1-24-4373/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-24-4373

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.10.2024. a Tallinnas

Kriminaalasja number

1-24-4373 (kohtueelses menetluses 24231752227)

Kohtunik

Kristjan Paluteder

Kohtuistungi sekretär

Ave Mõistlik, Cristhine Kõrge, Maarit Maria Kopso

Kriminaalasi

Egerd Tiitre süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi

lühimenetluses

Prokurör

Eve Soostar, Dagne Mihkels

Süüdistatav

EGERD TIITRE, isikukood: 39108160297; elukoht: XXX;

viibib vahi all Tallinna Vanglas (Linnaaru tee 5, Soodevahe

küla, Rae vald, Harjumaa); kodakondsus: XXX; emakeel:

XXX keel; haridus: XXX; töökoht või õppeasutus: XXX.

Kriminaalkorras karistatud 3-l korral, viimati:

05.07.2023. a Harju Maakohtu otsusega KarS § 120 lg 1

alusel vangistusega 3 kuud, KarS § 121 lg 2 p 2, 3 alusel

vangistusega 2 aastat, KarS § 263 lg 1 p 1 alusel

vangistusega 1 aasta 2 kuud ja KarS § 64 lg 1, KrMS § 238

lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel

loeti karistusest ära kantuks eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2

päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta

7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel

määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt

täitmisele. Koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks

loeti 6 kuud vangistust. Ülejäänud karistus, s.o 1 aasta 1 kuu

28 päeva vangistust, jäeti täitmisele pööramata, kui E. Tiitre

ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut

kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ettenähtud

kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21 ja 5

sätestatud kohustusi. Koheselt ärakandmisele kuuluva

karistuse kandmise alguseks loeti E. Tiitre kinnipidamise

päev, s.o 25.03.2023. a.

Väärteokorras karistatud korduvalt.

Tõkend: vahistatud alates 01.07.2024. a, kahtlustatavana

kinnipidamine 29.06.-30.06.2024. a.

Kaitsja

Leelo Viil

Kannatanu

S.-E. S.

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Egerd Tiitre KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 2

(kaks) aastat 6 (kuus) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Egerd Tiitrele karistuseks

1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust.

3. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 05.07.2023. a

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistuse

võrra ja mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend

kaheksa) päeva vangistust.

4. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 29.06.2024. a karistusaja

hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda Egerd Tiitre viimase kinnipidamise päev,

s.o 29.06.2024. a.

5. Egerd Tiitre suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse

jõustumiseni, seejärel tühistada.

6. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Egerd Tiitrelt riigituludesse:

-

sundraha summas 1230 eurot;

-

määratud kaitsjale makstud tasud 570,96 euro ulatuses.

Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1800,96 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu

jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt

150,08 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank,

kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300

Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV Pank. Maksekorraldusse

tuleb märkida viitenumber 99924700030412.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

7. Asitõendid:

-

must T-särk ning kaks rätikut (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – hävitada

kohtuotsuse jõustumisel.

2 / 11

8. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda määratud kaitsjal makstud tasu 43,92 euro

ulatuses.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu

Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest s.o alates 28.10.2024. a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule

kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates

kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst

on kättesaadav hiljemalt 30.11.2024. a.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul.

Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale.

SÜÜDISTUS

Egerd Tiitret süüdistatakse selles, et tema 29.06.2024.a. kl 18:00 ajal Tallinnas xxx asuva

elumaja juures, ühiskasutataval alal, maja ees oleval sõiduteel, häirides mh ka kõrvalisi

isikuid, rikkus Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas

keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata,

kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil

vägivaldselt ja teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada.

Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks

antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa,

samuti ühissõiduk, sellega, et avalikus kohas viibides, olles joobeseisundis, tungis kallale

kannatanu S.-E. S.’ale (S.), lüües kannatanut korduvalt rusikatega ja jalgadega pea piirkonda

ja kogu keha piirkonda. Sellise tegevusega häiris Egerd Tiitre kõrvaliste isikute rahu ja

turvatunnet, samuti põhjustas kannatanu S.-E. S.’ale füüsilist valu ning tekitas

tervisekahjustusi- ninaluude murru, paremal 8 roide murru, pea lahtised hulgihaavad,

marrastused kogu keha piirkonnas, hematoomi vasaku silma juures ning silmalau ülemisel

osal.

Käitudes eelkirjeldatud viisil, avalikus kohas, pidas Egerd Tiitre võimalikuks ja möönis, et

tema lähedal viibivad isikud, kes näevad tema tegevust, võivad tema tegevuse tagajärjel tunda

ennast häirituna ja olla hirmunud ning sellest tulenevalt pidada tema tegevust reaalseks ohuks.

Sellise tegevusega rikkus Egerd Tiitre avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad

ühiskonnas üldiselt omaksvõetud arusaamadest ning on sätestatud KorS §-s 55.

Seega pani Egerd Tiitre tahtlikult toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, see

on KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

POOLTE SEISUKOHAD

3 / 11

Kohtuistungil jäi prokurör täies mahus esitatud süüdistuse juurde, leides, et Egerd Tiitre tegu

on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud süüdistusaktis märgitud tõenditega. Prokurör palub E.

Tiitre süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 2 aastat 9

kuud. Lühimenetluse sätete järgi tuleb karistusest maha arvata 1/3 ning kandmisele kuuluvaks

karistuseks jääb vangistus 1 aasta 10 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb moodustada

liitkaristus, suurendades E. Tiitrele mõistetavat karistust eelmise, Harju Maakohtu

05.07.2023. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o vangistuse 1 aasta 1

kuu 28 päeva võrra. Seega palub prokurör mõista E. Tiitrele liitkaristuseks vangistus 2 aastat

11 kuud 28 päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda E. Tiitre kinnipidamise aeg, s.o

29.06.2024. a. Asitõendiks olevad särk ja kaks rätikut palub prokurör hävitada kohtuotsuse

jõustumisel, samuti välja mõista menetluskulud, milleks on sundraha ja kaitsjatasu.

Kaitsja leidis kohtuistungil, et kvalifikatsioon on õige ning tõendid ja asjaolud on piisavalt

selged selleks, et asja lahendada lühimenetluses. Kaitsja esitas kohtule tõendi selle kohta, et E.

Tiitre saab vabanemisel tööle asuda. Kaitsja märkis, et asjas vaidlust kuriteo toimepanemise

asjaolude ega kvalifikatsiooni üle ei ole. Kaitsja palub määrata leebem karistus, kaaluda selle

asendamist üldkasuliku tööga ning arvestada ka kannatanu seisukohta ja leppimist

süüdistatavaga.

Süüdistatav tunnistas kohtuistungil oma süüd täielikult ja märkis, et süüdistus on talle

arusaadav. Ta oli nõus asja lahendamisega lühimenetluse korras. Ta jäi kohtueelses

menetluses antud ütluste juurde. Süüdistatav avaldas, et ta on nõus üldkasulikku tööd tegema.

Kannatanu leidis kohtuistungil, et ta ei näe E. Tiitrel süüd. Ta suhtleb süüdistatavaga

igapäevaselt. Vigastuste osas märkis kannatanu, et ninaluu ja roiete murd ei tekkinud

arutatavast intsidendist, need on tal varasemast.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud kogutud tõendeid ning

hinnanud neid kogumis, asub seisukohale, et Egerd Tiitre tegevus on õigesti

kvalifitseeritud ning tema süü talle süüks arvatava kuriteo toimepanemises on täielikult

tõendamist leidnud.

2. Kohtuistungil tunnistas E. Tiitre ennast esitatud süüdistuses täielikult süüdi, enda

ülekuulamist ta ei taotlenud. Lisaks tema poolt süü tunnistamisele kinnitavad kuriteo

toimepanemist ka asjas kogutud tõendid.

3. Praeguses asjas puudub täielikult vaidlus selles, et E. Tiitre viibis 29.06.2024. a

õhtupoolikul xxx asuva elumaja juures, kus viibisid ka kannatanu S.-E. S., teised

kõrvalised isikud ning, et seal lõi E. Tiitre kannatanut korduvalt käte ja jalgadega. Seda

kinnitab näiteks tunnistaja poolt filmitud videosalvestis, kust nähtub isikute sealviibimine

ning kannatanu korduv löömine süüdistatava poolt. Samuti kinnitavad seda E. Tiitre poolt

antud ütlused. E. Tiitre on 30.06.2024. a kahtlustatavana ülekuulamisel öelnud, et

29.06.2024. a oli ta sõprade R. ja M. K. kusagil elumajade vahel, eelnevalt oli ta joonud

alkoholi ja juhuslikult nägi ta kannatanut koos nende ühise sõbra R.. Kannatanu tuli teda

teretama ning süüdistatav ütles talle, et neil ei ole midagi rääkida. Kannatanu kõndis

süüdistatavale järele ning seejärel lõi süüdistatav kannatanut küünarnukiga näkku,

seejärel rusikaga näkku. Kui kannatanu oli maha kukkunud, siis ta lõi veel teda jalaga

4 / 11

mõned korrad. Süüdistatav ei mäleta täpselt, kui palju ja millega ta kannatanut lõi (tl 62).

E. Tiitre ütlused on olulises osas kooskõlas ka mitmete asjas üle kuulatud tunnistajate

ütlustega, kes kõik on kinnitanud, et nägid ja kuulsid süüdistatava tegevust. Puudub

igasugune alus nende tunnistajate ütluste usaldusvääruses kahelda, need on omavahel

kooskõlas. Tegemist on kõrvaliste isikutega, kes reageerisid kuuldule ja nähtule. Nii on

tunnistaja N. T. üksikasjalikult kirjeldanud peksmise kulgu, kus lööjaks oli üks lühikestes

pükstes mees, keda ta filmis ja kes lõi kannatanut esmalt 2-3 korda rusikaga, siis uuesti 3-

4 korda näopiirkonda. Pärast seda kannatanu kukkus ja lööja lõi teda veel jalaga u 3

korda peapiirkonda, kõrvalolija üritas teda eemale tõmmata, kuid seejärel lõi ta

kannatanut veel paar korda jalaga rindmikku (tl 25). See kirjeldus kattub peksmist

osaliselt pealt näinud tunnistaja T. M. ütlustega, kes samuti nägi mitme kordset löömist

nii käega, kui jalaga (tl 50). Kaudselt kinnitavad nende tunnistajate ütlusi löömisheli pealt

kuulnud tunnistaja M. J. ütlused, kes on kirjeldanud seltskonnas viibinud isikuid (tl 58).

Tunnistaja N. T. filmis peksjat ja andis salvestise üle politseile. Salvestis ei kajasta kogu

sündmust, kuid selle kohaselt on näha vähemalt 4 lööki ja näha lööjat (tl 41). Tunnistaja

T. M. tegi lööjast ka foto (tl 51, 53-54), isik sarnaneb E. Tiitrele. Politseiametnikust

tunnistaja H. J. ütluste järgi peatas peksja kirjeldusele vastava ja videost nähtava isiku,

kelleks osutus E. Tiitre (tl 23, 1-3, 5-6). Kohus ei pea usaldusväärseks E. Tiitre ütlusi

osas, mille kohaselt lõi ta kannatanut kaks korda käega ja paar korda jalaga. See on

ümberlükatav tunnistaja N. T. ütlustega, kes nägi pealt enamikku peksmisest ning lööke

oli seega oluliselt rohkem. Asjaolu, et E. Tiitre eksib selles, mitu korda ta käe ja jalaga

lõi, ei ole siiski süüdistuse paikapidavuse seisukohast määrav – selles heidetaksegi ette

korduvat löömist nii rusikate kui jalgadega.

4. Kannatanu on andnud ütlusi, et ta ei mäleta sündmusest midagi, kuid on kirjeldanud

sündmusele eelnevat ja järgnevat aega. Ta on öelnud, et 29.06.2024. a ei näinud ta E.

Tiitret ning viimati suhtles temaga Jämejala keskuses, kui viibis ravil. Samas on ta

kirjeldanud tal esinevaid vigastusi (tl 43). Seega kannatanu ei mäleta tegelikkuses

peksmise ajast midagi. See on selgitatav sellega, et ta oli tugevas joobes, teda peksti

tugevalt ja võis tunnistaja sõnul kaotada teadvuse.

5. Kannatanule tekkinud vigastused nähtuvad isiku läbivaatuse protokollist, mille käigus on

tuvastatud kannatanu seljal marrastused, paistes silm, silmalau ülemisel osal paistetud ja

hematoom, vasaku kulmu alumisel osal lahtine haav. Protokollile lisatud fotodelt nähtub,

et isiku pea, rindkere ülemine osa ning parem käsi on kaetud verega (tl 7-14). Põhja-Eesti

Regionaalhaigla haigusloost nähtub, et kannatanul on 29.06.2024. a kella 18.25 ajal

tuvastatud ninaluude murd, pea pindmised hulgivigastused, paremal 8. roide murd ning

pea lahtised hulgihaavad (tl 87).

6. Kannatanu avaldas istungil üllatuslikult, et süüdistus pole täpne kuna nina- ja

roidemurrud on tal tekkinud kaua aega tagasi, need pole seostatavad arutatava

sündmusega (tl 145-145pö). Kuigi tegemist polnud ütlustega, on siiski tegu asjaoluga,

mis võinuks mõjutada menetluslikku olukorda, kuid pooled kinnitasid ka pärast seda, et

nad jäävad lühimenetluse taotluse juurde. Samas tuleb kohtul hinnata süüdistust

tervikuna. Toimikus olevate tõendite põhjal ei tekkinud kohtul siiski mingit kahtlust, et

kannatanu sai kõik süüdistuses nimetatud vigastused 29.06.2024. a toimunud löömise

käigus. Isiku vaatlusprotokollist ning haigusloost tuleneb, et kannatanul oli suur veritsus

ninast ning ninapiirkonnas turse ja hematoomid, kopsus on tuvastatud toonimuutused

ning vähese ulatusega kontusioonid või aspiratsioon (tl 88-89). Needki vigastused

viitavad mh rindekeresse ja vastu nina peksmisele ja seeläbi kinnitavad roide- ja

5 / 11

ninaluumurdude tekkimise mehhanismi. Puudub igasugune alus kahelda selles, et

meditsiinitöötajad ei oleks fikseerinud kannatanul just värskelt tekkinud ninaluu- ja

roidemurdu. Seejuures on läbivaatusel märgitud, et „paremal roiete piirkonnas näha

jalatsi jälg“ (tl 87); teostati röntgen- ja kompuutertomograafiauuringud, kahtlustati „VIII

roide vähese nihkega fraktuuri“ (tl 88), kompuutertomograafia käigus tuvastati ninaluu

killuline murd ja lisati märge, et „mujal uuritud alal veenvat värsket murdu esile ei tule“

(tl 89). Nende uuringute pinnalt on kujundanud arstid lõpliku diagnoosi, mis hõlmab mh

paremal 8. roide murdu ja ninaluude murdu (tl 94). Mitmeid kordi tugevalt käte ja

jalgadega kannatanu pea- ja kehapiirkonda löömisel on taolised vigastused ka

kriminoloogiliselt ja kohtupraktika pinnalt täiesti tüüpilisteks tagajärgedeks. Vähemalt

osad löökidest pidid olema tugevad, sest neid kuulis tunnistaja M. J. löömisele sarnaste

potsatustena oma toas (tl 58). Ka on tunnistaja N. T. detailselt kirjeldanud peksmise

kulgu – löögid olid pähe ja kehasse, neid oli palju ja kannatanul hakkas suust ja ninast

verd jooksma. Märkida tuleb sedagi, et kannatanu ise on ülekuulamisel siiski kinnitanud

osade vigastuste olemasolu, sh seda, et ta nina on katki ja turses (tl 43), mis on

üldteadoalevalt iseloomulik ninaluumurrule. Samuti pole kaitsja ega süüdistatav

kannatanul süüdistuses märgitud vigastuste tekkimist vaidlustanud.

7. Kahtlusteta saab öelda, et Tallinnas, XXX asuva elumaja ümbrus on avalik koht KorS §

54 mõttes – tegu on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata

isikute ringi kasutuses oleva maa-alaga. See nähtub sündmuskoha vaatlusest (tl 27-37).

Süüdistatav rikkus käitumise üldnõudeid, mis tulenevad ühiskonnas üldiselt omaksvõetud

arusaamadest ning mis on sätestatud ka KorS § 55 lg-s 1 ja mis keelavad avalikus kohas

käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige nt teist isikut lüüa, tõugata,

kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt, teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel

solvata, hirmutada või ähvardada. Selline käitumine häiris läheduses viibivaid kõrvalisi

isikuid, kes nägid rünnakut pealt. Seda, et asjasse mittepuutuvate kõrvalseisjate rahu ja

turvatunne oli häiritud, kinnitavad üheselt tunnistajate N. T., T. M. ja M. J. ütlused.

Tunnistaja N. T. on andnud seejuures ütlusi, et naabrid olid samuti oma akende peale

tulnud ning hakanud lööja ja temaga kaasas olnud isikute peale karjuma. Talle tundus

olukord väga tõsine ja ta jooksis kannatanu juurde, sinna jõudes oli seal juba teisigi

inimesi (tl 25). Tunnistaja T. M. on andnud ütlusi selle kohta, et taoline peksmine oli

tema jaoks väga häiriv. See toimus magalarajoonis, päevavalgel ja ilmselt häiris ka muid

kaaskodanikke, kes olid läheduses (tl 50-51). Tunnistaja M. J. on selgitanud, kuidas

kuulis nagu inimest oleks löödud, käisid potsatuse hääled. Aknast välja vaadates nägi ta,

et mees oli pikali maas ning ta oli verine. Talle tundus, et ta kuulis veelkord löömise

hääli, kuid kindel olla ei saa (tl 58). Seega on tuvastatud, et sündmust nägi pealt vähemalt

kolm inimest, kellest üks pidas kannatanu seisundit tõsiseks ja ning ühe jaoks oli

peksmine väga häiriv. Kannatanu juures oli inimesi ning arvatavalt häiriti selles

kortermajade piirkonnas tegelikkuses veelgi rohkem isikuid, nt oli häirekeskusesse

helistanud meesterahvas selgelt häiritud kannatanu peksmisest ja selle tagajärgedest (tl

47).

