkonnas asuvad silmad, mis on õrnad elundid. Et selliste löökide puhul

tunneb teine inimene vähemalt valu või võib tekkida silmavigastus, saab pidada võimalikuks

ka objektiivse kõrvalseisja seisukohalt. Seega on saabunud tagajärg süüdistatavale

objektiivselt omistatav.

Süüdistatav on täitnud talle etteheidetava kuriteo objektiivse koosseisu – süüdistatava löökide

tagajärjel tekkis kannatanul vigastus, mis põhjustas vähemalt neli kuud kestva

tervisekahjustuse. Küll aga ei ole kohtu arvates täidetud KarS § 118 lg 1 subjektiivne

koosseis, mis eeldab teo puhul tahtluse ja tagajärje puhul vähemalt ettevaatamatuse

tuvastamist (RKKKo 3-1-1-46-15, p 10). Tahtluse tuvastamiseks peavad esinema selle

intellektuaalne element ehk koosseisupäraste asjaolude teadmine ja voluntatiivne element ehk

koosseisupäraste asjaolude tahtmine. Tagajärje ettenägemine ehk tagajärje saabumise

võimalikuks pidamine on kaudse tahtluse intellektuaalne element.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et KarS § 118 lg 1 p-de 1-7 järgi saab karistada üksnes

sellist raske tagajärje põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule

tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (KarS § 121 lg 1 alt 1) vastav tagajärg. Viimase aja

praktikas on rõhutatud sedagi, et tervisekahjustuse tekitamine KarS § 118 lg 1 tähenduses

peab vastama täiendavatele tingimustele. Nimelt on oluline, et toimepanija tahtlus hõlmaks

just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis KarS § 118 lg-s 1 sätestatud

enamohtliku tagajärje saabumiseni. Vaid siis avaldub isiku teos selline ebaõigussisu, mis

õigustab võrreldes KarS §-de 117 ja 119 koosseisudega oluliselt raskemat karistust ettenägeva

sätte, s.o KarS § 118 kohaldamist. (RKKKo nr 1-17-5883, p 9; RKKKo 1-17-105/35 p-d 10-

12 koos viidetega; RKKKo 1-16-6512/64, p 8).

Seega peaks süüdistatavale etteheidetava teo kvalifitseerimiseks KarS § 118 lg 1 p 2 järgi

tuvastama, et tema tahtlus ulatus sellise tervisekahjustuse tekitamiseni, mis põhjustas

kannatanu enam kui 4 kuu kestva tervisekahjustuse s.o vasaku silma võrkkesta rebendi ja

irdumise ning operatsioonide järgselt silma siserõhu tõusu. Tahtluse olemasolu hindamisel

tuleb muuhulgas arvestada teo välise avaldumisega, sh löögi suuna, sellesse rakendatud jõu,

löögijälgede olemasolu või puudumisega jne. Kuigi kohtupraktikas on üldtunnustatult loetud

pea nn elutähtsaks piirkonnaks, ei tähenda see vältimatult, et iga rusikalöök pähe oleks oma

väliselt avalduva ohtlikkuse astme poolest selline, et saaks n-ö automaatselt jaatada

tagajärjena saabuva tervisekahjustuse põhjustamise tahtlikkust. (RKKKo nr 1-17-105/35, p

15).

Süüdistatava kinnitusel on tema pikkus 1,70 m ja kaal alla 60 kg, mis kohtuistungil nähtu

kohaselt ka nii võib olla. Seega on süüdistatav üsna kõhn naisterahvas, kes oli 2023.aasta

septembris 60-aastane. Süüdistatava näol pole ilmselgelt tegemist inimesega, kelle

treenitusest või kehaehitusest tulenevalt oleks tema löökide täpsus ja jõud eriliselt ohtlik.

Nagu kohus eespool tuvastas, on süüdistatava parem õlaliiges opereeritud, mis samuti annab

alust arvata, et tema parema käe löök ei saa väga tugev olla. Kannatanu näos pole olnud

silmnähtavaid löömisele iseloomulikke jälgi nagu tavapäraselt näkku löömisega kaasnevad

(paistetus, verevalum vms), rääkimata silma piirkonnas olevatest luumurdudest. Seega ei ole

süüdistatava löök või löögid silma piirkonda olnud tugevad. Süüdistatavat takistas kannatanu

ründamisel ka aegajalt tunnistaja M.W. Seega ei saanud süüdistatav alati vabalt ja vahetult

kannatanut rünnata, vaid pidi lööke tegema kaugemalt ja löömiseks ebamugavamas asendis.

Kannatanu kohtuistungil avaldatust tuleneb, et vasaku silma piirkonda tabas teda kaks

12 (22)

süüdistatava tehtud lööki, kuid ta ei oska öelda, milline hoop täpselt silmavigastuse tekitas.

Seega olemasolevad tõendid ei võimalda täpselt tuvastada, millised ja mis positsioonilt tehtud

A.Zutsu löögid põhjustasid kannatanu vasaku silma vigastuse. Kannatanu silmas olev vigastus

oli kõrvalseisjale nähtamatu ning selle olemasolust ja tõsidusest ei saanud sündmuskohal ega

järgneval päeval aru isegi kannatanu. Kohus leiab, et sellises olukorras ei ole piisavat alust

jaatada süüdistatava kaudset tahtlust tekitada kannatanule just raske silmavigastus s.o vasaku

silma võrkkesta rebend ja irdumine ja ning operatsioonide järgselt silma siserõhu tõus.

Kohus leiab, et süüdistataval oli küll tahtlus kannatanule kätega lüües talle valu põhjustada,

kuid puudus tervisekahjustuse tekitamise suhtes kaudse tahtluse intellektuaalne element, mis

välistab süüdistatava vastutusele võtmise KarS § 118 lg 1 p 2 järgi.

Kohtu arvates täitis süüdistatav kannatanut korduvalt käega pea piirkonda ja näkku lüües KarS

§ 121 lg 1 koosseisu, kuna löökidega põhjustas süüdistatav kannatanule valu. Kohtu arvates

valu põhjustamist pidas süüdistatav võimalikuks ja möönis seda. Olukorras, kus süüdistatava

tahtlus kannatanu löömisel ei hõlmanud silmavigastuse põhjustamist, tuleb kõne alla tema

vastutus KarS § 121 ja ettevaatamatusest toimepandud tagajärje järgi kvalifitseeritava kuriteo

ehk antud juhul KarS § 119 järgi ideaalkogumis (vt RKKKo nr 1-17-105, p-d 12, 15). Raske

silmavigastuse tekitas süüdistatav ettevaatamatusest. Süüdistatav oli kannatanule raske

silmavigastuse tekitamise osas hooletu KarS § 18 lg 3 mõttes, sest sellist tagajärge ei pidanud

ta isegi mitte võimalikuks. Samas hoolsuskohustust järgides ehk jättes kannatanu tervise

kahjustamata, olnuks see tagajärg tema jaoks siiski ettenähtav. Teise inimese tervise suhtes

hoolas inimene kas ei lööks teist inimest üldse või vähemasti lööks teda nii, et raske vigastuse

saabumine on välistatud (nt suunaks löögi mujale kui õrnadeks organiteks olevate silmade

piirkonda).

A.Zutsu süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

Kohus kvalifitseerib A.Zutsu toimepandu KarS §-de 121 lg 1 ja 119 lg 1 järgi.

Otsuse põhjendused karistuse mõistmise osas

Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuse mõistmisel loeb kohus A.Zutsu süüd keskmiseks. A.Zuts pole kannatanu ründamisel

piirdunud ühe löögiga. Nagu kohus eespool tuvastas, ründas süüdistatav kannatanut 2.09.2023

XXX saarel korduvalt ja lõi kannatanut vähemalt 2-3 korda. Süüd suurendab ka asjaolu, et

A.Zuts on realiseerinud kaks süüteokoosseisu. Samas pole tegemist märkimisväärselt jõhkra

peksmisega. Nagu kohus eespool tuvastas, puudusid kannatanul igasugused välised vägivalla

tunnused. Raske tervisekahjustus võib seisneda palju raskemates seisundites kui käesoleval

juhul kannatanul tekkis.

A.Zutsu karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatava kinnitusel on

ta oma käitumise pärast kannatanu ees vabandanud. Ka kohtuistungil süüdistatav tunnistas, et

tema käitumine ei olnud ilus, kuid süüdistatav pidas silmas üksnes sõnadega kannatanule

haiget tegemist. Kuna süüdistatav kannatanu kätega löömist ja viimasele tervisekahjustuse

tekitamist pole tunnistanud, ei saa kohtu arvates rääkida karistust kergendava asjaoluna süü

puhtsüdamlikust kahetsusest.

13 (22)

Karistusregistri teatis (tl 33) kinnitab, et A.Zuts on karistamata isik.

Kuna A.Zutsu toimepandu puhul on tegemist süütegude ideaalkogumiga, tuleb karistus mõista

KarS § 63 lg 1 alusel. KarS §-de 121 lg 1 ja 119 lg 1 sanktsioonid on ühesugused ning

mõlemad näevad ette lisaks vangistusele ka kergemaliigilise karistuse s.o rahalise karistuse.

Vaatamata asjaolule, et A.Zuts on karistamata isik, peab kohus siiski põhjendatuks tema

karistamist vangistusega. A.Zuts on hukka mõistnud oma käitumise osas, et kannatanuga tüli

noris ja viimast verbaalselt ründas. Samas on süüdistatav kategooriliselt eitanud kannatanu

füüsilist ründamist, mistõttu kohus leiab, et kuni käesoleva ajani pole süüdistatav täiel määral

aru saanud oma käitumise lubamatusest. Süüdistatava arusaama enda teo tähendusest ning ka

tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul kohtu arvates

tagada vaid vangistus. Kohus peab vajalikuks A.Zutsu karistada vangistusega, kuid süü

suurust arvestades võib see olla sanktsiooni keskmises määras.

Süüdistatava senise elukäigu valguses (on varem karistamata isik) on alust arvata, et ta ei jätka

edaspidi kuritegude toimepanemist. Seetõttu võib A.Zutsule mõistetava karistuse jätta

tingimisi täitmisele pööramata KarS § 73 sätete alusel.

Otsuse põhjendused tsiviilhagi osas

Kannatanu A.F on 1.07.2024 esitanud prokuratuurile VÕS § 1043 alusel tsiviilhagi (tl 3-3

pöördel) süüdistatava A.Zutsu vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju 500 euro ja

mittevaralise kahju 3000 euro nõudes, kokku 3500 euro nõudes. Varaline kahju on tekkinud

seoses ravimite ostmise ja arsti visiitidel käimisega ning moraalne kahju on tekkinud, sest

saadud trauma järgselt oli raskendatud ja häiritud tavapärane toimetulek.

Hagiavalduse kohaselt 2.09.2023 kella 22.00 paiku XXX XXX külas XXX tee 28 XXX ja

XXX vahelisel alal asuvas bangalos, olles alkoholi tarvitanud, lõi A.Zuts 2-3 korral lahtise

käega ja rusikaga tahtlikult ja tugevajõuliselt A.Fa pähe ja vastu vasakut silma. Oma tahtliku

tegevusega põhjustas A.Zuts kannatanu A.F-ile tervisekahjustuse, mis järgnenud tüsistustega

põhjustas pikaajalise tervisekahjustuse kestvusega vähemalt 4 kuud, s.o vasaku silma

võrkkesta rebendi ja irdumise, operatsioonide järgselt tekkis silma siserõhu tõus.

Kohtuistungil jäi kannatanu oma tsiviilhagi juurde.

Süüdistatav ja tema kaitsja vaidlevad tsiviilhagile täies ulatuses vastu. Kuna A.Zuts ennast

süüdi ei tunnista, on põhjendamatu ka kannatanu poolt esitatud hagi. Lisaks on kannatanu

varaline nõue tõendamata. Mittevaralise kahju on kindlustusandja kannatanule hüvitanud.

Kohus leiab, et kannatanu tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise

eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane

eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu

tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud,

kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja

14 (22)

tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. VÕS § 128 lg 1 sätestab

hüvitatava kahju liigid. Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS §

128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara

väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus,

ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas

kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 128 lg 5

kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning

kannatusi. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse

tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au

teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule

mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt

mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju

tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 136 lg 1 järgi

kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt

kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena.

Järelikult peab kohus tuvastama, kas isikule on kahju tekitatud, kas kahju on õigusvastane, kas

kahju on tekitanud süüdistatav ja kas esineb põhjuslik seos süüdistatava teo ja tekkinud kahju

vahel.

Kohus leiab, et esineb VÕS §-s 1043 sätestatud kahju hüvitamise alus. Nagu kohus eespool

tuvastas (otsuse põhjendused süüdistuse osas), põhjustas süüdistatav ettevaatamatusest

kannatanule tervisekahjustuse, kui ta 2.09.2023 õhtul

XXX XXX külas asuvas bangalos lõi A.Fa tahtlikult vähemalt 2–3 korral nii lahtise käe kui

rusikaga pea sh näo ja vasaku silma piirkonda. A.Zutsu löökide tagajärjel tekkis kannatanul

vähemalt 4 kuud kestev tervisekahjustus vasaku silma võrkkesta rebendi ja irdumise ning

operatsioonide järgselt silma siserõhu tõusu näol. Seega on A.Zuts toime pannud VÕS § 1045

lg 1 p 2 mõttes õigusvastase teo. Esineb ka põhjuslik seos kahju tekitanud isiku teo ja

kannatanul tekkinud kahju vahel. Kui süüdistatav ei oleks kannatanut löönut, poleks

kannatanul tervisekahjustust, sellega seotud ravikulusid ja transpordikulusid tekkinud.

Süüdistatav ei ole tõendanud VÕS § 1050 lg 1 kohaselt tal süü puudumist kahju tekitamisel.

Kuna süüdistatava löökide tagajärjel sai kannatanu tervisekahjustuse ning tal tekkis varaline

kahju, on kannatanul tulenevalt VÕS § 128 lg-st 3 õigus varalise kahju hüvitamisele, samuti

tulenevalt VÕS § 134 lg-st 2 õigus mittevaralise kahju hüvitamisele.

Kohtuistungil täpsustas kannatanu, et varalise kahju nõudest moodustab transpordikulude

hüvitamise nõue 300 eurot (sh ka parkimine silmakliiniku juures) ja 200 eurot on ravimite

ostmiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõue.

Kannatanu ütluste kohaselt käis ta silma ravimas SA Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliinikus.

Alates 2.09.2023 on kannatanu silmale tehtud kaks operatsiooni – esimene 7.septembril ja

teine operatsioon oli 1,5–2 kuud hiljem. Kannatanu on sõitnud XXX st Tartusse arstide

vastuvõttudele ja operatsioonidele kokku 9–10 korda, sh operatsioonidele kaks korda ning

ühel korral oli erakorraline pöördumine. Kannatanu kodust silmakliinikusse ja tagasi on

umbes 170 km. Sõitudeks kasutas 2021.aasta 2-liitrise bensiinimootoriga sõidukit Toyota

RAV4. Kütusekuluks arvestas 8 liitrit bensiini 100 km kohta ning 1 liitri kütuse hinnaks 1,6

eurot. Kannatanul kütusetšekke alles ei ole.

15 (22)

Ekspertiisiakti kirjeldavast osast nähtub, et kannatanu pöördus 6.09.2023 silmaarsti

vastuvõtule PMA ASi ning kannatanu sai saatekirja silmakliiniku valvearstile. Seejärel

pöördus kannatanu 6.09.2023 SA Tartu Ülikooli Kliinikumi silmaarsti vastuvõtule dr

Voronini suunamisel. Ka järgmised seitse korda (7.09, 11.09., 18.10., 26.10., 30.10.,

12.12.2023, 30.01.2024) on kannatanu käinud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliinikus, sh

7.09. ja 26.10.2023 silmaoperatsioonil. Ekspertiisiakti kirjeldavast osast nähtuvalt viibis

kannatanu silmaarstil viimati 30.01.2024 ning soovitati vastuvõtule ja uuringutele tagasi

pöörduda 3–4 kuu pärast (s.o hiljemalt 2024.aasta mai lõpus). Kohtul puudub alus arvata nagu

poleks kannatanu arsti ettekirjutusi järginud ning peab eluliselt usutavaks, et kannatanu käis

silmaarsti vastuvõtul millalgi ka 2024.aasta kevadel või suve alguses (peale ekspertiisiakti

koostamist 19.04.2024 ja enne hagiavalduse esitamist 1.07.2024). Kohtu hinnangul on

ekspertiisiakti ja kannatanu ütlustega kogumis tõendatud, et kannatanu käis ühel korral, s.o

6.09.2023 silmaarsti vastuvõtul dr Voronini juures PMA AS-is ning üheksal korral

silmaarstide vastuvõttudel ja operatsioonidel SA Tartu Ülikooli silmakliinikus.

Kannatanu ütluste kohaselt seoses vaidlusaluse sündmusega müüs ta oma kodu aadressil XXX

, XXX-i maha ja kolis 2023.aasta oktoobris elama praegusesse elukohta aadressil A.F-i

kinnistu, XXX-i. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütlustes asjaolu osas, millal ta

elukohta vahetas.

Arvestades süüdistatava elukohti ravi perioodil (xxxx maakonnas) ja silmakliiniku asukohta

(Tartu linnas), ei saanud kannatanu silmakliinikusse minna jalgsi, vaid pidi silmaarsti

vastuvõttudele ja operatsioonidele sõitma mingisuguse transpordiga. Kohus loeb kannatanu

ütlustega tõendatuks, et kannatanu sõitis silmakliinikusse oma autoga. Kuna on tõendatud, et

kannatanu käis silmaoperatsioonide ja raviga seoses korduvalt silmakliinikus ning kannatanu

elukoht ei asu silmakliiniku lähedal, vaid teises maakonnas, on kannatanul transpordikulude

tekkimine ka eluliselt usutav. Et mootorsõiduk vajab liikumiseks kütuse tankimist, on üldiselt

teadaolev asjaolu. Et SA Tartu Ülikooli Kliinikum juures on parkimine tasuline, on samuti

üldiselt teadaolev asjaolu (millel peatub kohus põhjalikumalt veel edaspidi). Seetõttu ei pea

kohus põhjendatuks jätta kannatanu transpordikulud hüvitama ainuüksi põhjusel, et tal pole

kütusetšekke ja parkimistasu kviitungeid kohtule esitada.

Internetis on avalikult kättesaadav PMA AS veebileht https://pma.ee/team-member/dr-jan-

voronin/, millelt nähtub, et dr J.Voronin töötab silmaarstina XXXX kliinikus. Kuna see teave

on igaühele ligipääsetav ja pärineb usaldusväärsest allikast, peab kohus võimalikuks tugineda

viidatud teabele KrMS § 60 lg 3 alusel (RKKKo 3-1-1-28-12, p 8.2). Kohtu arvates on

ekspertiisiakti ja PMA AS veebilehe andmetega kogumis usaldusväärselt tõendatud, et

kannatanu pöördus 6.09.2023 silmakaebustega esmalt PMA ASi XXX kliinikkuse dr Voronini

vastuvõtule, kes suunas ta edasi erakorralisele vastuvõtule SA Tartu Ülikooli Kliinikumi

silmakliinikusse. Seega pärast XXX kliinikus silmaarsti juures käimist sõitis kannatanu edasi

Tartusse SA Tartu Ülikooli silmakliiniku valvearsti vastuvõtule. Kuna XXXX asuv kliinik jäi

nö tee peale, arvestab kohus 6.09.2023 silmaarstide vastuvõttudel käimise eest sõidukulu ühel

korral edasi-tagasi sõidu (kannatanu kodust silmakliinikkuse ja tagasi) eest. Kuna kannatanu

käis Tartus silmakliinikus kokku üheksa korda, on põhjendatud hüvitada kannatanule

sõidukulu üheksa korra eest.

Kohus loeb kannatanu ütlustega tõendatuks, et kannatanu sõitis Tartusse silmakliinikkuse

enda sõiduautoga Toyota RAV4 (2021.aasta), mis on 2-liitrise bensiinimootoriga. Kannatanu

ütluste kohaselt kulus 100 km kohta 8 liitrit bensiini maksumusega 1,6 eurot 1 liiter.

Arvestades sõitudeks kasutatud sõiduautot, loeb kohus mõistlikuks kütusekuluks 8 liitrit

16 (22)

bensiini 100 km kohta. Kohtu arvates ka kütusehinda 1,6 eurot liitri bensiini kohta võib

mõistlikuks pidada, sest üldiselt teadaolevalt on ühe liitri bensiini hind viimase aasta jooksul

sellisesse hinnaklassi jäänud.

Kohus eespool tuvastas, et kannatanu on sõitnud Tartusse silmakliinikusse kahest erinevast

elukohast. Hindamaks kannatanu sõidukulu põhjendatust on oluline kindlaks teha, millise

vahemaa kannatanu sõitudeks läbis, sh mitu sõitu tegi kannatanu eelmisest ja mitu sõitu

praegusest elukohast. Ekspertiisiakti kirjeldavast osast nähtub, et kannatanu käis silmaarstide

vastuvõttudel ja operatsioonidel kuni 2023.aasta septembri lõpuni kolmel erineval kuupäeval.

Kuna kannatanu vahetas elukohta 2023.aasta oktoobris, siis järelikult kolme esimese sõidu

ajal elas kannatanu XXX teel ning ülejäänud kuue sõidu ajal elas kannatanu oma praeguses

elukohas XXX külas.

Internetis on avalikult kättesaadav kaardirakendus Google maps (google.com/maps), mille

andmetest nähtuvalt on XXXlt SA Tartu Ülikooli Kliinikumi, sh silmakliiniku juurde maad ca

76 km (edasi-tagasi 152 km) ja XXXlt ca 78 km (edasi-tagasi 156 km). Kohus peab

kaardirakenduse andmeid usaldusväärseteks. Kohtu arvates on kannatanu avaldatu, et tema

kodust silmakliinikusse ja tagasi on umbes 170 km, veidi liialdatud. Kohtu hinnangul,

arvestades kannatanu elukohti silmakliinikumis käimise ajal, läbis kannatanu silmakliinikusse

edasi-tagasi sõitmiseks 1392 km (152 km x 3 + 156 km x 6). Arvestades, et iga läbitud 100

km kohta kulus 8 liitrit bensiini maksumusega 1,6 eurot liitri kohta, on kannatanul kulunud

kütuse peale kokku 178,18 eurot (1392 km : 100 km x 8 l x 1,6 eurot).

Kannatanu ütluste kohaselt hõlmab transpordikulu hüvitamise nõue ka parkimistasu, sest

silmakliiniku ümbruses on parkimine tasuline. Parkimise maksumust ei ole kannatanu osanud

öelda. Päris ukse ette kannatanu ei parkinud, vaid parkis parkimismaja lähedale. Parkimise

eest tasus kannatanu mobiilimaksega (parkimise alustamiseks saatis sõnumi).

Silmakontrollides käimise peale kulus umbes tund.

Internetis on avalikult kättesaadav SA Tartu Ülikooli Kliinikumi veebileht

https://www.kliinikum.ee/patsiendile/parkimine/, millelt on leitav info parkimiskorralduse ja

parkimistasu kohta (kehtib alates 1.07.2024). Praegu kehtiva hinnakirja kohaselt on enamikes

parkimistsoonides 30 minuti maksumus 0,75 eurot, s.o 1 tunni maksumus on 1,50 eurot.

Kannatanu nõuab parkimistasu eest hüvitist perioodi eest september 2023 (mil toimus esimene

visiit) – 1.07.2024 (hagiavalduse esitamiseni), kuid sel perioodil kehtinud hinnakiri ei ole

kliinikumi veebilehelt kättesaadav. Kohtu arvates võib kannatanule parkimistasu hüvitada

praegu kehtiva hinnakirja alusel. Üldiselt teadaolevalt on SA Tartu Ülikooli Kliinikumi

ümbruses olnud parkimine tasuline juba aastaid. Kuna parkimistasud tõusevad pigem

aeglaselt, ei saanud kohtu arvates ka varem kehtiva hinnakirja alusel olla parkimistasu palju

väiksem. Praegu kehtiva hinnakirja järgi on osades tsoonides parkimise algusaja fikseerimisel

parkimiskellaga osa parkimisaega tasuta. Kannatanu ütluste kohaselt saatis ta parkimise

alustamiseks sõnumi. Kohtul pole alust kannatanu avaldatus kahelda. Seega algas

parkimiskoha eest tasu arvestus koheselt pärast parkimist. Kohus on eespool tuvastanud, et

kannatanu käis silmakliinikus üheksa korda, mistõttu on põhjendatud hüvitada kannatanule

parkimistasu üheksa korra eest.

Kannatanu ütluste kohaselt kulus tal silmakontrollides käimise peale umbes üks tund.

Silmaoperatsioonidele kulunud aega ei ole kannatanu kohtuistungil täpsustanud, mistõttu saab

operatsioonidel käimisega seoses hüvitada parkimistasu samuti ühe tunni eest. Kohtu arvates

saab kannatanu ütluste ja parkimise hinnakirja alusel kogumis lugeda tõendatuks, et kannatanu

17 (22)

on silmakliinikus käimisega seoses tasunud parkimise eest kokku 13,50 eurot (9 x 1,5 eurot).

Seega leiab kohus, et kannatanu transpordikulude hüvitamise nõue on põhjendatud summas

191,68 eurot, millest 178,18 eurot on kütusekulu ning 13,50 eurot on parkimistasu, ning see

tuleb süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõista.

Kannatanu ütluste kohaselt kulub tal silmavigastusega seotud ravimite peale ühes kuus kokku

62 eurot, millest 12 eurot kulub ühe ravimi peale ja 50 eurot kuulub teise ravimi peale.

Tegemist on silmatilkadega, mida ta tarvitab alates 2023.aasta septembrist. Kannatanu ei ole

esitanud kohtule ravimite ostmist tõendavaid kviitungeid. Kannatanu on esitanud kohtule

väljatrüki Terviseportaalist temale arsti poolt kirjutatud ravimite ja nende väljaostmise kohta

ajavahemikul 6.10.2023 – 6.07.2024 (tl 49-51) ning 31.10.2024 väljatrükid ravimite

maksumusest apteekide veebilehtedelt (tl 52-54).

Terviseportaali väljatrükist nähtub, et arst on kannatanule välja kirjutanud ning kannatanu on

korduvalt välja ostnud järgmisi silmade raviks (glaukoom, klaaskeha haigusseisundid)

mõeldud ravimeid: Diacarb kahel korral, Cosopt seitsmel korral, Oftan Dexa-Chlora kahel

korral, Taflotan neljal korral. Kannatanu ütluste kohaselt on ühe retsepti peal olnud mitu

ravimit. Et kannatanule on ravi käigus määratud eelnevalt nimetatud ravimeid, nähtub ka

ekspertiisiakti kirjeldavast osast. Väljatrükid ravimite maksumuse kohta apteekide

veebilehtedelt tõendavad, et Taflotan silmatilgad maksavad 48,30 eurot, Oftan Dexa-Chlora

silmatilgad maksavad 3,97 eurot (Haigekassa 50% soodustusega, piirhind 5,45 eurot) ning

Cosopt silmatilgad maksavad 9,25 eurot. Ravimi Diacarb maksumuse kohta ei ole kannatanu

tõendeid esitanud. Kuigi ravimite hinnad veebiapteekides 31.10.2024 seisuga ei tõenda nende

maksumust ravimite ostmise ajal, pole kohtu arvates ravimite hindade suurusjärk viimase

aasta jooksul oluliselt muutunud. Seetõttu võib väljatrükkides märgitud hindadest lähtuda

hindamaks kannatanul tekkinud kulu suurust seoses ravimite ostmisega.

Kannatanu ütluste, Terviseportaali väljatrüki ning väljatrükkidega ravimite maksumusest

veebiapteekides kogumis loeb kohus tõendatuks, et kannatanu on kuni hagi esitamisele

eelnenud ajavahemikul (september 2023 – 1.07.2024) tarvitanud silma raviks ravimeid ning

ravimite ostmise peale on kulunud igakuiselt mitukümmend eurot, s.o kokku isegi suuremas

summas kui on kannatanu nõutud 200 eurot. Kuna kannatanu nõuab 200 euro hüvitamist,

mõistab kohus ravimitega seotud kulude hüvitisena süüdistatavalt välja 200 eurot.

Kannatanu nõuab süüdistatavalt mittevaralise kahju 3000 euro hüvitamist. Riigikohtu

tsiviilkolleegium on 20.06.2013 otsuses asja nr 3-2-1-73-13 p-s 13 märkinud järgmist: „/…/

Kolleegium on selgitanud, et kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal tõendada

ka kahju olemasolu ja selle suurus, siis mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav

nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise

nõude. Küll aga oleneb mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus

kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest

tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. /../ Kolleegium on juhtinud tähelepanu, et

arvestada tuleb erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi

kannatanule, st tema eeldatavat „valu suurust" (vt Riigikohtu 9.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-19-08 p 14), samuti ka hageja võimalikku hooletust ja selle raskust endale

tervisekahjustuse või kehavigastuse ja sellega kahju tekkimises või suurenemises (vt viidatud

tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08 tehtud otsuse p 14). /…/“

Kannatanu ütluste kohaselt on ta mittevaralise kahju hüvitise nõude suuruse puhul arvestanud

18 (22)

nii saamata jäänud töötasu kui hingeliste kannatustega. Pärast kannatanu tekitatud

silmavigastust oli tema igapäevaelu häiritud ja raskendatud, ei saanud teha tavapäraseid

majapidamistöid. Nii esimese kui teise silmaoperatsiooni järgselt pidi olema töölt eemal kuu

aega (kokku 2 kuud). Ta võis küll ringi liikuda, kuid operatsioonide järgselt ei tohtinud teha

füüsilist tööd, raskeid asju tõsta, kummardada ega muud moodi pingutada. Peale esimest

operatsiooni kuni teise operatsioonini ei näinud silmast midagi, kõik oli hägune. Peale teist

operatsiooni nägemine taastus. Esimese operatsiooni järgselt kuni käesoleva ajani peab

tarvitama silmatilku, et silmarõhku kontrolli alla hoida ja et silm ei muutuks häguseks. Silma

on jäänud õli, mida pandi esimese operatsiooni järgselt. Aeg-ajalt käivad mingid täpikesed

silmas ringi, mis häirivad tavaelu. Kord poole aasta järel peab käima silmaga kontrollis. Kui

kõik on korras, lõpeb tilkade panemine ära. Viimati käis kontrollis 1,5–2 kuud tagasi ja siis

pikendati retsepte.

Nagu kohus eespool tuvastas, A.Zuts tekitas kannatanu löömisega viimasele vähemalt 4 kuud

kestva tervisekahjustuse vasaku silma võrkkesta rebendi ja irdumise ning operatsioonide

järgselt silma siserõhu tõusu näol. Kohus on eespool tuvastanud sedagi, et kannatanu vasakut

silma opereeriti kahel korral ning kannatanu on silma raviga seoses pidanud käima mitmeid

kordi silmaarsti vastuvõttudel. Ekspertiisiakti kirjeldavast osast nähtuvalt toimus esimene

silmaoperatsioon üldnarkoosis, millest võib järeldada, et tegemist ei olnud lihtsa

operatsiooniga. Kuna silm on väga õrn elund, loeb kohus kannatanu ütlustega tõendatuks, et

mõlema operatsiooni järgselt pidi kannatanu olema mõnda aega töölt eemal ning tema

igapäevane elu oli häiritud ja raskendatud. Kuigi süüdistatava ütluste kohaselt pärast

kannatanu operatsiooni 1,5–2 nädalat hiljem nägi tema xxxxxxx XXX XX (kus kannatanu

töötab) autot kannatanu õuel, ei lükka see ümber kannatanu väidet, et ta operatsioonide

järgselt kuu aja jooksul oma töökohustusi siiski täita ei saanud. Ka üldiselt teadaolevalt on

igasuguse operatsiooni järgselt vaja taastumiseks aega. Kohus loeb kannatanu ütlustega

tõendatuks, et silm ei ole päris terve veel ka käesoleval ajal, sest kannatanu peab jätkuvalt

tarvitama ravimeid ning kord poolaastas pöörduma silmaarsti vastuvõtule kontrolliks ja

edasise ravi üle otsustamiseks. Seda kannatanu väidet kinnitab ka ekspertiisiakti kirjeldavas

osas märgitu, et edaspidi on vaja kontrollis käia ja soovitav teha uusi uuringuid.

Kannatanu ütluste kohaselt on ta mittevaralise kahju nõude esitamisel arvestanud ka töölt

eemalviibimise tõttu saamata jäänud töötasuga. Samas hagiavalduses ei ole kannatanu oma

nõuet sisustanud saamata jäänud töötasuga, vaid asjaoludega, et trauma järgselt oli

raskendatud ja häiritud tavapärane toimetulek. Kohtu arvates on mõistetav, et osaline

sissetuleku kaotus (mida töövõimetushüvitis ei kata) mõjub hingeliselt rusuvalt ja tekitab

muret perekonna toimetuleku pärast. Seega kaudselt on võimalik ka mittevaralise kahju

suuruse puhul arvestada tervisekahjustusest tingitud töölt eemaloleku ja sissetuleku kaotusega,

ent vaid aspektist, kas ja kuidas see mõjutas kannatanu hingelisi üleelamisi. Saamata jäänud

töötasu nõue ei saa olla mittevaralise kahju nõue ning selgesõnalist saamata jäänud töötasu

nõuet pole kannatanu hagis ega kohtuistungil tegelikult esitanudki.

Riigikohtu analüütiku Marin Sedmani poolt 2020. aastal koostatud kohtupraktika

kordusanalüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018-2020. aastal“

(avalikult

kättesaadav

Riigikohtu

veebilehel

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/10_Mittevaraline_kriminaal.pdf ) nähtub,

et seoses raske tervisekahjustuse tekitamisega (KarS § 118) on väljamõistetud mittevaralise

kahju keskmine hüvitis 4153 eurot ja mediaan 3000 eurot. Sealjuures on just silmavigastuste

puhul (mille tagajärjel kannatanu kaotas ühest silmast nägemise) on hüvitised olnud 15 000

eurot (Harju Maakohtu 20.02.2019 otsus), 3000 eurot (Harju Maakohtu 10.04.2019 otsus),

19 (22)

2000 eurot (Viru Maakohtu 3.04.2019 otsus). Seoses raske tervisekahjustuse tekitamisega

ettevaatamatusest (KarS § 119) on väljamõistetud mittevaralise kahju keskmine hüvitis 11 000

eurot ja mediaan 10 000 eurot. Viimasel juhul on kõrge keskmise ja mediaani tinginud

tööõnnetuse asjades väljamakstud suured hüvitised, mistõttu ei ole võimalik analüüsi

keskmisest hüvitisest ja mediaanist käesoleval juhul lähtuda. Kohtupraktika analüüs KarS §

119 asjades ei sisalda käesoleva kriminaalasjaga sarnaste asjaoludega kohtuotsuseid. Ka võib

nentida, et analüüsides käsitletud kohtupraktikast tuleneb, et hüvitise suurus oleneb sageli

menetluse liigist või kannatanu taotletust, sest kohus ei saa kannatanu taotletust suuremat

hüvitist välja mõista.

Arvestades kannatanul süüdistatava löökide tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse raskusastet

(vasaku silma võrkkesta rebend ja irdumise ning operatsioonide järgselt silma siserõhu tõus)

ja kannatanu seisundit hiljem (kannatanul oli kaks operatsiooni, on pidanud käima mitmeid

kordi silmaarsti vastuvõttudel, ei saanud mõnda aega teha füüsilist pingutust nõudvaid

igapäevatoimetusi ning palgatööd, peab kontrollis käima ja tarvitama ravimeid siiani), ei saa

kannatanu valu ja kannatusi ning tema toimetuleku ja heaolu langust lugeda väga väikeseks.

Seda enam asjaolu valguses, et üldine elatustase võrreldes juba eespool viidatud

kohtupraktika analüüside tegemise ajaga on tõusnud, mida samuti tuleb hüvitise suuruse

määramisel arvestada. Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt mittevaralise kahju

hüvitise suurused peavad vastama ühiskonna heaolu üldisele tasemele, mistõttu võib

väljamõistetud hüvitis ületada mõnevõrra aastatetaguse kohtupraktika analüüsis märgitut

(RKKKo 1-16-5540/42, p 31). Kuna elatustase on käesolevaks ajaks tõusnud, võib teatud

juhtudel praegu KarS § 119 sätete alusel süüdi tunnistamise puhul juba rääkida sarnase

suurusjärguga hüvitistest kui mitmed aastad tagasi KarS § 118 asjades. Samas ei loe kohus

mittevaralise kahju suurust ka nii suureks kui leiab kannatanu ise, kuna raske silmavigastuse

tekitas süüdistatav kannatanule ettevaatamatusest.

Kohtu arvates ei saa tervisekahjustuse tekkes teha mingeid etteheiteid kannatanule.

Ekspertiisiaktis kirjeldatud ravi käik ei viita kuidagi asjaolule, et kannatanu oleks peale

silmavigastuse saamist oma seisundit kuidagi halvendanud. Kannatanu on käinud peale

vigastust regulaarselt arsti vastuvõttudel, kasutab talle ettenähtud ravimeid.

Nagu kohus eespool leidis, pole süüdistatav kannatanu löömist ja viimasele tervisekahjustuse

tekitamist tunnistanud. Seega ei anna süüdistatava suhtumine kannatanusse alust mittevaralise

kahju hüvitist vähendada.

Kohus peab põhjendatuks mittevaralise kahju hüvitiseks 2 500 eurot.

Kannatanu ütluste kohaselt oli tal süüdistatava poolt 2.09.2023 tekitatud silmavigastuse ajal

vabatahtlik õnnetusjuhtumi kindlustus. Kindlustus on talle kahjuhüvitisena hüvitanud 2000

eurot. PZU Kindlustus AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali 5.06.2024 vastusest

nõudekirjale ja kahjujuhtumi nr 1244616 otsusest (tl 24-27) nähtub, et PZU Kindlustus on

kannatanule õnnetusjuhtumikindlustuse tingimuste alusel hüvitanud valuraha 2000 eurot.

Pooled vaidlevad selle üle, kas süüdistatavalt väljamõistetavast mittevaralise kahju hüvitisest

tuleb maha arvata kannatanule õnnetusjuhtumikindlustuse alusel välja makstud hüvitis või

mitte. Kaitsja leiab, et see tuleb maha arvata, kannatanu arvates mitte.

Õigusalases kirjanduses (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2016, P. Varul

jt, § 127 lg 5, komm 4.12.) on leitud, et „Kolmandate isikute maksed, mis tehakse lepingust

20 (22)

või seadusest tuleneva kohustuse alusel (nt ravikindlustushüvitis, kahjustatud isiku poolt

sõlmitud kahjukindlustuse hüvitis) ei kuulu üldjuhul kasuna kahjuhüvitisest mahaarvamisele.

Näiteks ravikindlustuse eesmärk ei ole mitte kahju tekitaja kahju hüvitamise kohustuse

vähendamine, vaid kannatanu abistamine. Sama kehtib kahjustatud isiku enda poolt sõlmitud

kahjukindlustuse kohta. /…/ Isiku surma või talle tervisekahjustuse tekitamise korral ei kuulu

kannatanu poolt sõlmitud elu- või õnnetusjuhtumikindlustusest saadud hüvitised

mahaarvatava kasu hulka.“ Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et süüdistatavalt kannatanu

kasuks väljamõistetavast mittevaralise kahju hüvitisest ei tule maha arvata kannatanule

õnnetusjuhtumikindlustuse alusel välja makstud hüvitist, sest tegemist on kannatanu

vabatahtlikult sõlmitud kahjukindlustusega, mille eesmärk ei ole mitte kahju tekitaja kahju

hüvitamise kohustuse vähendamine, vaid kannatanu abistamine. Seega tuleb süüdistatavalt

kannatanu kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 2 500 eurot.

Kõike eespool öeldut arvesse võttes rahuldab kohus osaliselt kannatanu tsiviilhagi A.Zutsu

vastu VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 127 lg 4, 6, § 128 lg 3, 5, § 134 lg 2, 5 ja § 136 lg 1

alusel. Kohus mõistab A.Zutsult kannatanu kasuks välja varalise kahju hüvitise 391,68 eurot

ning mittevaralise kahju hüvitise 2 500 eurot, kokku 2891,68 eurot.

Otsuse põhjendused menetluskulude osas, muud otsustused

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega KrMS 175 lg 1 p 9

kohaselt kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5

kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 8.12.2023 määruse nr 113 „Töötasu alamäära

kehtestamine“ kohaselt alates 1.01.2024 töötasu alamäär kuus on 820 eurot. Seega sundraha

suurus käesolevas asjas on 1,5 x 820, s.o 1230 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks kohtuarstliku ekspertiisi kulu 155 eurot (tl

155).

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks süüdistatavale riigi õigusabi korras määratud

kaitsjale makstud tasu ja kulud kokku 1883,68 (sh kohtueelses menetluses 579,50 eurot – tl

34-40 ja kohtus 1304,18 eurot – tl 55-60).

KrMS § 180 lg 1 alusel mõistab kohus A.Zutsult kõik menetluskulud (kokku 3268,68 eurot)

riigituludesse välja.

Arvestades menetluskulude suurust, peab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimalikuks määrata

süüdistatavalt riigituludesse väljamõistetavate menetluskulude tasumise ositi pikema aja

jooksul. Süüdistatav kohtuistungil avaldas, et menetluskulude tasumise ühekuuline tähtaeg

pole talle jõukohane, kuna tervislikel põhjustel saab ta vähe töötada.

Kannatanu on taotlenud enda teavitamist A.Zutsu ennetähtaegsest vabastamisest või

kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule.

Seega tuleb seda KrMS § 313 lg 1 p 101 kohaselt otsuse resolutiivosas märkida. Seda

vaatamata asjaolule, et käesoleva kohtuotsusega jääb süüdistatavale mõistetav vangistus

tingimisi täitmisele pööramata. Vangistuse täitmisele pööramine pole välistatud edaspidi kui

A.Zuts peaks katseajal toime panema mõne uue tahtliku kuriteo.

21 (22)

Kohtumenetluse käigus on tõendina asja juurde võetud CD-R kannatanu tehtud

videosalvestistega (tl 32). Kuna see on niikuinii juba toimikus, puudub vajadus salvestiste

asja juurde jätmise kohta otsustuse tegemiseks (RKKKo 1-18-5732/226, p 125).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Rita Kulberg Rahvakohtunikud Riita Serikova ja Ilmar Kesselmann

22 (22)