3-24-461/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-461

Määruse kuupäev

29. november 2024

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

X.X.-i (X.X.) kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahjuhüvitise 3 000

eurot väljamõistmiseks seoses 27. novembril 2023, 15. detsembril 2023

ja 17. detsembril 2023 toimunud sündmustega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X.-i kaebus.

2. Jätta X.X.-i taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta X.X.-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise

kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X.X. esitas 16. veebruaril 2024 Tartu Halduskohtule

kaebuse, milles nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju summas 3 000 eurot väljamõistmist

seoses sündmustega, mis leidsid aset 27. november kuni 17. detsember 2023. Kaebaja märgib,

et ta küsis erakorralist helistamist advokaadile 27. novembril 2023 kell 9.00, aga talle toodi

telefon alles kell 10.45 ning kaebaja ei saanudki advokaadiga rääkida. Kui kaebaja valvuritele

läbi telefoni ütles, et ta peab kindlal kellaajal helistama, siis väidetavalt valvur E. Raus solvas

teda. Kaebaja märgib, et valvurid pidevalt solvavad ja mõnitavad läbi telefoni, kuna see ei

salvesta kõnesid. Kaebaja arvates on see õigusvastane, et talle toodi telefon pea kaks tundi

hiljem soovitud ajast. Kaebaja märgib ka, et ta tegi taotluse 15. detsembril 2023 advokaadile ja

juristile helistamiseks, kuid talle seda ei võimaldatud ning jurist oli sunnitud menetlustoimingud

edasi lükkama. Kui kaebaja lubas selle kohta kaebuse teha, siis teda jälle väidetavalt solvati läbi

telefoni valvurite poolt ja lubati kaebaja suhtes käeraudu kasutada. Lisaks märgib kaebaja, et ta

küsis 17. detsembril 2023 kambrisse moppi, ämbrit, harja ja kühvlit koos koristusvahenditega,

kuna kamber oli must ja vangla koristajat ei kutsunud. Kaebaja ütles, et kui ta

koristusvahendeid ei saa, siis ta ei korista, mispeale valvur M. Braun olevat kaebajat solvanud.

Kaebaja märgib, et on ka korralikke valvureid, kes on viisakad ja sõbralikud, aga on ka neid

valvureid, kes käituvad väga halvasti ja kohtlevad kinnipeetavaid halvasti. Kaebaja arvates on

rahaline hüvitis ainukeseks signaaliks vanglale, et nad enam ei eksiks. Kaebaja märgib, et ta

esitas eelnevaga seoses vanglale 17. detsembril 2024 kahjunõude, mis jäeti vastusega nr 1-

3-24-461

13/24/268-2 rahuldamata. Kaebaja soovib ka menetlusabi riigilõivust vabastuse saamiseks,

kuna tal puuduvad rahalised vahendid. Lisaks palub kaebaja anda talle riigi õigusabi.

2. Tartu Vangla esitas 20. novembril 2024 vastusena kohtunõudele vaidlusega seonduvad

kohtueelse menetluse materjalid, s.o kaebaja 17. detsembri 2023. a kahjunõude ja Tartu Vangla

16. veebruari 2024. a vastuse kahjunõudele nr 1-13/24/268-2.

KOHTU SEISUKOHT

Kaebuse tagastamine

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab

kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse

(HKMS § 37 lõike 2 punkt 4), taotledes Tartu Vanglalt 3 000 euro suuruse hüvitise

väljamõistmist seoses 27. novembril 2023, 15. detsembril 2023 ja 17. detsembril 2023

toimunud sündmustega. Kohus mõistab, et Tartu Vangla väidetav õigusvastane tegevus seisneb

selles, et kaebajale ei võimaldatud 27. novembril 2023 advokaadile helistada kell 9.00 nagu ta

seda soovib, vaid ta sai helistada alles kell 10.45 ning 15. detsembril 2023 ei võimaldatud

kaebajal üldse advokaadile helistada. Lisaks ei antud kaebajale 17. detsembril 2023 kambrisse

koristusvahendeid. Samuti heidab kaebaja vanglale ette seda, et valvurid ka solvasid ja

mõnitasid teda eeltoodud päevadel.

4. Kohus leiab, et X.X.-i kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mille

kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse

riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

5. Vangistusseaduse (VangS) § 28 lõike 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja

telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused.

Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Sama

sätte lõike 3 kohaselt võib kinnipeetava käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust

vanglateenistuse ametnik piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab

vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine

suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või

advokaadist esindajaga. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla

sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 51 lõike 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada

vähemalt üks kord nädalas. Telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud teenistuja.

Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Tartu Vangla

kodukorra punkti 12.8.3 kohaselt on kinnipeetava poolt esitatud helistamise kellaaeg soovituslik

ja vanglateenistuse ametnikul on õigus muuta helistamise ajakava vastavalt vangla

võimalustele.

6. Tartu Vangla on kohtueelse kahjunõude lahendamisel välja selgitanud, et kaebaja taotles

27. novembril 2023 erakorralist helistamist prokurörile, advokaadile, juristile ja mitmele

uurijale. Taotluse kohaselt palus kaebaja helistamist kell 9.00. Kaebaja kõneeristuse väljavõttest

nähtub, et talle võimaldati 27. novembril 2023 helistada. Esimene kõne toimus kell 10.45.

Kaebaja tegi 27. novembril 2023 kokku 12 kõnet ajavahemikus 10.45 kuni 14.14. Kõnede

kestus kokku oli ligikaudu kaks tundi. Seega võimaldati kaebajale 27. novembril 2023

erakorraliselt helistada, kuid kaebaja ei saanud helistada hommikul kell 9.00, nagu ta taotluses

soovis, vaid esimene kõne toimus kell 10.45. Kohus märgib, et telefonikõnede läbiviimine on

3-24-461

üks paljudest vanglaametniku tööülesannetest ning selleks, et kinnipeetavatele ning

vahistatutele oleksid tagatud ka teised samaväärsed õiguste teostamise võimalused, ei ole

võimalik alati kinni peetud isikule soovitud ajal ja mahus helistamisvõimalust tagada. Telefoni

kasutamise õigusele seavad piirid vastavate tehniliste tingimuste olemasolu, teiste

kinnipeetavate õigus telefoni kasutamisele, vanglaametnike töökoormus ja vangla töökorraldus

ning ka nende asutuste tööaeg, kuhu soovitakse helistada. Kaebaja ei saa eeldada, et tal peaks

vanglas olema võimalus helistada piiramatult kogu päeva vältel. Kehtivast õigusest ei tulene

kaebajale sellist subjektiivset õigust. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et helistamise õigus

vanglas ei ole piiramatu ning seda isegi olukordades, mis puudutavad helistamist VangS § 28

lõikes 3 nimetatud isikutele ja asutustele (Riigikohtu halduskolleegiumi 31. oktoobri 2007. a

otsus asjas nr 3-3-1-54-07). Seega nõustub kohus Tartu Vanglaga, et ei saa pidada

õigusvastaseks asjaolu, et kaebaja sai 27. novembril 2023 helistada 1 tund ja 45 minutit hiljem,

kui ta taotluse järgi soovis. Lisaks ei ole kaebaja kaebuses ega ka vanglale esitatud taotluses

välja toonud mitte ühtegi konkreetset tagajärge, mis talle 1 tund ja 45 minutit hiljem helistades

tekkisid. Seda arvestades ei saanud soovitud kellaajal helistamise võimaldamata jätmine

kaebaja õigusi ülemäära riivata.

7. Seoses 15. detsembril 2023 helistamise sooviga on vangla kohtueelse menetluse käigus

välja selgitanud, et kaebaja esitas erakorralise helistamise taotluse 15. detsembril 2023.

Taotluses soovis ta helistada kell 9.00 juristile, advokaadile, uurijatele ja prokurörile. Inspektor-

kontaktisik T. Lille on andnud helistamiseks loa. Küll aga nähtub kõneeristuse väljavõttest, et

kaebaja 15. detsembril 2023 helistada ei saanud. Tartu Vangla märkis kohtueelse menetluse

otsuses, et käesoleval juhul on tegemist olnud ametnike töökorraldusliku eksimusega ning

kaebajale oleks pidanud tagama võimaluse juristile, advokaadile, uurijatele ja prokurörile

helistamise. Seega oli kaebajale helistamise võimaluse andmata jätmine 15. detsembril 2023

õigusvastane. Samas on selgunud, et kaebaja sai helistada 14. detsembril 2023 ning helistas

sellel päeval ka enamusele tema 15. detsembri 2023. a taotluses välja toodud ametiisikutele.

Samuti sai kaebaja helistada 18. detsembril 2023. Kaebaja on kaebuses välja toonud, et seoses

15. detsembril 2023 helistamise mittevõimaldamisega pidi jurist üksnes menetlustoimingu edasi

lükkama. Mingeid muid tagajärgi sellest kaebajale ei kaasnenud. Seega nõustub kohus Tartu

vanglaga, et asjaolu, et kaebaja ei saanud 15. detsembril 2023 helistada, ei saa pidada niivõrd

intensiivseks riiveks, mis päädiks kahju hüvitamisega rahas.

8. Seoses 17. detsembril 2023 toimunud intsidendiga on Tartu Vangla kohtueelses menetluses

välja toonud, et valvur M. Braun ei olnud sellel päeval üldse tööl, mistõttu ei saanud ta ka selle

päeva hommikul kaebaja etteheidetud tegevust toime panna. Lisaks on kohtueelse menetluse

käigus vaadatud 17. detsembri 2023. a hommikuse loenduse kehakaamera salvestist.

Salvestiselt nähtub, et loendust viivad läbi valvur A.-E. Raus ja valvur H. Opmann. Viimane

liigub kambrisse ja teostab loenduse. Kaebaja selgitab, et ta tahab jätkuvalt kühvlit, harja,

moppi ja ämbrit. Valvur A.-E. Raus ütleb kaebajale rahulikult, et kahjuks neid asju ei ole, aga

lappi ta saab. Kaebaja vaidleb, et ta ei soovi lappi, mille peale valvur selgitab, et lapi võimalus

siiski on olemas. Kaebaja ütleb, et ta hakkab kirjutama kaebust selle kohta, et talle tema

soovitud koristusvahendeid ei anta, mille peale A.-E. Raus ütleb, et „hakka kirjutama siis.“

Valvur A.-E. Raus on kogu vestluse käigus rahulik. Seega ei ole leidnud kinnitust, et 17.

detsembril 2023 hommikul oleks M. Braun või mõni teine valvur kaebajale kaebuses välja

toodut öelnud ja kaebajat solvanud või mõnitanud. Kohus leiab, et ka soovitud

koristusvahendite andmata jätmine ei saanud kaebaja õigusi kuigi intensiivselt riivata ja talle

hüvitatavat kahju tekitada.

3-24-461

9. Seoses 27. novembril 2023 ja 15. detsembril 2023 toimunud väidetava kaebaja solvamisega

on kohtueelse menetluse käigus selgunud, et 27. novembri 2023. a hommikusel loendusel ei

osalenud A.-E. Rausi ning ta ei käinud ka hommikupoolikul kaebaja kambri juures, mida

kontrollis üksuse juht K. Nikiforov 27. novembril 2023 koridori kaamerasalvestiste abil.

Hommikuse loenduse kehakaamera salvestistelt nähtub, et loendust viisid läbi valvur J. Liiva ja

vanemvalvur K. Kaldvee. Kehakaamera salvestiselt nähtub, et hommikuse loenduse käigus ei

kasutanud ka J. Liiva ega K. Kaldvee kaebaja etteheidetud väljendit. Kohtul puudub alus selles

kahelda. Seega ei ole leidnud kinnitust kaebaja väide, et 27. novembri 2023. a hommikul valvur

A.-E. Raus või mõni teine valvur solvas teda, kui ta küsis helistamise kohta. Samuti ei ole

vangla kohtueelses menetluses leidnud 15. detsembri 2023. a hommikuse loenduse

kehakaamera salvestiselt kinnitust, et valvur A.-E. Raus oleks kaebajat solvanud. Valvur A.-E.

Raus selgitas kohtueelses menetluses vanglale, et ta ei ole kaebajat solvanud või teda laimanud

ning pigem on kaebaja poolt välja toodud solvangud olnud ametnike suunas. A.-E Rausi sõnul

on ta viinud võimaluse korral kaebajale asjad, mida ta küsinud on. Kuna kohtueelse menetluse

käigus ei ole ilmnenud ühtegi sellist tõendit, mis võiksid kaebaja väiteid kinnitada, siis ei ole

kaebaja väidete tõendamine ka kohtumenetluses kuigi tõenäoline, arvestades muuhulgas

sündmustest möödunud aega.

10. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebaja õigused ei saanud olla intensiivselt riivatud

ning kohtule ei nähtu, et kaebaja hüvitamisnõudel oleks perspektiivi. Seetõttu ei pea kohus

praeguses asjas täiemahulise kohtumenetluse läbiviimist põhjendatuks ja tagastab kaebuse selle

esitajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.

11. Kaebaja esitas kaebuses menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks

kaebuse esitamisel. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis ei ole riigilõivust vabastamise küsimust

vaja lahendada ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

12. Kaebaja on soovinud saada ka riigi õigusabi. Kohus mõistab kaebaja taotlust selliselt, et

kaebaja soovib saada riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses vastavalt riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punktile 5. Kaebaja põhjendab, et tal ei ole nii palju

juriidilisi teadmisi nagu vangla juristidel ning samuti on kaebaja väidetavalt erivajadusega ega

ole eksperdi sõnul võimeline ennast esindama.

13. RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab

seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund

ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lõike 1 punkt 1 sätestab, et riigi õigusabi ei

anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti sätestab RÕS § 7 lõike 1 punkt 5,

et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks

ilmselt vähene.

14. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on iseseisvalt

suutnud läbida kohustusliku kohtueelse menetluse vanglas. Ka on kaebaja koostanud kohtule

kaebuse, millest nähtub üldjoontes tema tahe ja soovitud eesmärk. Halduskohtusse pöördumine

ei eelda kaebajal juriidiliste teadmiste olemasolu, vaid kaebaja võibki oma sõnadega selgitada,

miks ta vangla tegevusega ei nõustu. Praegusel juhul ei ole tegemist õiguslikult keeruka

vaidlusega. Isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv

3-24-461

uurimisprintsiip. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja ka varasemalt vangla tegevust

vaidlustanud. Seega ei ole ta taoliste vaidluste puhul kogenematu. Ka kaebaja

terviseprobleemid ei ole tal seni takistanud oma kaebeõigust realiseerimast. Lisaks on kohtu

hinnangul kaebajale riigi õigusabi andmine välistatud põhjusel, et praeguse hüvitamiskaebuse

eduväljavaadet on kohus hinnanud väga väheseks ning tagastab kaebuse käesoleva määrusega

HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel. Seega on kaebaja võimalused oma õiguste kaitseks

vähesed.

15. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lõike 1

punktide 1 ja 5 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)