2-22-128730/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-22-128730

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. november 2024, Tallinn

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi W.X vastu rahalises

nõudes

Tsiviilasja hind

2069,86 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group

OÜ

(registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: W.X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

kirjalik (liht)menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi W.X vastu osaliselt. Jätta rahuldamata

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue, mis ületab 10 eurot ning intressi, lepingujärgse

viivise, kahjuhüvitise ja lepingutasu nõuded.

2. Mõista W.Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 1049,18 eurot ja

sissenõudmiskulud 10 eurot.

3. Mõista W.Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras järgmiselt:

3.1. viivist summalt 467,59 eurot tuleb tasuda alates 25.07.2024 (k.a) kuni kohustuse

kohase täitmiseni;

3.2. viivist summalt 581,59 eurot tuleb tasuda alates 04.08.2023 (k.a) kuni kohustuse

kohase täitmiseni.

4. Jätta maakohtu menetluskuludest 73% kostja kanda ja 27% hageja kanda.

5. Mõista W.Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 620,50 eurot.

Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

2-22-128730

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning

ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 09.08.2021 laenulepingu nr SR3704466, mille alusel

sai kostja 550 eurot laenu. Kostja kohustus tegema igakuiseid tagasimakseid vastavalt

maksegraafikule. Laenu väljamaksmisel arvestati maha lepingutasu 27,50 eurot, kostjale

maksti välja 522,50 eurot.

2. Kostja tegi lepingu alusel Placet Group OÜ-le makseid 28.09.2021-11.10.2021 kokku

summas 54,91 eurot. Rohkem kostja makseid ei teinud. Kuna kostja rikkus laenulepingust

tulenevaid kohustusi, ütles esialgne krediidiandja lepingu 07.01.2022 avaldusega üles.

Leping loeti lõppenuks 22.01.2022. Krediidiandja loovutas nõude hagejale, nõuete

loovutamisest on kostjat kirjalikult teavitatud 25.01.2022.

3. Hageja nõuab esmajärjekorras lepingu nr SR3704466 alusel põhivõla tasumist summas

532 eurot, intressi 45,60 eurot, hagiavalduse seisuga sissenõutavaks muutunud viivist

144,97 eurot, edasiulatuvat viivist 34,90% põhivõlalt aastas ja sissenõudekulusid 40 eurot.

4. Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 13.08.2021 laenulepingu nr SR3705995, mille alusel

sai kostja 700 eurot laenu. Kostja kohustus tegema igakuiseid tagasimakseid vastavalt

maksegraafikule. Laenu väljamaksmisel arvestati maha lepingutasu 35 eurot, kostjale

maksti välja 665 eurot.

5. Kostja tegi lepingu alusel Placet Group OÜ-le makseid 28.09.2021-13.10.2021 kokku

summas 83,41 eurot. Rohkem kostja makseid ei teinud.

6. Hageja ja kostja sõlmisid 03.03.2022 võlatunnistuse, millega kostja tunnistas

laenulepingust nr SR3705995 tuleneva 782,94 euro suuruse võla olemasolu (sh

põhisumma 666,11 eurot, viivis 21,24 eurot, kahjuhüvitis 40 eurot, intress 55,59 eurot) ja

kohustus võla tasuma vastavalt maksegraafikule perioodil 03.03.2022 kuni 03.11.2023.

Võlgnevuselt omakorda intressi ei arvestatud, kuid lisandus ühekordne lepingutasu

2/11

2-22-128730

summas 35 eurot ning jätkus viivisearvestus põhivõlalt. Kokku kohustus kostja

võlatunnistuse alusel tasuma 978,42 eurot.

7. Kostja ei ole võlatunnistuse alusel ühtegi makset teinud.

8. Hageja nõuab võlatunnistuse alusel 782,94 eurot, sh põhivõla tasumist summas 666,11

eurot, intressi 55,59 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud

viivist 126,89 eurot, edasiulatuvat viivist 0,065% põhivõlalt päevas, kahjuhüvitist 40

eurot, lepingutasu 35 eurot ja sissenõudekulusid 40 eurot.

9. Maakohus selgitas menetlusse võtmise määruses, et hindab omal algatusel

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kostjale krediidi võimaldamisel.

Maakohus tegi hagejale ettepaneku esitada selgitus ja tõendid vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise kohta.

10. Hageja selgitas 13.04.2023, et laenulepingu nr SR3704466 sõlmimise otsustamise käigus

tegi esialgne krediidiandja päringu pensioniregistrisse ning creditinfo.ee ja taust.ee

portaalidesse, kontrollis isikut tõendava dokumendi ja elamisloa kehtivust.

