1-24-5092/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-24-5092

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.10.2024. a Tallinnas

Kriminaalasja number

1-24-5092 (kohtueelses menetluses 24231550825)

Kohtunik

Kristjan Paluteder

Kohtuistungi sekretär

Raivo Seppo

Kriminaalasi

Rainer Ojamaa süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi

lühimenetluses

Prokurör

Maksim Kink

Süüdistatav

RAINER OJAMAA, isikukood: 39305260315; elukoht:

xxx; kodakondsus: xxx; emakeel: xxx keel; haridus: xxx;

töökoht või õppeasutus: xxx

Kriminaalkorras karistamata.

Kehtivaid väärteokaristusi 1.

Tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinnipidamine

02.03.-03.03.2024. a.

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Rainer Ojamaa KarS § 424 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 6

(kuus) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Rainer Ojamaale

karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 02.03.-03.03.2024. a, s.o 2 päeva

karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 3 (kolm) kuud 28

(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

4. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 3 kuud 28 päeva vangistust, ei

pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja

kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

5. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 29.10.2024. a.

6. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta Rainer Ojamaalt mootorsõiduki juhtimise

õigus 3 (kolmeks) kuuks.

Tulenevalt liiklusseaduse §-st 127, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie

tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

7. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Rainer Ojamaalt riigituludesse:

-

sundraha summas 1230 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1230 eurot tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne)

kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt

102,50 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank,

kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300

Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV Pank. Maksekorraldusse

tuleb märkida viitenumber 99924700030713.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu

Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest s.o alates 29.10.2024. a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule

kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates

kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst

on kättesaadav 30 päeva pärast Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatamist, s.o hiljemalt 05.12.2024. a.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Määruskaebus

tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale.

SÜÜDISTUS

Rainer Ojamaad süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 02.03.2024 kella 12.53 ajal

Harjumaal Kose vallas Kose alevikus Ujula tänaval (Hariduse tn 2c vastas) suunaga Kodu

tänava poole mootorsõidukit xxx, registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis

(tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 1,12 mg/l, laiendmääramatus ± 0,10 mg/l, mõõtetulemus

1,02 mg/l).

2 / 8

Sellise tegevusega rikkus Rainer Ojamaa liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning

korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid.

LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes

3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja

maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või

tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas

häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise,

psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.

Seega pani Rainer Ojamaa toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS §

424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

POOLTE SEISUKOHAD

Kohtuistungil jäi prokurör täies mahus esitatud süüdistuse juurde, leides, et tõendamiseseme

asjaolud on selged ning küsimus on karistuse mõistmises. Prokurör palub R. Ojamaa süüdi

tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 6 kuud, millest lühimenetluse

sätete järgi maha arvata 1/3 ning karistuseks jääb vangistus 4 kuud. Karistusaja hulka tuleb

arvata R. Ojamaa kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 2 päeva ja seega jääb karistuseks 3

kuud 28 päeva vangistust. KarS § 73 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata 1

aasta pikkuse katseajaga. Prokurör palub välja mõista R. Ojamaalt sundraha, ajatades selle

tasumise 1 aastaks.

Süüdistatav tunnistas kohtuistungil oma süüd täielikult ja märkis, et süüdistus on talle

arusaadav. Ta oli nõus asja lahendamisega lühimenetluse korras. Ta jäi kohtueelses

menetluses antud ütluste juurde.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud kogutud tõendeid ning

hinnanud neid kogumis, asub seisukohale, et Rainer Ojamaa tegevus on õigesti

kvalifitseeritud ning tema süü talle süüks arvatava kuriteo toimepanemises on täielikult

tõendamist leidnud.

2. Kohtuistungil tunnistas R. Ojamaa ennast esitatud süüdistuses täielikult süüdi, enda

ülekuulamist ta ei taotlenud. Lisaks tema poolt süü tunnistamisele kinnitavad kuriteo

toimepanemist ka asjas kogutud tõendid.

3 / 8

3. Kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et 02.03.2024. a kella 12.53 ajal juhtis Rainer

Ojamaa Harjumaal Kose vallas Kose alevikus Ujula tänaval (Hariduse tn 2c vastas)

suunaga Kodu tänava poole mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles

joobeseisundis. Ühegi asjas kogutud tõendi osas ei tekkinud kohtul küsimust nende

usaldusväärsusest, kõik tõendid on omavahel riimuvad.

4. Kuriteo asjaolud on leidnud kinnitust lisaks süüdistatava poolt kohtuistungil täies mahus

süü tunnistamisega ka tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega. Nimelt on R.

Ojamaa 03.03.2024. a kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistanud kahtlustuses kirjeldatud

teo toimepanemist ning selgitanud, et 01.03.2024. a oli ta sõbra juures, kus tarvitasid

koos alkoholi. Alguses jõid nad paar õlut ja hiljem kaks viskit. Sõbra juurest läks ta ära

kella 02.00-03.00 paiku. Hommikul ärkas ta üles, et minna poodi peaparanduse järele.

Poolel teel sai ta tuttavalt tema auto võtmed, et ta saaks järgmisel päeval sellega tööle

minna. Alguses jalutas maja juurest ära, kuid läks tagasi, kuna mõtles, et mis see väike

ots ikka teeb. Sõitis tanklasse ning tanklapoes nägi, et sinna sõitis politseipatrull. Ta jäi

ootama ja nägi, et patrull sõitis ära. Ta jättis tankla poest ostud tegemata ja otsustas ruttu

koju sõita. Natuke maad eemal Ujula juures seisis sama politseipatrull ja peatas teda.

Veel märkis R. Ojamaa, et rooli istudes sai ta aru, et on joobes, kuid ta ei mõelnud

selgelt. Ta kahetseb puhtsüdamlikult juhtunut (tl 22).

5. Asjaolu, et R. Ojamaa oli 02.03.2024. a mootorsõidukit juhtides joobeseisundis, kinnitab

tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, mille kohaselt kasutati R. Ojamaa

joobeseisundi kindlakstegemiseks 02.03.2024. a kell 13.20 tõenduslikku alkomeetrit

Dräger Alcotest 9510 EE nr ARKM-0086. Alkomeetri lõplik lugem oli 1,12 mg/l,

laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, mistõttu oli R. Ojamaa väljahingatavas õhus

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,02 mg/l (tl 9-10). Seejuures nähtub, et alkomeeter

oli taadeldud (tl 11-12). Kaudselt tõendab tõendusliku alkomeetriga saadud tulemuse

õigsust ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millega saadi kell 12.53 positiivne

tulemus alkoholile (1,04 mg/l kohta, tl 7) ja fikseeriti joobeseisundile viitavad tunnused

(nt alkoholi lõhn suust, häiritud koordinatsioon; tl 7pö).

6. Samuti on R. Ojamaa süü tõendamist leidnud kohtueelses menetluses ülekuulatud

tunnistaja Kiril Antonovi poolt antud ütlustega. Tunnistaja on 02.03.2024. a andnud ütlusi

selle kohta, et 02.03.2024. a kl 10.00 paiku nägi ta, et Kose alevikus on info, et

sõiduautoga on liikvel joobetunnustega meesterahvas, kelleks on Rainer Ojamaa.

Liiklusjärelevalvet teostades kella 12.20 paiku jõudsid nad Kose valda, Kose aleviku

poole. Kella 12.52 paiku nägi ta Kose aleviku Alexela tanklast välja sõitvat musta xxx

reg nr xxx, mille juht oli uimase näoga ning nägu oli sarnane eelmainitud infos oleva

isiku näoga. Auto peatati Kose alevikus Ujula tänaval, Hariduse tn 2c vastas suunaga

Kodu tn poole. Autot juhtis R. Ojamaa, kes oli nähtavate alkoholijoobe tunnustega. Tema

kõrval istus vanem naisterahvas, kes oli Raineri sõnul sõbra ema. Indikaatorvahendi näit

oli 1,04 mg/l. Tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus oli 1,02 mg/l (tl 15).

7. Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab, et Rainer Ojamaa peeti kinni

02.03.2024. a kella 12.53 ajal Harjumaal, Kose vallas, Kose alevikus, Ujula tn, Hariduse

tn 2c vastas, seoses sellega, et teda kahtlustati KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises (tl 3-4). Kriminaaltoimikus on ka R. Ojamaa sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsus, mille alusel on süüdistatav liiklusjärelevalve teostamise käigus

kõrvaldatud 02.03.2024. a kl 12.53 sõiduki juhtimiselt kuni aluste äralangemiseni, kuna

on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või

4 / 8

et ta on joobeseisundis (tl 13). Konkreetse mootorsõiduki andmed nähtuvad liiklusregistri

päringust (tl 16) ja selle teisaldamist kinnitab sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (tl 14).

8. Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla

joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas

häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht,

trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50

milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe

liitri kohta või rohkem. Rainer Ojamaal tuvastati 02.03.2024. a kell 13.20 tõendusliku

alkomeetriga tema väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte vähem kui 1,02 mg/l

kohta.

9. Rainer Ojamaale inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb

koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See

tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit

joobeseisundis. Kohtu hinnangul on Rainer Ojamaa käitumises tuvastatav kavatsetus, sest

sõidukit juhtima asudes teadis ta, et ta on joobeseisundis. Sellele viitab nii tarbitud

alkoholi kogus (vähemalt mitu õlut ja kaks viskit kahe peale) kui ka R. Ojamaa teadlik

tegevus – esmalt liikus edasi, kuid pöördus tagasi auto juurde, arvates et lühikest maad

sõita on ohutu; tanklas ootas politseipatrulli lahkumist. Sellest hoolimata asus ta

mootorsõidukit juhtima. R. Ojamaa ütluste kohaselt oli ta tarvitanud eelmisel õhtul ja ööl

mh kanget alkoholi. Hommikul minnes poodi peaparanduse järgi sai ta aru, et on

joobeseisundis, kuid asus siiski mootorsõidukit juhtima. Joobeseisund oli sedavõrd suur,

et tunnistaja sõnul oli R. Ojamaa sõiduki kohta politseile edastatud info

joobetunnustusega sõidukijuhi kohta. Seega pidi joove olema selline, et see mõjutas ka

juhtimist. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et R. Ojamaa oli teadlik enda

joobeseisundist, soovis sellest hoolimata sõidukit juhtima asuda ning pani kuriteo toime

kavatsetult.

10. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistus

11. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel

KarS § 56 lg-st 1, mille järgi on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid,

raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude

toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel

arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse

süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal

saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

12. Seadusandja on KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest ette näinud rahalise

karistuse (s.o kuni 30 kuni 500 päevamäära) või kuni kolmeaastase vangistuse.

5 / 8

Süüdistatav on kavatsetult toime pannud ühe teise astme kuriteo episoodi. Tegemist on

levinud ja ohtliku liiklusalase süüteoga – nt 2023. aastal registreeriti 2134 samalaadset

kuritegu. Joobes juhi osalusel hukkus 12 ja vigastada sai 148 inimest

(https://www.just.ee/kuritegevus2023/liikluskuriteod). R. Ojamaal tuvastati keskmine

joove, alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jäi 1,00 mg/l lähedale. Sõidukit juhtis ta

lühikest aega. Samas tuleb arvestada, et autos viibis kaasreisija ja R. Ojamaa jätkas

sõiduki juhtimist ka siis, kui oli oodanud politseipatrulli vaateväljast lahkumist.

Kokkuvõttes tuleb pidada tema süüd keskmise lähedaseks.

13. Kuigi 2023. aasta maksustatava tulu põhjal oli R. Ojamaal arvestatav sissetulek ja tal

puudub kriminaalkorras karistatus, ei ole tema suhtes rahalise karistuse kohaldamine

põhjendatud. R. Ojamaa enda sõnade kohaselt on ta alates augustist xxx, ta saab xxx,

osaleb koolitustel. Igakuiselt tal raha üle jää. 100 päeva möödumisel väheneb

toetussumma. Lähtudes tema 2023. aasta sissetuleku põhjal arvutatavast rahalise karistuse

päevamäärast (58 eurot), oleks R. Ojamaa süü suurust jt asjaolusid arvestades

potentsiaalse rahalise karistuse suurus tuhandetes eurodes. Nendel põhjustel puudub

kohtul kindlus, et R. Ojamaa saaks lähiajal hakata rahalist karistust kas või osaliselt

täitma ning seega tuleb kohaldada karistusliigina vangistust.

14. Arvestades olulises määras karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja

varasemate kriminaalkaristuste puudumist, saab kohtu hinnangul R. Ojamaad

põhikaristusena mõjutada sanktsiooni keskmisest märgatavalt allapoole jääva

vangistusega. Kohus peab põhjendatuks karistada R. Ojamaad vangistusega 6 kuud.

Sellest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse sätete järgi, tulenevalt KrMS §

238 lg-st 2, maha arvata üks kolmandik, seega on R. Ojamaale mõistetavaks karistuseks 4

kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg 02.03.-

03.03.2024.a, s.o 2 päeva vangistust karistusaja hulka ja jääb 3 kuud 28 päeva vangistust.

Kohus ei pea vajalikuks mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, kuivõrd

tegemist on vangistuse vältimise viimase võimalusega ja see oleks R. Ojamaale ka

koormavam.

15. Kuivõrd R. Ojamaa on varem kriminaalkorras karistamata isik, poleks vangistuse reaalne

ärakandmine otstarbekas. Puudub vajadus mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks ja

R. Ojamaa saab karistust kanda katseajal vabaduses viibides, kohustusega mitte uusi

tahtlikke kuritegusid toime panna. Seega vabastab kohus ta vangistuse kandmiselt

tingimuslikult KarS § 73 sätete alusel. Arvestades R. Ojamaa karistuse esmakordsust,

piisab kohtu hinnangul 1-aastasest katseajast.

16. Iseloomustavatest materjalidest nähtub, et R. Ojamaale on varasemalt esitatud kahtlustus

samalaadses süüteos ning selles asjas lõpetati menetlus koos kohustusega läbida alkoholi

tarvitamise uuring ja ka liiklusrikkujate rehabilitatsiooniprogramm, hiljemalt 27.11.2020.

a (26-29pö). Niisiis saab R. Ojamaad iseloomustavalt tõdeda, et talle on pakutud

võimalust oma alkoholitarvitamise ja liikluskäitumise probleemidega tegeleda. Nimetatud

kohustuste eesmärk on mõjutada rikkujate eluviisi ja hoiakuid sellises suunas, et nad

kunagi uusi samalaadseid süütegusid toime ei paneks. Praegusel juhul tuleb tõdeda, et R.

Ojamaa puhul ei ole pikemaajaliselt sellist mõju saavutatud ja tuleb kohaldada ka teda

otseselt mõjutavaid karistuslikke meetmeid.

6 / 8

17. Kohus leiab, et R. Ojamaa suhtes tuleb selleks kohaldada ka lisakaristust. KarS § 50 lg 1

p 1 näeb kuriteo korral ette võimaluse võtta mootorsõiduki juhtimisõigus ära kuni

kolmeks aastaks. KarS § 50 lg 2 järgi ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta

üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Seega ei esine R. Ojamaa

puhul lisakaristuse kohaldamist välistavaid asjaolusid. R. Ojamaal on kehtiv

juhtimisõigus (tl 17). Ühelegi juhtimisõigust omavale isikule ei saa üllatusena tulla see, et

raskemate rikkumiste korral võib karistada ka juhtimisõiguse äravõtmisega. Lähtudes

sellest, et R. Ojamaa avaldas kohtuistungil, et tal on xxx ja xxx- aastane laps, oli ta

lapsevanem nii praeguse kui ka eelmise süüteo toimepanemise ajal. R. Ojamaa tõi

istungil välja, et ta kasvatab last, kes peab käima xxx jm osalema muudes tegevustes

Tallinnas. See asjaolu oli talle teada ka rikkumise ajal. Kohus mõistagi arvestab sellega,

et lisakaristuse kohaldamine mõjutab tulevikus süüdistatava ja tema lähedaste

igapäevaelu. Samas on ka Riigikohtu praktikas korduvalt tõdetud, et karistuse kandmine

peabki olema isikule tuntav ega saa olla tema jaoks meeltmööda ja mugav (viimati

RKKKo nr 4-24-1237, p 11). Seega tuleb mõnda aega süüdistataval oma liikumisvajadus

lahendada talle ebamugavamal viisil – ühistransporti kasutades või teiste juhtide kaasabil.

18. Põhjuseid, miks on vajalik R. Ojamaa mõjutamine lisakaristusega, on mitu. Esiteks tuleb

tähele panna, et kuigi menetluslikel põhjustel (sh tõendite kogumise võimaluste piiratuse

tõttu) ei oleks R. Ojamaale korduvrikkumine etteheidetav, on ta 02.03.2024. a

mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud sisuliselt kahel korral. Nimelt nähtub tema

ütlustest, et esmalt sõitis ta autoga tanklapoodi peaparanduse järele, arvates „mis see

väike ots ikka teeb“. Seal märkas ta politseipatrulli ja otsustas oodata, kuid pärast nende

lahkumist alustas sõiduki juhtimist uuesti. Nimetatu kõneleb kahest teadvalt

joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise faktist. R. Ojamaa põhjendused rikkumisele

kõnelevad tema ükskõiksest suhtumisest liikluskorda. Kui rikkuja teab, et ta paneb toime

kuriteo, kuid kinnipidamise ohu möödudes koheselt jätkab või kordab oma tegevust,

tulebki sellistele hoiakutele reageerida rangemalt. Teine põhjus on see, et hoolimata

sellest, et R. Ojamaa otsustas enda sõnul sõita lühikest maad ja oli teadlik tal juhtimist

keelavast seisundist, otsustas ta lisaks kaasreisijat sõidutada (tl 15pö). Kolmandaks tuleb

nentida, et praegusest raskest liiklusalasest rikkumisest hoolimata on R. Ojamaa mõne

kuu möödudes toime pannud uue liiklussüüteo, kui ta ületas 07.06.2024. a lubatud

suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h (tl 23-25). Seega pole R. Ojamaa teinud

juhtunust tõsiseid järeldusi ja pole paraku ka käimasoleva kriminaalmenetluse ajal

liikluses eeskujulikult käitunud. Kõik eelnev tingib kokkuvõtvalt vajaduse kohaldada

lisakaristust. Võttes arvesse varasemate kriminaalkaristuste puudumist ja sündmusest

möödunud aega, on siiski põhjendatud kohaldada lisakaristust minimaalses 3-kuulises

määras.

Menetluskulud

19. Vastavalt KarS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha

suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o alates 01.01.2024. a summas 1230 eurot, mis tuleb

süüdistatavalt välja mõista. Seega kuulub R. Ojamaalt väljamõistmisele sundraha summas

7 / 8

1230 eurot. Tulenevalt asjaolust, et süüdistataval puudub töökoht ning tema sissetulekud

on piiratud, peab kohus võimalikuks väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine

ajatada, määrates kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste

maksetena.

Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 306, § 311-313, § 315, § 318-319.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Paluteder

kohtunik

8 / 8