2-24-14201/8 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S

Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht

2.detsember 2024 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-24-14201;

M.K. hagi SA Viljandimaa Arenduskeskus vastu

Töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisuse

tuvastamiseks;

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

M.K. (isikukood XXX; aadress XXX; XXX)

Hageja esindaja

advokaat Marit Seesmaa (XXX)

Kostja

SA Viljandimaa Arenduskeskus (registrikood 90013785;

aadress Leola 49, Viljandi, Viljandimaa; XXX)

Kostja seaduslik esindaja

P.R. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilasja menetlus.

2. Kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

2.1. Kostja tasub kahe kuu keskmise kuutöötasu 4400 eurot (bruto) (edaspidi:

kompromissisumma), millest hageja M.K. saab kätte netosumma. Kostja peab kompromissi

summast kinni tulumaksu, töötuskindlustusmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse.

Kostja tasub kompromissisummalt sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmakse vastavalt

õigusaktides sätestatule.

2.2. Kostja tasub kompromissisumma netosumma ulatuses hageja arveldusarvele nr XXX

hiljemalt 5 (viie) kalendripäeva jooksul pärast käesolevat kompromissi kinnitava

kohtumääruse jõustumist. Kompromissisumma tasumisega viivitamisel kohustub kostja

tasuma tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2.3. Kostja kohustub muutma Maksu - ja Tolliameti poolt peetavas töötamise registris hageja

töölepingu lõpetamise õigusliku aluse järgnevalt: („tööleping on lõpetatud TLS § 79 järgi

poolte kokkuleppel“ ) hiljemalt 5 (viie) kalendripäeva jooksul pärast käesolevat

Kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist.

2.4. Kompromissi sõlmimisega loobuvad pooled üksteise vastu lõplikult igasugustest

kompromissis nimetamata nõuetest, mis on seotud 02.01.2024. a sõlmitud töölepingu ja

tsiviilasjaga nr 2-24-14201. Sealhulgas loobub kostja ja hageja mistahes rahalistest ja

mitterahalistest nõuetest, kinnitades, et käesoleva kompromissiga lahendatakse kõik

pooltevahelised, s.h. töötaja ja tööandja vahelistest töösuhetest ja tsiviilasjas nr 2-24-

14201menetluse kestel esitatud ja tulenevad nõuded täielikult ning kompromissi sõlmimise

järgselt puuduvad kostjal hageja vastu ja hagejal kostja vastu mistahes kompromissis

nimetamata sissenõutavaks muutnud või tulevikus sissenõutavaks muutuvad nõuded. Kostja

loobub mistahes täiendavatest nõuetest hageja vastu. Hageja loobub mistahes täiendavatest

nõuetest kostja vastu, v.a. kompromissist tulenevad nõuded.

2.5. Pooled on kokku leppinud, et kompromissis nimetamata kulud, mis kumbki Pool on

seoses käesoleva kohtumenetlusega ning kompromissi sõlmimisega kandnud, jäävad vastava

poole enda kanda sh mistahes kohtueelsed kulud ja kohtumenetluse kulud.

2.6. Kompromissi sõlmimisega ei võta kumbki pool omaks vastaspoole esitatud nõudeid ega

asjaolude käsitlusi ning kompromissi sõlmimine ei tähenda kummagi poole poolt teise poole

nõuetega ühelgi viisil nõustumist.

2.7. Pooled on kokku leppinud, et käesolev kompromiss, sealhulgas selle sõlmimise ja

täitmisega seotud asjaolud on konfidentsiaalsed (edaspidi: konfidentsiaalne teave).

Konfidentsiaalset teavet võib avalikustada vaid siis, kui selline kohustus tuleneb Eesti

Vabariigi õigusaktidest. Kui Pool on juba konfidentsiaalset teavet avalikustanud, siis

kohustub pool sellise teabe õigsust edaspidi mitte kinnitama ja hoiduma sellise

konfidentsiaalse teabe edasisest avaldamisest.

3. Poolte kinnitused:

3.1. Pooled kinnitavad, et pärast kompromissi sõlmimist kohustuvad nad käituma teise poole

suhtes lugupidavalt, mõistlikult ja heas usus.

3.2. Pooled kinnitavad, et nad ei ole loovutanud kompromissi esemeks olevaid nõudeid ega

ühelgi muul moel oma õigusi ühelegi kolmandale isikule üle andnud või võõrandanud.

Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust rikkunud pool tasuma kõik sellise nõude

loovutamise tegelemise kulud ning kahju.

3.2. Pooled kinnitavad tingimusteta ja tagasivõtmatult, et kompromissi täitmisega on kõik

pooltevahelised nõuded ammendavalt ja lõplikult lahendatud.

3.3. Pooled kinnitavad, et pärast käesoleva kompromissi sõlmimist ning selles kokku lepitud

kohustuste täitmist ei oma nad teineteise suhtes mistahes nõudeid (sh varalisi ja mittevaralisi

nõudeid), mis ei kajastu käesolevas kompromissis. Pooled loevad kõik sellised nõuded

tingimusteta lõppenuks. Juhul kui viidatud kinnitus osutub ebaõigeks, loobuvad pooled

käesolevaga vastavast nõudest tasuta.

4.Seoses eelnevaga:

4.1 menetluskulud jätta poolte endi kanda;

2.1 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte.

5.Selgitada:

5.1 TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik

määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule;

5.2 kompromissi kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 1 päev, alates määruse määrus-

kaebuse esitajale kättetoimetamisest;

5.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

1.Seoses kompromissiga on menetlusosalised taotlenud menetluse lõpetamist.

Kohtu põhjendused

2.TsMS § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud

kompromissi ja kohus kinnitab selle.

3.Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS §

430 lg 1).

4.Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või

rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole

kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (TsMS § 430 lg 3).

5.Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu

või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed

nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

6.TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud kompromissi kinnitamist välistavad alused

puuduvad. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada.

7.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või

asja menetlus lõpetatakse.

8.Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole

kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3).

9.Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik