3-24-2143/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-24-2143

Määruse kuupäev

30. november 2024

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

Menetlusosalised

X-i kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Kaebaja X

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte koos tõlkega vene keelde.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 22. juulil 2024 Tartu Halduskohtule venekeelse kaebuse Viru Vangla 22. juuni

2024. a otsuse nr 6-16/24/83-2 peale, millega vangla tagastas tema kahju hüvitamise taotluse.

Kaebaja ei nõustu kahjunõude tagastamisega. Kaebuse kohaselt ei ole läbivaadatav kahjunõue,

millega ta nõuab hüvitiseks 40 miljonit eurot, seotud 18. mai 2012. a kohtuotsuse täitmata

jätmisega kohtuasjas nr 3-1-1-41-12, vaid selle kohtuotsuse vargusega vanglas kriminaalasja nr

1-10-15779 toimikust. Vangla direktoril ei ole ühtegi kriminaalasjas nr 1-10-15779 tehtud

kohtuotsust, millega ta saaks õigustada kaebaja alusetut vangistuses hoidmist ajavahemikul 24.

juuni 2010 kuni 22. juuni 2020. Kaebaja väitel ei näe ta nimetatud kriminaalasja e-toimikus

Viru Maakohtu 16. detsembri 2013. a ja Tartu Ringkonnakohtu 31. märtsi 2014. a

kohtuotsuseid. Samuti pole seal Riigikohtu 9. juuni 2014. a määrust, millega need kohtuotsused

väidetavalt jõustusid. Kaebaja leiab, et ta pole kuritegu toime pannud ja vangla direktor oleks

pidanud lugema asjas nr 3-1-1-41-12 tehtud Riigikohtu lahendit.

Kohus korraldas kaebuse tõlkimise eesti keelde.

3-24-2143

2. Kohtueelse menetluse materjalidest nähtub järgnev.

2.1. X esitas 21. mail 2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis talle

alusetult vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitist 40 miljoni eurot.

Taotluse kohaselt oli temalt vabadus alusetult võetud aastatel 2010 kuni 2020 ning Viru Vangla

hävitas ja varastas tema toimikust kohtuasjas nr 3-1-1-41-12 tehtud lahendi.

2.2. Viru Vangla jättis 22. juuni 2024. a vastusega nr 6-16/24/83-2 X-i kahju hüvitamise

taotluse läbi vaatamata. Vangla leidis, et kaebaja taotleb alusetult vabaduse võtmisega tekitatud

kahju hüvitamist, mistõttu on tegemist korduva nõudega. Kinnipeetav on samasisulisi

kahjunõudeid vanglale varem esitanud 6. septembril 2023 (nr 6-16/160-1), 2. jaanuaril 2024 (nr

6-16/24/5-1), 16. veebruaril 2024 (nr 6-16/24/34-1), 27. veebruaril 2024 (nr 6-16/24/40-1), 29.

veebruaril 2024 (nr 6-16/24/44-1), 12. märtsil 2024 (nr 6-16/24/51-1), 4. aprillil 2024 (nr

6-16/24/63-1), 14. märtsil 2024 (nr 6-16/24/54-1), 6. mail 2024 (nr 6-16/24/71-1) ja 21. mail

2024 (nr 6-16/24/82-1). Viru Vangla on samasisulise kahju hüvitamise taotluse sisuliselt läbi

vaadanud ja selle 23. novembri 2023. a otsusega nr 6-16/160-4 rahuldamata jätnud. Vangla jääb

varasemate seisukohtade juurde.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus lähtub kaebuse lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4).

Kohtu hinnangul nõuab kaebaja kriminaalasjas tehtud kohtulahendi täitmata jätmisega talle

tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja väitel pole vanglal kohtulahendit, mille aluseks oleks olnud

temalt vabaduse võtmine õigustatud. Kaebaja küll väidab kaebuses, et kahju hüvitamise nõue

on seotud kohtulahendi vargusega kriminaalasja toimikust, kuid tema nõue ei rajane väitel, et

nõude aluseks olev mittevaraline kahju tekitati kohtulahendi hävitamise või vargusega. Nii

kohtueelselt esitatud kahju hüvitamise taotlus kui ka kaebuse ülejäänud tekst osutavad, et

kaebaja peab kahju põhjustanud sündmuseks temalt vabaduse võtmist õigusliku aluseta, mitte

dokumendi toimikust puudumist.

4. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette muud menetluskorda. HKMS § 121 lg 1 p 1 järgi

tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu

pädevuses.

Vangla ülesandeks on vangistuse täideviimine, kuid kinnipeetava karistuse kandmiselt

vabastamise üle ei otsusta vangla, vaid kohus. Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste

lahendamine, sh isiku karistuse kandmisest vabastamine, on kriminaalmenetluse seadustiku §

431 lg 1 kohaselt täitmiskohtuniku ehk maakohtu pädevuses.

Kriminaalasjas tehtud kohtulahendi täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, sest selleks on ette nähtud teistsugune

menetluskord.

Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on sätestatud süüteomenetluses

tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS). SKHS § 7 lg 1 näeb ette õiguse nõuda kahju

hüvitamist sõltumata süüasja lõpptulemusest, kui menetleja on menetlusõiguse süülise

3-24-2143

rikkumisega isikule kahju tekitanud. Sellisel juhul tuleb esitada kahju hüvitamise taotlus

kriminaalmenetluses prokuratuurile (SKHS § 14 lg 2) ning pärast kohtueelset menetlust on

kaebuse lahendamine maakohtu pädevuses. Kahju hüvitamise taotluse esitamise kord ja nõude

esitamise tähtaeg on sätestatud SKHS §-des 14–21.

Kuna isikule kriminaalasjas tehtud kohtulahendi täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise

nõude lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1

p 1 alusel.

Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse, kuna kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

5. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja §

179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen