2-24-13454/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Raina Pärn

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2024. a, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-13454

Tsiviilasi

G. S. hagiavaldus J. S. vastu elatise nõudes

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: G. S. (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Hageja seaduslik esindaja: K. S. (isikukood: XXX,

elukoht: XXX, e-post: XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Monika Sulg (e-post:

XXX)

Kostja: J. S. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-

post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada G. S. hagi.

2. Mõista välja J. S.-ilt elatis alaealise lapse G. S. kasuks alates 06.09.2024 kuni G.

S. täisealiseks saamiseni (s.o XXX) igakuise elatusrahana 250,22 eurot (sh

baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvutatud 50% lasterikka

peretoetusest 37,50 eurot ja 50% lapsetoetusest 40 eurot).

Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025) vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-le 3 ja 4. Seaduses sätestatud lapsetoetuse suuruse

muutumise korral muutub ka perekonnaseaduse § 101 lg 5 järgi elatise

arvutamise aluseks olev lapsetoetuse suurus.

3. Igakuine elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja K. S. arveldusarvele nr

XXX iga kuu 10.kuupäevaks selgitusega „G. S. elatis“.

4. Elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

5. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatise makseid.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

7. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

8. Jätta rahuldamata taotlus tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G. S. (laps) esitas seadusliku esindaja kaudu hagi elatise nõudes J. S. vastu.

Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja hagejale korrektselt ülalpidamist taganud. Viimase paari

kalendrikuu jooksul on kostja lapse arveldusarvele kandnud kokku 220 eurot. Hageja

seadusliku esindaja arveldusarvele kostja hageja elatist kandnud ei ole.

Lapse igakuised kulud moodustavad 642,80 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis

miinimumsummas alates 06.09.2024. a. Igakuised elatise maksed palub hageja esindaja kanda

lapse ema arveldusarvele iga kuu esimeseks kuupäevaks. Hageja leiab, et kostjal on kohustus

tagada hagejale igakuine ülalpidamine PKS §-s 101 sätestatud suuruses, s.o 250,22 eurot (sh

baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast

54,96 eurot, millest on maha arvutatud 50% lasterikka peretoetusest 37,50 eurot ja 50%

lapsetoetusest 40 eurot), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025).

2. Kostja J. S. tunnistab hagi hagiavalduses nõutud ulatuses. Samas peab kostja võimalikuks

tasuda elatist iga kuu kümnendaks kuupäevaks, mitte esimeseks, nagu nõutud hagis. Lisaks

soovib kostja, et kohus kohustaks hageja seaduslikku esindajat K. S.-i esitama kostjale

igakuiselt kostja poolt makstud elatise kasutamist tõendavad kuludokumendid hiljemalt

järgmise kuu kümnendaks kuupäevaks. Juhul, kui dokumente ei esitata, või need ei ole

täielikud või ei ole vastavuses hagiavalduses toodud kulude tabelile, palub kostja võimalust

pidada edasist igakuise elatise maksmist kinni seni, kuni hageja seaduslik esindaja esitab iga

jooksva kuu kohta elatise kasutamise kuludokumendid. Juhul, kui elatise kinni pidamine ei

ole kohtu hinnangul võimalik, siis palub kostja alternatiivina (kuni kuludokumentide

esitamise nõue pole täidetud), võimalust igakuist elatist kanda kohtu deposiitkontole, kust see

makstakse vastavalt kuude kaupa hageja seadusliku esindaja K. S. hagiavalduses toodud

pangakontole edasi kuude kaupa nende kuude eest (tehniliselt mõeldakse nii, et dokumendid

esitatakse eelmise kuu elatise kasutamise kohta enne järgmise elatise maksmist – esimene

elatis makstakse ilma, et kuludokumente nõutakse, teise elatise maksmiseks on vajalik esitada

esimese elatise kasutamise kuludokumendid jne), mille eest on kuludokumendid

nõuetekohaselt esitatud (dtl 22-27).

3. Hageja arvamuses selgitatakse, et kostja on hagi sisuliselt õigeks võtnud ja kostja on

oktoobris 2024 elatise kohustuse korrektselt täitnud. Hageja ei ole nõus kostja seisukohaga, et

hageja emal puudub õigus rahalisi vahendeid hageja ülalpidamiseks kasutada ja ta peab

andma kostjale või kohtule aru tasutava elatise kasutamise kohta. Selleks annab õiguse PKS §

130. Hageja viibib ühes kalendrikuus aasta lõikes kostja juures vähem kui 7 kalendripäeva.

2

Peale hagi esitamist on kostja võtnud korduvalt kontakti hagejaga ja suhtlus kostjaga on

muutunud oluliselt tihedamaks. 07.10.2024 esitas kostja menetlusdokumendina kostja

seisukoha ja lisadena tõendid, mille puhul pole TsMS § 236 lg 3 kohaselt selgitatud, milliste

asjas tähtsust omavate asjaolude tõendamiseks ta soovib neid tõendeid esitada. Hageja on

seisukohal, et kohtuasjas peab pool põhidokumendis esitatud seisukohtade tõendamiseks

tõendite esitamisel sõnaselgelt väljendama, millist konkreetset põhidokumendis olevat asjaolu

mingi konkreetse tõendiga tõendada soovitakse. Kostja esitas koos hagiavalduse vastusega

töövõime hindamise akti ja maksekorralduse. Kostja materjalidel puudub loetelu, need ei ole

seostatavad hageja seisukohas toodud väidetega (dtl 31-33).

