2-24-9907/30 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 2. detsember 2024

Tsiviilasja number

2-24-9907

Tsiviilasi

Vadim Voronovi kaebus kohtutäitur Andrei Kreki 20.

juuni 2024. a otsuse peale täiteasjas nr 066/2024/626

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 31. juuli 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vadim Voronovi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja, võlgnik): Vadim

Voronov (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Tõnu Raidma

Vastustaja: kohtutäitur Andrei Krek

Puudutatud isik (sissenõudja): Swedbank AS

(registrikood 10060701), lepinguline esindaja Birgit

Juhanson

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 31. juuli 2024. a määrus

muutmata.

2. Jätta Vadim Voronovi määruskaebus rahuldamata.

3. Võtta asja materjalide juurde kohtutäitur Andrei

Kreki määruskaebemenetluses esitatud tõendid -

elektroonilise arestimissüsteemi (e-arest) väljavõte,

Sotsiaalkindlustusameti

Infosüsteemi

SKAIS2

väljavõte, kohtutäituri büroo 10. mai 2024. a e-kiri ja

kutse kaebuse läbivaatamisele, kohtutäituri büroo 6.

juuni 2024. a e-kiri.

4. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud

Vadim

Voronovi

kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Vadim Voronov (avaldaja, võlgnik) esitas Viru Maakohtule kaebuse kohtutäitur Andrei

Kreki 20. juuni 2024. a otsuse peale täiteasjas nr 066/2024/626. Võlgnik palus kohtutäituri

otsus tühistada ja kohustada kohtutäiturit uuesti läbi vaatama tema 4. juuni 2024. a kaebus.

Võlgnik palus jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.

Võlgnik esitas 4. juunil 2024 kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri 27. mai 2024. a riiklikust

pensionist kinnipidamise akti peale, mille kohaselt Sotsiaalkindlustusamet on kohustatud

tegema kinnipidamisi võlgniku pensionist võlgnetava summa 17 474 euro 60 sendi

rahuldamiseni. Igakuiselt kinnipidamisele kuuluv osa on 11% pensioni summast, mis tuleb

kanda kohtutäituri ametialasele arvelduskontole.

Enne 27. mai 2024. a arestimisakti tegemist koostas kohtutäitur 23. aprillil 2024 analoogse

akti, milles määras, et võlgniku pensionist igakuiselt kinnipidamisele kuuluv osa on 12%

pensioni summast, millest on maha arvatud kinnipidamisele kuuluvad riiklikud maksud.

Kohtutäitur küsis 8. mai 2024. a e-kirjaga võlgnikult infot võlgniku sissetuleku ja varalise

olukorra kohta ning võlgnik vastas sellele kirjale 8. mail 2024. Võlgnik teatas, et mais 2024

on võlgniku sissetulek 800 eurot 70 senti, millest kohtutäitur on õigusvastaselt kinni pidanud

92 eurot 86 senti, millest 26 eurot 85 senti on sotsiaaltoetus ja 773 eurot 85 senti

vanaduspension. Sotsiaaltoetus on puudega inimese sotsiaaltoetus, mida tõendab

Sotsiaalkindlustusameti 18. oktoobri 2022. a otsus. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg

1 p 2 järgi ei saa puudega inimese sotsiaaltoetusele sissenõuet pöörata ja seda ei arvestata ka

TMS § 132 lg-s 1 nimetatud summadesse. Kohtutäitur otsustas 24. mai 2024. a otsusega

rahuldada võlgniku kaebuse, tühistada 23. aprilli 2024. a riikliku pensioni arestimise akti ja

23. aprilli 2024. a ajutise töövõimetuse hüvitise arestimise akti, tagastada kinnipeetud 92 eurot

86 senti ning koostada uus riikliku pensioni arestimise akt, milles tuua välja põhjendused,

kuidas kaalutlusõigust sisustati.

Kohtutäitur leidis 27. mai 2024. a otsuses, et võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet

pöörata ja sissenõudja huvi on saada võlgnikult raha täitedokumendist tuleneva rahalise nõude

täitmiseks. Kohtutäitur küsis 8. mai 2024. e-kirjaga võlgnikult infot võlgniku sissetuleku ja

varalise olukorra kohta, kuid muud infot ei ole kohtutäitur võlgnikult küsinud, eelkõige ei ole

kohtutäitur tundnud huvi võlgniku erivajaduste kohta, puudest tulenevate rahaliste

väljaminekute osas, kuigi võlgnik on esitanud kohtutäiturile tõendid võlgniku puude kohta.

Seega on kohtutäitur jätnud võlgniku puudest tuleneva rahalise erivajaduse tähelepanuta,

kuigi võlgniku puude olemasolu osas on kohtutäituril piisav teave.

Kuna 27. mai 2024. a arestimisaktis puudub viide riiklikele maksudele, siis arestimisakt rikub

võlgniku õigusi. Võlgniku õiguste riive tekib tulevikus, kui toimub muudatus pensioni

tulumaksustamises. Võlgniku saadavalt vanaduspensionilt hetkel makse (tulumaksu jms)

kinni ei peeta. Maksupiiride muutmisel võib võlgniku sissetulek jääda allapoole

elatusmiinimumi või siis arestitav summa ületada seaduses lubatud maksimaalselt arestitavat

summat. Selleks ajaks on võlgnik minetanud TMS §-s 217 nimetatud kaebeõiguse.

Kohtutäitur on 27. mai 2024. a arestimisaktis esitanud oma kaalutlused oluliste puudustega.

Kaalutlusõiguse teostamisel on kohtutäitur sisuliselt ainult tuvastanud kahe asjaolu esinemise,

s.o et senine sissenõudmine täitemenetluses ei ole viinud täitedokumendist tuleneva nõude

täitmiseni ja eelduslikult ebaõnnestub see ka tulevikus. Kohtutäitur ei ole hinnanud, kas

võlgnikule jääva arestimata osa arvelt on tagatud võlgniku toimetulek minimaalselt vajalikus

määras (kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile jms). Kohtutäitur ei

ole nõudnud võlgnikult vastavasisulist teavet, mis võimaldaks kohtutäituril neid asjaolusid

kaaluda vastavalt Riigikohtu juhistele tsiviilasjas nr 2-18-4480.

Kohtutäitur ei ole põhistanud, miks kuulub kohaldamisele TMS § 132 lg-s 12 ettenähtud

maksimaalne määr. Kohtutäitur ei ole tundnud huvi võlgniku erivajadustest ja sellest

tulenevate suuremate rahaliste väljaminekute vastu. Kohtutäitur on eiranud Tallinna

Ringkonnakohtu lahendis tsiviilasjas nr 2-13-27390 toodud seisukohta, et sotsiaaltoetust ei

arvestata sissetuleku sisse.

2. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Võlgniku pension on hetkel tulumaksuvaba, puudub vajadus reguleerida hüpoteetilist

olukorda, kui mingil põhjusel muutub see tulevikus tulumaksuga maksustavaks.

TMS § 132 lg 12 rakendamine on vajalik, sobiv ja proportsionaalne meede. Kohtutäitur ei ole

pensioni arestimise määra otsustamisel oma kaalutlusõigust rikkunud. Kohtutäituri

kaalutlused on toodud nii 27. mai 2024. a arestimisaktis kui ka kohtutäituri 24. mai 2024. a ja

20. juuni 2024. a otsustes.

Seadusandja on leidnud, et üldjuhul ei riiva TMS § 132 lg-s 12 sätestatud arestimäära

kohaldamine niivõrd võlgniku õigusi, et see kahjustaks võlgniku jätkusuutlikkust. Võlgnik ei

ole teatanud, et tal oleks ülalpeetavaid või kulukaid erivajadusi. Kohtutäitur ei ole neid

asjaolusid tuvastanud. Võlgnik ei ole neid asjaolusid esile toonud kohtutäiturile 5. juunil 2024

esitatud kaebuses ega enne seda, samuti kohtule esitatud kaebuses. Kohtutäitur pööras

võlgniku tähelepanu sellele nii 27. mai 2024. a arestimisaktis kui ka 24. mai 2024. a ja 20.

juuni 2024. a otsustes.

Kohtutäituri hinnangul on 20-protsendilise maksimaalse kinnipidamise määra rakendamine

antud juhul põhjendatud. Võlgnikul ei ole muud vara, millele oleks võimalik sissenõuet

pöörata. Kohtutäitur on TMS § 8 järgi kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik

seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Arestimise määra kohaldamiseks tuleb

muu hulgas arvestada ka sissenõudja huvidega. Arvestades nõude suurust (täitmiskuludega 17

474 eurot 60 senti, ilma viiviseta) ja igakuisele kinnipidamisele kuuluvat summat (87 eurot 12

senti), ei jõua võlgnik tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg-s 1 sätestatud 10-

aastase nõude täitmise aegumistähtaja jooksul rahuldada isegi põhinõuet. Eeldatavasti jääb

täitmata ligi 40% nõudesummast.

Vaidlus puudub selles, et arestimisaktis määratud pensioni osa arestimise protsendimäär on

arvutatud korrektselt (11% väljamakse summast). Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik

elatusmiinimum moodustab arestimisakti koostamise hetkel 338 eurot 23 senti (absoluutselt

mittearestitav osa). Võlgniku netosissetulek moodustab 773 eurot 85 senti. Kohtutäituri 27.

mai 2024. a arestimisakti alusel kuulub kinnipidamisele 87 eurot 12 senti või 11%

sissetulekust (773,85 - 338,23 = 435,62; 435,62 x 20% = 87,12 eurot). Võlgniku sissetulekuks

on ka sotsiaaltoetus, mis ei ole arvutustes kajastatud ning millele kohtutäitur ei ole sissenõuet

pööranud. TMS § 132 lg 12 eeldab kõikide sissetulekute liitmist. Seega on TMS § 132 lg 12

alusel kinnipidamisele kuuluv summa isegi vähem kui 20%.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Viru Maakohus jättis 31. juuli 2024. a määrusega võlgniku kaebuse rahuldamata ja

menetluskulud võlgniku kanda, märkides et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

TMS § 131 sätestab loetelu sissetulekutest, millele ei saa täitemenetluses üldse sissenõuet

pöörata või saab sissenõuet pöörata erandjuhul või eriseaduses ettenähtud korras. TMS § 131

eesmärk on koostoimes TMS §-dega 130 ja 132-136 tagada võlgnikule tema suhtes

korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülalpidamiseks

minimaalselt vajalikud vahendid (vt RKTKm 15.03.2017, 3-2-1-166-16, p 15).

TMS § 131 lg 1 p 10 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata riiklikule pensionile seaduses

sätestatud ulatuses. TsMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu

eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

TMS § 132 lg 12 kohaselt, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või

eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate

täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui

sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt

avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti

poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Riigikohus on asunud seisukohale, et riiklikule

pensionile saab sissenõuet pöörata ning TMS § 132 lg 12 kohaldub ka riiklikule pensionile

sissenõude pööramisel (vt RKTKm 05.06.2019, 2-18-4480, p-d 16-17).

TMS § 132 lg 12 kohaldamise esmaseks eelduseks on see, et sissenõude pööramine võlgniku

varale on ebaõnnestunud või eelduslikult ebaõnnestub. See tähendab, et võlgnikul ei ole muud

vara või olemasolev vara on mittearestitav või see on niivõrd vähese väärtusega, et selle arvel

ei ole õnnestunud sissenõudja nõuet rahuldada, või eelduslikult ei õnnestu nõuet rahuldada

muul põhjusel. Käesolevalt puudub vaidlus selle üle, et TMS § 132 lg 1² esimene eeldus on

täidetud ning sissenõude pööramine võlgniku varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude

täielikule rahuldamisele.

TMS § 132 lg-s 12 sätestatud erandi kohaldamisel tuleb arvestada konkreetse võlgniku

majandusliku seisundiga. Tuleb arvestada nõude liiki, sissetuleku suurust jm asjaolusid.

Tuvastamaks, kas sissenõude pööramine võlgniku sissetulekule on õiglane, tuleb kohtutäituril

esmajoones hinnata võlgniku majanduslikku olukorda tervikuna. Hinnata tuleks mh seda, kas

pensioni TMS § 132 lg 12 järgses maksimaalses määras (20%) arestimisel on tagatud võlgniku

toimetulek minimaalselt vajalikus määras. Selleks tuleb mh võtta arvesse võlgniku kulutused

eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile jms, samuti seda kas võlgnikul võib olla

muid sissetulekuid või sääste (vt RKTKm 05.06.2019, 2-18-4480, p-d 18-19). Kui seadus

kehtestab kohtutäiturile kaalutlusõiguse, tuleb kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuses näidata

põhjendused selle kohta, kuidas kaalutlusõigust sisustati. Kohtutäitur on kohustatud hindama,

millises ulatuses ja millisel põhjusel on võlgniku pensioni arestimine õiglane ja põhjendatud.

TMS § 132 lg-st 12 tuleneb kohtutäiturile ulatuslik diskretsiooni- ehk kaalutlusõigus, millises

ulatuses pöörata võlgniku sissetulekule sissenõue olukorras, kus võlgniku sissetulek jääb alla

töötasu alammäära.

Kohtule on esitatud kohtutäituri 27. mai 2024. a riiklikust pensionist kinnipidamise akt

täiteasjas 066/2024/626, milles sisalduvad kohtutäituri kaalutlused arestimäära rakendamisel.

Kohtutäituri kaalutlused on detailsemalt toodud vaidlustatavas riiklikust pensionist

kinnipidamise aktis. Kuna võlgniku sissetulek ei vii eeldatavalt nõude rahuldamisele, otsustas

kohtutäitur pöörata sissenõue võlgniku sissetulekule TMS § 132 lg 12 sätestatud ulatuses.

Kohtutäitur tuvastas enne arestimise akti koostamist järgmised olulised asjaolud võlgniku

majandusliku seisundi kohta: võlgniku pensioni suurus on alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud

palga alammäära, võlgnikul puudub arestitav vara või muu arestitav sissetulek, muul viisil ei

ole võimalik nõuet rahuldada. Kohtutäitur selgitas, et arvestades sissenõudja nõude suurust

ning aega, mida võtab nõude rahuldamine TMS § 132 lõikes 12 alusel arestitud sissetuleku

arvel, on põhjendatud rakendada sissetuleku arestimist seadusega sätestatud maksimaalses

määras ehk 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui TMS § 132 lg-s 1 nimetatud

sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik

elatusmiinimum. Nimetatud vahend on vajalik, sobiv ja proportsionaalne. Sellega on võimalik

eesmärki (kasvõi osaliselt) saavutada.

Kohtutäitur tuvastas, et aktiga arestitud sissetuleku osa ei riku võlgniku tavapärast eluviisi ega

ohusta tema jätkusuutlikkust. Võlgniku sissetuleku maksimaalses määras arestimisel on

tagatud võlgniku toimetulek vajalikus määras (kulutused eluasemele, toidule, riietele,

ravimitele, transpordile jms). Kohtutäitur selgitas, et ka sissenõudja huvidega tuleb arvestada.

Muul viisil ei ole võimalik nõuet täita. Sissetuleku arestimine väiksemal määral on

sissenõudja huvidega vastuolus, kuna ebamõistlikult venitab nõude täitmist, mis võib isegi

viia nõude täitmise aegumistähtaja saabumisele enne nõude rahuldamist. Võlgnik ei ole

teatanud kohtutäiturile erandlikest asjaoludest (nt võlgniku või tema lähedase erivajadused),

mis võiksid mõjutada arestimisele kuuluva summa suurust. Arvestades võlgniku pensioni ja

muude sissetulekute summaarset suurust, tegi kohtutäitur kindlaks et võlgniku pensionist

tuleb kinni pidada aktis märgitud protsendimäära, mis vastab summaarse sissetuleku osale

millele pööratakse sissenõue TMS § 132 lg-s 12 sätestatud korras (20 protsenti sissetulekust,

mis ei ole suurem kui TMS § 132 lg-s 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud

Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum).

Seega 27. mai 2024 riiklikust pensionist kinnipidamise aktist nähtub, millistest kaalutlustest

lähtuvalt on kohtutäitur otsustanud arestida justnimelt 20% pensionist ning kohtutäitur on

kaalunud arestimist ka vähemas ulatuses. Kohtutäitur kontrollis ja arvestas konkreetse

võlgniku majandusliku seisundiga. Kohtutäitur hindas, millises ulatuses ja millisel põhjusel

on võlgniku pensioni arestimine õiglane ja põhjendatud. Kohtutäitur on seadusest tulenevat

kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud ja teinud mõistlikud pingutused võlgniku muu vara

leidmiseks ja arestimiseks.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles ta palub tühistada maakohtu

määruse ja teha uus määrus, millega tema kaebus rahuldada. Võlgnik palub jätta

menetluskulud kohtutäituri kanda.

Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme (TMS § 131 koostoimes TMS

§-ga 130 ja §-dega 132-136). Lisaks on kohus rikkunud menetlusõiguse norme, kuna

kohtumäärus on põhjendamata. Maakohus on viidanud eespool nimetatud materiaalõiguse

normidele üksnes formaalselt.

Maakohus on viidanud Riigikohtu lahenditest tulenevatele eeldustele, kuid ei ole tuvastanud

nende esinemist.

Kohtutäitur ei ole võlgnikku ära kuulanud ega nõudnud temalt teavet, mille alusel oleks olnud

kohtutäituril võimalik kindlaks teha võlgniku majanduslikku olukorda ja toimetulekut. Seega

pole võimalik asuda seisukohale, et kohtutäitur ja kohus on hinnanud võlgniku majanduslikku

seisu. Alternatiivselt on võlgniku majanduslikku seisu hinnatud puudulikult.

Maakohus kirjutas Riigikohtu lahendi alusel välja selge juhise, kuidas kohtutäitur oleks

pidanud toimima. Kohtutäitur ei järginud Riigikohtu juhiseid, mille tõttu võlgnik kaebuse

esitaski. Sellele vaatamata ei tuvastanud maakohus kohtutäituri tegevuses õigusvastasust.

Maakohus märgib paljasõnaliselt, et kohtutäitur on kontrollinud ja arvestanud konkreetse

võlgniku majandusseisundiga. Tegelikkuses pole võlgniku majanduslikku seisundit hinnatud.

Kohtutäituri 27. mai 2024. a riiklikust pensionist kinnipidamise aktis puuduvad olulised

kaalutlused. Asjaolude märkimist, et võlgniku pensioni suurus on alla Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära ning et võlgnikul puudub arestitav vara või muu arestitav

sissetulek, ei saa pidada võlgniku majandusliku seisundi hindamiseks.

Kohtutäitur peab arvestama ka sissenõudja huvidega, kuid see ei tohi toimuda võlgniku

õiguste arvel. Kohtutäitur on arestimise aktis valesti märkinud, et võlgnik ei ole teatanud

kohtutäiturile erandlikest asjaoludest ehk võlgniku või tema lähedase erivajadusest.

Kohtutäiturile oli teada võlgnikule puude määramine ning kohtutäiturile oli esitatud puude

määramise aluseks olev otsus. Sellele vaatamata ei selgitanud kohtutäitur välja võlgniku

erivajadusi ja majanduslikku seisu. Võlgniku majandusliku seisundi hindamine ei saa seisneda

ainult üksnes tema riikliku pensioni suuruse välja selgitamises. Kui võlgnik annab

kohtutäiturile teada asjaolust, et tal on puue ja esitab vastava otsuse, siis ei tohiks kohtutäitur

nimetatud asjaolu eirata, vaid peaks enne riikliku pensioni arestimist küsima võlgnikult

täiendavat teavet tema erivajaduse kohta.

Võlgnikult ei saa eeldada, et ta peaks iga kuu vaidlustama kinnipidamist kui täitetoimingut.

Samuti ei saa eeldada kohtutäiturilt, et ta peaks iga kuu menetlema järjekordselt vaidlustamist

kinnipidamise osas.

MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kohtutäitur esitas maakohtule taotluse tõendite kogumiseks, mille maakohus rahuldas.

Maakohus kohustas võlgnikku esitama kohtule kõikide tema nimele avatud ja/või tema

kontrolli all olevate arvelduskontode väljavõtted viimase nelja kuu kohta, sh võlgniku nimele

avatud Belgia Kuningriigi IBAN-tunnusega arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXX,

arvelduskontod AS-is SEB Pank, Swedbank AS-is ja muud võlgniku kontod kui need on

olemas.

Võlgnik esitas väljatrükid AS-is SEB Pank avatud kontost ja maksevahendaja Wise juures

avatud kontost.

6. Kohtutäitur palub jätta võlgniku määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku

kanda.

Kohtutäituri andmetel kuulub võlgnikule vähemalt veel üks arvelduskonto Swedbank AS-is

(konto nr EE072200221049360412), mille väljavõtet võlgnik ei ole esitanud. Kuigi

arvelduskonto on arestitud, on sellel kontol tagatud võlgnikule elatusmiinimum Vabariigi

Valitsuse kehtestatud palga alammäära ulatuses.

Kohtutäitur tegi kindlaks, et võlgniku sissetulekud (pension ja sotsiaaltoetus) laekuvad

kolmanda isiku arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Nimetatud

arvelduskonto on ilmselt võlgniku kontrolli all, kuna võlgnik on korduvalt oma kaebustes

rõhutanud, et pension ja sotsiaaltoetus on tema ainsaks sissetulekuks. Võlgnik ei ole esitanud

nimetatud arvelduskonto väljavõtet.

Võlgniku esitatud Wise arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõte tõendab, et

arestimisakti koostamise kuupäeva (31. mai 2024) seisuga oli võlgniku konto jääk 3897 eurot

58 senti, mis tagab võlgnikule vajaliku elatusmiinimumi.

Kohtutäitur ei saa Belgia Kuningriigi jurisdiktsiooni all olevale arvelduskontole sissenõuet

pöörata. Võlgnik võib kontol olevaid vahendeid vabalt kasutada.

Rahaliste vahendite jääk võlgniku arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXX ei olnud

2024. a juunikuus alla 3000 euro ja 2024. a juulikuus alla 2600 euro. Võlgnik kulutas 2024. a

augustikuus 2560 eurot 29 senti, sh välismaa puhkusereisil vähemalt 1025 eurot 24 senti.

Lisaks eelnimetatud summadele on võlgniku sissetulekuks igakuine pension 773 eurot 85

senti (netosumma) ja sotsiaaltoetus 26 eurot 85 senti, mis laekub kolmanda isiku

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

Võlgnikul pensionile lisanduvad sissetulekud vastavad TMS § 132 lg-s 1 sätestatud

alammäärale. Võlgniku sissetulek alates arestimisakti koostamisest 31. mail 2024 (nelja kuu

eest) moodustas kokku vähemalt 9702 eurot 80 senti.

Vastuseks kohtutäituri 8. mai 2024. a päringule, millega kohtutäitur kohustas võlgnikku

esitama andmed võlgniku vara ja sissetulekute (sh töötasu, toetused, hüvitised, muud

väljamaksed, ülekanded kolmandatelt isikutelt) kohta, mille sissenõudmine võib kiirendada

võlgade tasumist TMS § 26 lg 1 alusel, teatas võlgnik 8. mai 2024. a kirjaga, et tema ainsaks

sissetulekuks on pension 773 eurot 85 senti ja sotsiaaltoetus 26 eurot 85 senti.

Võlgniku esitatud Wise arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõttest nähtub,

et Irina Voronova maksis võlgnikule erinevate maksetega ajavahemikul 10. maist 2024 kuni

29. maini 2024 kokku 6500 eurot selgitusega „RETURN OF DEBT“.

Võlgnik ei ole nendest vahenditest midagi nõude katteks tasunud ning väidab, et tema

sissetulek ei ületa mittearestitavat miinimumi.

Võlgniku pensioni arestimine TMS § 132 lg-s 12 sätestatud ulatuses on seaduslik, põhjendatud

ja proportsionaalne. Kõik kohtupraktikas toodud vanaduspensioni suhtes TMS § 132 lg 12

rakendamise eeldused on täidetud. Võlgnik on pensioni arestimise akti vaidlustanud

kohtutäiturile esitatud kaebustega kahel korral. Mõlemal juhul kutsus kohtutäitur võlgnikku

kaebuste läbivaatamisele. Võlgnikule oli korduvalt tagatud ärakuulamise võimalus seoses

pensioni arestimisega, kuid võlgnik ei soovinud seda kasutada.

7. Sissenõudja oli seisukohal, et puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks. Sissenõudja

toetas kohtutäituri seisukohta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu

määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse TsMS § 657 lg

1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde kohtutäituri poolt määruskaebemenetluses

esitatud tõendid – elektroonilise arestimissüsteemi (e-arest) väljavõte, Sotsiaalkindlustusameti

Infosüsteemi SKAIS2 väljavõte, kohtutäituri büroo 10. mai 2024. a e-kiri ja kutse kaebuse

läbivaatamisele, kohtutäituri büroo 6. juuni 2024. a e-kiri.

9. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et täidetud on TMS § 132 lg 12

kohaldamise esimene eeldus, s.o sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud

või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele.

Maakohtule esitatud kaebusest nähtub, et kohtutäitur on küsinud 8. mai 2024. a e-kirjaga

võlgnikult teavet tema sissetulekute ja varalise olukorra kohta. Võlgniku vastusest nähtuvalt

on tema sissetulekuks riiklik vanaduspension (alates 1. aprillist 2024 – 773 eurot 85 senti) ja

puudega inimese sotsiaaltoetus (30 eurot 94 senti). Võlgniku sissetulekud ei ületa ühe kuu

eest ettenähtud palga alammäära suurust, seega ei ole võlgniku sissetulekule võimalik TMS §

132 lg-s 1 sätestatud üldreegli järgi sissenõuet pöörata.

Määruskaebemenetluses esitatud asjaolude ja tõendite põhjal on võlgnikul eelnimetatud

sissetulekule lisaks olnud täiendavaid sissetulekuid, kuid eeldatavasti nendele sissenõude

pööramise vältimiseks on need laekunud võlgniku välisriigis asuvale pangakontole.

Kohtutäituri esitatu kohaselt kuulub võlgnikule veel vähemalt üks arvelduskonto Swedbank

AS-is, mille väljavõtet ei ole võlgnik esitanud, ning võlgniku pension ja sotsiaaltoetus

laekuvad kolmanda isiku arvelduskontole (dtl-d 124-125).

10. TMS § 132 lg 12 võimaldab arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole

suurem kui TMS § 132 lg-s 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti

poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla

Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi.

Kohtutäituril on TMS § 132 lg 12 kohaldamisel kohustus kontrollida ja põhjendada, millises

ulatuses ja miks just sellises ulatuses 20% piires sissenõude pööramist kohaldatakse.

Arvestada tuleb iga konkreetse võlgniku majandusliku seisundiga, samuti sissenõudja

õigustatud huvidega. Hinnata tuleb võlgniku majanduslikku ja muud olukorda tervikuna.

Hinnata tuleb mh seda, kas pensioni maksimaalses määras arestimisel on tagatud võlgniku

toimetulek minimaalselt vajalikus määras (kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele,

transpordile jms), samuti seda, kas võlgnikul võib olla muid sissetulekuid või sääste (vt

RKTKm 05.06.2019, 2-18-4480, p-d 18.2, 19.3).

Võlgnik heidab kohtutäiturile ette, et kohtutäitur ei ole võlgnikku ära kuulanud ega nõudnud

temalt teavet, mille alusel oleks olnud kohtutäituril võimalik kindlaks teha võlgniku

majanduslik olukord ja toimetulek. Võlgnik pöörab erilist tähelepanu asjaolule, et kohtutäitur

oleks pidanud küsima võlgnikult teavet tema puudest tulenevate erivajaduste ja nendega

seotud rahaliste väljaminekute kohta. Ringkonnakohus ei nõustu võlgniku etteheidetega.

Asja materjalidest nähtuvalt kohtutäitur on võlgniku pensioni juba varem arestinud (23. aprilli

2024. a arestimisakt), kuid võlgniku kaebuse alusel arestimisakti 25. mai 2024. a otsusega

tühistanud (dtl-d 36-39). Maakohtule esitatud kaebusest nähtub, et enne arestimisakti

tühistamist on kohtutäitur küsinud 8. mai 2024. a e-kirjaga võlgnikult teavet tema

sissetulekute ja varalise seisundi kohta, millele võlgnik vastas. Maakohtule esitatud kaebuses

toodud võlgniku vastusest nähtuvalt (dtl-d 4-5) esitas võlgnik teabe oma sissetulekute kohta,

kuid ei esitanud teavet, mille küsimata jätmist kohtutäiturile ette heidab. Seejärel tegi

kohtutäitur 27. mail 2024 uue arestimisakti, mille peale esitatud kaebust kohus käesolevas

asjas lahendab. Kohtutäitur on esitanud määruskaebemenetluses kohtule e-kirjad (dtl-d 126-

130), millest nähtuvalt võlgnikku on kutsutud mõlema kaebuse läbivaatamisele. Kaebuste

kohta tehtud otsustest nähtub, et võlgnik kaebuste läbivaatamisele ei ilmunud (dtl-d 14, 37).

Eelnevast nähtub, et võlgnik sai esitada teavet oma majandusliku seisundi jm vajalike

asjaolude kohta kohtutäiturile juba enne 27. mai 2024. a arestimisakti koostamist, samuti 27.

mai 2024. a arestimisakti peale esitatud kaebuse läbivaatamisel. Võlgnik seda võimalust aga

ei kasutanud. Samuti ei ole võlgnik ei kohtutäiturile ega maakohtule esitatud kaebustes ega ka

määruskaebuses toonud välja ühtki asjaolu, mis võimaldaks väita, et pensioni TMS § 132 lg

12 järgses maksimaalses määras arestimisel ei oleks tagatud võlgniku toimetulek minimaalselt

vajalikus määras. Sealhulgas ei ole võlgnik esile toonud, millised on tema puudest tulenevad

erivajadused ja nendega seotud rahalised väljaminekud.

Võlgnik ei ole esitanud kohtumenetluses teavet, millest nähtuvalt tema toimetulek ei oleks

vajalikul määral tagatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et pensioni TMS § 132 lg 12 järgses

maksimaalses määras arestimine ei kahjusta võlgnikku ülemääraselt ja oli sissenõudja

õigustatud huve arvestades põhjendatud. Kohtutäitur ei ole ületanud diskretsiooni piire.

Võlgniku määruskaebemenetluses esitatud pangakontode väljavõtted (dtl 93-105) kinnitavad

täiendavalt, et pensioni TMS § 132 lg 12 järgses maksimaalses määras arestimine ei ohusta

võlgniku toimetulekut.

Eeltoodu põhjal võib 27. mai 2024. a arestimisakti pidada selle tegemise ajal ja kohtutäiturile

teadaolevate andmete alusel põhjendatuks.

11. Võlgnik leidis maakohtule esitatud kaebuses, et kuna 27. mai 2024. a arestimisaktis

puudub viide riiklikele maksudele, siis arestimisakt rikub võlgniku õigusi. Võlgniku õiguste

riive tekib tulevikus, kui toimub muudatus pensioni tulumaksustamises.

Vaidlust ei ole selles, et võlgniku saadavalt vanaduspensionilt hetkel makse kinni ei peeta.

Seetõttu puudub hetkel vajadus arestimisakti muutmiseks. TMS § 134 lg 1 näeb ette, et kui

muutuvad tingimused, millest lähtudes on arvestatud sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet

pöörata, muudab kohtutäitur arestimisakti võlgniku või sissenõudja avalduse alusel.

12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS §

171 lg 1 ja § 172 lg 10). Teistel menetlusosalistel hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)