8. Avaliku korra raske rikkumise üheks kvalifitseerivaks koosseisutunnuseks on vägivald.

Selle tunnuse all tuleb mõista üksnes sellist tegu, mis vastab KarS järgi vägivallateo ehk

ähvardamise (KarS § 120) või kehalise väärkohtlemise (KarS § 121) koosseisule

(RKKKo 3-1-1-25-07, p 13.1). KarS § 121 näeb ette kriminaalvastutuse teise inimese

tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Ilmne on, et

E. Tiitre kasutas 29.06.2024. a kannatanu suhtes vägivalda, täpsemalt peksis teda. Seega

on kohtu hinnangul tõendatud, et E. Tiitre pani avalikus kohas, kõrvaliste isikute

6 / 11

juuresolekul, toime vägivallaga käitumise üldnõuete rikkumise ehk KarS § 263 lg 1 p 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

9. Kohtu hinnangul on süüdistatav teo toime pannud kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt

paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu

teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. E. Tiitre avalikku

korda rikkuv käitumine vägivallaga on füüsiliselt võimalik vaid tahtlike, kontrollitud

tegevustega. E. Tiitre ähvardas tunnistajate sõnul kannatanut pähe lüüa ja järgnes talle

tänava peal (tl 25, 58) ja hakkas teda peksma. Süüdistatav jätkas rünnakut pärast

kannatanu maha kukkumist. Seega sooviski süüdistatav avalikus ja käidavas kohas

avalikku korda rikkuda seeläbi, et lõi kannatanut mitmel erineval korral käte ja jalgadega.

Teo kavatsetust kinnitab seegi, et löömise ajal karjusid kõrvalised tema suunas (tl 25)

ilmse eesmärgiga, et peksmine lõpetataks. Veel kinnitab teo kavatsetust süüdistatava

selgitus selle kohta, et ta märkas elumajade vahel kannatanut, tema teo motiiviks oli

kättemaks ja keegi teine isik vist tuli peksmisele vahele (tl 62). Süüdistatav teadis, et

tema käitumine tänaval ehk elumajade rajoonis korduva vägivalla kasutamine on ka

kõrvaliste isikute jaoks häiriv – teda on varem selle eest karistatud. Teades, et tegu on

avaliku kohaga, oli E. Tiitre eesmärk avalikku korda rikkuda ja käituda teisi isikuid

oluliselt häirival viisil.

10. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

KARISTUS

11. Kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1, mille järgi on karistamise aluseks

isiku süü. Kohtul tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning

võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti

õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada toimepandud kuriteo

raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi

tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine

määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr.

12. Kohus uuris süüdistatavat iseloomustavate andmetena karistusregistri väljatrükki, Harju

Maakohtu 05.07.2023. a kohtuotsust, süüdistusakti kriminaalasjas 23231750314,

kriminaalhooldusosakonna ettekannet, kinnipeetavate isikute registri väljavõtet, MTA

teatist ning lisaks esitatud kinnitust E. Tiitre tööleasumise võimaluse kohta.

13. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on seaduseandja

ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni

keskmiseks määraks rahaline karistus 265 päevamäära või 2 aastat 6 kuud vangistust.

14. Hinnates E. Tiitre süü suurust KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemisel, arvestab kohus süüteo toimepanemise asjaolusid, vägivalla intensiivsust

ja korduvust. Esmalt on oluline arvestada, et E. Tiitre kasutas kannatanu suhtes vägivalda

intensiivselt. Kõigepealt lõi süüdistatav kannatanut korduvalt näkku ning pärast

kannatanu pikali kukkumist lõi ta teda korduvalt jalaga keha- ja peapiirkonda. Ta jätkas

7 / 11

peksmist ka siis, kui tema kaaslane teda takistas. Lööke võis olla kokku vähemalt 10 (tl