4. Kohus teavitas 04.11.2024 kirjaga, et menetleb tsiviilasja lihtmenetluse reeglite kohaselt.

Pooled ei ole kohtule avaldanud soovi enda ärakuulamiseks, kohus kohtuistungit ei korralda.

Kohus andis pooltele teada, et kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu hiljemalt

29.11.2024 (dtl 39). Kohtulahendi aja muutmisest teavitas kohus 26.11.2024 kirjaga (dtl 41).

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

6. Perekonnaseaduse (PKS) §-st 96 ja 97 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist, mida antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga

kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 1,4).

7. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on hageja G. S. vanemateks kostja J. S. ja hageja

seaduslik seaduslik esindaja K. S. (dtl 10). G. S. on J. S. vanim poeg (ühiseid lapsi on

kokku 3, kuid hagi on esitanud üks lastest).

Tsiviilasjas puudub vaidlus nõude olemasolu, eelduste ja sisuliste asjaolude üle. Kostja on

tunnistanud, et ta ei ela hagejaga igapäevaselt koos ja tal tuleb seega tasuda igakuiselt elatist

ning seda seaduses sätestatud miinimummääras (st puudub vaidlus ülalpidamiskohustuse ja

selle suuruse osas). Samuti puudub vaidlus selles, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust

regulaarselt täitnud (st on ülalpidamiskohustust rikkunud). Hagiavalduse kohaselt on viimase

paari kalendrikuu jooksul hageja arveldusarvele kandnud kokku 220 eurot. Hageja seadusliku

esindaja arveldusarvele kostja hageja elatist kandnud ei ole (dtl 5). Kostja on kohtumenetluse

vältel kandnud 01.10.2024 hageja seaduslikule esindajale elatise hagiavalduses nõutud

summas, s.o 250,22 eurot, ja esitas kohtule maksekorralduse (dtl 27). Hageja on kinnitanud

elatise saamist (dtl 31-33).

Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest (s.o 06.09.2024)

seadusega sätestatud muutuvas miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja

igakuised kulud kokku 642,80 eurot, sh kommunaalteenused (kü arve, elekter, vesi jne) 40

eurot, riided 60 eurot, ravimid/vitamiinid 20 eurot, hügieen 35 eurot, toit (sh lõuna söögiraha

80-100 eurot) 300 eurot, õppetegevuses/arendamine 20 eurot, koos 40 eurot, vabaaeg (kino,

teater, sünnipäevad) 50 eurot, huviring 77.80 eurot.

Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud ning neile

kuluvad summad mõistlikud. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema

võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel (PKS §

116 lg 1).

Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul elatise nõue põhjendatud.

3

8. Kostja vastuses märgitu kohaselt on kostja 50% töövõimetu. Kostja osalist töövõimet

kinnitab Eesti Töötukassa 27.06.2024 otsus nr TVH/24/023420, mille kohaselt on J. S.-ile

määratud osaline töövõimetus alates 10.06.2024 kuni 09.06.2025 (dtl 24-26).

Esmalt ei nõustu kohus hageja seisukohaga, justkui kostja vastusega esitatud osalist töövõimet

puudutava dokumendi osas ei ole arusaadav, mida kostja sellega tõendada soovib. Kostja on

seda vastuses väljendanud (vastuse p 5 – dtl 23). Samuti on kostja märkinud, et esitab

dokumendi vastuse lisana.

Osaline töövõime oleks asjakohane elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 1 alusel. Seda kostja

aga taotlenud ei ole. Vastupidi, kostja on olnud nõus hagis nõutava elatise ja selle suurusega.

Töötamisregistri (TÖR) väljavõtte kohaselt töötab kostja alates 10.06.2024 OÜ Uksed Lukud

avatäidete paigaldajana (dtl 40). TÖR väljavõttest ei nähtu, et kostja töötaks osalise tööajaga.

Eesti Töötukassa töövõimehindamise 27.06.2024 otsusest nr TVH/24/023420 nähtub, et

kostjal on osaline töövõime ning kui kostja töötab, makstakse talle töövõimetoetust eelneva

kuu eest jooksva kuu 10. kuupäevaks.

Kohtu arvates on põhjendatud käsitleda esitatud tõendit sellel eesmärgil, mis tingis selle

esitamise, s.o informatiivsel eesmärgil.

9. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise

sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud

summa.

Hageja nõuab elatist miinimumsuuruses.

PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast

indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise

tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem

ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel. Alates 01.04.2024 on baassummaks 272,76 eurot.

Kohus selgitab, et üksnes PKS § 102 lg-2 sätestatud alusel on võimalik alaealisele lapsele

elatis välja mõista alla seaduses sätestatud alammäära. Käesoleval juhul nimetatud asjaoludele

tuginetud ei ole.

PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga.

Hagiavalduse kohaselt hageja veedab kostja juures aega vähem kui 7 päeva. Kostja ei vaidle

sellele vastu. Seega puudub alus elatise vähendamiseks ka PKS § 101 lg 6 alusel.

Eeltoodust tulenevalt on elatis seaduses sätestatud miinimummääras põhjendatud.

10. Kostja taotleb, et kohus kohustaks hageja seaduslikku esindajat K. S.-i esitama kostjale

igakuiselt kostja poolt makstud elatise kasutamist tõendavad kuludokumendid elatise

kasutamise osas. Vastasel juhul soovib kostja elatist kinni pidada kuni hageja seaduslik

esindaja nõude täidab. Alternatiivselt taotleb kostja võimalust kanda elatist kohtu

deposiitkontole.

4

Kohus leiab, et kostja taotlus kohustada hageja seaduslikku esindajat esitama elatise

kasutamise kohta kuludokumente ei ole õigustatud ega seaduslik.

Riigikohtu kehtiva praktika kohaselt lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult

kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks

tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt RKTKo 07.02.2018, 2-15-15909/124, p 12,

22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13, 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p 15). Seega ei ole kohtupraktikas

juurdunud arusaama järgi laste vajaduste iseseisev tõendamine vajalik. Riigikohtu praktikast

ega ka perekonnaseadusest ei tulene nõuet, et üks lapse vanematest peaks hakkama teisele

vanemale tõestama, et on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud (st kasutanud elatist nii nagu

seadus ette näeb, s.o lapse ülalpidamiseks – PKS § 100 lg 2). Juhul, kui hageja huvides

igakuiselt kogu elatis näiteks ära ei kulutata, on vanem kohustatud paigutama raha oma varast

eraldi (PKS § 130, § 186). Elatis on lapsele kuuluv vara, mida tuleb kasutada üksnes tema

huvides ja tema ülalpidamiseks või muude vajaduste katmiseks.

Lisaks peab kohus vajalikuks selgitada, et kohus ei tegele välja mõistetud elatiste või muude

rahaliste nõuete täitmisega või nendega seotud küsimustega ega ka vahenda kohtu

deposiitkonto kaudu elatise maksmist.

11. Eeltoodust tulenevalt tuleb esitatud hagi rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista elatis alates 06.09.2024 (s.o hagi esitamisest) kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o

XXX) 250,22 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lasterikka peretoetusest 37.50

eurot ja pool lapsetoetust 40 eurot). Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

12. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Kuigi hageja on hagis taotlenud, et elatis kantaks üle 1. kuupäevaks, ei ole ta esitanud

vastuväiteid kostja ettepanekule, et elatise maksmine toimuks iga kuu 10. kuupäeval. Seega

kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel, et kostjal tuleb elatis tasuda iga kuu 10. kuupäevaks

hageja ema arvelduskontole nr XXX, märkides makse selgitusse „G. S. elatis“ ning kuu ja

aasta, mille eest elatist makstakse.

Juhul, kui kostja on tasunud kohtumenetluse ajal elatise makseid, tuleb seda otsuse täitmisel

arvestada. Näiteks on kohtule esitatud maksekorraldus, mille järgi on kostja tasunud

01.10.2024 K. S. kontole 250,22 eurot, selgitusega „G. S. elatisraha“ (dtl 27). Hageja on

kinnitanud, et kostja poolt tasumine on toimunud. Sellest tulenevalt on oluline elatise tasumist

arvestada.

13. Hageja taotleb, et kohus tunnistaks kohtulahendi täitmise tagatiseta viivitamatult

täidetavaks.

Kuigi kostja on menetluses nõuet tunnistanud, on kostja esitanud mitmeid taotlusi (sh elatise

kinnipidamiseks), millest tulenevalt ei saa lugeda kostjat hagi õigeks võtnuks. Seega ei ole

alust tunnistada kohtuotsust viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 468

lg 3 alusel saab tunnistada elatise otsuse viivitamatult täidetavaks üksnes hädavajalikus osas.

Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et jõustumata kohtuotsuse

täitmine on hageja ülalpidamiseks hädavajalik, st esineb oht, et hageja toimetulekuks ei jätku

piisavalt vahendeid. Ainuüksi asjaolu, et kostjal on ülalpidamiskohustus hageja ees ei

tähenda, et ülalpidamine on hädavajalik. Lisaks on menetluse kestel kostja elatist tasunud.

5

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata taotluse tunnistada kohtuotsus viivitamatult

täidetavaks.

14. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et pooltel on õigus pöörduda uuesti kohtusse

elatise suuruse muutmiseks siis, kui oluliselt muutuvad lapse vajadused või vanema varaline

seisund (TsMS § 459 lg 1).

Menetluskulud

15. TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Seega jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude

jaotusest (pooled kannavad ise oma menetluskulud) kohus menetluskulude rahalist suurust

kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raina Pärn

Kohtunik

6