2-24-1781/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-1781

Tsiviilasi

Kristel Ehrbergi avaldus Argo Mööbel OÜ juhatuse

kohustamiseks teabe andmiseks ja dokumentidega

tutvumise võimaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. augusti 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Argo Mööbel OÜ määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Argo Mööbel OÜ

(registrikood 11012749), esindaja vandeadvokaat Kristel

Viru

Vastustaja (avaldaja): Kristel Ehrberg (isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Aleksei

Vassiljev

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 30. augusti 2024 määrus muutmata ja Argo Mööbel OÜ

määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta määruskaebemenetluse kulud Argo Mööbel OÜ kanda.

Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Argo

Mööbel OÜ-lt Kristel Ehrbergi kasuks välja määruskaebemenetluse menetluskulu 850

eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kulude

hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

viivist.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Kristel Ehrberg (avaldaja) esitas 1. veebruaril 2024 maakohtule avalduse Argo Mööbel OÜ

(puudutatud isik) juhatuse kohustamiseks avaldajale teabe andmiseks ja dokumentidega tutvumise

võimaldamiseks.

Avaldaja palus kohustada puudutatud isikut esitama järgnev teave:

-

puudutatud isiku majandustegevuse kohta ajavahemikul alates 1. jaanuarist 2023 kuni teabe

esitamise ajani ja esitama (alternatiivselt võimaldama tutvumist) seda kinnitavad dokumendid,

sh raamatupidamise bilansid (kus on detailselt välja toodud äriühingute vara koosseis, sh

üksikasjalikud andmed põhivara, käibevara, kohustuste ja debitoorsete nõuete kohta) teabe ja

dokumentide esitamise aja seisuga (alternatiivselt seisuga 31. detsember 2023); puudutatud

isiku pearaamatu ja käibeandmikute väljatrükid iga kalendrikuu kohta alates 1. jaanuarist 2023

kuni dokumentide esitamise ajani (alternatiivselt kuni 31. detsembrini 2023);

-

millistes pankades on puudutatud isikul avatud pangakontosid ja esitama (alternatiivselt

võimaldama tutvumist) kõigi puudutatud isiku pangakontode väljavõtted alates 1. jaanuarist

2023 kuni pangakontode väljavõtete esitamise ajani (alternatiivselt kuni 31. detsembrini 2023);

-

puudutatud isiku kassatehingute kohta alates 1. jaanuarist 2023 ja esitama (alternatiivselt

võimaldama tutvumist) kassatehingute väljatrükid alates 1. jaanuarist 2023 kuni väljatrükkide

esitamise ajani (alternatiivselt kuni 31. detsembrini 2023).

Avaldaja soovis, et puudutatud isik saadaks dokumendid avaldaja e-postil. Alternatiivselt palus

avaldaja määrata muu, kohtu poolt põhjendatuks peetav, dokumentidega tutvumise viis.

Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isiku osa ühiselt avaldajale ja avaldaja endisele abikaasale

Argo Ehrbergile. Avaldaja on puudutatud isiku osanik ning tal on õigus äriseadustiku (ÄS) § 166

alusel saada teavet. Avaldaja on korduvalt (20. oktoobril 2023, seejärel 15. jaanuaril 2024 kirjaga)

nõudnud puudutatult isikult teavet ja võimalust tutvuda asjakohaste dokumentidega. Puudutatud isik

ei ole avaldaja nõudmistele täitmisega reageerinud.

Vastates puudutatud isiku vastuväidetele selgitas avaldaja, et avaldaja väidetav varasem huvi

puudumine puudutatud isiku tegevuse vastu ei välista praegusel ajal teabe ja dokumentide nõuete

esitamist. Avalduses esitatud nõuded on selged ja täidetavad. Nõutava teabe ja dokumentide

perioodi osas kahe alternatiivse nõude esitamine ei muuda nõuet ebaselgeks. Avaldaja eesmärgiks

ja huviks on saada kõige aktuaalsem ja ajakohasem teave puudutatud isiku majandustegevuse kohta.

Teise alternatiivi esitamisel arvestas avaldaja Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt

kohtumenetluses ei ole lubatud esitada selliseid küsimusi ega taotleda tutvumist selliste

dokumentidega, mida ei ole osaühingult enne kohtusse pöördumist küsitud. Kuna avaldaja nõudis

kohtuväliselt puudutatud isikult teavet ja dokumente 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023

ajavahemiku eest, siis esitas avaldaja nõude ka alternatiivselt. Ülevaate puudutatud isiku

majandustegevusest peaks juhatus esitama osaühingu osanikele ilma vastava nõudeta jooksvalt.

Teabe esitamise kohustuse täitmiseks piisab puudutatud isikul esitada avalduse resolutsioonis

nõutud dokumendid (või võimaldada dokumentidega tutvumist).

Avaldaja selgitas, kuidas puudutatud isik saab täita kohtulahendit. Asjakohatu on puudutatud isiku

väide, et avaldaja teabenõude maht viitab erikontrolli läbiviimise soovile. Osanikul on õigus omal

valikul nõuda teabe esitamist ja dokumentidega tutvumist, erikontrolli läbiviimist või kasutada ÄS

§-s 166 ja ÄS §-s 191 sätestatud nõudeõigusi koos (paralleelselt). Avaldaja leidis, et nõutava teabe

ja dokumentide esitamine alates 1. jaanuarist 2023 ei ole puudutatud isikule koormav.

Kohtupraktikas on rõhutatud, et dokumentidega tutvumise avalduse rahuldamata jätmiseks ei piisa

üksnes väidetest ohu esinemise kohta, vaid osaühingul tuleb sellist kahju tekkimise ohtu põhistada,

mida puudutatud isik ei ole oma seisukohas esile toonud. Avaldaja selgitas, et ta käitub heas usus

eesmärgiga saada teavet osaühingu majandustegevuse kohta mahus, milles on osanikul õigus saada

osaniku positsioonist tulenevalt. Avaldaja eesmärgiks ei ole kahjustada puudutatud isiku huve ja

nõutud teabe esitamisega avaldajale ei saagi puudutatud isiku huve kuidagi kahjustada.

Põhjendamatu on puudutatud isiku taotlus, et teabenõude rahuldamise korral määrata resolutsioonis

kindlaks vaid teabenõude täitmise koht (puudutatud isiku asukoht). Avaldaja soovib ilmtingimata

teha taotlevatest dokumentidest koopiad ning puudutatud isikul puudub alust sellest keelduda.

Seega võiks eelistatult teha avaldajale elektrooniliselt kättesaadavaks need digidokumendid, millega

osanikul on õigus tutvuda, kui sobiv elektrooniline kanal (nt e-posti teel edastamine, veebipõhine

failihoidja ehk pilveteenus vms) on lisakulutusi tegemata kättesaadav.

2. Puudutatud isik palus 25. aprilli 2024 seisukohas jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud

avaldaja kanda. Puudutatud isik leidis, et avaldaja ei ole õigustatud subjekt ÄS § 166 lg 1 alusel

nõude esitamiseks. Puudutatud isikul on kaks osanikku – Argo Ehrberg ja Heino Sildnik. Kui

avaldaja ja Argo Ehrberg olid abielus, ei olnud avaldajal mingit huvi puudutatud isiku tegevuse

vastu, sealjuures ei osalenud avaldaja kunagi puudutatud isiku tegevuses. Kuna ühel ühisomanikul

(Argo Ehrbergil) on teave olemas, ei pea puudutatud isik teisele ühisomanikule (avaldajale) teavet

eraldi edastama.

Puudutatud isik leidis, et avaldaja teabenõue ei ole arusaadav. Puudutatud isikule jääb

arusaamatuks, millise seisuga bilanssi soovitakse. Samuti on arusaamatu avalduse resolutsiooni

punkti 1 sisu, sest viidatud on sellele, et soovitakse teavet majandustegevuse kohta, sh

raamatupidamise bilanssi.

Avaldaja teabenõue on puudutatud isikut ülemäära koormav. Isegi kui lähtuda avaldaja

alternatiivsest nõudest, mille kohaselt ta soovib teavet perioodi kohta 1. jaanuarist 2023 kuni 31.

detsembrini 2023, on ka see teabenõue puudutatud isikut ülemäära koormav. Puudutatud isiku

hinnangul on ÄS § 166 lg 1 järgse teabenõude eesmärgiga vastuolus, kui selle alusel viiakse läbi

sisuliselt erikontrolli, kuid ilma eksperdi kaasamise ning vastava saladuse hoidmise kohustuseta.

Puudutatud isiku hinnangul eksisteerivad sellised erandlikud asjaolud, mida saab ÄS § 166 lg-le 1

tuginemist pidada vastuolus olevaks hea usu põhimõttega ja seega lubamatuks: 1) avaldaja ei ole

ühingusse rahaliselt investeerinud; 2) avaldaja teabenõue puudutab väga suurt hulka puudutatud

isikuga seonduvat strateegilist informatsiooni, mistõttu oleks sisuliselt tegu erikontrolliga, kuid seda

ei viiks läbi sõltumatu ekspert, kellel oleks kohustus hoida ühingu ärisaladust; 3) pangakonto

väljavõtted ja muud avaldaja poolt nõutud andmed sisaldavad ühingu strateegilist teavet ja

ärisaladust, mh andmeid kõigi tarnijate, klientide ja koostööpartnerite ning nende maksekäitumise

kohta; 4) avaldaja ei ole teabenõuet ja enda õigustatud huvi põhjendanud.

Avaldaja ei saa mingil juhul saada teabenõude esitamise kaudu võimalust pangakontode väljavõtete

või teiste dokumentide kopeerimiseks. Seega palus puudutatud isik teabenõude rahuldamise korral

määrata resolutsioonis kindlaks vaid teabenõude täitmise koht (puudutatud isiku asukoht).

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas 30. augusti 2024 määrusega avalduse ning kohustas puudutatud isikut 20

päeva jooksul alates määruse jõustumisest esitama alljärgnev teave ja dokumendid:

-

teave puudutatud isiku majandustegevuse kohta alates 1. jaanuarist 2023 kuni teabe esitamise

ajani ja esitama (võimaldama tutvumist) seda kinnitavad dokumendid, sh raamatupidamise

bilansid (kus on detailselt välja toodud äriühingute vara koosseis, sh üksikasjalikud andmed

põhivara, käibevara, kohustuste ja debitoorsete nõuete kohta) teabe ja dokumentide esitamise

aja seisuga;

-

puudutatud isiku pearaamatu ja käibeandmikute väljatrükid iga kalendrikuu kohta alates 1.

jaanuarist 2023 kuni dokumentide esitamise ajani;

-

teave, millistes pankades on puudutatud isikul avatud pangakontod ja esitama (võimaldama

tutvumist) kõigi puudutatud isiku pangakontode väljavõtted alates 1. jaanuarist 2023 kuni

pangakontode väljavõtete esitamise ajani;

-

teave puudutatud isiku kassatehingute kohta alates 1. jaanuarist 2023 ja esitama (võimaldama

tutvumist) kassatehingute väljatrükid alates 1. jaanuarist 2023 kuni väljatrükkide esitamise

ajani.

Maakohus määras, et puudutatud isikul tuleb teabe ja dokumentidega tutvumiseks esitada need e-

posti teel avaldajale. Menetluskulud jättis kohus puudutatud isiku kanda mõistes puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja avaldaja menetluskulud.

Maakohus tuvastas, et avaldaja on kohtumääruse tegemise ajal puudutatud isiku osanik ja tema

õigustatud huvi tuleb eeldada. Avaldaja on enne kohtusse pöördumist esitanud puudutatud isikule

avalduse teabe saamiseks ning puudutatud isik ei ole sellele vastanud. Maakohus kontrollis, et

avaldaja varasema pöördumise sisu vastab kohtusse pöördumise nõudele. Seega on täidetud

kohtusse pöördumise tingimus.