Pensioniregistri andmetel oli kostja keskmine sissetulek laenu taotlemisele eelnenud viie

kuu jooksul 702,08 eurot. Krediidiandja arvestas igakuisteks finantskohustusteks 27,48

eurot (smsraha.ee kohustuts vastavalt laenutaotlusele), elamiskuludeks 225 eurot ja

järeldas, et isegi kui lepingujärgne igakuine osamakse (24,85 eurot) kostja sissetulekutest

maha arvata, jääb tal reservi veel vähemalt 425,45 eurot. Krediidiandja veendus

rahvastikuregistri andmete alusel, et kostjal ülalpeetavaid ei ole. Lisaks analüüsis

krediidiandja kostja kontoväljavõtteid.

11. Maakohus selgitas 03.04.2024 menetlusosalistele, et tarbijaga sõlmitud võlatunnistus ei

pööra tõendamiskoormist ümber ning hagejal tuleb esile tuua ja tõendada asjaolud, mis

kajastavad võlatunnistuses märgitud varasema kohustuse tekkimist ja kujunemist,

sealhulgas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist.

12. Hageja selgitas 24.04.2024, et võlatunnistuses tunnistatud kohustus tuleneb 13.08.2021

laenulepingust nr SR3705995, mille alusel kostja sai 700 eurot laenu. Laenutaotluse

kohaselt oli kostja sissetulek 900 eurot, muud finantskohustused 150 eurot ja kohustus

smsraha.ee ees 52,33 eurot. Krediidiandja tegi päringu pensioniregistrisse ja tuvastas, et

kostja keskmine sissetulek oli 702,78 eurot. Krediidiandja arvestas elamiskulude

suuruseks 225 eurot ja luges kostja krediidivõimeliseks, kuna koos taotletava laenu

osamaksega (39,10 eurot) jäi talle igakuiselt reservi 236,35 eurot (arvestuse aluseks olev

tehe: 702,78 – 150 – 52,33 – 225 – 39,10).

13. Hageja esitas kostja kontoväljavõtte perioodist 01.04.2021 kuni 11.10.2021.

14. Kohus selgitas menetlusosalistele 11.10.2024 kohalduvat õigust ning selgitas, et

09.08.2021 ja 13.08.2021 lepingute sõlmimisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Maakohus andis hagejale võimaluse esitada alternatiivne nõudearvestus, mis

võtaks arvesse võimalikku rikkumist. Kohus selgitas hagejale, et arvesse tuleb võtta kõiki

kostja poolt esialgsele krediidiandjale või hagejale lepingute nr SR3704466, nr

SR3705995 või 03.03.2022 võlatunnistuse alusel tehtud makseid.

15. Hageja esitas 29.10.2024 alternatiivse nõudearvestuse.

15.1.

Kostja sai 09.08.2021 laenulepingu nr SR3704466 alusel laenu 550 eurot,

laenu väljamaksmisel arvestati summast maha lepingutasu 27,50 eurot,

väljamakse tehti summas 522,50 eurot. Kostja tegi lepingu alusel makseid

perioodil 28.09.2021 kuni 11.10.2021 ning tasus esialgsele krediidiandjale

3/11

2-22-128730

kokku 54,91 eurot. Juhul, kui esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku

laenamise põhimõtet, nõuab hageja 550 – 27,50 –

54,91 = 467,59 euro tasumist. Lepingu ülesütlemine ei olnud sellisel juhul kehtiv, kuna

kostja ei olnud ülesütlemise ajal maksetega viivituses. Hageja nõuab viivist

seadusjärgses määras alates 25.07.2024 ehk lepingu lõppemisele järgnevast päevast.

15.2.

Kostja sai 13.08.2021 laenulepingu nr SR3705995 alusel laenu 700 eurot,

laenu väljamaksmisel arvestati summast maha lepingutasu 35 eurot,

väljamakse tehti summas 665 eurot. Kostja tegi lepingu alusel makseid

perioodil 28.09.2021 kuni 13.10.2021 ning tasus esialgsele krediidiandjale

kokku 83,41 eurot. Juhul, kui esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku

laenamise põhimõtet, nõuab hageja 700 – 35 – 83,41 = 581,59

euro tasumist. Lepingu ülesütlemine ei olnud sellisel juhul kehtiv, kuna kostja ei olnud

ülesütlemise ajal maksetega viivituses. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras

alates 04.08.2023 ehk lepingu lõppemisele järgnevast päevast. Lisaks nõuab hageja

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

16. Kohus selgitas 08.11.2024, et hagejal tuleb põhistada ja tõendada sissenõudmiskulude

hüvitamise nõuet, kuna VÕS § 1132 lõiked 1 ja 2 ei ole seadustatud hinnakiri, vaid üksnes

hüvitise piirmäär. Hageja täpsustas nõuet 15.11.2024.

17. Kohus toimetas hagi ja menetlusse võtmise määruse, samuti kohtunõuded ja hageja

vastused kostjale e-kirja teel kätte. Kostja hagis esitatud nõudeid ei vaidlusta.

18. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust

(350 eurot), maksekäsu kiirmenetluse kulust (20 eurot) ja lepingulise esindaja kulust

(1219,07 eurot). Hageja ei taotle menetluskuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamist.

Hageja taotleb kostja kohustamist tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist. Kostja

menetluskulude nimekirja ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

19. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1049,18

eurot. Kohus mõistab kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Viivisearvestus põhivõlalt summas 467,59 eurot algas 25.07.2024 ning põhivõlalt 581,59

eurot algas 04.08.2023 (kummagi laenulepingu maksegraafiku järgse viimase osamakse

tasumise päevale järgnevat päevast). Viivist tuleb tasuda kuni põhivõla tasumiseni. Lisaks

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõudekulu 10 eurot.

20. Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 09.08.2021 laenulepingu nr SR3704466, mille alusel

sai kostja 550 eurot laenu (dtl 35-47). Kostja kohustus tegema igakuiseid tagasimakseid

vastavalt maksegraafikule (dtl 36). Laenu väljamaksmisel arvestati maha lepingutasu

27,50 eurot, kostjale maksti välja 522,50 eurot (dtl 330).

21. Kostja tegi lepingu alusel Placet Group OÜ-le makseid 28.09.2021-11.10.2021 kokku

summas 54,91 eurot (dtl 332). Rohkem kostja makseid ei teinud. Kuna kostja rikkus

laenulepingust tulenevaid kohustusi, ütles esialgne krediidiandja lepingu 07.01.2022

avaldusega üles (dtl 48). Leping loeti lõppenuks 22.01.2022. Krediidiandja loovutas

nõude hagejale, nõuete loovutamisest on kostjat kirjalikult teavitatud 25.01.2022 (dtl 49).

22. Hageja nõuab esmajärjekorras lepingu nr SR3704466 alusel põhivõla tasumist summas

532 eurot, intressi 45,60 eurot, hagiavalduse seisuga sissenõutavaks muutunud viivist

144,97 eurot, edasiulatuvat viivist 34,90% põhivõlalt aastas ja sissenõudekulusid 40 eurot.

4/11

2-22-128730

23. Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 13.08.2021 laenulepingu nr SR3705995, mille alusel

sai kostja 700 eurot laenu (dtl 308-316). Kostja kohustus tegema igakuiseid tagasimakseid

vastavalt maksegraafikule (dtl 309). Laenu väljamaksmisel arvestati maha lepingutasu 35

eurot, kostjale maksti välja 665 eurot (dtl 329).

24. Kostja tegi lepingu alusel Placet Group OÜ-le makseid 28.09.2021-13.10.2021 kokku

summas 83,41 eurot (dtl 331). Rohkem kostja makseid ei teinud.

25. Hageja ja kostja sõlmisid 03.03.2022 võlatunnistuse (dtl 28-34), millega kostja tunnistas

laenulepingust nr SR3705995 tuleneva 782,94 euro suuruse võla olemasolu (sh

põhisumma 666,11 eurot, viivis 21,24 eurot, kahjuhüvitis 40 eurot, intress 55,59 eurot) ja

kohustus võla tasuma vastavalt maksegraafikule perioodil 03.03.2022 kuni 03.11.2023.

Võlgnevuselt omakorda intressi ei arvestatud, kuid lisandus ühekordne lepingutasu

summas 35 eurot ning jätkus viivisearvestus põhivõlalt. Kokku kohustus võlgnik

võlatunnistuse järgi tasuma 978,42 eurot.

26. Hageja nõuab laenulepingu nr SR3705995 ja 03.03.2022 võlatunnistuse alusel põhivõla

tasumist summas 666,11 eurot, intressi 55,59 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivist 126,89 eurot, edasiulatuvat viivist 0,065% põhivõlalt

päevas, kahjuhüvitist 40 eurot, lepingutasu 35 eurot ja sissenõudekulusid 40 eurot.

27. Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust

kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

28. Riigikohus on selgitanud tarbijakrediidivaidluste lahendamise kohta järgmist. Kui

võlausaldaja tugineb oma nõude alusena võlatunnistusele, millega tarbija tunnistab

tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga või millega luuakse tarbijakrediidilepingust

tuleneva nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus omal algatusel kontrollima, milline oli

tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui võlatunnistuse andmisega on tarbija loobunud

õigusest esitada krediidiandja nõudele vastuväiteid, siis toob võlatunnistuse tühisuse kaasa

VÕS § 421. Tüüptingimustel sõlmitud võlatunnistus võib olla tühine ka VÕS § 42 lg 1 ja

§ 42 lg 3 p 11 alusel. Kui võlatunnistuse on andnud tarbija majandus- või kutsetegevuses

tegutsevale isikule, siis saab eeldada, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga,

ja vastupidist tuleb tõendada isikul, kes võlatunnistusele tugineb. Kokkuvõttes toob

tarbijaga sõlmitud võlatunnistuse tühisuse kaasa see, kui võlatunnistusega soovitakse

muuta kehtivaks kokkulepped, mis on seaduse kohaselt tühised (RKTKm 24.11.2023, nr

2-21-13098, p 28).

Maakohus lähtub asja lahendamisel nendest selgitustest ning kontrollib mõlema laenulepingu

krediidi kulukuse määra ning seda, kas laenude väljastamisel järgiti vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

29. Kohus kontrollib esmalt esialgsete lepingute krediidi kulukuse määra vastavust seaduses

kehtestatud piirmäärale.

30. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2021 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

18,68% (kohaldus alates 01.07.2021 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks 09.08.2021 ja 13.08.2021 lepingute sõlmimise ajal oli

seega 3 *

18,68% = 56,04%. Kostjale antud laenude krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe kohaselt 42,63% (dtl 311) ja 47,66% (dtl 38). Sarnased tulemused

annab Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator

5/11

2-22-128730

(42,35% ja 47,18%). Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et lepingute krediidi kulukuse määr

ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

31. Edasi kontrollib kohus, kas esialgne krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul

kohustus seda omal algatusel teha sõltumata menetlusliigist (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-

21-13098, p-d 13 ja 17).

32. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise

põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et

tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist

veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust

eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab

tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

33. Hagiavaldusest, 13.04.2023 ja 24.04.2024 vastustest ning kohtule esitatud tõenditest

ilmneb, et lepingute sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

Seda järgmistel põhjustel.

33.1.

Esiteks on kohtule esitatud kostja kontoväljavõte pärit laenude väljastamisele

järgnevast perioodist. Laenulepingud sõlmiti ja laenud väljastati 09.08.2021

ning 13.08.2021, kuid kontoväljavõte on esitatud seisuga 11.10.2021. Seega ei

saanud see olla laenude andmise otsustamise aluseks.

33.2.

Teiseks ei nähtu ka hageja esitatud koondtabelist (dtl 213-215), et varasema

kuupäeva seisuga oleks kontoväljavõte olemas olnud.

33.3.

Kolmandaks ning isegi kui kontoväljavõtet analüüsiti enne 09.08.2021 ja

13.08.2021 laenulepingute sõlmimist, pidanuks krediidiandja märkama, et:

33.3.1.

kostjal on finantskohustusi rohkem kui laenutaotluses avaldatud:

33.3.1.1.

03.04.2021 Placet Group OÜ makse 4,60 eurot

33.3.1.2.

06.04.2021 Bondora AS makse 194,71 eurot

33.3.1.3.

06.04.2021 Placet Group OÜ makse 22,68 eurot

33.3.1.4.

06.04.2021 Holm Bank maksed 8 eurot ja 3 eurot

33.3.1.5.

11.04.2021 Placet Group OÜ makse 4,42 eurot

33.3.1.6.

05.05.2021 Bondora AS makse 194,71 eurot

33.3.1.7.

05.05.2021 Holm Bank makse 8 eurot

33.3.1.8.

05.05.2021 Placet Group OÜ makse 27,38 eurot

33.3.1.9.

05.05.2021 Bondora AS laenu väljastamine 500 eurot

33.3.1.10. 04.06.2021 Bondora AS makse 215,72 eurot

33.3.1.11. 04.06.2021 Holm Bank makse 8 eurot

33.3.1.12. 04.06.2021 Placet Group OÜ makse 27,38 eurot

33.3.1.13. 09.07.2021 Placet Group OÜ makse 27,59 eurot

33.3.1.14. 09.07.2021 Holm Bank makse 8 eurot

33.3.2.

kostja on äsja kaotanud töö (saanud lõpparve) ja asendanud senise töö

oluliselt väiksema palgaga tööga:

33.3.2.1.

