3-24-3151/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3151

Määruse kuupäev

2. detsember 2024

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Yi ja Xi kaebused Mustvee valla ja Elektrilevi OÜ tegevuse

peale seoses Mustvee linnas Tähe tn 4 asuva korterelamu

lammutamisega ja võrgulepingu lõpetamisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Yi ja Xi kaebused.

2. Jätta Yi ja Xi taotlused tõendite kogumiseks läbi vaatamata.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebajate nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mustvee Vallavalitsus väljastas 27. augusti 2024. a korraldusega nr 410 ehitusloa Mustvee

valla Mustvee linna Tähe tn 4 katastriüksusel asuva korterelamu täielikuks lammutamiseks.

2. Y ja X (kaebajad) esitasid 6. oktoobril 2024 Mustvee vallale eelnimetatud korralduse peale

vaided. Kaebajad põhjendavad, et korraldus võeti vastu õigusvastaselt puudutatud isikute

huve eirates. Kaebajad elavad rahvastikuregistri järgi vaidlusaluses korterelamus. Vald on

võtnud kaebajatelt vastu üüritasu ning kaebajatel on vallaga kehtiv üürisuhe.

3. Mustvee Vallavalitsus tagastas 16. oktoobri 2024. a korraldusega nr 514 kaebajate vaided,

kuna puudub kaebajate õiguste riive. Kaebajate elukoht on rahvastikuregistri andmetel Tähe

tn 4, Mustvee linn, kuid üksnes see ei anna isikutele õigust kasutada aadressijärgset ruumi

elukohana, kui puudub ruumi kasutamise õigus seaduses sätestatud alusel. Kaebajatel puudub

üürileping, mille alusel nad võiksid vallale kuuluvat hoonet kasutada. Üürileping oli sõlmitud

kaebajate ülenejal sugulasel. Üks kaebajatest on omaalgatuslikult kandnud Mustvee

Vallavalitsuse pangakontole ajavahemikul 2018 kuni 31. august 2024 Tähe tn 4 üüri summas

3-24-3151

90 eurot ning vallavalitsus tegi 29. augustil 2024 kaebaja kontole selles summas tagasikande.

Kaebajatel puudub seoses korterelamu lammutamisega õiguste riive.

4. Kaebajad esitasid 16. novembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebused, milles paluvad

tunnistada Mustvee valla tegevuse õigusvastaseks ning selgitada välja asjaolud seoses

kaebajate elukoha (Mustvee linn, Tähe tn 4 korterelamu) lammutamisega, elamispinna

äravõtmisega ning kaebajate korteris olnud vara omandamisega. Kaebajad ei nõustu Mustvee

Vallavalitsuse 16. oktoobri 2024. a korraldusega nr 514. Ebaseaduslikult lammutatud

korterelamu on olnud kaebajate elukohaks alates 1998. a ning kaebajate vanavanemate ja ema

elukohaks alates 1950ndatest aastatest. Mustvee vald on eeltoodust teadlik ning jääb

arusaamatuks, miks ei teatatud kaebajatele hoone lammutamisest. Kaebajad on tasunud

vaidlusaluse korteri eest üüri 2011-2018. a arvete alusel ning 2018-2024. a suulise lepingu

alusel. Kaebajad on aastaid soovinud korterelamut ostueesõigusega erastada. Vald on

tekitanud kaebajatele kahju, kuna ei ole võimaldanud kaebajatele uut elamispinda ega

tagastanud kaebajatele korteris olnud vara. Lisaks on õigusvastaselt käitunud Elektrilevi OÜ,

kes katkestas Mustvee valla avalduse alusel kaebajate korteris elektriühenduse ja lõpetas

võrgulepingu. Kaebajad taotlevad tõendite kogumist.

KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebuseid ning lähtub nende

lahendamisel kaebajate tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebajad soovivad vaidlustada

Mustvee valla tegevust seoses Mustvee valla Mustvee linna Tähe tn 4 katastriüksusel asuva

korterelamu lammutamisega. Kuigi kaebajad viitavad üldsõnaliselt ka nende vara

omandamisele, elamispinna äravõtmisele ja võimalikule kahjule, siis ei ole kaebajad esitanud

eelkirjeldatuga seoses eraldi nõudeid. Kaebajad soovivad vaidlustada korterelamu

lammutamist, mis on tinginud kaebajatele väidetavalt erinevate negatiivsete tagajärgede

saabumise. Lisaks soovivad kaebajad vaidlustada Elektrilevi OÜ tegevust seoses

võrgulepingu lõpetamisega.

6. Kohtu hinnangul kuuluvad kaebused osas, milles kaebajad vaidlustavad Mustvee valla

tegevust seoses vaidlusaluse korterelamu lammutamisega, tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

6.1. HKMS § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma

õiguste kaitseks. HKMS § 44 lg 2 kohaselt muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või

avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Kaebeõigus

on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab, kui

seaduses ei ole ette nähtud sellest erandeid. Kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluvate

subjektiivsete õiguste riive (Riigikohtu halduskolleegiumi 23. märtsi 2005. a otsus asjas nr

3-3-1-86-04, p 13; 12. detsembri 2017. a määrus asjas nr 3-17-981, p 11).

6.2. Haldusasjas nr 3-06-1495 menetlesid kohtud kaebajate üleneja sugulase kaebust

õigusvastaselt võõrandatud vara, s.o Mustvee linnas asuvate maade, tagastamiseks. Kohtud

leidsid, et selline võimalus on minetatud ning kaebus jäeti rahuldamata. Haldusasjas nr

3-09-761 hindasid kohtud Mustvee Linnavolikogu 13. veebruari 2009. a otsuse nr 7, millega

keelduti vaidlusaluse elamu ja maa erastamisest kaebajate ülenejale sugulasele seoses avaliku

huviga ning otsustati jätkata nende eluruumide edasise kasutamisega üürilepingu alusel,

3-24-3151

õiguspärasust ning ka selles osas jäeti kaebus rahuldamata. Viidatud haldusasjad osutavad, et

kaebajatel ja nende ülenejatel sugulastel ei ole õnnestunud realiseerida soovi nimetatud vara

omandamiseks (Tartu Ringkonnakohtu 2. märtsi 2018. a määrus asjas nr 3-17-2809, p 6).

Vaidlusalune elamu ei ole kaebajate omandis ning pooleli ei ole ka mingit menetlust, mille

raames neil vastav omandiõigus võiks tekkida. Kinnistu omanikuks on Mustvee vald.

6.3. Samuti ei ole kaebajatel olnud ega ole praegu Mustvee vallaga sõlmitud lepingut

vaidlusaluses korterelamus eluruumi üürimiseks võlaõigusseaduse § 271 tähenduses. Asjaolu,

et kaebajad on omaalgatuslikult tasunud Mustvee Vallavalitsuse arvelduskontole väidetavalt

üüritasu, ei tähenda, et kaebajatel on vallaga kehtiv üürisuhe ning et neil on õiguslik alus

eluruumi kasutamiseks. Praeguseks on vald kaebajatele vastavad summad ka tagastanud.

Eluruumi kasutamiseks ei anna õigust ka rahvastikuregistri kanne. Rahvastikuregistri seaduse

§ 65 lg 3 kohaselt ei anna rahvastikuregistrisse kantud aadress isikule õigust kasutada

aadressijärgset ruumi elukohana, kui puudub ruumi kasutamise õigus seaduses sätestatud

alusel.

6.4. Kaebajatel puudub seega subjektiivne õigus, mille kaitseks vaidlusaluse elamuga

seonduvaid toiminguid või haldusakte vaidlustada. Seega ei ole tegemist olukorraga, mil

tuleks kaebajatele tagada kohtulikud õiguskaitsevahendid ning kohus tagastab Mustvee valla

vastu esitatud kaebused HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

7. Osas, milles kaebajad soovivad vaidlustada Elektrilevi OÜ tegevust seoses võrgulepingu

lõpetamisega, ei kuulu vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse. HKMS § 4 lg 1 kohaselt

on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui

seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab

kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

7.1. Kaebajate ja Elektrilevi OÜ vahel sõlmitud võrguleping on tarbijate ja võrguettevõtja

vahel sõlmitud tsiviilõiguslik leping (elektrituruseaduse § 83 lg 1), millest tekkinud vaidlust

on esimese kohtuastmena pädev lahendama maakohus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 9

lg 1 ja § 11 lg 1). Seega peavad kaebajad võrgulepingu lõpetamist vaidlustama maakohtus.

7.2. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Elektrilevi OÜ vastu esitatud kaebused HKMS §

121 lg 1 p 1 alusel pädevuse puudumise tõttu.

8. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

9. Kuna kohus tagastab kaebused, siis puudub vajadus lahendada kaebajate taotlusi tõendite

kogumiseks ning kohus jätab need taotlused läbi vaatamata.

10. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebajate nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg

3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider