3-24-3189/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2024, Tartu

Kohtuasja number

3-24-3189

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes seoses toitlustamisega

Menetlusosalised

Menetlustoiming

Kaebaja – X

Vastustaja – Tartu Vangla

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 20. novembril 2024 Tartu Halduskohtule

kaebuse, milles palub Tartu Vanglalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 15 000 eurot.

Kaebaja põhjendab kaebust järgmiselt.

Ta sõi 10. septembri 2024. a hommikul kaerahelbeputru, misjärel tekkis iiveldus ja kõhulahtisus.

Tööl olnud valvur keeldus talle meedikut kutsumast. Meedik tuli teise valvuri kutse peale ning

ütles, et nemad enam terviserikkeid ei fikseeri ning mürgituse analüüse ei tee. Kaebaja märgib, et

kõhulahtisus vaevas teda veel mitu päeva ning vangla peab tõendama, et seda ei tekitanud

mürgitatud toit. Vangla tekitas talle tervisekahju.

2. Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 28. novembril 2024 kohtule kaebaja 13.

septembri 2024. a kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/24/532-1 (reg nr 2-24/2-2/9603) ja Tartu

3-24-3189

Vangla 19. novembri 2024. a otsuse nr 1-13/24/532-2, millega jäeti kaebaja kahju hüvitamise

taotlus rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

3. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

4. Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. See säte

võimaldab kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning

asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

5. Tartu Vangla poolt kohtule 28. novembril 2024 edastatud kahju hüvitamise taotluses nr

1-13/24/532-1 (dtl 8) heidab kaebaja vanglale ette järgmist. Valvur keeldus talle meedikut

kutsumast ja kui see konkreetne valvur on tööl, on tihti kaebaja toiduga midagi valesti. Meedik

kutsuti talle teise valvuri poolt pärast hommikust loendust. Pereõde andis talle kolm tabletti ja

ütles, et nüüd fikseerib juhtumeid vangla. Kaebaja märgib, et ta on kindel, et terviserike tekkis tal

toidust ning vangla peab tõendama vastupidist. Toiduga tervisekahjustuse tekitamise eest tuleb

välja mõista hüvitis 15 000 eurot, sest see on juba korduv juhtum.

6. Tartu Vangla jättis 19. novembri 2024. a otsusega nr 1-13/24/532-2 (dtl 9-10) kaebaja

kahjunõude nr 1-13/24/532-1 rahuldamata. Vangla märgib otsuses järgmist.

Valvur, kelle tegevusele kaebaja etteheiteid esitab, on kinnitanud, et ta ei puutu kokku sööklast

väljastatud toiduga, ei katsu seda, ei ava toidukäru ega selle peal olevaid nõusid/potte ning ta ei

ole toidu hulka midagi lisanud. Meediku saamise soovist kuulis valvur hommikuse loenduse ajal,

kui tema vahetus lõppes. Valvuri kehakaamera salvestiselt nähtub, et kell 06.14 avab valvur

kaebaja kambri ukse ja toidujagaja annab kambrisse sepiku ning võtab vastu kruusi. Seejärel

valab toidujagaja kannuga joogi kruusi ja tõstab toidukärul olevast potist pudru kaussi, misjärel

valvur suleb kambri ukse. Salvestiselt ei nähtu, et valvur oleks hommikuse toidujagamise ajal

kuidagi kaebajale väljastatud toiduportsuga kokku puutunud või sinna midagi lisanud. Kell 08.06

soovisid ametnikud teostada kaebaja kambris loendust, kuid see ei õnnestunud, sest kaebaja

viibis samal ajal tualettruumis. Ametniku kehakaamera salvestiselt on kuulda, kuidas kaebaja

selgitab, et tal on toidust kõht lahti ja ta soovib ka tahvelarvutit, et toiduga mürgitamise tõttu teha

kahju hüvitamise taotlust. Kaebaja avaldab ametnikele, et meedik peab üle vaatama, kas on

toiduga mürgitamine või mitte ning tal on vaja juhtum ära fikseerida. Kell 08.28 hakkavad

ametnikud uuesti kaebaja kambris loendust läbi viima ja ta palub korduvalt meedikut olukorda

fikseerima. Kell 08.44 tuleb kaebaja kambri juurde meedik. Kaebaja selgitab meedikule oma

tervisekaebusi ning meedik annab talle medikamente.

Vangla märgib, et menetluse käigus ei ole ilmnenud selliseid tõendeid, mis võiksid viidata

sellele, et valvur on rikkunud kaebajale väljastatavat toitu. Toidujagamise ajal valvur kaebajale

väljastatud toidukogusega kokku ei puutunud ja selle andis kaebajale kambrisse toidujagaja.

Eluliselt ei ole usutav ega tõsiseltvõetav, et valvur oleks rikkunud üldises toidunõus olevat toitu.

Vanglale ei ole teada, et ükski teine S1 osakonnas paiknenud kinnipeetu oleks esitanud

pretensioone 10. septembri 2024. a hommikul väljastatud pudruga seonduvalt või kaevanud selle

söömise tagajärjel terviseprobleemide üle. Ei ole tõsiseltvõetav, et kui valvur oleks rikkunud

toitu köögist väljastatud üldises suures anumas, siis tervisekaebused oleksid tekkinud ainult

kaebajal. Olukorras, kus puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et ametnik oleks rikkunud

kaebajale väljastatavat toitu, ei ole võimalik järeldada ka vangla õigusvastast tegevust ning kahju

hüvitamise eeldused ei ole täidetud.

3-24-3189

7. Kohtu hinnangul ei saa käesoleva vaidluse asjaolude pinnalt jaatada kaebaja õiguste

intensiivset riivet.

Kaebaja heidab vanglale (täpsemalt konkreetsele valvurile) ette tema toidu mürgitamist. Kaebaja

sõnul tekkis tal pärast hommikusöögiks kaerahelbepudru söömist iiveldus ja kõhulahtisus, mis

kestis mitu päeva, ning ta pidi korduvalt kasutama tualetti. Kohus leiab, et isegi kui kaebajal

tekkisid pärast 10. septembril 2024 hommikusöögi söömist kirjeldatud vaevused, ei saanud need

olla väga intensiivsed. Tervishoiutöötaja külastas sellel hommikul kaebajat juba kell 8.44 ning

andis talle ravimit (kaebaja enda väitel kolm tabletti). Kuna kaebaja terviseseisund võimaldas tal

sellel ajal nõuda juba tahvelarvutit kahjunõude esitamise eesmärgil, ei saanud tema vaevused olla

ülemäärased. Vangla ja konkreetse ametniku kohene süüdistamine toidu mürgitamises, olukorra

fikseerimise nõudmine ning kahjunõude esitamiseks soovi avaldamine olukorras, kus kaebajat

vaevaks tõsine iiveldus ja kõhulahtisus, ei ole usutav. Pigem on sellises olukorras usutav, et

kaebaja on oma terviseprobleeme võimendanud. Kohtute infosüsteemist nähtub, et näiteks samal

päeval kell 13.35 on kaebaja suutnud juba tegeleda enda õiguste kaitsmisega, esitades

kriminaalasjas nr 1-24-5078 riigi õigusabi taotluse. Kohus leiab, et kaebaja õiguste riivet tuleb

praeguses asjas pidada väheintensiivseks.

8. Kohtu hinnangul ei ole ka tõenäoline, et kohus esitatud hüvitamiskaebuse rahuldaks. Tartu

Vangla on 19. novembri 2024. a otsuses nr 1-13/24/532-2 kirjeldanud valvuri kehakaamera

salvestiselt nähtut ning kohtul puudub alus kahelda selle kirjelduse tõele vastavuses. Salvestise

kirjelduse kohaselt ei puutunud valvur, kellele kaebaja etteheiteid teeb, 10. septembri 2024. a

hommikul kaebajale jagatud toiduga kokku. Toitu serveeris toidujagaja kaebaja kambri juures

ühisest potist. Kui toit oleks tõesti olnud selline, mis oleks tekitanud seedehäireid, oleksid samu

vaevusi tundnud ka teised kinni peetavad isikud, kes sõid samast potist jagatud toitu. Vangla on

vastuses kohtunõudele kinnitanud, et vanglale teadaolevalt pole fikseeritud ei sündmusi ega

laekunud muul viisil informatsiooni, et teistel vangidel oleks esinenud terviseprobleeme seoses

10. septembri hommikusöögiga (dtl 7).

Kohus nõustub vangla seisukohaga kahju hüvitamise taotluse lahendamisel, et eluliselt ei ole

usutav, et valvur oleks ühisest potist jagatavat putru mürgitanud. Kaebaja võimalikud

tervisehäired olid seega põhjustatud millestki muust. Nende põhjuseks ei saanud olla

ebakvaliteetne puder. Kaebaja pole jäänud oma väidetava terviseprobleemiga ilma

meditsiiniabita ning kinnitab ka ise meditsiiniõe kutsumist ja temalt ravimi saamist. Seega ei ole

tõenäoline, et kaebajale väidetavalt tekkinud tervisekahju oleks olnud põhjustatud vangla

õigusvastasest tegevusest, mis võiks anda aluse kaebaja kahjunõude rahuldamiseks.

9. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise

eeldused on täidetud ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud

korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

10. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik