2-24-10376/15

T A R T U M A A K O H U S K O H T U M Ä Ä R U S Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht 2.detsember 2024 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-24-10376 M.L. hagi K.K. vastu elatise vähendamise nõudes Kohtunik Kalev Kuningas Hageja M.L. (isikukood XXX, aadress XXX, XXX, Viljandimaa) Hageja esindaja Angela Jürgenson (e-post: angela@hugolegal.ee) Kostja K.K. (isikukood XXX, aadress XXX , Kostja seaduslik esindaja E.K. (isikukood XXX, aadress XXX Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Sandra Sepp (e-post: XXX) Määruse tegemine eelmenetluses RESOLUTSIOON 1. Kinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Hageja ja kostja sõlmivad kompromissilepingu, muutes tsiviilasjas nr 2-20-100002 kohtumäärusega kindlaksmääratud elatise suurust, õiguslikult vaieldavate õigussuhete muutmiseks vaieldamatuteks vastastikuste järeleandmiste teel (edaspidi Kompromiss) ja paluvad selle kohtul kinnitada alljärgnevatel tingimustel: 1.1. Pooled on kokku leppinud Pärnu Maakohtu 3.02.2020. a kohtumäärusega tsiviilasjas 2-20-100002 M.L.-ilt K.K. kasuks välja mõistetud igakuise elatise vähendamises alates 8.07.2024. a kuni K.K. täisealiseks saamiseni 30.11.2031.a null euroni. 1.2. K.K. riietuse, hariduse ja sidekulud kannab E.K.. Eelpool nimetamata kulud (nt tervishoid, hügieen, hobid ja vaba aja veetmine, sünnipäevadel käimine jmt) kannab vanem, kelle juures K.K. viibib. 1.3. Punktides 1.1 ja 1.2 sätestatud kokkulepete kehtivuse eelduseks on, et K.K. eest makstavad peretoetused (lasteraha ja lasterikka pere toetus) laekuvad E.K.le. 1.4. Pooled on kokku leppinud, et nende poolt kantud menetluskulud (s.h. õigusabikulud) jäävad poolte endi kanda. 1.5. M.L. võtab tagasi tsiviilasjas nr 2-24-15379 esitatud avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks. E.K. võtab tagasi tsiviilasjas nr 2-24-15578 esitatud avalduse 1

suhtluskorra kindlaksmääramiseks ja ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. M.L. ja E.K. on kõigi laste osas leppinud suhtluskorras kokku kohtuväliselt. 2. Seoses eelnevaga: 2.1 menetluskulud jätta poolte endi kanda; 2.2 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte. 3. Selgitada: 3.1 kompromissi kohaselt TsMS § 661 lg 4 alusel pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest; 3.2 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud 1.Seoses kompromissiga on menetlusosalised taotlenud menetluse lõpetamist. Kohtu põhjendused 2.TsMS § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 3.Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). 4.Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (TsMS § 430 lg 3). 5.Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). 6.TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud kompromissi kinnitamist välistavad alused puuduvad. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada. 7.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 8.Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3). 2

9.Menetlusosalised on kokku leppinud, et loobuvad käesoleva kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õigusest. Seega ei saa käesoleva määruse peale edasi kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 3