25). Seega oli tegemist korduva ja intensiivse ründetegevusega, kannatanule tekkinud

vigastused olid ulatuslikud (peas, kehas). Tunnistaja sõnul polnud kannatanu kontaktne ja

oli teadvusel püsimise piiril. Kohtupraktika pinnalt on seda tüüpi (korduvad löögid jalaga

pähe) jõhkra peksmise tagajärjeks sageli juba eluohtlikud tervisekahjustused. Lisaks tuleb

süü suuruse hindamisel tähele panna, et süüdistatava tegevusest olid häiritud paljud

kõrvalised isikud. Sündmus toimus elamurajoonis, kus kortermajade elanikud nägid

sündmust aknast pealt. Mitmed neist pidasid vajalikuks minna kohapeale kannatanule abi

osutama. Kuivõrd kannatanu seisund oli tõsine, ta oli üleni verega kaetud ning ei olnud

kontaktne ja kõrvalseisjad alustasid ka esmaabitoiminguid, siis ei ole kahtlust, et toimunu

oli pealtnägijate jaoks tõsiselt häiriv. Kõiki nimetatud asjaolusid arvestades leiab kohus,

et käesoleval juhul on E. Tiitre teosüü keskmisest mõnevõrra kõrgem.

15. Karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta, et E. Tiitre puhul on tegemist varasemalt

korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga. Nimelt, karistusregistri väljavõttest nähtub,

et E. Tiitret on varasemalt kolmel korral KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja KarS § 263 lg 1 p 1

järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest karistatud. Samuti nähtub, et

süütegude toimepanemise kuupäevad on 13.05.2017. a, 21.03.2018. a, 29.12.2018. a,

01.08.2022. a ja 25.03.2023. a (tl 63-69, 106-109pö). Seega on vägivallakuritegude

toimepanemine E. Tiitre jaoks kujunenud juba käitumismustriks. E. Tiitre ise on

selgitanud, et kuritegude toimepanemise põhjusteks on olnud tema isikuomadused

(impulsiivsus, kinnine iseloom) ning alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine.

05.07.2023.a kohtuotsusest nähtub, et E. Tiitret karistati viimati KarS § 120 lg 1, 2, 3 ja

KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest 2 aasta 6 kuu

pikkuse vangistusega, millest koheselt kandmisele kuulus 6 kuud vangistust ning

ülejäänud karistus jäeti täitmisele pööramata 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga. Ühtlasi

nähtub, et E. Tiitre on need kuriteod toime pannud mh enda eelmise elukaaslase ja poja

suhtes (tl 104pö-105, 106-107). Ka praegusel juhul oli kannatanu puhul tegemist isikuga,

kes vähemalt varasemalt on süüdistatavaga tihedamalt läbi käinud, oli tema pikaaegne

sõber (tl 62). Samuti pani ta viimati toime avaliku korra raske rikkumise, tungides mitmel

korral talle võõrale isikule kallale, kõrvaline isik pidi peksmisesse sekkuma (tl 103pö,

104pö). Seega pole E. Tiitre eest kaitstud ei talle lähedased ega kõrvalised isikud. Eelnev

võimaldab kokkuvõtvalt järeldada, et eelmise kohtuotsusega karistati mõistetud

šokivangistus mingit vajalikku mõju ei avaldanud ning E. Tiitre pani juba katseajal toime

samaliigilise kuriteo.

16. Kohtuistungil vabandas E. Tiitre abstraktselt sündmust pealt näinud isikute ees (ei

viibinud kohtuistungil) ja saalis viibinud kannatanu S.-E. S. ees ning avaldas kahetsust

toimunu osas. Ka ülekuulamisel kohtueelses menetluses on süüdistatav kahetsust

avaldanud. Kannatanu on kohtuistungil avaldanud, et suhtleb E. Tiitrega igapäevaselt

ning on püüdnud tema süüd pisendada, leides, et ta on oma käitumisega olukorra esile

kutsunud. Nende sõnul on nad leppinud. See võimaldab teha järelduse, et süüdistatava ja

kannatanu suhted on käesoleval ajal rahumeelsed. Seega arvestab kohus karistust

kergendava asjaoluna E. Tiitre poolt väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust ning

leppimist kannatanuga. Samas on süüdistatav ülekuulamisel selgitanud, et ta ei suutnud

varasemast lahkhelist kannatanuga lahti lasta ning soovis temale n-ö mehe moodi kätte

maksta (tl 62). Kättemaksu motiivi tuleb käesoleval juhul pidada karistust raskendavaks

asjaoluks.

8 / 11

17. Eespool analüüsitud süü suurusest lähtuvalt ja arvestades süüdistatavat iseloomustavaid

asjaolusid, karistust raskendavat asjaolu ja karistust kergendavaid asjaolusid, on kohtu

hinnangul põhjendatud karistada E. Tiitret KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemise eest vangistusega. Rahalise karistuse kohaldamine E. Tiitre puhul

on välistatud. Tal on juba kolm kehtivat karistust vägivallategude ja avaliku korra raske

rikkumise eest. Kuigi ta on juba 7-l korral vangistuses viibinud, on ta viimati saanud

võimaluse vangistuse vaid osaliselt ära kanda, kuid sellest hoolimata ei ole ta teinud

vajalikke järeldusi. Kohus peab kohaseks karistusmääraks 2 aastat 6 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb seda karistust lühimenetluse korras vähendada 1/3 võrra ja

karistuseks lugeda 1 aasta 8 kuud vangistust. Kuivõrd kuritegu on toime pandud eelmise

kohtuotsusega määratud katseajal, tuleb mõistetud karistust KarS § 65 lg 2 alusel

suurendada 05.07.2023. a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa,

s.o 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista 2 aastat 9 kuud 28

päeva vangistust.

18. Kaitsja leidis, et vanglas viibimine ei täida E. Tiitre käitumise muutmise eesmärke ning

palus kaaluda karistuse asendamist üldkasuliku tööga, märkides, et harva on peetud

võimalikuks kaht aastat ületava liitkaristuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohus viitab,

et KarS § 69 lg 1 mõtte ja lg-s 3 sisalduva töö tähtaja piirangu tõttu saab üldkasuliku

tööga asendada vaid kuni kaheaastast vangistust. Seejuures tuleb arvestada ka eelmise

kohtuotsuse järgi ärakandmata vangistuse suurust, mis tuleb praeguse otsusega

mõistetavale karistusele juurde liita. Selleks, et mõistetavat vangistust üldkasuliku tööga

asendada, peaks see olema poole väiksem ettenähtud sanktsiooni keskmäärast.

Käesoleval juhul on kohus leidnud, et kohane karistus on 2 aastat 6 kuud vangistust,

lühimenetluse korras tuleb sellest kanda 1 aasta 8 kuud. Sellele tuleb liita 1 aasta 1 kuu 28

päeva vangistust ning seega ei ole praegusel juhul karistuse suuruse tõttu vangistuse

asendamine üldkasuliku tööga võimalik. Kaitsja viitas, et süüdistatav on kahel korral

vabatahtlikult ravile pöördunud. Ta märkis, et vanglas ei ole selliseid sotsiaalprogramme

ja võimalusi, mis on saadaval väljaspool vanglat ning seetõttu ei täida E. Tiitre edasine

vangistuses viibimine tema käitumise muutmise eesmärke. Kohus sellise kaitsja

käsitlusega ei nõustu. E. Tiitre ravi jäi pooleli rikkumise tõttu (tl 112pö). Kuivõrd

kinnipidamisasutuses on E. Tiitrel siiski võimalik sotsiaalprogramme läbida, siis on kohtu

hinnangul E. Tiitre edukas rehabilitatsioon kinnipidamisasutuses tõenäolisem, kui

vabaduses viibides. Seda eelkõige põhjusel, et kinnipidamisasutuses puudub E. Tiitrel

võimalus alkoholi ja narkootikume tarvitada. Lisaks tuleb tõdeda, et kui isik paneb toime

üha uusi kuritegusid, ei saagi tal olla ootust sellele, et ta saaks vabaduses jätkata kõiki

rehabiliteerivaid tegevusi.

19. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud,

milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale

mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka

tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud

seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks

karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest

peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (nt RKKKo nr 3-1-1-99-06, p 16-17).

Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on

karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning

süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse

ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo nr 3-1-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb

karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem

9 / 11

kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri väljatrükist nähtub, et E. Tiitrel on kolm

kehtivat kriminaalkaristust. Kohus ei näe ka selliseid erandlikke asjaolusid, mis

võimaldaks jätta karistuse täitmisele pööramata. E. Tiitre puhul on tegemist isikuga, kes

paneb järjepidevalt toime vägivallaga seotud kuritegusid. Eelmise kohtuotsusega karistati

teda 6-kuulise šokivangistusega, jättes ülejäänud vangistuse tingimuslikult täitmisele

pööramata, kuid ca 9 kuud pärast vabanemist pani ta toime uue samalaadse kuriteo.

Samuti on E. Tiitre kõnelenud palju sellest, milliseid toetavaid tegevusi ta on teinud,

kuidas ta peaaegu läbis rehabilitatsiooniprogrammi, kuid üksnes väljasõidult jäi

keskusesse naasmata (tl 144pö). Reaalsus on aga see, et rehabilitatsioonikeskus lõpetas

tema osaluse programmis sisekorraeeskirjade rikkumise tõttu, sest ta tarvitas desoainet (tl

112pö). Samuti ei leia kohus, et isik, kes veel 05.03.2024. a ehk paar nädalat pärast

programmist lahkumist tarvitas taas alkoholi ja narkootikume, oleks programmi

eesmärgid saavutanud ja vaba sõltuvustest. Ka arutatava kuriteo ajal oli ta alkoholi

tarvitanud (tl 62). Sisuliselt rikuti katseajal nõnda kolme lisakohustust. Kõik see

iseloomustab E. Tiitre võimetust katseaja kohustusi täita. Seega, arvestades karistuse üld-

ja eripreventiivseid kaalutlusi, tuleb E. Tiitre väärtushinnangute ja käitumismustri

muutmiseks kohaldada tema suhtes reaalset vanglakaristust. Arvestades, et E. Tiitre

viibib vahi all, tuleb karistusaja algust arvestada tema kinnipidamisest, s.o alates

29.06.2024. a.

TÕKEND

20. Egerd Tiitre on kahtlustatavana kinni peetud KrMS § 217 alusel 29.06.2024. a ja

vahistatud 01.07.2024. a. Harju Maakohus andis 27.08.2024. a Egerd Tiitre kohtu alla,

jättes tõkendi vahistamine muutmata.

21. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteemi põhimõtete kohaselt pööratakse

mõistetud vangistus karistus ka reegeljuhtumil täitmisele. Tõkendi üle otsustamisel tuleb

silmas pidada aga kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või

kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või

tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust,

kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid

tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on

tegemist süüdistatavaga, kes on katseajal toime pannud raske avaliku korra rikkumise

KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, kuni ta kinni peeti ja vahistati.

22. Kohus saab uuritud tõendite pinnalt möönda, et esineb põhjendatud oht süüdistatava poolt

uute kuritegude toimepanemiseks. Seda esiteks põhjusel, et süüdistatavat iseloomustab

pidev vägivallakuritegude toimepanemine. Tal on kolm kehtivat kriminaalkaristust

isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Süüdistatav ise on möönnud, et kuritegude

toimepanemise põhjusteks on tema impulsiivne käitumine ning ka alkoholi tarvitamine.

Praegusegi kuriteo on süüdistatav toime pannud alkoholijoobes. Selliselt tuleb kohtul

asuda seisukohale, et soodsate asjaolude kokkulangemisel ei ole välistatud, et süüdistatav

taaskord joobeseisundis konflikti tekkimisel võib jätkata samaliigiliste kuritegude

toimepanemist. Samuti, tuleb tähele panna, et kohtupraktikas on leitud, et raskemate

kuritegude toimepanemise ohu korral võib süüdistatava vahistamiseks piisata sellisest uue

kuriteo toimepanemise tõenäosusest, mis kergemat liiki kuriteo toimepanemise ohu puhul

vahistamiseks alust ei annaks (RKKKo 3-1-132-12, p 9.3). Kohus viitab, et KrMS § 130

lg 41

kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada

10 / 11

süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Arvestades, et süüdistatavale

on mõistetud pikemaajalisem reaalne vabadusekaotus, on oht lisaks eeltoodule ka selles,

et isik asub kõrvale hoiduma kohtuotsuse täitmisest. Seega on kohtu hinnangul jätkuvalt

põhjendatud kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohaldada tõkendit vahistamine, seejärel

kuulub tõkend tühistamisele.

Menetluskulud

23. Vastavalt KarS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha

suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o alates 01.01.2024. a summas 1230 eurot, mis tuleb

süüdistatavalt välja mõista. Praeguses asjas on menetluskuludeks ka määratud kaitsjale

makstud tasud kohtueelses menetluses 241,56 eurot (tl 120) ja kohtumenetluses 373,32

eurot (tl 149-152), s.o kokku 614,88 eurot. Riigi kanda tuleb jätta kaitsjatasu, mis tekkis

seoses kaitsja 18.10.2024. a istungil osalemisega (s.o 43,92 euro ulatuses), kuivõrd

kohtuistung lükkus edasi süüdistatavast mitteoleneval põhjusel. Seega kuulub E. Tiitrelt

väljamõistmisele sundraha 1230 eurot ning kaitsjatasu 570,96 euro ulatuses, s.o kokku

menetluskulud summas 1800,96 eurot. Tulenevalt asjaolust, et süüdistatav asub kandma

pikemaajalist vangistust ja tema võimalused sissetuleku teenimiseks on piiratud, peab

kohus võimalikuks väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ajatada, määrates

kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena.

Asitõendid

24. Asitõenditeks on T-särk ning kaks rätikut (asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite

hoidlas). Kannatanu ei ole oma särki tagasi soovinud. Särk ja verised rätikud on

väärtusetud esemed ja tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Paluteder

kohtunik

11 / 11