Legislator Case Law & Legislation
2-24-11492/12 AI generated

2-24-11492/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-24-11492/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Võtta vastu If P&C Insurance AS-i loobumine avaldusest K.T. vastu kahjuhüvitise Rahuldada If P&C Insurance AS avaldus K.T. vastu viivise nõudes osaliselt.

Legislator headnote

AI generated

2-24-11492/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: vastu kahjuhüvitise Rahuldada If P&C Insurance AS avaldus K.T. vastu viivise nõudes osaliselt.

Keywords

AI generated
unclaimed assets short-term credit satisfaction of claim identity theft late payment of fees information communicated subsequently
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-24-11492

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Määruse tegemise aeg ja

koht

02.12.2024. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-11492

Tsiviilasi

If P&C Insurance AS-i avaldus K.T.-lt kahjuhüvitise ja

viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168);

lepinguline esindaja: Ahto Järvela (OÜ Julianuse

Õigusbüroo; e-post: ahto.jarvela@julianus.ee);

Puudutatud isik: K.T. (isikukood XXX; e-post:)

Menetlustoiming

Avaldusest osaliselt loobumise vastuvõtmine ja selles osas

menetluse lõpetamine; loobumata osas avalduse lahendamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu If P&C Insurance AS-i loobumine avaldusest K.T. vastu kahjuhüvitise

nõudes ja lõpetada selles osas tsiviilasja nr 2-24-11492 menetlus.

2. Rahuldada If P&C Insurance AS avaldus K.T. vastu viivise nõudes osaliselt.

3. Mõista K.T.-lt If P&C Insurance AS-i kasuks välja viivis summas 11,89 eurot.

4. Jätta rahuldamata If P&C Insurance AS-i nõue K.T. vastu viivise saamiseks

suuremas ulatuses.

5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

6. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Tartu

kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. If P&C Insurance AS esitas 29.07.2024. a Tartu Maakohtule avalduse K.T.-lt kahjuhüvitise

ja viivise väljamõistmiseks.

Avalduse kohaselt toimus 08.10.2022. a korteris, Tartu linnasxxxxxxxxxxxxxxx veeavarii,

mille tõttu sai kannatada korter xxxxxxxxxx korter nr xx. Nimetatud korter xx oli

kahjujuhtumi ajal kindlustatud If P&C Insurance AS-is kindlustuslepinguga. Avaldaja

kindlustusandjana hüvitas kahjustada saanud korteri remondi maksumuse summas 1160,85

eurot. Korteriomand, Tartu linnas xxxxxxxxxxxxx, kuulub puudutatud isikule K.T.-le ja

avaldaja on seisukohal, et puudutatud isik vastutab tema korteriomandi reaalosaks olevast

korterist alguse saanud veeavarii tagajärjel tekkinud kahju eest ning avaldajal on õigus nõuda

puudutatud isikult hüvitatud kahju tagasi. Avaldaja esitas 22.05.2023. a puudutatud isikule

nõudekirja kahjuhüvitise tasumiseks 10 päeva jooksul, aga puudutatud isik nõuet ei täitnud.

Seetõttu pöördus avaldaja kohtusse ja taotleb puudutatud isikult avaldaja kasuks 1160,86 euro

väljamõistmist ja lisaks selle summa tasumisega viivitamise eest viivise väljamõistmist VÕS

§ 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates 06.06.2023. a kuni täitmiseni. Avaldaja on

arvestanud avalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste suuruseks 162 eurot.

2. Tartu Maakohus 09.08.2024. a määrusega käesolevas tsiviilasjas võttis avalduse menetlusse

ja andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele kirjalikult vastamiseks.

3. Puudutatud isik, K.T., esitas 28.08.2024. a kohtule vastuse, milles avaldas, et enne

kohtudokumentide edastamist ei ole temani jõudnud ühtegi teavitust kahjude kohta ei

korteriomanikult, avaldajalt ega avaldaja esindajalt. Puudutatud isiku teatel on talle kuuluv

korter xxxxxxxxxxxxx välja renditud ja puudutatud isik ei ole seal ise umbes viis aastat

käinud. Korteris veeavarii toimumisest sai puudutatud isik teada korteriühistu esimehelt

xxxxxxxKxxxxxx Whatsapp rakenduse vahendusel. Ühtegi avaldaja väidetud kirja kahju

kohta ei ole puudutatud isik aga saanud. Peale seda, kui puudutatud isik vastava teabe

kohtudokumentidest sai, võttis ta ühendust kindlustusseltsiga Salva, kes puudutatud isiku

korteri oli kindlustanud (sh vastutuskindlustus), ja kes tegi kiirelt positiivse otsuse kahju

hüvitamise osas. Koheselt peale kindlustusseltsilt hüvitussumma laekumist tegi puudutatud

isik kande avaldaja kontole. Seega on kahjusumma avaldajale tasutud ja menetluse saab

lõpetada.

4. Avaldaja esitas 04.09.2024. a kohtule seisukoha, milles kinnitas, et puudutatud isik tasus

27.08.2024. a ära põhinõude summas 1160,86 eurot. Avaldaja teatas, et seoses sellega loobub

ta puudutatud isiku vastu põhinõudest summas 1160,86 eurot, aga jääb avalduses esitatud

viivise nõude juurde ja palub kohtul puudutatud isikult välja mõista põhivõlalt viivised VÕS

§ 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates 06.06.2023. a kuni täitmiseni. Avaldaja teatab, et

ei nõustu puudutatud isiku väitega, et enne kohtumenetlust ei ole talle nõudest teatatud.

Avaldaja väitel saatis ta 22.05.2023. a puudutatud isikule tagasinõudeavalduse posti teel

aadressile xxxxxxxxxxxxx, Tartu linn. Lisaks on avaldaja töötaja saatnud korteriühistult

saadud puudutatud isiku telefoninumbritele 07.07.2023. a SMS-id kahjunõude kohta. Samuti

esitas Julianus Inkasso avaldaja volitatud esindajana puudutatud isikule tavakirjaga

meeldetuletused 26.07.2023. a aadressile xxxxxxxxxxxxx, Tartu linn ja 04.08.2023.a

puudutatud isiku rahvastikuregistri järgsele aadressile Pxxxxxx, Lxxxxxxxxxküla, xxxxx

vald,xxxxx maakond. Seega leiab avaldaja, et puudutatud isikut on nõudest teavitatud, tal oli

võimalik nõue täita tähtaegselt, mida ta aga ei teinud, mistõttu on alust temalt viivise

väljamõistmiseks. Avaldaja leiab, et põhjendatud on ka menetluskulud jätta puudutatud isiku

kanda, sest kohtusse pöördumiseta ei oleks puudutatud isik tõenäoliselt nõuet rahuldanud

ning avaldaja kohtusse pöördumist ei saa pidada alusetuks või põhjendamatuks. Avaldaja

taotleb, et kohus mõistaks puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud kokku

summas 557 eurot, sh avalduselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot ja avaldaja lepingulise

esindaja kulud summas 507 eurot.

5. Puudutatud isik K.T. esitas 16.11.2024. a vastuse, milles taotleb kohtuasja täies ulatuses

lõpetamist. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja viivise nõue ei ole põhjendatud, sest

enne kohtusse pöördumist puudutatud isikut kahjunõudest ei teavitatud. Puudutatud isiku

väitel ei ole ta ühtegi avaldaja väidetud kirja ega SMS-i saanud. Kohe pärast

kohtudokumentidest kahjunõudest teadasaamist võttis puudutatud isik ühendust oma

kindlustusseltsiga ja tasus remondiarve. Kuna oli olemas vastutuskindlustus, siis ei olnud

puudutatud isikul mingit põhjust maksmisest hoiduda. Puudutatud isik leiab, et inkassofirma

ei ole oma tööd korrektselt teinud ja on alust järeldada, et on meelega vassitud kontakti

otsimise teemal ja kohtusse pöördutud, eesmärgiga rohkem teenida. Seetõttu ei ole

puudutatud isik nõus kandma ka avaldaja kohtukulusid. Puudutatud isiku hinnangul on

avaldaja kohtukulud ka ebamõistlikult suured ning juhtumiga funktsionaalselt mitteseotud.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus leiab, et avaldusest osaline loobumine tuleb vastu võtta ja selles osas menetlus

lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest

loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kuna avaldaja nõue on seotud korteriomandi ja korteriomandi eseme valitsemisega, siis TsMS §

613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus nõuet hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab

kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud

erisusi. Kohus leiab, et kuna esitatud nõuet saab kohus lahendada üksnes avalduse alusel, siis on

õigus avaldajal menetluse esemeks olevat õigust käsutada ja kohaldub TsMS § 429 regulatsiooni

hagimenetluse kohta.

Avaldaja on loobunud avalduses esitatud nõudest puudutatud isiku vastu kahju tagasinõudes

summas 1160,86 euro. Kohtule esitatust nähtuvalt on puudutatud isik selle summa 27.08.2024. a

avaldajale ära tasunud.

Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid avaldaja nõudest loobumise vastuvõtmist. Kohus

võtab vastu avaldaja loobumise avaldusest puudutatud isiku vastu 1160,86 euro suuruse

põhinõude osas ning lõpetab selles osas tsiviilasja menetluse.

7. Avalduses esitatud viivise nõude, millest avaldaja ei ole loobunud, lahendab kohus sisuliselt.

Kohus leiab, et avaldaja viivise nõue on põhjendatud osaliselt.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt

tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa

Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

VÕS § 113 lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu

hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva

väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja

teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse

avalduse.

Avaldaja nõuab puudutatud isikult viivist kahjusummalt 1160,86 eurolt. Poolte vahel ei ole

vaidlust selle üle, et 08.10.2022. a toimus puudutatud isikule kuuluvas korteris, Tartu linnas

xxxxxxxxxxxxx, veeavarii, mille tõttu sai kahjustada korter nr xx ja nimetatud korteri remondi

kulud olid summas 1160,86 eurot, mis avaldaja kindlustusandjana hüvitas. Kohtule esitatud

avalduses esitas avaldaja selle summa ulatuses tagasinõude puudutatud isiku vastu. Avaldaja

nõudeõiguse aluseks saab olla VÕS § 492 lg 1, mille kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt

hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise

nõue. Seega avaldaja nõude puhul on tegemist sisuliselt kahju hüvitamise nõudega, mille täitmise

aega ei ole kindlaks määratud. Seega leiab kohus, et tulenevalt VÕS § 113 lg-st 2 on avaldajal

õigus nõuda puudutatud isikult viivist alates ajast, mil ta teatas puudutatud isikule oma nõudest

või esitas raha sissenõudmiseks hagi.

Avaldaja nõuab puudutatud isikult viivist alates 06.06.2023. a. Avaldaja põhjenduste kohaselt

saatis ta 22.05.2023. a puudutatud isikule nõudeavalduse kahjusumma tasumiseks 10 päeva

jooksul nõude saamisest. Puudutatud isik nõudeavalduse saamist ei tunnista. Tema väitel sai ta

kahjust teada alles kohtudokumentidest.

Kohus leiab, et avaldaja viivisenõue alates 06.06.2023. a ei ole põhjendatud, sest avaldaja ei ole

tõendanud, et ta oli selleks ajaks oma kahjunõudest avaldajale teada andnud. Nõudest teatamine

on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 mõttes kättesaamist vajav tahteavaldus. TsÜS §

69 lg 2 kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks

tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud

tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Antud juhul ei

ole avaldaja tõenditega põhistanud, et ta oleks enne kohtusse pöördumist saatnud nõudeavalduse

puudutatud isiku elu- või asukohta ning puudutatud isikul pidi olema võimalus nõudeavaldusega

tutvuda. Seega leiab kohus, et avaldajal on õigus nõuda viivist alates hagi esitamisest, s.o alates

29.07.2024. a. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et puudutatud isik tasus nõutud

kahjusumma avaldajale ära 27.08.2024. a. Seega on avaldajal õigus nõuda viivist kahjusummalt

perioodi eest alates 29.07.2024. a kuni 27.08.2024. a. Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isik

esitanud selliseid vastuväiteid, mis õigustaks nimetatud perioodi eest viivise nõude rahuldamata

jätmist. Vaidlust ei ole selle üle, et vähemalt hagi esitamise ajaks oli avaldaja nõue muutunud

sissenõutavaks.

Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär enne 2024.

aasta 1. juulit oli 4,50%. Seega kujuneb viivis 1160,86 eurolt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud

määras perioodi eest alates 29.07.2024. a kuni 27.08.2024. a summas 11,89 eurot.

Eeltoodut arvestades rahuldab kohus avaldaja viivise nõude osaliselt. Kohus mõistab puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja viivise summas 11,89 eurot. Avaldaja viivise nõue suuremas

ulatuses jääb rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

8. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas

siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud hageja, kui menetlus lõpetatakse

määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja

loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta

loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

TsMS § 168 lg 5 sätestab erisusena, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi

esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

TsMS § 162 lg 4 näeb hagimenetluses menetluskulude jaotamise puhul erisusena ette, et kohus

jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine

poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 477 lg-st 1 on TsMS § 168 ja § 162 lg 4 kohaldatavad ka hagita

menetlust lõpetavate lahendite puhul.

Arvestades menetluse asjaolusid, sh seda, et kohus lõpetab menetluse osaliselt avaldusest

loobumise tõttu avaldaja põhinõude osas ja avaldaja viivise nõude rahuldab osaliselt, samuti

arvestades seda, et avaldaja sai menetlusse võtmise määrus koos avaldusega kätte 16.08.2024. a ja

tasus põhinõude ära 27.08.2024.a ning ka avaldaja viivise nõude rahuldamise ulatust, on kohus

seisukohal, et õiglane ja põhjendatud on jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik