2-24-102101/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

2.12.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-102101

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu hagi I. K.

vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

805,20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood

14304235);

lepinguline esindaja S. R.

Kostja: I. K. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud hageja kanda. Jätta kostja kasuks menetluskulud

hagejalt välja mõistmata.

3. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 02.05.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. välja mõista kostjalt hageja kasuks järelmaksulepingust nr 15127840 tulenev

põhivõlgnevus 378 eurot, intress 48,70 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot, seisuga

02.05.2024 sissenõutavaks muutunud viivis 63,19 eurot ning viivis põhinõudelt (378 eurot)

alates 03.05.2024 kuni põhinõude täitmiseni intressimääraga võrdses määras 24,15% aastas;

1.2 välja mõista kostjalt hageja kasuks järelmaksulepingust nr 15127751 tulenev põhivõlgnevus

107 eurot, intress 13,30 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot, seisuga 02.05.2024

sissenõutavaks muutunud viivis 17,89 eurot ning viivis põhinõudelt (107 eurot) alates

03.05.2024 kuni põhinõude täitmiseni intressimääraga võrdses määras 24,15% aastas.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.

2.1. Hageja ja kostja sõlmisid järelmaksulepingu 15127840, mille alusel sai kostja soetada

kauba maksumusega 378 eurot. Lepingu 15127840 krediidi kulukuse määraks on 39,80%.

Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil

10.05.2023 – 10.04.2028. Kostjalt ei ole hagejale ühtegi laekumist toimunud. Kostjal on

põhivõlgnevus alates 1. osamaksest, so 10.05.2023.a, kuni 4. osamakseni, so 10.08.2023.a.

Kostja ei täitnud lepingust 15127840 tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja

08.08.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles

hageja 23.08.2023 lepingu üles.

Lepingus 15127840 kokku lepitud intressimäär on 21,53% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus

alates 1. osamaksest 10.05.2023 kuni ülesütlemiseni, s.o 23.08.2023, kokku summas 48,70 eurot

(12,49+ 10,64+ 10,57+ 10,49+ 4,51). Kostja intressi tasunud ei ole.

Lepingu 15127840 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 378 eurot lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 24.08.2023, lepingus kokku lepitud viivisemääras

24,15% aastas kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 3.2.

Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu

üldtingimuste punkti 3.7. alusel. Hageja selgitab sissenõudekulude 30 eurot kujunemist:

25.09.2023 tasulise kirja saatmine 15 eurot, 18.10.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot,

13.11.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot.

2.2. Hageja ja kostja sõlmisid järelmaksulepingu 15127751, mille alusel sai kostja soetada

kauba maksumusega 107 eurot. Lepingu 15127751 krediidi kulukuse määraks on 41,05%.

Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil

10.05.2023 – 10.08.2023. Kostjalt ei ole hagejale ühtegi laekumist toimunud. Kostjal on

põhivõlgnevus alates 1. osamaksest, so 10.05.2023 a, kuni 4. osamakseni, so 10.08.2023.a.

Kostja ei täitnud lepingust 15127751 tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja

08.08.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles

hageja 23.08.2023 lepingu üles.

Lepingus 15127751 kokku lepitud intressimäär on 19,76% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus

alates 1. osamaksest 10.05.2023 kuni ülesütlemiseni 23.08.2023, kokku summas 13,30 eurot

(3,64+ 2,99+ 2,85+ 2,71+ 1,11). Kostja intressi tasunud ei ole.

Lepingu 15127751 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 107 eurolt lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast (24.08.2023) alates lepingus kokku lepitud intressi aastase

määraga võrdses viivisemääras s.o 24,15% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 3.2.

Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu

üldtingimuste punkti 3.7. alusel. Hageja selgitab sissenõudekulude 30 eurot kujunemist:

25.09.2023 tasulise kirja saatmin15 eurot, 18.10.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 13.11.2023

tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot.

2.3. Hageja selgitab, et muud võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: -

nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; -

võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine

telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud

kulud. Hageja tõendab makseviivitusega tekkinud muid kulusid väljavõttega oma

tööprogrammist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohtuotsuse tegemise eeldused

Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa

piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Hagis avaldas ka

hageja ise, et ei soovi asja läbivaatamist kohtuistungil. Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise

määrus Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud 28.08.2024. Hagi ja menetlusse

võtmise määrus on saadetud ka kõigile kostja teadaolevatele e-postiaadressidele. Kostja hagile

vastanud ei ole. Hagejale oli antud lõpptähtaeg seisukohtade ja tõendite esitamiseks 21.11.2024

ning teatatud, et peale seda teeb kohus otsuse.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada

maksimaalset lubatud määra.

4. Kas laenuleping on sõlmitud ja kas laen välja makstud

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

Ringkonnakohus on 20.03.2024 kohtumääruses tsiviilasjas 2-23-126134 selgitanud, et VÕS §

108 lg 1 ja § 396 lg 1 alusel laenulepingust tuleneva laenu tagastamise nõude eelduseks on

asjaolu, et laenuandja on laenusaaja ees oma kohustuse täitnud, st laenu üle andud.

4.2. Hageja on kohtule esitanud järelmaksulepingu 15127840 eritingimused (dtl 46), millele on

06.04.2023 andnud kostja digiallkirja. Digiallkirja konteineris on leping, maksegraafik, TF Bank

AB järelmaksu üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi teabeleht.

Hageja on kohtule esitanud järelmaksulepingu 15127840 eritingimused (dtl 53), millele on

06.04.2023 andnud kostja digiallkirja. Digiallkirja konteineris on leping, maksegraafik, TF Bank

AB järelmaksu üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi teabeleht.

Seega on hageja tõendanud, et kostja tegi tahteavalduse lepingute sõlmimiseks.

Kohus selgitas tarbijakrediidilepingu vorminõuet menetlusse võtmise määruses ning juhtis lisaks

veel ka eraldi hageja tähelepanu sellele, et hageja ei ole esile toonud, kas ja millisel viisil kostjale

anti lepingudokumendid püsival andmekandjal viivitamatult peale lepingu sõlmimist (dl 121).

Hageja vastas kohtule (dtl 124), et lepingud on sõlmitud kirjalikus vormis, kostja poolt mõlemad

lepingud digitaalselt allkirjastatud 06.04.2023 ja sisaldavad kõiki VÕS § 404 ja 405 sätestatud

andmed. Seega kostja tahteavaldused on antud kirjalikus vormis. Käesoleval juhul on tegemist

tehingu kirjaliku vormiga. Seega ei toonud hageja vaatamata kohtu mitmekordsele tähelepanu

juhtimisele esile isegi faktiväitena asjaolusid, mille pinnalt saaks kohus järeldada, et

lepingudokumendid esitati kostjale püsival andmekandjal. Digiallkirja andmine ei võrdu (ja

sellest ei järeldu automaatselt) lepingudokumentide püsival andmekandjal esitamisega, sest

digiallkirja andmine võib toimuda krediidiandja tarkvaralahenduses, mitte selliselt, et lepingufail

saadetakse tarbijale, tarbija allkirjastab selle oma arvutis, salvestab ning saadab tagasi.

4.3. Krediidi kulukuse määra kohta on hageja esitanud hagis väited: Lepingu 15127840 krediidi

kulukuse määraks on 39,80%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud

krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad,

laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu. Lepingu 15127840 krediidi kulukuse

määra osas on hageja hagis taasesitanud lepingu eritingimustes toodud andmed: Kauba netohind

(krediidisumma) 378 eurot, lepingu periood ja osamaksete arv 60 kuud, intressimäär

algsummalt 21,53% aastas, 1,15 € päevas, lepingutasu 0 eurot.

Kohus saab hageja väidetust aru nii, et intressi arvestati eeltoodu kohaselt alati laenusummalt,

mitte laenujäägilt („intressimäär algsummalt“ ning päevamäär on toodud mitte protsendina, vaid

konkreetse summana).

Kohtule esitatud maksegraafikus (dtl 48) on esimese osamakse andmed tabelis märgitud

järgmiselt: 1. kuu: krediidijääk 378 eurot, intress 12,49 eurot, põhiosa 2,46 eurot, lepingu

haldustasu 0 eurot, osamakse 14,95 eurot, maksetähtaeg 10.05.2023.

Arvestades 378 eurolt intressi laenulepingu sõlmimise päevast kuni I osamakse tasumise

päevani, st 06.04.2023 -10.05.2023 (päevi perioodis 35) hageja väidetud intressimäära 21,53%

alusel, saab kohus intressisummaks 7,80 eurot. Arvestades päevamäära, 1,15 € päevas alusel,

tuleks intress 35 päeva eest 40,25 eurot.

Järgmise perioodi, st II kuu kohta on maksegraafikus märgitud krediidijäägiks 375,54 eurot,

intressiks 10,64 eurot, põhiosaks 2,53 eurot, osamakseks 13,17 eurot, maksetähtaeg 10.06.2023.

Arvestades 375,54 eurolt intressi 11.05.2023 - 10.06.2023 (päevi perioodis 31) hageja väidetud

intressimäära 21,53% alusel, saab kohus intressisummaks 6,87 eurot.

4.4. Lepingu 15127751 krediidi kulukuse määra kohta on hageja esitanud hagis väited: Lepingu

15127751 krediidi kulukuse määraks on 41,05%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on

arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete

tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu. Lepingu 15127751

krediidi kulukuse määra osas on hageja hagis taasesitanud lepingu eritingimustes toodud

andmed: Kauba netohind (krediidisumma) 107 eurot, lepingu periood ja osamaksete arv 18

kuud, intressimäär algsummalt 19,76% aastas, 0,09 € päevas, lepingutasu 0 eurot.

Ka lepingu 15127751 puhul ei vasta lepingu maksegraafikus toodud intressisumma hageja

väidetud intressimäärale. Esimese kuu intressimakseks on maksegraafikus (dtl 55) märgitud 3,64

eurot. Kohus saab 107 eurolt intressimäära 19,76% aastas alusel perioodi 06.04.2023-10.05.2023

eest intressi summaks 2,03 eurot.

Hagis nõuab hageja intressi samades maksegraafikutes toodud intressisummades.

Maksegraafikutest nähtuvalt on intressisumma igas kuus vähenev, mis viitab sellele, et intressi

on arvestatud siiski laenujäägilt, mitte laenusummalt. Ent intressisummad maksegraafikutes ei

vasta hageja väidetud intressimääradele. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole

välja toonud õigeid andmeid krediidi kulukuse määra arvestamise aluseks olevate asjaolude

kohta. Samuti ei vasta hageja intressinõue lepingute eritingimustes toodud intressimääradele.

4.5. Kohus selgitas menetlusse võtmise määruses ning veelkord eraldi ka hagejale saadetud

kirjas (dtl 1212), et hagejal tuleb esile tuua, et laenusumma on kostja kasutusse antud. Hageja

vastas kohtule, et järelmaksu müügilepingu puhul on teada, et kauba eest tasub esialgne

võlausaldaja otse müüjale ning kostjale kandeid ei tehta. Hageja lisab väljavõtted süsteemist

väljamaksete teostamisest (lisa 1). Hageja selgitab, et tasub partnerile ostude kogumi eest (ehk

mitmete isikute poolt taotletud järelmaksu lepingute eest ühe maksena, seega maksekorralduses

ei nähtuks et tasutud just konkreetse lepingu eest). Müüjale makse tegemisega loetakse krediit

kliendile kättesaadavaks tehtuks.

Hageja ei esitanud seega selget faktiväidet selle kohta, millal, mis summas ja kellele on

laenusummad välja makstud.

Tõendina on hageja esitanud kaks pdf faili (dtl 129 ja dtl 131), milles kummaski on üks rida –

kuupäev, summa ja iban-number. Kohus on seisukohal, et sellisest tõendist ei nähtu

tõendamiseseme asjaolusid (kes kellele millal ülekande tegi) ning tõendis ei ole mingeid viiteid

sellele, kust tõend pärineb, et kohus saaks hinnata sellise tõendi usaldusväärsust.

Kohus on seega seisukohal, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et krediit on kostja

kasutusse antud. Hageja on hagis märkinud, et kostja ei ole hageja-poolse väljamakse teostamist

kaupade müüjale kahtluse alla seadnud ning et hageja väited tuleks tagaseljaotsuse tegemise

korral lugeda omaksvõetuks. Kohus märgib, et kostja ei ole kohtule vastanud, mistõttu ei saa ka

rääkida sellest, et ta oleks üldse millelegi vastu vaielud või mitte vaielnud. Tagaseljaotsuse saaks

kohus teha aga ainult tingimusel, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud. Kohus selgitas

hagejale, et ei saa nõustuda hageja seisukohaga, et krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Sellegipoolest jäi hageja algse hagi juurde. Sellest pidi hageja aru saama,

et kohus ei saa teha asjas tagaseljaotsust.

5. Vastutustundliku laenamise kohustus

5.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks

on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist

(KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest

saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms).

Vastutustundliku laenamise kohustus seisneb seega a) nõutud teabe kodumises ja kontrollimises

ja b) selle alusel hinnangu andmises. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

5.2. Kohus ei saa kuidagi nõustuda hageja hinnanguga, et krediidiandja järgis vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

Hageja on lepingu nr 15127840 osas vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta

esitanud järgmised selgitused: Hageja esitab tõendina kostja 15127840 taotluse (Lisa 7).

Vastavalt VÕS § 403⁴ lg-le 2 ja 3 kontrollis hageja muuhulgas kostja varalist seisundit ning

regulaarset sissetulekut teostades päringud Pensioniregistrisse (Lisa 8). Kostja on 15127840

taotluses esitanud igakuiseks sissetulekuks 900 eurot. Kostja igakuised kohustused on 300 eurot.

Peale laenu väljastamist on kostja kohustused igakuiselt kokku 13,17+ 300 = 313,17 eurot. Mis

tähendab, et kostjal jääb kätte igakuiselt peale kohustuste tasumist 586,83 eurot. Kokkuvõttes on

hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis

tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse (Lisa 9) ning tuvastas, et krediiditaotluse

esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud.

5.3. Hageja on lepingu nr 15127751 osas vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta

esitanud järgmised selgitused: Hageja esitab tõendina kostja 15127751 taotluse (Lisa 10).

Vastavalt VÕS § 403⁴ lg-le 2 ja 3 kontrollis hageja muuhulgas kostja varalist seisundit ning

regulaarset sissetulekut teostades päringud Pensioniregistrisse (Lisa 8). Kostja on 15127751

taotluses esitanud igakuiseks sissetulekuks 900 eurot. Kostja igakuised kohustused on 300 eurot.

Peale laenu väljastamist on kostja kohustused igakuiselt kokku 7,72+ 300 = 307,72 eurot. Mis

tähendab, et kostjal jääb kätte igakuiselt peale kohustuste tasumist 592,28 eurot.

Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse

(Lisa 9) ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid

polnud.

Mõlema lepingu osas märgib hageja, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on

tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt

teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei

rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja

võimet täita lepingus toodud summas osamaksega järelmaksulepingut. Arvestades hagi aluseks

oleva järelmaksulepingu summat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi

tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava

sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline

lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

5.4. Hageja viidatud maksehäireregistri päring (dtl 66) on tehtud 02.05.2024, ehk siis enne hagi

esitamist, mitte aga enne lepingute sõlmimist.

Hageja ei ole esile toonud, mida krediidiandja pensioniregistrist tuvastas. Hageja on esitanud

tõendina viidatud pensioniregistri päringu (dtl 65), milles on märgitud brutopalgaks 552,30

eurot.

Hageja ei ole esile toonud, et konto väljavõtet oleks kogutud. Hageja ei ole esile toonud, et

kostjalt oleks küsitud andmeid kostja igakuiste elamiskulude ning ülalpeetavate kohta ega

elamiskulusid ka mingi üldkohaldatava määra alusel kindlaks määratud.

Hageja esitatust nähtub, et krediidiandja lähtus kostja esitatud sissetuleku andmetest, kuigi

pensioniregistri päringust nähtus oluliselt väiksem sissetulek.

Eestis ei ole võimalik kontrollida ühestki registrist tarbija laenukohustusi. Algne krediidiandja on

kostjalt laenutaotluses küsinud üksnes summat, mitte aga laenukohustuse olemust. Konto

väljavõte on hetkel ainus viis kontrollimaks tarbija väiteid olemasolevate finantskohustuste

kohta. Seejuures pidi krediidiandja, kes ilmselgelt oli laenude andmisele spetsialiseerunud

turuosaline ning seega hästi kursis turul toimuva ja tarbijate käitumisega, ka hästi teadma, et

tarbijad ei esita tihti õigeid andmeid. Sellises olukorras kogu vastutuse tarbija kaela lükkamisel

(väiteks, et tarbija pidi esitama õigeid andmeid ja et krediidiandja võiski neid usaldada) ei

täidaks vastustundliku laenamise kohustuse regulatsioon oma eesmärki.

Praktikas on selline teoreetiliste arvestuste põhjal üksnes tarbija sissetuleku suuruse põhjal laenu

andmine toonud kaasa selle, et tarbijad on saanud võtta suurel hulgal laene erinevatelt

krediidiandjatelt ilma, et keegi oleks kontrollinud, palju tarbijal juba laene tegelikult on ning kas

ta elab sissetulekute piires (mitte üle võimete). Vastutustundliku laenamise kohustuse eesmärk

on hoida tarbijaid võlaorjusesse sattumast. Krediidiandjate kohaldatud hindamissüsteemid

(tuginemine teoreetilistele üldkohaldatavatele määradele) on aga just viinud selleni, et suur hulk

inimesi on võlaorjuses. Just seetõttu on ka Riigikohus 2023.a novembris tehtud lahendis

(RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098) märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4

järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul,

kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei

ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave

on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kohus on seisukohal, et krediidiandja on raskelt rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust.

Esiteks ei ole hageja kuidagi tõendanud, tarbija kohta kogutud muu teave oli piisav, mis õigustas

konto väljavõtte küsimata jätmist. Teiseks ei kogunud krediidiandja kõiki nõutud andmeid

(majandamiskulud, nende suuruse arvestamine sõltuvalt ülalpeetavate olemasolust). Kolmandaks

lähtus krediidiandja sissetulekust, mida ei kinnitanud registrisse tehtud päring. Seejuures oli

kostja avaldanud, et tema igakuised kohustused on 300 eurot. Kui kostja brutosissetulek oli

552,30 eurot ning kohustused 300 eurot, on selge, et kostja puhul ei saanud tekkida mõistlikku

usku, et ta suudab võetud kohustused täita, sest kostjale jäi juba võetud kohustuste tasumise

järgselt kätte alla elatusmiinimumi (mis 2023. a oli 303,40 eurot kuus).

7. Hageja nõuded, menetluskulud ja kohtuotsuse kätte toimetamine

7.1. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et krediit on

kostja kasutusse antud, ei ole krediidilepingust tuleneva krediidi tagastamise nõude eeldused

täidetud ning hagi jääb rahuldamata.

Kohus märgib, et maksekäsu kiirmenetluses on hageja esitanud lepingu nr 715127840

põhinõudena 393 eurot ning lepingu nr 715127751 põhinõudena 122 eurot. Lisaks on hageja

maksekäsu kiirmenetluses esitanud kummagi lepinguga seoses ka intressinõude, viivisenõude ja

peale lepingu lõppemist tehtud võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude. Maksekäsu

kiirmenetluses on esitatud ka teistsugused (kõrgemad) intressimäärad. Seega on hageja

maksekäsu kiirmenetluses esitanud kummagi lepingu osas suurema põhivõla nõude, kui

hagimenetluses. Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13,

p 24) märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu

kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta.

7.2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus

jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja kanda.

Kuna hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda, ei määra kohus kindlaks hageja

menetluskulusid rahaliselt ja ei hinda hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja

ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele

kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja.

Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

7.3. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Maris Juha

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/