2-18-6019/153 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 2. detsember 2024

Tsiviilasja number

2-18-6019

Tsiviilasi

Renita Kure hagi Anne Hestnesi ja Ole Johan Hestnesi

vastu kahju hüvitamiseks ning X ja XX kinnistute piirile

rajatud tiigi likvideerimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. septembri 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Anne Hestnesi ja Ole Johan Hestnesi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad (kostjad): Anne Hestnes (ik:

XXXXXXXXXXX) ja Ole Johan Hestnes (ik:

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Meree Punab

Vastustaja (hageja): Renita Kurg (ik: XXXXXXXXXXX),

esindajad vandeadvokaat Rene Varul ja Peeter Kurg

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 30. septembri 2024 määrus

muutmata.

2. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud solidaarselt kostjate

kanda.

3. Välja mõista Anne Hestnesilt ja Ole Johan Hestnesilt solidaarselt Renita Kure kasuks

ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 341,60 eurot.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Maakohtu menetluses on Renita Kure (hageja) hagi Anne Hestnesi ja Ole Johan Hestnesi

(kostjad) vastu kahju hüvitamiseks ning X ja XX kinnistute piirile rajatud tiigi

likvideerimiseks.

21.11.2023 esitas hageja taotluse menetluse lõpetamiseks tiigi likvideerimise nõudes.

Taotluse kohaselt on kostjad andnud teada, et nad on tiigi likvideerinud. Seetõttu ei ole

hagejal enam alust nõuda kostjatelt tiigi likvideerimist ning hageja võtab nõude tagasi

põhjusel, et kostjad on nõude täitnud. Hageja soovis, et kostjad kannaksid

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 5 alusel nõudega seotud menetluskulud.

Kostjad on tiigi vabatahtliku likvideerimisega hageja nõude täitnud. Menetluskulude jätmine

kostjate kanda on ka mõistlik ja õiglane, kuna eksperdiarvamusega on tuvastatud tiigi

rajamise ja pidamise õigusvastasus mitmes aspektis. Ilmselt oleks kohus sellele tuginedes

teinud hagis nõutud kohtulahendi. Hageja menetluskulud seoses tiigi likvideerimisega on

riigilõiv, ekspertiisitasud (sh ekspert Mart Poola osa 3000 eurot ja geodeetilise plaani

mõõdistustööd 480 eurot) ning õigusabikulud. Hageja õigusabikulud on 21.11.2023 seisuga

3230 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja leidis, et tiigi eemaldamine oli hagi keskne

nõue ja sellega seondub hinnanguliselt 50% õigusabikuludest.

2. Kostjad palusid jätta hageja taotlus mõista kostjatelt välja tiigi likvideerimise nõudega

seotud menetluskulud rahuldamata, kuivõrd see oleks kostjate suhtes äärmiselt ebaõiglane.

Hageja esitas hagi kõigepealt tsiviilasjas nr 2-15-1756 reaktsioonina kostjate poolt hageja

vastu esitatud hagile, st mitte hageja õiguste kaitseks. Hageja esitas nõude tiigi osas ekspertiisi

korraldamiseks pärast hagi esitamist, hagi esitati ilma ühegi tiiki puudutava tõendita ja pooled

on tiigi osas vahetanud menetlusdokumente vaid ekspertiisi teemal. Tiigi eemaldamine ei

olnud keskne nõue ega saa moodustada 50% hageja menetluskuludest.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 30.09.2024 määrusega hageja X ja XX kinnistute piirile rajatud tiigi

likvideerimise nõude selle tagasi võtmise tõttu läbi vaatamata ning nõude menetlemisega

seonduvad kulud solidaarselt kostjate kanda, rahuldas hageja menetluskulude

kindlaksmääramise taotluse osaliselt ja mõistis nimetatud nõudega seonduvatest

menetluskuludest solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja 4470 eurot.

Määruse kohaselt on hageja tiigi likvideerimise nõude tagasi võtnud ja hagi tuleb jätta selle

nõude osas läbi vaatamata. Ümber ei ole lükatud menetluses avaldatud fakti, et tiik likvideeriti

kohtumenetluse ajal. Sellest saab järeldada, et hageja nõue on kostjate poolt kohtuotsuseta

rahuldatud, millest lähtudes on omakorda võimalik asuda seisukohale, et puudub alus

rakendada TsMS § 168 lg 2, vaid põhjendatud on jätta hageja nimetatud nõudega seonduvad

menetluskulud TsMS § 168 lg 5 ja § 165 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda. Kohtu

hinnangul ei esine aluseid, millest tulenevalt saaks pidada tiigi likvideerimise nõude

menetluskulude kostjate kanda jätmist TsMS § 162 lg 4 tähenduses äärmiselt ebaõiglaseks.

Kohus leidis, et tiigi likvideerimise nõudega seonduvateks menetluskuludeks on riigilõiv 300

eurot, ekspert M. Poola ekspertiisi kulud kokku 3480 eurot ja hageja lepingulise esindaja

põhjendatud kulud 690 eurot. Hageja 21.11.2023 menetluskulude nimekirjas kajastatud

õigusabi tunnihind (110–140 eurot) vastab keskmisele kõrgelt kvalifitseeritud

õigusabispetsialistile makstavale tasule. Hagiavalduses on tiigi likvideerimise nõue kajastatud

ühel leheküljel ning kohus hindas nimetatud menetlusdokumendiga seonduvalt põhjendatud

kuluks 110 eurot. Hagiavalduses puuduste parandamine ei ole seotud tiigi likvideerimise

nõudega. Hageja 31.07.2018 menetlusdokumendiga seoses on põhjendatud kulu 110 eurot –

tiigi likvideerimise nõude analüüsile on kulunud 1 lehekülg. Ka hageja 19.02.2019

menetlusdokumendiga seonduvalt on põhjendatud hüvitada 110 eurot. 21.05.2021

ekspertiisitaotlus seondub täielikult tiigi likvideerimise nõudega ja kulu 240 eurot on

põhjendatud. 24.08.2021 eelistungiga seoses pidas kohus vajalikuks kuluks 120 eurot –

enamik istungist arutleti teiste nõuete üle ning vastavale nõudele on pühendatud 1/6

protokollist. 07.09.2021 taotlus ei sisalda ühtegi uut seisukohta seoses tiigi likvideerimise

nõudega, mistõttu ei ole põhjendatud nimetatud dokumendi osas menetluskulude

väljamõistmine. Samal seisukohal oli kohus hageja 13.07.2023 menetlusdokumendi osas.

Seega kokku on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulud tiigi likvideerimise nõudega

seonduvalt summas 690 eurot.

Eeltoodule tuginedes mõistis kohus tiigi likvideerimise nõudega seonduvalt solidaarselt

kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud 4470 eurot (300 + 3480 + 690).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. A. Hestnes ja O. J. Hestnes esitasid määruskaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu

30.09.2024 määruse tühistamist osas, milles tiigi likvideerimise nõudega seonduvad hageja

menetluskulud summas 4470 eurot jäeti solidaarselt kostjate kanda, ning uue määruse

tegemist, millega jätta tiigi likvideerimise nõude menetlemisega seonduvad menetluskulud

poolte endi kanda. Alternatiivselt paluvad A. Hestnes ja O. J. Hestnes vähendada solidaarselt

kostjate kanda jäävate hageja menetluskulude summat, igal juhul ekspertiisikulude (3480

eurot) võrra.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt esitati hagi kostjate vastu alles 2018. a-l ning esmalt

tsiviilasja nr 2-15-1756 raames vastuhagina, st reaktsioonina kostjate poolt hageja vastu 2015.

a-l esitatud hagile. Kostjad on mh tuginenud nõude aegumisele. Kuigi kostjad M. Poola

eksperdiarvamusega ei nõustunud, otsustasid nad tiigi eemaldada, tõmbamaks pooltevahelisi

rohkeid vaidluskohti koomale. Tiigist väidetavalt hageja kinnistule filtreeruva vee kohta

hageja hagiavalduses ühtegi tõendit ei esitanud, st kohus menetles tiigi eemaldamise nõuet

aastaid hageja paljasõnaliste väidete alusel, mis muutis võimatuks argumenteeritud

tsiviilvaidluse pidamise. Eeltoodud asjaolusid arvestades on hageja menetluskulude

väljamõistmine kostjatelt äärmiselt ebaõiglane TsMS § 162 lg 4 tähenduses: kõik viitab

sellele, et hageja ei oleks hagi esitanud, kui kostjad ei oleks tsiviilasjas nr 2-15-1756 nõuet

esitanud, käesoleva tsiviilasja menetlemine toimus aastaid hageja paljasõnaliste väidete alusel,

kuid sellest hoolimata eemaldasid kostjad tiigi vabatahtlikult.

Kui hageja ei pöördunud kohtusse põhjendatult, ei saa menetluskulusid kostja kanda jätta

(Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-21-3088, p 10.3). Hageja ei pöördunud kohtusse

põhjendatult, muu hulgas seetõttu, et hageja ei esitanud tiigist väidetavalt hageja kinnistule

tuleva vee kohta ühtegi tõendit (nt asjatundja arvamust). Kambja vald kinnitas 29.07.2020

kirjas, et tiigiga probleeme ei esine – tiik on vajalik ja kohustuslik X kinnistu hoonete

tuletõrje veevõtukohana, valla läbiviidud kontrolli käigus ei tuvastatud, et tiik vett läbi laseks.

Ühtlasi märkis vald viitega mullastikukaardile, et hageja XX kinnistul on alati olnud soine

ala, kus olid gleistunud deluviaalmullad ja madalsoomullad (turvas) ning et turbamullad ei

teki mõne aasta ega aastakümnega. Riigikohus on otsuses tsiviilasjas nr 2-22-130552 (p 16)

tõlgendanud TsMS § 168 lg-id 4 ja 5 selliselt, et kuni tõendi esitamiseni peab tõendamiseks

kohustatud poole menetluskulud kandma tõendamiseks kohustatud menetlusosaline ise.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5. R. Kurg vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata jätmist.

Vastuväidete kohaselt ei ole kostjate väide, et tiik likvideeriti vabatahtlikult ja seetõttu, et

vaidlus „koomale“ tõmmata, usutav ega kooskõlas asja tehioludega. Pooled vaidlevad ka

teises tsiviilasjas ning mingit kompromissivalmidust ei ole seni kostjate poolt ilmnenud.

Kostjad vaidlesid tiigi likvideerimise nõudele vastu ega nõustunud, et see avaldab hageja

kinnistule kahjulikku mõju. Seetõttu oli hageja sunnitud taotlema tiigi mõjude osas kohtulikku

ekspertiisi. Ekspert M. Poola hinnang oli ühene – kostjate rajatud tiik ei pea vett ja sellest

voolab vesi hageja kinnistule. Eksperdi hinnangul voolab hageja kinnistule vett 23,3 m3

ööpäevas, mis on väga suur hulk. Ekspert leidis, et tiigi rajamisel ei ole kasutatud veepidavuse

tagamiseks hüdroisolatsioonimaterjale, nt kilet, ega järgitud tiikide rajamise traditsioone,

soovitusi ja head ehitustava. Ekspert andis arvamuse, et tiigist filtreeruv vesi on tekitanud

hageja kinnistul tiigi vahetus läheduses püsiva liigniiskuse, mis on viinud pinnase

soostumisele. Seega eksperdiarvamus toetas üheselt hageja positsiooni ning hagi tulnuks

ilmselt rahuldada. Seetõttu ei ole juhus, et kostjad ajasid vähemalt 13 aastat tagasi rajatud tiigi

kinni vahetult peale eksperdiarvamuse kostjatele edastamist. Kostjad ei ole esitanud mingeid

argumente, miks peaks eksperdi seisukohad kahtluse alla panema. Seetõttu jääb arusaamatuks,

milles seisneb ebaõiglus, kui ekspert tegi üheselt kindlaks, et kostjad on rajanud tiigi, mis

kahjustab hageja kinnistut. Puudub mistahes põhjendus, miks peaks hageja kandma

ekspertiisikulu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

TsMS § 659 järgi kohaldub nimetatud säte ka määruskaebuse menetlemisele

ringkonnakohtus.

Maakohtu määruse vaidlustasid kostjad menetluskulude nende kanda jätmise ja nendelt

väljamõistmise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3).

Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud

osas.

Maakohtu määrust osas, millega jäeti X ja XX kinnistute piirile rajatud tiigi likvideerimise

nõue selle tagasi võtmise tõttu läbi vaatamata (maakohtu määruse resolutsiooni p 1), ei ole

vaidlustatud ning selles osas ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja

põhjendatust ei kontrolli.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb jätta

muutmata ja määruskaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Ringkonnakohus

nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid kõiki oma määruses (TsMS § 654 lg 6 ja

§ 659).

8. Vastuseks määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist.

8.1. Puudub vaidlus, et hageja võttis tiigi likvideerimise nõude tagasi seoses kostjate poolt

kohtumenetluse ajal tiigi likvideerimisega. Kostjad ei ole nõus aga menetluskulude TsMS

§ 168 lg 5 alusel nende kanda jätmisega ning leiavad, et menetluskulud tulnuks TsMS § 162

lg 4 alusel jätta poolte endi kanda (või alternatiivaselt vähendada nende kanda jäävate

menetluskulude summat ekspertiisikulude 3480 eurot võrra).

8.2. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nimetatud sätet õigesti kohaldanud. Hageja nõudis

kostjatelt X ja XX kinnistute piirile rajatud tiigi likvideerimist (vt hagiavaldus I kd, tl 4-10

ja hagiavalduse täiendus I kd, tl 43-48). Maakohus menetles hagi 18.04.2018 määruse alusel

iseseisva hagina (mitte vastuhagina). Kostjad vaidlesid hagile vastu ning hageja esitas

06.09.2021 taotluse ekspertiisi läbiviimiseks. Maakohus rahuldas 27.03.2023 määrusega

hageja taotluse ning määras viia asjas läbi ekspertiis. Ekspert esitas maakohtule arvamuse

17.05.2023 (III kd, tl 30-44) ning 06.06.2023 menetlusdokumendis teatasid kostjad, et nad on

hagi esemeks oleva tiigi nüüdseks likvideerinud (III kd, tl 84-85). Seega saavutas hageja

pärast hagi esitamist kostjate tegevuse tulemusena selle, mida ta soovis hagiga saavutada, s.o

tiigi likvideerimise. Tegemist on nõude rahuldamisega TsMS § 168 lg 5 tähenduses ning

maakohus on põhjendatult jätnud menetluskulud kostjate kanda. Sellist seisukohta kinnitab ka

Riigikohtu praktika (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-13, p 13). Ringkonnakohus

rõhutab siinkohal, et kostjad ei ole ka määruskaebuses kummutanud eksperdi järeldust, mille

kohaselt kostjate rajatud tiik põhjustas hageja kinnistule püsiva liigniiskuse.

8.3. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda,

kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes

ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi

peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt,

kelle kahjuks otsus tehti (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-20-5007).

Kostjad on määruskaebuses toonud esile alljärgnevad asjaolud, mis õigustavad veel TsMS §

162 lg 4 kohaldamist. Kostjad on seisukohal, et kuni eksperdi arvamuseni toimus menetlus

hageja paljasõnaliste väidete alusel ning seetõttu peab kuni eksperdi arvamuseni tõendamiseks

kohustatud poole menetluskulud kandma tõendamiseks kohustatud menetlusosaline ise. Asja

materjalidest nähtub, et hagiavaldusele oli lisatud 16 tõendit (I kd, tl 49) ning seega ei ole

põhjendatud kostjate seisukoht et kuni eksperdi arvamuse saamiseni peab menetluskulud

kandma hageja. Kostjad teatasid tiigi likvideerimisest pärast eksperdi arvamusest

teadasaamist (III kd, t. 84-85) ning õige ei ole kostjate seisukoht, et tiigi likvideerimine

toimus nende poolt vabatahtlikult sõltumata kohtumenetlusest. Hageja poolt kohtusse

pöördumine oli seega põhjendatud ning kostjad pidid hageja nõudele vastuväiteid esitades

arvestama sellega, et nõude põhjendatuse korral tuleb neil kanda menetluskulud. Vastuseks

määruskaebuses esitatud väitele märgib ringkonnakohus, et tiigi likvideerimise nõudega

seoses ei ole kostjad aegumisele tuginenud. Ringkonnakohus leiab, et eelmärgitud kostjate

poolt esiletoodud asjaolud ei ole käsitletavad selliste erandlike asjaoludena, mis õigustaksid

TsMS § 162 lg 4 kohaldamist.

Eelmärgitud põhjendustel puudub alus rahuldada ka kostjate alternatiivset taotlust, s.o

vähendada kostjate kanda jäävaid menetluskulusid ekspertiisikulude (3480 eurot) võrra.

9. Määruskaebuses vaidlustasid kostjad nii menetluskulude jaotust kui menetluskulude

nendelt väljamõistmist.

Seoses määruskaebuse rahuldamata jäävad menetluskulud ringkonnakohtus solidaarselt

kostjate kanda.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja kulutanud

määruskaebusele vastuse koostamiseks 2,5 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamiseks

0,25 tundi ning ta palub kostjatelt välja mõista kokku 469,70 eurot (140 eurot/tund +

käibemaks).

TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses.

Asja materjalide kohaselt olid hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud maakohtus

kokku 690 eurot. Arvestades, et ringkonnakohtu menetluses koostas hageja lepinguline

esindaja üksnes vastuse määruskaebusele, samuti hageja õigusabikulude suurust maakohtus,

on ringkonnakohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud

õigusabikulud ringkonnakohtus kokku 341,60 eurot (2x140x1,2).

(allkirjastatud digitaalselt)