Maakohtu hinnangul ei ole puudutatud isik kohtule põhistanud, milles seisneb puudutatud isikule

väidetavalt tekkiv kahju, kui avaldaja osanikuna nõutava teabe ja dokumendid saab. Puudutatud

isiku esitatud asjaolude pinnalt ei ole maakohtule tekkinud veendumust selles, et avaldaja teabenõue

oleks pahasoovlik või eesmärgiga osaühingule kahju tekitada. Avaldaja soovib osaühingu kohta

rohkem infot selle väärtuse kindlaks tegemiseks, sest ta on osaühingu osanik ning tal on sellekohane

õigustatud huvi. Milles avaldaja pahatahtlikkus andmete saamisel seisneda võib, ei ole kohtule

teada. Maakohus nõustus avaldajaga, et puudutatud isiku vastuses viidatud andmed kõigi tarnijate,

klientide ja koostööpartnerite ning nende maksekäitumise kohta ei moodusta osaühingu ärisaladust.

Puudutatud isik ei ole põhistanud, milles seisneb oht, et osanikule antava teabega lekib ühingust

välja ühingu strateegiline teave ja ärisaladus, mis puudutatud isiku hinnangul puudutab kõiki ühingu

tarnijaid, kliente ja koostööpartnereid.

Maakohtu hinnangul ei ole asjas esitatud teabenõue äriühingu tegevust häiriv. Äriühing ei ole

vastavaid asjaolusid välja toonud ei kohtueelselt ega kohtumenetluses. Avaldaja on kohtule esitatud

avalduses määratlenud maakohtu hinnangul dokumendid selliselt, et neid on võimalik mõistlikult

kindlaks määrata. Arvestades, et avaldaja sooviks on raamatupidamislike dokumentidega ja

kassatehingutega tutvumine, ei ole võimalik üksikasjaliku täpsusega kindlaks määrata (seda infot ei

tea ka avaldaja) dokumentide nimetused ja kuupäevad. Maakohus selgitas, et puudutatud isik on

raamatupidamiskohustuslasena kohustatud korraldama raamatupidamist ja finantsaruandlust

raamatupidamise seaduses (RPS) sätestatud korras, kirjendama algdokumentide või nende põhjal

koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites ning

raamatupidamise dokumente säilitama. Puudutatud isikul peab olema koostatud kontoplaan

(kontode loetelu) majandustehingute ja registrikannete kirjendamiseks. Raamatupidamisregistrid

peavad võimaldama teha väljavõtteid majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises

järjekorras. Pangakontode väljavõtte kohta ei ole vaja konkreetsemat täpsust, kui avaldaja esitanud

on. Avaldaja on selgitanud, et tema huviks on saada teave puudutatud isiku majandustegevuse

kohta.

Maakohtu hinnangul ei taga avaldaja huve see, kui avaldaja soovituga, saab ta tutvuda vaid kuni

ühingu enda poole pöördumiseni või kohtusse pöördumiseni. Avaldaja eesmärgiks ja huviks on

saada kõige aktuaalsem ja ajakohasem teave puudutatud isiku majandustegevuse kohta. Selle

eesmärki saab saavutada üksnes juhul, kui kohustada puudutatud isikut esitama teavet ja dokumente

teabe ja dokumentide esitamise aja seisuga.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Puudutatud isik esitas 13. septembril 2024 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada ning jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on teabenõude rahuldamata jätmine praeguses asjas

põhjendatud, kuna teabenõudes küsitav informatsiooni süstematiseerimine, komplekteerimine ja

edastamine avaldajale on koormav ning puudutatud isik ei pea teavet eraldi avaldajale edastama.

Puudutatud isik on jätkuvalt seisukohal, et avaldaja dokumentidega tutvumise nõue ei ole arusaadav

ega täidetav.

Puudutatud isik on avaldajale pakkunud võimalust andmetega tutvuda, kuid avaldaja pole kordagi

soovinud kohapeal andmetega tutvuda. Puudutatud isiku arvates tõendab avaldaja pahasoovilikkust

tema nõudmine, et dokumendid edastatakse avaldajale e-posti teel.

Puudutatud isik rõhutas, et avaldaja ei ole nii mahukate andmetega tutvumise soovi mitte millegagi

põhjendanud.

Puudutatud isik on jätkuvalt seisukohal, et esineb oht ühingule olulise kahju tekkimiseks. Tegu ei

ole tavaolukorraga, kus osaniku õigust teabele saab eeldada, vaid avaldaja peaks esitama

põhjendused, miks soovib avaldaja tutvuda ühingu strateegilise teabega. Avaldaja teabenõue on hea

usu põhimõtte vastane, millele kohus ei peaks andma õiguskaitset.

Maakohus on jätnud tähelepanuta puudutatud isiku taotluse määrata kindlaks teabenõude täitmise

koha, milleks puudutatud isik palus märkida puudutatud isiku asukoha. Maakohtu määrus on

vastavas osas põhjendamata. Puudutatud isikult nõutava teabe maht on väga suur, sealjuures ei ole

tegemist olemasolevate dokumentidega, mida on võimalik lihtsalt edasi saata, vaid tegemist on

andmetega ja dokumentidega, mida on vaja olemasolevate andmebaaside põhjal luua. Puudutatud

isiku hinnangul on elektroonse tutvumise võimaldamisel vaja võtta kasutusele eraldi meetmed, mis

takistaksid avaldajal dokumentide kopeerimist, alla laadimist ning nende kasutamist ühingu huvide

kahjustamiseks. Sealjuures ei tohiks avaldajal olla võimalust neid dokumente edasi saata

kolmandatele isikutele. Puudutatud isik taotleb, et ringkonnakohus muudaks maakohtu otsuse

täitmise viisi ja korda ning määraks, et dokumentidega tutvumine toimuks puudutatud isiku

asukohas.

5. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning leidis, et maakohtu lahend on seaduslik ja

põhjendatud, mistõttu puuduvad lahendi tühistamiseks või muutmiseks alused. Määruskaebusest ei

selgu, millistel asjaoludel peaks ringkonnakohus maakohtu seisukohti ümber hindama ning asuma

puudutatud isiku käsitlust toetavatele seisukohtadele.

Avaldaja oli õigustatud nõudma puudutatud isiku juhatuselt teavet ühingu tegevuse kohta ja ühingu

dokumentidega tutvumist ka enne ühisvara hulka kuuluva osa jagamist. Avaldaja on puudutatud

isiku osanik ja tema õigustatud huvi tuleb eeldada.

Avaldaja soovib ühingu kohta rohkem infot selle väärtuse kindlaks tegemiseks, sest ta on ühingu

osanik ning tal on sellekohane õigustatud huvi. Puudutatud isik ei ole põhistanud, milles seisneb

oht, et osanikule antava teabega lekib ühingust välja ühingu strateegiline teave ja ärisaladus.

Määruskaebusest ei nähtu, et määruskaebuse esitaja oleks avaldaja selgitused teabenõude

täidetavuse osas vaidlustanud.

Määruskaebusest jääb arusaamatuks, mida puudutatud isik mahukate andmete all silmas peab.

Alusetud on puudutatud isiku väited, et puudutatud isik peaks elektroonse tutvumise võimaldamisel

võtma kasutusele eraldi meetmed, mis takistaksid avaldajal dokumentide kopeerimist või alla

laadimist ning et avaldaja ei saa mingil juhul saada teabenõude esitamise kaudu võimalust

pangakontode väljavõtete kopeerimiseks. Kohtulahendi täitmise viisi määrates tuleb arvestada

sellega, et avaldaja soovib teha taotlevatest dokumentidest koopiad ning puudutatud isikul puudub

alus sellest keelduda; nõutavad teave ja dokumendid on võimalik esitada elektroonilisel kujul

(sisuliselt neli PDF või muud andmete tajumist võimaldavat faili); samuti teavet ja dokumente

sisaldavate failide alla laadimiseks ja avaldajale edastamiseks kuulutav aeg ei peaks ületama 5

minutit.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel

Tartu Maakohtu 30. augusti 2024. a määruse muutmata ja puudutatud isiku määruskaebuse

rahuldamata.

7. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud

asjaoludest. Määruskaebuses kordab puudutatud isik maakohtus esitatud seisukohti. Maakohus on

puudutatud isiku seisukohtadele piisava põhjalikkusega vastanud nii õiguse kohaldamise kui ka

asjaolude tuvastamise osas. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid

(TsMS § 654 lg 6).

8. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8.1. Põhjendamatu on puudutatud isiku väide, mille kohaselt peab avaldaja põhjendama, miks ta

dokumentidega tutvuda soovib. Osanikul on seadusest tulenev teabeõigus, lisaks on avaldaja

maakohtu menetluses põhistanud, miks ta soovib dokumentidega tutvuda.

8.2. Ringkonnakohtule jääb puudutatud isiku positsioon dokumentidega tutvumisest keeldumise

põhjenduste osas ebaselgeks. Puudutatud isik on menetluses läbivalt rõhutanud, et avaldaja

nõutavate dokumentidega tutvumise võimaldamine koormab teda ülemäära ja see võib tekitada

puudutatud isikule kahju. Teisalt märgib puudutatud isik määruskaebuses, et ta ei saa üldse aru, mis

dokumente temalt nõutakse ja seetõttu ei oska ta põhjendada, kuidas teabenõue osaühingut võib

kahjustada.

Osaühing võib teabe andmisest ja dokumentide esitamisest ÄS § 166 lg 2 alusel keelduda üksnes

juhul, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Seega on osanikul

eelduslikult õigus tutvuda kõigi osaühingu dokumentidega, millega tutvumine ei tekita ühingule

olulist kahju. Niivõrd ulatuslikku teabe saamise õigust põhjendab osaniku kui osaühingu investori

huvi olla informeeritud osaühingu majanduslikust olukorrast (RKTKm 26.01.2022, 2-20-9006, p

12.1).

Puudutatud isik ei ole välja toonud, millist olulist kahju võib talle avaldaja poolt dokumentidega

tutvumine tekitada. Seega rahuldas maakohus põhjendatult avaldaja nõude.

8.3. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga, et teabenõudes küsitav informatsiooni

süstematiseerimine, komplekteerimine ja edastamine avaldajale on koormav ning puudutatud isik ei

pea teavet eraldi avaldajale edastama.

Maakohus leidis õigesti, et avaldaja teabenõude täitmine ei saa olla hoolsale ja seadust järgivale

osaühingule koormav. Maakohus põhjendas oma seisukohta, märkides millistest seadustest tuleneb

puudutatud isiku aruandlus ja finantsarvestuse kohustus ning kuidas peab puudutatud isik

dokumente säilitama. Avaldaja nimetas konkreetsed dokumendid ja kirjeldas, kuidas neid mõistliku

vaevaga saab avaldajale edastada.

8.4. Ringkonnakohus märgib, et põhjendamatu on puudutatud isiku seisukoht, et teabe ja

dokumentide esitamise kohustus piirdub avaldaja õigusega dokumente näha. Avaldajal on õigus

dokumentidega tutvumisel neid jäädvustada, samuti on tal õigus dokumente näidata kolmandatele

isikutele.

Riigikohus on selgitanud, et dokumentidega tutvuda võimaldamiseks tuleks igal juhtumil valida

kõige mõistlikum viis, millega kaasnev koormus osaühingule oleks võimalikult väike. Eelistatult

võiks teha osanikule elektrooniliselt kättesaadavaks need digidokumendid, millega osanikul on

õigus tutvuda, kui sobiv elektrooniline kanal (nt e-posti teel edastamine, veebipõhine failihoidja ehk

pilveteenus vms) on lisakulutusi tegemata kättesaadav ning muud alternatiivid (elektroonilistest

dokumentidest paberväljatrükkide tegemine, osanikule osaühingu ruumides elektrooniliste

dokumentidega tutvuda võimaldamine) põhjustaksid sellega võrreldes suuremat kulu või

ebamugavusi (RKTKm 26.01.2022, 2-20-9006, p 12.6).

Puudutatud isik jääb määruskaebuses seisukoha juurde, et praegusel juhul on elektrooniline teabe ja

dokumentide edastamine osaühingut koormav ja sobilikum on kui avaldaja tuleb kohapeale

dokumentidega tutvuma, ka avaldaja on alternatiivselt taotlenud sellist teabe edastamise võimalust.

8.5. Ringkonnakohus palus 8. novembri 2024 kirjas puudutatud isikul täpsustada oma taotlust

märkida teabenõude täitmise kohaks puudutatud isiku asukoht ja kohus soovis teada, kas avaldaja

taotletud dokumentide hulgas on dokumente, mis on olemas vaid füüsilisel kujul. Samuti soovis

kohus teada, kas esineb muid aluseid, mis tingivad dokumentidega tutvumise vajaduse puudutatud

isiku asukohas.

Puudutatud isik vastas, et kõik dokumendid on elektroonilises vormis, kuid nende edastamine e-

postil on oluliselt mahukam ja koormavam, kui dokumentidega kohapeal tutvumise võimaldamine.

Avaldaja vaidles puudutatud isiku seisukohtadele vastu ja leidis, et maakohus määras kõige

ökonoomsema viisi dokumentidega tutvumiseks.

Ringkonnakohus nõustub avaldajaga. Arvestades asjaolu, et kõik dokumendid on elektroonilises

vormis, on lihtsam, otstarbekam ja ökonoomsem, samuti mõlemale poolele mugavam, edastada

dokumendid elektroonilisel kujul avaldaja e-postil, selle asemel, et luua dokumendid füüsilisel kulul

ja seejärel korraldada poolte kohtumist dokumentidega tutvumise ning kopeerimise

võimaldamiseks. Kusjuures dokumentidega tutvumine kohapeal koormab ebamõistlikult mõlemat

poolt.

Ebaõige on puudutatud isiku seisukoht, et elektroonse tutvumise võimaldamisel on vaja võtta

kasutusele eraldi meetmed, mis takistaksid avaldajal dokumentide kopeerimist või alla laadimist

ning nende kasutamist ühingu huvide kahjustamiseks. Puudutatud isik muutis ringkonnakohtule

esitatud vastuses oma seisukohta dokumentide kopeerimise lubatavuse osas. Ringkonnakohus viitab

siiski sellele, et osanik või tema esindaja võib dokumentidega tutvumise käigus dokumentidest ise

(nt pildistades, skaneerides või koopiamasina abil) füüsilisi või elektroonilisi koopiaid teha, kui ta

kannab ise koopiate tegemise vahetud kulud, või ka nõuda dokumentide elektroonilist talle

kättesaadavaks tegemist, kui sellega ei kaasne märkimisväärseid kulusid osaühingule (RKTKm

26.01.2022, 2-20-9006, p 12.6).

9. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Menetlusosalised esitasid ringkonnakohtule menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt puudutatud

isiku lepingulise esindaja kulud olid ilma käibemaksuta 750 eurot, avaldajal 1200 eurot ilma

käibemaksuta. Puudutatud isik esitas vastuväite avaldaja kulude suurusele ja leidis, et põhjendatud

on kulude hüvitamine 450 eurot. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise

taotlus tuleb osaliselt rahuldada. Avaldaja esindaja tunnihind 150 eurot on tavapärane, kuid

arvestades määruskaebuse põhjendusi ja vastuse sisu on vastamisega seotud toimingute ajakulu

ülemäärane. Ringkonnakohus peab põhjendatuks avaldaja menetluskulude hüvitamist 850 euro

ulatuses. Avaldaja taotlusel tuleb puudutatud isikul hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuda viivist

alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)