3-24-2875/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2875

Haldusasi

RAGN-SELLS AS kaebus tunnistada edasiulatuvalt

kehtetuks riigihanke “Põltsamaa valla korraldatud

jäätmeveo teenuste riigihanke“ (viitenumber 258701)

tulemusel sõlmitud kontsessioonileping, tunnistada

kehtetuks MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskuse

28.08.2024 hankelepingu erakorralise ülesütlemise

otsus, 04.06.2024 leppetrahvi nõudmise otsus,

28.08.2024 otsus kaebaja kohustamise kohta täita

kontsessioonilepingut samadel tingimustel ja

04.06.2024 leppetrahvi otsus, tagastada alusetult sisse

nõutud leppetrahv summas 1000 eurot ja hüvitada

1000 eurot leppetrahvi käsitlustasu ning tühistada

MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskuse 24.09.2024

vaideotsus

Menetlusosalised

Kaebaja ‒ RAGN-SELLS AS, lepinguline esindaja

v.adv Kadri Matteus

Vastustaja I – MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus

Vastustaja II ‒ Põltsamaa Vallavalitsus

Vastustaja I ja Vastustaja II volitatud esindaja ‒ v.adv

Toomas Pikamäe

Asja läbivaatamine

31.10.2024 eelistungil ja kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada kaebuse menetlus nõudes

tunnistada kehtetuks MTÜ Eesti

Jäätmehoolduskeskuse 04.06.2024 leppetrahvi nõudmise otsus.

2. Jätta kaebus läbi vaatamata nõudes tunnistada haldusleping edasiulatuvalt kehtetuks.

3. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

4. Mõista RAGN-SELLS AS-lt MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus ja Põltsamaa

Vallavalitsuse kasuks välja menetluskulud summas 10 164,43 eurot.

3-24-2875

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul selle saamisest, muus osas võib 10 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (s.o hiljemalt 12.12.2024) esitada

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 278 lg 1).

Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ragn-Sells AS (kaebaja, kontsessionäär) ja MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskuse (vastustaja I,

kontsessiooni andja) vahel on sõlmitud riigihanke “Põltsamaa valla korraldatud jäätmeveo

teenuste riigihanke“ (viitenumber 258701, edaspidi ka: riigihange nr 258701) tulemusel

kontsessioonileping (edaspidi ka: hankeleping). Perioodil mai - august 2024 on toimunud

poolte vahel kirjavahetus ja kohtumised seoses kontsessioonilepingu täitmise ja muutmisega.

Kuigi vastustaja on formaalselt MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus, on hanke läbiviimiseks teda

volitanud halduslepingu alusel Põltsamaa Vallavalitsus halduskoostöö seaduse (HKTS) § 3 lg

2 alusel.

2. 06.05.2024 – 07.06.2024 oli vastustaja I ja kaebaja vahel lahkarvamus küsimuses, kas

kaebajal oli ilma vastustaja nõusolekuta alust muuta biolagunevate köögi-ja sööklajäätmete,

paberi ja kartongi, klaaspakendi ja segapakendi jäätmemahutite tühjendamise sagedusi

harvemaks võrreldes seniste tühjendussagedustega. Kaebuse lisas 2 on 06.05.2024 kaebaja

poolne teavitus Põltsamaa Vallavalitsusele, millele järgnes vastustaja poolne infopäring

13.05.2024 (lisa 3). 17.05.2024 esitas kaebaja vastuse infopäringule (lisa 4), misjärel teavitas

kaebaja vastustajat 21.05.2024 (lisas 5), et alates 04.06.2024 hakkavad kehtima uuendatud

veograafikud. 28.05.2024 edastas kaebaja veelkord kirja vastustajale (lisas 6). Kaebaja

edastas 31.05.2024 (lisas 7 kiri ja lisas 8 kokkuvõte) andmed jäätmete koguste ja tühjenduste

arvuga võrreldes riigihanke nr 258701 tehnilises kirjelduses (edaspidi: TK) tooduga.

3. 04.06.2024 määras vastustaja I kaebajale hankelepingu rikkumise, st veograafikute

kooskõlastamata muutmise ja andmete esitamata jätmise eest leppetrahvi kokku 1000 eurot.

07.06.2024 edastas kaebaja sellele vastuväite.

4. 27.06.2024 võttis Põltsamaa Vallavolikogu vastu määruse, millega muutis Põltsamaa valla

jäätmehoolduseeskirja (edaspidi: JHE) alates 06.07.2024 erinevate JHE punktide osas

(edaspidi 06.07.2024 JHE muudatused).

5. Kaebaja esitas 05.07.2024 kirjaga nr 11-2.1.4/255-12 vastustajale I ja Põltsamaa

Vallavalitsusele korraldatud jäätmeveo lõpetamise ja hankelepingu ülesütlemise teate. Teate

kohaselt lõpetab kaebaja korraldatud jäätmeveo senistel tingimustel 01.10.2024

võlaõigusseaduse (VÕS) § 97 alusel põhjusel, et 06.07.2024 JHE muudatused kahjustavad

ebamõistlikult kaebaja olukorda, ja põhjusel, et hanke alusandmed ei olnud õiged.

6. Vastustaja I tegi kaebajale 18.07.2024 ettekirjutuse nr 5-10/39 hankelepingu rikkumisest

hoidumiseks ja hankelepingu täitmise jätkamiseks. Vastustaja ootas hiljemalt 29.07.2024

kaebaja kinnitust, et kaebaja loobub hankelepingu ülesütlemisest alates 01.10.2024 ja et

kaebaja jätkab hankelepingu täitmist vastavalt selle tingimustele kuni hankelepingu tähtaja

lõpuni; kui kaebaja ei esita hiljemalt 29.07.2024 küsitud kinnitust, siis luges vastustaja, et

kaebaja kavatseb hankelepingut oluliselt rikkuda, mispärast esineb hankelepingu p-s 10.3

näidatud alus hankelepingu erakorraliseks ülesütlemiseks vastustaja poolt.

7. Kaebaja vastas 29.07.2024 kirjaga nr 11-2.1.4/255-14 vastustaja I 18.07.2024

ettekirjutusele, öeldes hankelepingu jätkuvalt võlaõigusseaduse § 97 alusel üles alates

2(13)

3-24-2875

01.10.2024. Kaebaja tõi 29.07.2024 kirjas välja olulisemad 06.07.2024 muudatused (kokku

neli) ning märkis, et kuna liigiti kogutud jäätmete eest ei ole võimalik teenustasu küsida ning

omavalitsus on ühepoolselt muutnud tingimusi liigiti kogutud jäätmete veosageduse osas, siis

on lepinguline tasakaal muutunud drastiliselt vedaja kahjuks.

8. Vastustaja I 08.08.2024 kirjaga nr 5-10/44 edastati kaebajale arvamuse esitamiseks

hankelepingu erakorralise ülesütlemise ja leppetrahvi nõudmise otsuste eelnõud ning anti

kaebajale võimalus esitada otsuste eelnõude kohta seisukoht hiljemalt 16.08.2024. 08.08.2024

ärakuulamiskirjas pakuti välja tähtpäevad vastustaja ja kaebaja vaheliseks kohtumiseks.

Kaebaja esitas enda seisukoha 15.08.2024 vaieldes vastu hankijapoolsele lepingu

erakorralisele lõpetamisele ja leppetrahvi nõudele jäädes varasemate seisukohtade juurde.

9. Vastustaja I tegi 28.08.2024 otsuse, millega ütles hankelepingu erakorraliselt üles

(edaspidi ka: 28.08.2024 otsus), nõudis leppetrahvi ja kohustas kaebajat hankelepingut täitma,

täpsemalt:

1) ütles erakorraliselt üles kontsessioonilepingu alates 01.10.2024 (hankelepingu tähtaja

viimane päev on 30.09.2024);

2) kohustas AS-i Ragn-Sells maksma hankelepingu p-s 9.8 näidatud leppetrahvi 20 000

(kakskümmend tuhat) eurot hiljemalt 30.10.2024;

3) kohustas AS-i Ragn-Sells täitma hankelepingut samadel tingimustel alates 01.10.2024 kuni

päevani, mil uus jäätmevedaja alustab Põltsamaa vallas korraldatud jäätmeveo teenuse

osutamist.

10. 11.09.2024 esitas kaebaja vastustajale I ja Põltsamaa Vallavalitsusele vaide koos

teenustasu muutmise taotlusega ühes selgitusega, et lähtub vastustaja seisukohast, et sõlmitud

kontsessioonileping on haldusleping ning taotleb selle lõpetamist halduskohtust. Vaidele olid

lisatud uuendatud ja täpsustatud andmed seoses tegelike ja TK-s toodud andmete

mittevastavusega ning millisel moel see kaebajale kahjumit toodab.

11. 23.09.2024 edastas vastustaja I vaideotsuse, milles tegi järgmised otsused:

1) jätta rahuldamata AS-i Ragn-Sells 11.09.2024 vaide taotlus peatada MTÜ Eesti

Jäätmehoolduskeskus 28.08.2024 otsuste täitmine vaidemenetluse ajaks;

2) jätta rahuldamata AS-i Ragn-Sells 11.09.2024 vaide taotlus tunnistada kehtetuks MTÜ

Eesti Jäätmehoolduskeskus 28.08.2024 otsused.

Vaidega koos esitas kaebaja ka taotluse teenustasu tõstmiseks, millele vastas Põlva

Vallavalitsus 02.10.2024 eitavalt.

12. Kaebaja on jätkuvalt Põltsamaa valla jäätmeveopiirkonna korraldatud jäätmeveo

ainuõiguse omaja ning faktiliselt täidab kontsessioonilepingut selles ette nähtud tingimustel.

23.09.2024 esitas vastustaja garantiiandjale nõude tasuda leppetrahv (lisas 23). Selle alusel

esitas garantiiandja kaebajale nõude tasuda 1000 leppetrahvi ja 1000 käsitlustasu. 30.09.2024

esitas kaebaja veel viimase kirja vastustajale käesoleva lepingu lõpetamise, leppetrahvi ja

vaideotsusega seonduvalt.

13. Tallinna Halduskohtusse saabus 18.10.2024 RAGN-SELLS AS kaebus järgmiste

nõuetega:

1) tunnistada kehtetuks MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskuse 28.08.2024 hankelepingu

erakorralise ülesütlemise otsus;

2) tunnistada kehtetuks MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskuse 28.08.2024 otsus kaebaja

kohustamise kohta täita hankelepingut samadel tingimustel;

3(13)

3-24-2875

3) tunnistada haldusleping edasiulatuvalt kehtetuks;

4) tunnistada kehtetuks MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskuse 04.06.2024 leppetrahvi otsus ja

ennistada kaebetähtaeg selle otsuse vaidlustamise osas;

5) tagastada alusetult sisse nõutud leppetrahv summas 1000 eurot ja hüvitada 1000 eurot

leppetrahvi käsitlustasu;

6) tühistada MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskuse 24.09.2024 vaideotsus.

Koos kaebusega oli esitatud esialgse õiguskaitse (EÕK) taotlus, milles kaebaja palus peatada

28.08.2024 haldusaktide kehtivus ning keelata hankijal Riigihangete Registrisse riigihanke

viitenumbriga 258701 kontsessioonilepingu rikkumismärke lisamise riigihangete seaduse

(RHS) § 83 lg 71 alusel kuni käesolevas kohtuasjas lõpliku lahendi jõustumiseni (HKMS §

251 lg 1 p 1).

14. Tallinna Halduskohus ei pidanud 31.10.2024 e-kirjas menetlusosalistele EÕK abinõu

kohaldamist vajalikuks , kuna vastustajad kinnitasid, et nad ei nõua enne 02.12.2024 sisse

MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus 28.08.2024 otsusega kaebajale määratud leppetrahvi 20 000

eurot ja et nad ei tee enne 02.12.2024 riigihangete registrisse kaebaja kohta märget

28.08.2024 otsusega kaebajale leppetrahvi 20 000 eurot määramise ega 28.08.2024 otsusega

hankelepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Kohus selgitas samas, et kui vastustaja siiski

asub menetluse kestel leppetrahvi sisse nõudma ning teeb vastava märke riigihangete

registrisse, saab kohus jooksvalt lahendada EÕK kohaldamise küsimuse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

15. RAGN-SELLS AS seisukohad on lühidalt järgmised.

1) Olukorras, kus vedajale tagatakse ainusõigus teatud piirkonnas ja küsimus on tegelikult

üksnes kogustes, mida teenindada tuleb, siis ei erine sõlmitud kontsessioonileping oma

olemuselt raamlepingust, mis on oma olemuselt hankeleping, mille raames tegelik teenuse

ulatus selgub lepingu täitmise käigus. Käesoleval juhul on kontsessioonileping niivõrd

reguleeritud, et mistahes äritegevust selle raames kaebajal võimalik korraldada ega suunata ei

ole, mistõttu on sisuliselt tegemist ikkagi raamlepinguga, kus on hankija kõik tingimused ette

näinud, määranud ainuõigusega piirkonna ning sätestanud sisuliselt kõik lepingu olulised

tingimused. Kaebajal on äärmiselt vähe hoobasid mõjutamaks tulu ja kujundamaks teenuse

osutamise tingimusi, sh 06.07.2024 JHE muudatusega ei ole võimalik ka veosagedusi muuta,

ning kaebajal kui jäätmevedajal puudub õigus anda korraldatud jäätmeveo raames jäätmeid

üle teisele vedajale. Hoolimata asjaolust, et jäätmeseaduse (JäätS) § 67 lg 3 alusel sõlmitakse

korraldatud jäätmeveo teostamiseks kontsessioonilepinguid, on riigihankeõiguslikult ja

direktiivide 2014/24/EL ja 2014/23/EL mõttes sõlmitud leping oma olemuselt hanke- mitte

kontsessioonileping ja tuleb ka vastavalt kvalifitseerida. Sellest tulenevalt ei kanna vedaja

spetsiifilist kontsessiooniriski. Seega ei ole võimalik asuda seisukohale, et üksnes kaebaja

kanda oli risk vastustaja poolt esitatud ebaõigete andmete esitamisel.

2) Hankelepingu ülesütlemine vastustaja poolt ning leppetrahvide määramine (04.06.2024 ja

28.08.2024) on õigusvastased ja alusetud, kuna kaebaja ei ole lepingut rikkunud. Vastustaja

on lepingu üles öelnud asjaoludel, mis annavad aluse halduslepingu lõpetamiseks HMS § 102

lg 4 alusel. Tegemist on haldusõigusliku peegelpildiga võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 97.

Oluliselt raskemaks muutunuks saab lepingu täitmist lugeda näiteks siis, kui lepingupool ei

ole võimeline enam lepingust tulenevaid kohustusi täitma, õiguslik olukord on

seadusemuudatuste tõttu muutunud, lepingu osapooleks olnud juriidiline isik kuulub

lõpetamisele, lepingu edasine täitmine toob endaga kaasa märkimisväärse kahju tekke vms.

Säte ei kohusta raskustesse sattunud poolt lepingu muutmisega kaasnevaid kulusid teisele

4(13)

3-24-2875

poolele hüvitama, ent samas pole see ka välistatud, sõltudes poolte vahel saavutatavast

kokkuleppest. Kulude hüvitamise asemel võivad pooled kokku leppida ka teistes meetodites,

mis lepingulises suhtes tekkinud ebaühtlust aitaksid tasakaalustada. Viidatud tasakaalustamist

on kaebaja rakendanud liigiti ja tasuta veetavate veoringide optimeerimisega, kuid vastustaja

vastus sellele oli leppetrahvi nõudmine (04.06.2024 sanktsiooni määramise teade). Enne

teenustasu tõstmise taotlemist on kaebaja eelistanud optimeerida veoringe ja viia

veosagedused, sh keskkonnajalajälje vähendamiseks, miinimumi. Kaebaja avaldab jätkuvalt,

et halduslepingu täitmine on pärast selle sõlmimist muutunud oluliselt raskemaks ning taotleb

selle muutmist või selle võimatuse korral lõpetamist HMS alusel. Kaebaja on juba oma

06.05.2024 kirjas nr 11-2.1/255 (kaebuse lisa 2) teavitanud raskustest Põltsamaa valla

jäätmeveopiirkonna teenindamisel, 07.06.2024 kirjas 11-2.1.4/255-9 (kaebuse lisa 10) ning

täpsustanud neid 05.07.2024 kirjas nr 11-2.1.4/255-12 (kaebuse lisa 12), 29.07.2024 kirjas nr

11-2.1.4/255-14 (kaebuse lisa 14) ja 15.08.2024 kirjas nr 11-2.1.4/255-18 (kaebuse lisa 16).

3) Probleemid hankelepingu täitmisel seisnevad kolmes asjaolus: a) kontsessioonilepingu

aluseks olevad andmed on suures nihkes tegelikkusega; b) 06.07.2024 JHE muudatused

muutsid kontsessioonilepingu tasakaalu drastiliselt kaebaja kahjuks; c) vastustaja ei ole

täitnud kontsessioonilepingu p-st 6.2.4 tulenevat kohustust.

a) TK-s toodud tühjenduste ja tonnide arvu tegelikkusele mittevastavuse tõttu on kaebaja

teeninud perioodi august 2023 kuni juuli 2024 jooksul piirkonnas 49 132 eurot kahjumit

planeeritud 29 517 euro suuruse kasumi asemel. Andmetes, mille alusel pakkumust koostati,

on põhimõtteline viga – tasuta ära veetavate jäätmeliikide eeldatav kogus HD-s on

märkimisväärselt, s.o. 3-8 korda suurem tegelikkusest. Ja tühjenduste arv on vastupidi

prognoositud liiga väikesena olles HD-s 3-27 korda tegelikkusest väiksem. Kuigi

olmejäätmete veo arv on langenud 11%, siis on kokkuvõttes vedude koguarv 20% suurem kui

HD-s. Vastustaja väidab, et professionaalse jäätmevedajana oleks pidanud kaebaja ise teadma,

et hankija antud andmed ei pruugi tõele vastata, kuid tuleb tähele panna, et ka vastustaja on

professionaalne jäätmekäitlusteenuste tellija, kes põhikirja järgi esindab oma liikmete

jäätmehooldusalaseid huve, osutab jäätmehoolduse alaseid konsultatsioone, korraldab

koolitusi ning jäätmehoolduse valdkonna riigihankeid. Ehk siis ka vastustaja peab vastutama

andmete kvaliteedi eest, mille alusel pakkumus tehakse. Vastustajale kui professionaalsele

korraldatud jäätmevedude korraldajale peaks olema selge, et vedaja jaoks on

segaolmejäätmed ja biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed vaid kulu ning tulu on võimalik

teenida vaid kvaliteetsete paber ja kartong ning segapakendite ja klaaspakendite eest neid

müües. Tasuta kogutavad jäätmeliigid aga ei ole samal ajal taganud hankes pakutud mahtu,

mis võiksid pakkuda hanke andmete kohast ringlusse võetavate materjalide tulu. Teenitavast

kogutulust ei piisa enam tegevusega seotud kulude katmiseks. Samuti teenitavatest tuludest ei

piisa teiste jäätmeliikide ristsubsideerimiseks. Peamine põhjus, miks vedaja tegutseb

kahjumlikult, on tulude erinevus. Hetkel praktiliselt sama kulubaasi juures (vedude arvust

tulenevat kulude kasvu on maandanud planeeritust väiksemad biojäätmete käitluskulud) on

tulud seotud ainult segaolmejäätmete mahutite tühjendamisega, mille arv on langenud. Juhul,

kui tuludega mitteseotud, s.o liigiti sorteeritud jäätmete vedude arv kasvab ning biojäätmete

maht kasvab, siis ristsubsideeritud hinnamudeli puhul vedaja kulud kasvavad hüppeliselt,

tulud aga jäävad kas samaks või segaolmejäätmete vähenemise tõttu langevad veelgi. Kuna

jäätmete veo efektiivsus (veetud tonne tühjenduste kohta) on väga madal, näitab see, et

jäätmeveo sageduste tõstmise järele, võrreldes hankes toodu ja tegelike jäätmemahtudega,

vajadus puudub.

b) 06.07.2024 JHE muudatused on muutnud kontsessioonilepingu tasakaalu drastiliselt

kaebaja kahjuks. Kõige olulisemad kohest mõju omavad muudatused on: 1) JHE § 21 lg 2

näeb ette köögi- ja sööklajäätmete veosageduse muudatused, kuivõrd varasemalt oli

5(13)

3-24-2875

jäätmevaldajal lubatud perioodil 01.10-30.04 rakendada tühjendussagedust 1 kord nelja

nädala jooksul, siis muudatuse kohaselt on see jäätmevaldaja õiguseks, mitte kohustuseks; 2)

JHE § 21 lg 3 näeb ette toitlustusega tegelevad asutuste ja ettevõttete, toidukaubandusega

tegelevate ettevõttete ja korteriühistute õiguse nõuda segapakendite mahutite ja

kogumiskottide tühjendamise tühjendussagedust tiheasustusalal üks kord kahe nädala jooksul

ja hajaasustusalal üks kord nelja nädala jooksul - enne ei olnud minimaalset sagedust üldse

kehtestatud ja vedaja sai sageduse ise määrata, arvestades JäätS-s toodud aluseid; 3) muude

liigiti kogutud jäätmete veosagedus, mida jäätmevaldaja nõuda saab, on 4 nädalat vastavalt

06.07.2024 JHE §-le 21 lg 31. TK näeb ette, et paber- ja kartongjäätmete äraveo sagedus on

täielikult vastavalt jäätmevedaja ja jäätmevaldaja kokkuleppele, suurjäätmete äravedu iga 3

kuu tagant, klaaspakendi äraveosagedusele ei olnud miinimum sagedust kehtestatud ning

tekstiilijäätmete vedu toimub kogumisringidega kord kvartalis; 4) JHE § 21 lg 7 kohaselt on

põhjendatud vajaduse korral vallavalitsusel õigus muuta korraldatud jäätmeveoga hõlmatud

jäätmete kogumismahutite tühjendamise sagedusi. Kontsessiooni mõte on, et kontsessionäär

kannab riske, kuid seejuures peab olema võimeline neid ka juhtima – käesoleval juhul soovib

KOV ise juhtida teenuse osutamist viisil, mis ei võimalda tegelikkuses teenust mõistlikult

osutada.

c) Lepingule kohalduva JHE muutmine ilma kaebajaga eelnevalt kokku leppimata on üldse

õigusvastane. Ühepoolne lepingumuutmine on võimalik vaid ülekaaluka avaliku huvi korral.

Selleks, et uue JHE-ga seatud veosagedused hakkaksid vedaja suhtes kehtima, on vaja

sõlmida vedajaga vastav kokkulepe, kuna veosageduste muutmine vedaja jaoks

kahjulikumaks ei ole kuidagi seotud ülekaaluka avaliku huvi riivega vaid üksnes vedajaga

õigusliku vaidluse lõpetamiseks. Eeltoodu on aga selges vastuolus isiku usalduse kaitse ja hea

halduse põhimõtetega. Sellega on põhjendatud ka kaebaja väide, et vastustaja on rikkunud

kontsessioonilepingu p 6.2.4.

4) Vastustaja kohustas kaebajat täitma hankelepingut samadel tingimustel alates 01.10.2024

kuni päevani, mil uus jäätmevedaja alustab Põltsamaa vallas korraldatud jäätmeveo teenuse

osutamist. Sellisel otsusel puudub õiguslik alus, kuna jäätmeveo ainuõiguse aluseks on kehtiv

kontsessioonileping. Kuigi vastava vastustaja otsuse aluseks on kontsessioonilepingu p 5.3,

mis sätestab, et kui lepingu tähtaja lõppemisele järgnevaks päevaks ei ole uus kontsessionäär

selgunud või ei ole uus kontsessionäär suuteline teenuse osutamist alustama, siis kohustub

kontsessionäär jätkama teenuse osutamist samadel tingimustel päevani, mil uus

kontsessionäär on suuteline teenuse osutamisega alustama, sealjuures kontsessionäär kohustub

jätkama teenuse osutamist samadel tingimustel. Kaebaja leiab, et see tingimus on õiguslikult

tühine, sest ainuõiguse aluseks saab olla vaid kehtiv leping. JäätS ega ükski teine seadus ei

anna MTÜ-le ega KOV-le õiguse määrata ainuõigust haldusaktiga peale kontsessioonilepingu

lõppemist.

5) Kuivõrd kaebajal ei ole lepingust tulenevat kohustust kooskõlastada valla ega MTÜ-ga

veograafikuid ning kaebaja edastas jäätmeveo andmed MTÜ-le 31.05.2024 e-kirja teel

(kaebuse lisa 7 ja 8), siis kaebaja ei ole lepingut rikkunud, mistõttu puudub alus leppetrahvi

nõudmiseks kontsessioonilepingu alusel. Seda asjaolu selgitas kaebaja vastustajale ka

05.06.2024 vastuväites leppetrahvile ning jääb selles vastuväites esitatu juurde ega hakka seda

menetlusökonoomiat arvestades käesolevas kaebuses kordama. Hankelepingu p 9.5 näeb ette,

et kui kontsessionäär jätab lepingust tulenevad kohustused täitmata või täidab lepingust

tulenevaid kohustusi mittenõuetekohaselt, kohustub kontsessionäär kontsessiooni andja

nõudmisel tasuma igakordse rikkumise eest kontsessiooni andjale leppetrahvi 500 (viissada)

eurot. Seega näeb nii seadus kui hankeleping ette, et leppetrahvi saab nõuda eeldusel, et

lepingupool on lepingut rikkunud, kuid kaebaja ei ole lepingut rikkunud, mistõttu on

leppetrahvid alusetud. 23.09.2024 esitas vastustaja garantiiandjale nõude leppetrahvi summas

6(13)

3-24-2875

1000 eurot tasumiseks (kaebuse lisas 23), mida garantiiandja ka tegi (kaebuse lisas 24).

Sellest tulenevalt on garantiiandja nõudnud kaebajalt 1000 eurot leppetrahvi summas tagasi ja

1000 eurot leppetrahviga seotud käsitustasu, mistõttu on kaebajal tekkinud alusetust

leppetrahvi määramise otsusest tulenevalt kahju summas 2000 eurot. Leppetrahvi määramise

otsuse puhul oli tegemist haldusaktiga, mille kehtetuks tunnistamist ja kaebetähtaja

ennistamist kaebaja taotleb. Kuivõrd tegemist oli haldusaktiga ja hankija selgitas haldusakti

tegemise õiguslikku tausta ehk asjaolu, et tegemist on halduslepinguga oluliselt hiljem

leppetrahvi määramise ajast, siis on käesoleval juhul selle haldusakti kaebetähtaja ennistamine

lubatav HMS § 77 lg 1 ja § 34 kohaselt.

6) 28.08.2024 leppetrahvi otsus tuleb tühistada, kuivõrd leppetrahvi määramiseks puudub

õiguslik alus ja alternatiivselt palub kaebaja kohtul 28.08.2024 leppetrahvi summas 20 000

eurot vähendada mõistliku suuruseni.

7) Vastustaja hinnang lepingu ühepoolsele muutmisele väljendub läbivalt üksnes selles, et

kuivõrd lepingu p 6.2.4 rikkumine oli formaalne, siis ei olegi sisuliselt vahet, et vastustaja

esiteks ei teavitanud kaebajat JHE muudatusest ega andnud võimalust selles osas ka kaasa

rääkida (nt 28.08.2024 otsuse p 34), kuigi tegemist oli halduslepingu muutmisega. HMS §

102 lg-le 2 sätestab aga eeldusena asjaolu, et haldusorgan võib halduslepingut ühepoolselt

muuta või halduslepingu lõpetada, kui see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku

huvi rasket kahjustamist. HMS § 102 lg 3 sätestab, et halduslepingu muutmise või lõpetamise

korral HMS § 102 lõikes 2 nimetatud juhul peab haldusorgan halduslepingu muutmist või

lõpetamist põhjendama. Halduslepingu muutmise või lõpetamise korral peab haldusorgan

hüvitama lepingu teisele poolele sellega tekitatud varalise kahju, mille nõude võib

halduslepingu täitja esitada 3 aasta jooksul. Sellist erandlikku olukorda ja põhjust ei ole

vastustaja kirjeldanud ei JHE muutmisel, üheski vastuses ega ka käesolevas kohtuasjas.

16. MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus ja Põltsamaa Vallavalitsus vaidlevad kaebusele

vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.

1) Kaebaja pidi juba riigihankes nr 258701 (edaspidi ka: Hange) pakkumust esitades

arvestama sellega, et kui tema pakkumus osutub edukaks, siis peab kaebaja sõlmima

kontsessioonilepingu ning arvestama kontsessioonilepinguga kaasnevate tagajärgedega, sh

äririski kaebajale üleminekuga. Oluline on seegi, et kaebaja ei väitnud enne 28.08.2024

otsuste tegemist, st kaebaja 05.07.2024 kirjas, kaebaja 29.07.2024 kirjas ja kaebaja

15.08.2024 kirjas kordagi, et hankeleping ei ole kontsessioonileping.

2) TK andmete väidetav ebaõigsus ei õigusta 28.08.2024 otsuste vaidlustamist. 28.08.2024

otsus ja 18.07.2024 ettekirjutus välistavad hankelepingu edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamise

nõude rahuldamise. Kaebuse p 2.7 väide, et TK-s olevad andmed on suures nihkes

tegelikkusega, ei seondu mitte 28.08.2024 otsuste õiguspärasusega, vaid kaebaja taotlusega

tunnistada hankeleping edasiulatuvalt kehtetuks. Kui kaebaja soovib kasutada TK-s olevate

andmete väidetavat ebaõigsust 28.08.2024 otsuste vaidlustamiseks, ei ole see võimalik. Seda

põhjusel, et hankeleping on haldusleping, mida kaebaja ei saa tema toodud asjaoludel

(hankelepingu täitmine on pärast selle lõppemist muutunud oluliselt raskemaks, sh TK-s

näidatud andmete väidetava ebaõigsuse tõttu) ühepoolselt üles öelda, vaid kaebaja saab

üksnes taotleda hankelepingu muutmist MTÜ-lt ja selle keeldumise korral hankelepingu

lõpetamist kohtult (vt HMS § 102 lg 4 ja Riigikohtu 14.06.2019 otsus asjas nr 3-13-481, p 21

teine lõik; Riigikohtu 11.11.2021 otsus asjas nr 3-18-1946, p 15). Kuna kaebaja ei loobunud

hankelepingu ülesütlemise kavatsusest (vt kaebuse lisad 12, 14 ja 16), siis oli 28.08.2024

otsus hankelepingu erakorralise ülesütlemise kohta põhjendatud (vt 23.10.2024 seisukoha p

15.4 ja seal viidatud kohtupraktika). Hankelepingut ei ole võimalik edasiulatuvalt kehtetuks

tunnistada, kuna sellise nõude rahuldamise välistavad 28.08.2024 otsus, millega öeldi

7(13)

3-24-2875

Hankeleping alates 01.10.2024 erakorraliselt üles, ja 18.07.2024 ettekirjutus, millega Kaebajat

kohustati hoiduma hankelepingu rikkumisest, st hoiduma kavatsusest öelda hankeleping alates

01.10.2024 üles ja täitma hankelepingut kuni selle tähtaja lõpuni.

3) Hankeleping on kontsessioonileping, mistõttu kaebaja peab kandma TK-s näidatud

andmete ebaõigsuse riski. TK-s oli jäätmete andmete juurde märgitud, et tegemist on

prognooskogustega. RHS § 4 p 13 sätestab, et kontsessioonileping on ühe või mitme ettevõtja

ja ühe või mitme hankija vahel sõlmitud hankeleping, mille puhul kontsessionääri tasu

seisneb kas ainult õiguses ehitist ekspluateerida või teenust osutada või selles õiguses koos

rahalise maksega ja nõudluse või pakkumisega seotud äririsk läheb üle kontsessionäärile.

Kontsessionääri äririsk hõlmab mh turuolukorra ettenägematut ja olulist muutumist (vt

direktiivi 2014/23/EL art 5 p 1 alap b teise lõigu lõpuosa). Kuna kaebaja äririsk sisaldab mh

nõudluse muutumist, siis kaebust ei saa põhjendada sellega, et TK-s näidatud andmed on

osutunud ebaõigeks, st TK-s näidatud segaolmejäätmete, paberi ja kartongi, segapakendi ja

klaaspakendi ning biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogused on osutunud hanke

alusandmetest väiksemateks ja tühjenduste arvud hanke alusandmetest väiksemateks. Seda

enam, et TK p-s 4.3: (a) segaolmejäätmete koguse juurde on märgitud, et eeldada saab

jäätmemahu vähenemist seoses tekkekohal liigiti kogutavate jäätmete kogumisega; (b)

biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete koguse juurde on märgitud, et eeldada saab eelkõige

eramajade kinnistutel kohtkompostimise kasutamist, et kohtkompostjate täpsem arv selgub

korraldatud jäätmeveo rakendumisel, kuid arvestama peab asjaoluga, et ka kompostival

jäätmevaldajal on igal ajahetkel õigus tellida jäätmevedajalt teenus jäätmete mahutiga

üleandmiseks; (c) segapakendi ja klaaspakendi koguste juurde on märgitud, et nende jäätmete

osas ei ole varem korraldatud jäätmeveo raames kogumist toimunud; ja (d) paberi ja kartongi

osas kehtib üldine märkus, et tegemist on prognooskogustega ja et kontsessiooni andja ei

vastuta jäätmekoguste tegeliku tekkemahu osas. Kaebaja kui kontsessionäär peab kandma

andmete ebaõigsuse riski. Samuti, kaebaja pidi juba hankes pakkumust tehes arvestama

võimalusega, et hanke alusandmed on prognooskogused ja et tegelikud jäätmete kogused ja

tühjendussagedused võivad hankelepingu täitmisel olla hanke alusandmetest erinevad.

4) Kaebaja pidi juba Hankes pakkumust esitades mõistma, et suurem osa kaebaja poolsest

hankelepingu täitmisega seotud tuludest tuleb segaolmejäätmete teenustasust, kusjuures

segaolmejäätmete kogus võib tulenevalt jäätmete liigiti kogumise kasvust väheneda (vt TK p

4.3 alapunkt 1 – segaolmejäätmed). Ehk teisisõnu – kaebust ei saa põhjendada väitega, et

hange on üles ehitatud ristsubsideerimise mudelile, kus peamine osa kaebaja tuludest tuleb

segaolmejäätmete teenustasust, ja et TK-s näidatud andmed on tegelikust erinevad.

Kokkuvõttes: kaebaja kui valdkonnas kogenud ettevõtja pidi juba Hankes pakkumust esitades

arvestama ristsubsideerimise mudeliga ja hindama sellest tulenevat riski, sh võimalust, et

jäätmete liigiti kogumisel väheneb segaolmejäätmete kogus ja kasvab liigiti kogutud jäätmete

(segapakendi ja klaaspakendi, paberi ja kartongi ning biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete)

kogused ja kogumisringid kasvavad.

5) Kaebaja ei ole näidanud, kuidas 06.07.2024 JHE muudatused tema olukorda kahjustavad.

JHE 06.07.2024 muudatused ei ole hankelepingu muudatused.

6) 28.08.2024 otsusel on õiguslik alus. Hankeleping sõlmiti hanke tulemusena ning kaebaja,

sõlmides hankelepingu, võttis endale kohustuse seda täita. Seetõttu on kaebaja väited – kas

hankelepingul on õiguslik alus ja et hankelepingu p 5.3 on tühine – hilinenud ja pahatahtlik

(vt ka 23.09.2024 vaideotsuse p-d 46 ja 47). Mis puudutab 28.08.2024 otsuse, millega

kaebajat kohustati alates 01.10.2024 hankelepingut samadel tingimustel täitma, siis selle

otsuse andmise õiguslikuks aluseks on hankelepingu p-d 9.2 ja 10.4. Kaebaja viide avaliku

ülesande täitmise kvaliteedile on asjakohatu, jääb arusaamatuks, kuidas viidatud seisukoht

haakub kaebaja õigusliku seisundiga, sh kaebaja õiguste kaitse vajadusega.

8(13)

3-24-2875

7) HMS § 102 lg 4 kohaselt võib eraisik pöörduda halduskohtu poole halduslepingu

lõpetamise taotlusega alles pärast seda, kui halduslepingu muutmine uutele oludele vastavaks

ei ole võimalik või kui haldusorgan keeldub vastava taotluse rahuldamisest. Kaebuse lisadest

22 ja 25 nähtub, et kaebaja esitas 11.09.2024 vastustajale II taotluse jäätmeveo teenustasu

tõstmiseks. Kaebaja 11.09.2024 jäätmeveo teenustasu tõstmise taotlust saab lugeda HMS §

102 lg-s 4 nimetatud halduslepingu raskustesse sattunud eraisikust lepingupoole taotluseks

muuta halduslepingut vastavalt uutele oludele. Ehk teisisõnu – kaebaja esitas enne kaebuse

esitamist HMS § 102 lg-s 4 nimetatud taotluse hankelepingu muutmiseks. Samas on oluline,

et Põltsamaa Vallavalitsus palus 02.10.2024 kirjas kaebajat kõrvaldada jäätmeveo teenustasu

taotluses olevad puudused hiljemalt 15.10.2024 ja et kuna kaebaja ei kõrvaldanud nimetatud

tähtajas jäätmeveo teenustasu taotluses olevaid puudusi, siis Põltsamaa Vallavalitsus keeldus

24.10.2024 kirjas kaebaja jäätmeveo teenustasu tõstmise taotluse menetlusse võtmisest.

Kaebus on allkirjastatud 18.10.2024, st enne 24.10.2024, kui Põltsamaa Vallavalitsus keeldus

11.09.2024 jäätmeveo teenustasu taotluse menetlusse võtmisest. Ühtlasi, kaebaja ei esitanud

Põltsamaa Vallavalitsusele 02.10.2024 kirjas nõutud andmeid, sh JHE § 15 lõikes 3 näidatud

andmeid. Kuna kaebaja esitas kaebuse enne seda, kui Põltsamaa Vallavalitsus keeldus

24.10.2024 kirjaga 11.09.2024 jäätmeveo teenustasu taotluse menetlemisest, siis on kaebus

esitatud enne HKMS § 47 lõikes 1 sätestatud kohtueelse menetluse läbimist. Järelikult esineb

kaebuse nõude – tunnistada hankeleping edasiulatuvalt kehtetuks – osas HKMS § 121 lg 1 p-s

4 ja § 151 lg 1 p-s 1 sätestatud alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kuna kaebeõigust

hinnatakse kaebuse esitamise hetke seisuga (vt Riigikohtu 13.02.2023 määrus asjas nr 3-21-

1360, p 12.1). Seetõttu, kaebaja ei saa õigustada 18.10.2024 kaebuse esitamist sellega, et

24.10.2024 kirjaga jättis Põltsamaa Vallavalitsus 11.09.2024 jäätmeveo teenustasu tõstmise

taotluse rahuldamata. Teiseks, HMS § 102 lg 4 nõuet, et raskustesse sattunud halduslepingu

pool peab enne kohtu poole pöördumist taotlema halduslepingu muutmist vastavalt uutele

oludele, tuleb mõista sisuliselt. See tähendab, et halduslepingu eraisikust lepingupool, kes on

sattunud raskustesse, saab pöörduda halduslepingu lõpetamise taotlusega halduskohtusse alles

pärast seda, kui eraisikust lepingupool on sisuliselt proovinud halduslepingut muuta uutele

oludele vastavaks. Käesoleval juhul kaebaja ei proovinud hankelepingut sisuliselt muuta (nt

esitades Põltsamaa Vallavalitsusele 02.10.2024 kirjas küsitud andmed), vaid esitas 11.09.2024

jäätmeveo teenustasu tõstmise taotluse üksnes selleks, et luua HMS § 102 lg-s 4 sätestatud

formaalne alus hankelepingust vabanemiseks.

8) Kuna Hankelepingu p-s 9.8 näidatud leppetrahvi kohaldamise õiguslik alus on täidetud, st

Hankeleping öeldi 28.08.2024 erakorraliselt alates 01.10.2024 üles, siis on leppetrahvi

määramise otsus õiguspärane.

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Tallinna Halduskohus väljendas 21.10.2024 määruses kahtlust, kas 04.06.2024 kohaldatud

leppetrahvi vaidlustamise nõuded on esitatud tähtaegselt (vt määruse p 15). Kohus nõustub

vastustajatega, et halduslepingu rikkumise eest määratav leppetrahv on avalik-õiguslik

otsustus ning see on käsitletav haldusakti andmisena (vt RKHKm 21.11.2018, 3-17-1329 ja

RKHKo 24.11.2022, 3-20-120). Ka kaebaja ei ole seda seisukohta vastustanud. Seega tulnuks

leppetrahvi määramine vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest

arvestades (HKMS § 46 lg 1), st hiljemalt 04.07.2024. Kaebaja esitas vastustajale 07.06.2024

vastuväite leppetrahvi määramisele, kuid ei ole leppetrahvi vaidlustanud. Kuigi 04.06.2024

leppetrahvi kohaldamise teade ei sisaldanud vaidlustamisviidet, pidi kaebaja hiljemalt

18.07.2024 vastustaja vastusest välja lugema, et vastustaja hinnangul on kontsessioonileping

haldusleping, mistõttu tuleb ka leppetrahvi vaidlustada HKMS-s toodud korras. Kaebaja ei

vaidlustanud 04.06.2024 leppetrahvi määramist ka vaides, kus ta nõudis üksnes „kõikide

28.08.2024 otsuste tühistamist“. 04.06.2024 leppetrahvi määramise on kaebaja esmakordselt

9(13)

3-24-2875

vaidlustanud 18.10.2024 kaebuses, st peale seda, kui vastustaja on asunud leppetrahvi sisse

nõudma. Kaebaja on esitanud küll kaebetähtaja ennistamise taotluse, kuid sisuliselt seda

põhjendanud ei ole. Tähtaja ennistamise saaks tingida mõni mõjuv põhjus (vt HKMS § 71 lg

1), mida aga esitatud pole. Asjaolu, et vastustaja on selgitanud, et hankelepingu näol on

tegemist halduslepinguga „oluliselt hiljem leppetrahvi määramise ajast“ pole piisav põhjus

kaebetähtaja ennistamiseks. Seetõttu lõpetab kohus kaebuse menetluse nõudes tunnistada

kehtetuks MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskuse 04.06.2024 leppetrahvi nõudmise otsus HKMS §

124 lg 2 alusel. Kuna menetluse lõpetamine tuleb otsustada määrusega (vt HKMS § 124 lg 2),

kohaldub menetluse lõpetamise vaidlustamisele 15 päevane kaebetähtaeg (vt HKMS § 204 lg

1).

18. Olukorras, kus kohus lõpetas kaebuse menetluse nõudes tunnistada kehtetuks MTÜ Eesti

Jäätmehoolduskeskuse 04.06.2024 leppetrahvi nõudmise otsus, kaob ära alus nõudele

tagastada alusetult sisse nõutud leppetrahv summas 1000 eurot ja hüvitada 1000 eurot

leppetrahvi käsitlustasu. Kaebaja pole välja toonud ning see ei nähtu ka kohtule, et

eksisteeriks heastamisnõude rahuldamise alus olukorras, kus leppetrahvi on kohaldatud

kehtiva haldusaktiga. Seetõttu tuleb heastamisnõue jätta rahuldamata.

19. Kaebaja ei ole sisulisi vastuväiteid esitanud vastustajate lähenemisele, et hankelepingut

tuleb käsitleda halduslepinguna HMS tähenduses (vt nt vaie p 3, p 24, kaebuse üks nõuetest

on sõnastatud: „tunnistada haldusleping edasiulatuvalt kehtetuks“). Ka kohtu hinnangul

vastab JäätS § 67 lg 3 kohane korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonileping

halduslepingu tunnustele. Lepingu kvalifitseerimise kahtluse korral eeldatakse, et tegemist on

halduslepinguga (vt HKTS § 3 lg 4 teine lause). HMS § 102 lg 1 kohaselt halduslepingut

muudetakse ja see lõpetatakse tsiviilseadustes sätestatud korras, arvestades HMS §-s 102

kehtestatud erisusi. HMS § 102 lg 4 kohaselt, kui halduslepingu täitmine on pärast selle

sõlmimist muutunud oluliselt raskemaks, võib raskustesse sattunud pool nõuda halduslepingu

muutmist vastavalt uutele oludele. Kui see ei ole võimalik või kui teine pool sellest keeldub,

võib raskustesse sattunud pool pöörduda kohtusse halduslepingu lõpetamise taotlusega. HMS

§ 104 lg 1 kohaselt ka halduslepingu õiguspärasuse nõuetele mittevastavat, kuid mitte tühine

haldusleping kehtib ja seda tuleb täita, v.a samas lõikes loetletud erandlikud juhud (millele

kaebaja ei tugine). HMS § 104 lg 2 kohaselt, kui haldusleping ei kuulu HMS § 104 lg-s 1

loetletud põhjustel täitmisele, muudetakse haldusleping õiguspäraseks või lõpetatakse

haldusorgani otsusel. HMS § 102 ja 104 regulatsioonist tulenevalt ei ole võimalik

hankelepingut üles öelda selliselt, nagu kaebaja seda alates 05.07.2024 on soovinud teha ‒ ka

tema väidete õigust eeldades. Seega nõustub kohus vastustajatega, et kui kaebaja soovib

kasutada TK-s olevate andmete väidetavat ebaõigsust 28.08.2024 otsuste vaidlustamiseks, ei

ole see võimalik, sest hankeleping on haldusleping, mida kaebaja ei saa tema toodud

asjaoludel (hankelepingu täitmine on pärast selle lõppemist muutunud oluliselt raskemaks, sh

TK-s näidatud andmete väidetava ebaõigsuse tõttu) ühepoolselt üles öelda, vaid kaebaja saab

üksnes taotleda hankelepingu muutmist ja sellest keeldumise korral hankelepingu lõpetamist

kohtult. HMS § 102 lg 4 näeb teisele lepingupoolele (mitte haldusorganile) ette võimaluse

taotleda lepingu lõpetamist halduskohtu otsusega, kui lepinguga seotud asjaolud on muutunud

ja selle tõttu on lepingu täitmine oluliselt raskem. HMS-i eelnõu seletuskirja järgi oli sätte

eesmärk välistada avalikku ülesannet täitval eraisikul lepingu ühepoolne lõpetamine (456 SE

I, lk 73). (vt ka RKHKo 14.06.2019, 3-13-481, p 21 teine lõik; RKHKo 11.11.2021, 3-18-

1946, p 15). Antud juhul oleks kaebaja HMS § 102 lg 4 alusel saanud nõuda halduslepingu

muutmist vastavalt uutele oludele. Kui see ei oleks osutunud tulemuslikuks, tulnuks kaebajal

pöörduda kohtu poole taotlusega haldusleping lõpetada. Vastava taotluse esitas kaebaja

kohtule alles kaebuses. Seega jättis kaebaja HMS § 102 lg 4 kohase menetlus läbimata.

Kaebaja tõstatatud probleemide valguses ei saa kuidagi väita, et halduslepingu muutmine

10(13)

3-24-2875

vastavalt uutele oludele ei oleks olnud võimalik. Seega 05.07.2024 hankelepingu ühepoolne

ülesütlemine ja ühepoolne teavitus lepingu täitmisest loobuda ei olnud hankelepingu ega

HMS §-dega 102 ja 104 kooskõlas, mistõttu ei saanud kaasa tuua hankelepingu lõppemist.

20. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas vastustaja I ütles hankelepingu 28.08.2024 otsusega

õiguspäraselt üles. Hankija 28.08.2024 otsus hankeleping ühepoolselt üles öelda tugineb

kaebaja poolt hankelepingu rikkumise alusele. Hankelepingu p 10.3 kohaselt võib

kontsessiooni andja lepingu ühepoolselt erakorraliselt üles öelda, kui esineb oluline lepingu

rikkumine. Hankelepingu p-des 10.3.1-10.3.7 on toodud mitteammendav loetelu olulistest

lepingurikkumistest. Käesoleval juhul on kaebaja vastustajat I teavitanud 05.07.2024, et

lõpetab ühepoolselt hankelepingu täitmise alates 01.10.2024. Kohus nõustub vastustajaga, et

kuna kaebaja ei loobunud õigusvastasest hankelepingu ülesütlemise kavatsusest (vt kaebuse

lisad 12, 14 ja 16), siis oli 28.08.2024 otsus hankelepingu erakorralise ülesütlemise kohta

põhjendatud. Vastav otsus on kooskõlas nii hankelepinguga (hankelepingu p 10.3) kui ka

HMS-ga (HMS § 102 lg 1 kohaselt lõpetatakse haldusleping tsiviilseadustes sätestatud korras,

arvestades HMS erisusi, VÕS § 196 näeb ette alused lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks,

mh lepingulise kohustuse rikkumise korral). Nagu öeldud, kaebaja toodud alustel

hankelepingut ühepoolselt lõpetada ei võimalda ei hankeleping ega HMS. Õigusvastase

hankelepingu puhul oleks kaebaja pidanud järgima HMS-s § 104 toodud aluseid ja korda,

muutunud olude alusel hankelepingu muutmine/lõpetamine pidi toimuma vastavalt HMS §-le

102. Kaebaja seadustes sätestatud menetluskorda ei järginud. Arvestades suurt avalikku huvi

korraldatud jäätmeveo toimumise vastu, saab kaebaja käitumisele ‒ lõpetada ühepoolselt

hankelepingu täitmine ‒ omistada olulise mõju. Vastustaja on õigesti käsitlenud seda olulise

lepingu rikkumisena. Kohtule hinnangul on vastustaja järginud ka hankelepingu ülesütlemise

menetluslikku korda ‒ vastustaja andis oma seisukohast kaebajale aegsasti teada, põhjendades

18.07.2024 kirjas enda seisukohti, miks ta kaebajapoolse lepingu ülesütlemisega ei nõustu

ning tegi ettekirjutuse hankelepingu rikkumisest hoidumiseks ja hankelepingu täitmise

jätkamiseks. Alles siis, kui vastustajale sai selgeks, et kaebaja enda seisukohta hankelepingu

täitmise osas ei muuda, ütles vastustaja I hankelepingu 28.08.2024 üles, tagades sh kaebajale

õiguse olla ära kuulatud. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja endale võetud lepingulisi

kohustusi rikkunud. Kaebuse asjaoludest nähtuvalt tekkisid kaebajal raskused hankelepingu

täitmisega juba enne 06.07.2024 JHE muudatusi ning kohus peab usutavaks vastustajate

järeldust, et 06.07.2024 JHE muudatused olid kaebajale üksnes ettekäändeks tema jaoks

kahjumlikuks osutunud hankelepingust väljumiseks. Kaebaja on seda aga püüdnud teha

kehtivate õigusaktide nõudeid eirates.

21. Kuna vastustaja I otsus hankeleping ühepoolselt üles öelda, on olnud õiguspärane, on

hankeleping kaotanud õigusjõu alates 01.10.2024. Seega kaebaja nõue tunnistada

haldusleping edasiulatuvalt kehtetuks tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121

lg 2 p 2 alusel, sest kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki ‒

kaebuse esitamise ajal õigusjõudu mitteomava halduslepingu edasiulatuv kehtetuks

tunnistamine ei ole võimalik. Puudub vajadus lähemalt hinnata seda, kas kaebaja esitatud

põhjustel oleks tulnud hankeleping edasiulatuvalt kehtetuks tunnistada. Samuti puudub

vajadus lähemalt analüüsida seda, kas hankelepingu näol on sisuliselt tegemist

kontsessioonilepingu või raamlepinguga RHS mõttes. See võinuks tähendust omada, kui

vastustaja 28.08.2024 hankelepingu ülesütlemist tulnuks pidada õigusvastaseks ja kehtetuks.

Kohtul siiski puudub alus kahelda seadusandja kujundusõiguses, kes Jääts § 67 lg 3 alusel on

korraldatud jäätmeveo teenuste lepingule ette näinud kontsessiooni vormi. Nagu vastustajad

on tõendanud, on sarnaste tingimustega lepinguid praktikas mõistetud

kontsessioonilepingutena, mitte näiteks raamlepingutena.

11(13)

3-24-2875

22. Kaebaja on vaidlustanud ka 28.08.2024 otsusega kohaldatud leppetrahvi. Hankelepingu p

9.8 kohaselt juhul, kui kontsessiooni andja võtab kontsessionäärilt ära enne korraldatud

jäätmeveo ainuõiguse algust või ennetähtaegselt ära ainuõiguse teostada korraldatud

jäätmevedu, on kontsessionäär kohustatud maksma kontsessiooni andjale leppetrahvi summas

20 000 eurot. Kohus on varasemalt leidnud, et 28.08.2024 otsusega hankelepingu erakorraline

ülesütlemine on olnud õiguspärane. Hankelepingu ülesütlemisega võttis kontsessiooni andja

kontsessionäärilt ennetähtaegselt ära ainuõiguse teostada korraldatud jäätmevedu Põltsamaa

vallas, mistõttu esineb õiguslik alus hankelepingu p. 9.8 kohaldamiseks. Hankelepingu p 9.8

ei näe ette kaalumist, vaid konkreetse leppetrahvi summa. Seega puuduvad alused kohaldatud

leppetrahvi summa vähendamiseks. Arvestades hankelepingu väärtust ja selle täitmise ajalist

perioodi (36 kuud), ei pea kohus leppetrahvi summat ülepaisutatuks ega

ebaproportsionaalseks. Olukorras kus tegemist on reaktsiooniga lepingu rikkumisele, peabki

leppetrahv täitma eesmärki sanktsioneerida tõhusalt lepingut rikkunud poole käitumist.

23. Kaebaja on leidnud, et puudub õiguslik alus kohustada teda täitma hankelepingut peale

selle sisulise kehtivuse ammendumist. Kohus sellega ei nõustu. Vastav õiguslik alus tuleneb

hankelepingust. Hankelepingu p 10.4 kohaselt lepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral

lõppeb teenuse osutamine hetkest, mil uus kontsessionäär alustab teenuse osutamist.

Hankeleping kohustas kontsessionääri osutama teenust kuni 31.05.2028 (hankelepingu p 5.1).

Sealjuures hankelepingu p 5.3 kohaselt, kui lepingu tähtaja lõppemisele järgnevaks päevaks ei

ole uus kontsessionäär selgunud või ei ole uus kontsessionäär suuteline teenuse osutamist

alustama, siis kohustub kontsessionäär jätkama teenuse osutamist samadel tingimustel

päevani, mil uus kontsessionäär on suuteline teenuse osutamisega alustama. Hankelepingu p

10.7 kohaselt lepingu lõppemine ei vabasta pooli nende kohustuste täitmisest, mis tekkisid

lepingu kehtivuse ajal või seoses lepingu lõppemise või ülesütlemisega. Seega kohustab

hankeleping kontsessionääri teenuse osutamist jätkama kuni uue kontsessionääri selgumiseni.

Kaebaja on ise sellisele lepingule allkirja andnud ja on sellega seotud. Küsimust, kui kiiresti

tuleb uus vedaja leida, ei ole hankelepingus reguleeritud. Kohtu arvates saab tegemist olla

üksnes ajutise ning erandliku olukorraga, mille ebamõistlikuks venitamise riski kannab

kontsessiooni andja. Kui vastustajad viivitavad ebamõistlikult kaua uue kontsessioonilepingu

sõlmimisega, võib olla tegemist lubamatu riigiabi andmisega, mistõttu võivad tekkida

hüvitamisnõuded vastustajate vastu teistel jäätmevedajatel, samuti kaebajal, sest hankeleping

on üles öeldud ning kaebaja väidetest nähtuvalt täidab kaebaja temale pandud ülesandeid

kahjumlikult.

24. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebuse menetlus nõudes tunnistada kehtetuks MTÜ Eesti

Jäätmehoolduskeskuse 04.06.2024 leppetrahvi nõudmise otsus lõpetada ja nõudes tunnistada

haldusleping edasiulatuvalt kehtetuks jätta läbi vaatamata. Muus osas tuleb kaebus jätta

rahuldamata.

25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebust üheski nõudes ei rahuldatud, peab vastustajate menetluskulud kandma kaebaja.

Vastustajad on 14.11.2024 menetlusdokumendi kohaselt kandnud õigusabikulusid summas

8425,93 eurot (käibemaksuga) ning 21.11.2024 menetlusdokumendi kohaselt summas 1738,5

eurot (käibemaksuga), st kokku 10 164,43 eurot. Kohtu arvates on vastustajate menetluskulud

põhjendatud suuruses ja mõistliku maksumusega. Kaebaja õigusabikulud on samas

suurusjärgus ‒ 9220 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et vastustajate menetluskulude

väljamõistmine kaebajalt on kooskõlas kohtupraktikaga (vt nt RKHKo 11.12.2020, 3-20-

1198, p-d 30 ja 31). Seega tuleb kaebajalt vastustajate kasuks välja mõista menetluskulud

summas 10 164,43 eurot (käibemaksuga).

12(13)

3-24-2875

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

13(13)