06.04.2021 XXX OÜ töötasu 686,11 eurot

6/11

2-22-128730

33.3.2.2.

22.04.2021 töövõimetushüvitis 117,32 eurot

33.3.2.3.

05.05.2021 XXX OÜ töötasu 531,45 eurot 33.3.2.4.

13.05.2021 CCC 30 eurot

33.3.2.5.

04.06.2021 XXX OÜ töötasu 655,26 eurot

33.3.2.6.

14.06.2021 XXX OÜ lõpparve 304,11 eurot

33.3.2.7.

25.06.2021 töövõimetushüvitis 82,13 eurot

33.3.2.8.

06.08.2021 YYY OÜ töötasu 161,96 eurot

33.4.

Neljandaks tegi kostja ülekandeid oma teisele pangakontole (kontoväljavõtte

read nr

168, 496, 620, 643), mida tema krediidivõime hindamise käigus ei kontrollitud. Seega

ei saanud kontroll olla ammendav.

33.5.

VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on

kohustus koguda ja hinnata teavet.

33.6.

Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu

andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus,

tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7).

33.7.

Krediidiandja põhikohustuse sisuks on hinnata laenusaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta

ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust

varast tagasi maksta. Vaid nii saab tagada, et laenusaaja ei satu krediidi tõttu

“laenuorjusse”, mille tulemusena võib ta olla sunnitud võtma uusi laene,

kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks. Maakohtu arvates

ei saanud krediidiandja kontoväljavõtet kontrollimata teha järeldust, kostja on

võetava krediidi (550+700 euro) tagastama eluks otseselt mittevajalikust

varast. Isegi kui kontoväljavõtet kontrolliti, nähtus sellest, et kostja oli enne

laenude taotlemist kaotanud senise töö ja asendanud selle väiksema palgaga

tööga. Lisaks jäi kontrollimata tarbija teine pangakonto, millele ta ülekandeid

tegi. Nende asjaolude valguses ei saanud krediidiandja lähtuda pelgalt

pensionikeskusest saadud teabest, mille kohaselt oli kostja keskmine sissetulek

702,78 eurot.

33.8.

Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega

hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane

hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi

ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS §

4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid

mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada

(RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

34. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7

esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s

7/11

2-22-128730

94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

35. Hageja esitas 29.10.2024 nõude alternatiivse arvestuse. Kui vastutustundliku

laenamise põhimõtet on rikutud, on hageja nõue kostja vastu 1049,18 eurot, millest 467,59

eurot on krediidilepingu nr SR3704466 järgne põhivõlgnevus ning 581,59 eurot on

krediidilepingu nr SR3705995 järgne põhivõlgnevus (lepingu alusel kostjale väljastatud

krediit, millest on maha arvatud kõik kostja poolt tehtud maksed). Lisaks nõuab hageja võla

sissenõudmiskulusid 40 euro ulatuses ning viivist alates kummagi lepingu lõppemise päevast

VÕS § 113 lg 1 teises lauses kehtestatud määras.

36. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1, § 396 lg 1 ja kahe pooltevahelise lepingu alusel

kostjalt välja tasumata põhivõla 1049,18 eurot.

36.1.

Lepingu nr SR3704466 alusel maksti kostjale välja 522,50 eurot (dtl 295, rida

nr 611). Kostja on teinud tagasimakseid 54,91 eurot: 28.09.2021 30,06 eurot ja

11.10.2021 24,85 eurot (dtl 332). Arvestades esialgse maksegraafiku põhivõla

tulpa (dtl 227), on nende maksetega tasutud kõik enne 06.01.2022

sissenõutavaks muutunud maksed ning 7,96 euro suurune osa maksest nr 7,

mille tasumise tähtpäev oli 05.02.2022. Lepingu ülesütlemine 07.01.2022

avaldusega ei toimunud kehtivalt, kuna kostjal ei olnud sel hetkel esialgse

krediidiandja ees võlgnevust. Leping kehtis kuni maksegraafiku järgse viimase

maksetähtpäeva saabumiseni 24.07.2024. Maakohus mõistab selle lepingu

alusel kostjalt välja põhivõla 522,50 – 54,91 = 467,59 eurot.

36.2.

Lepingu nr SR3705995 alusel maksti kostjale välja 665 eurot (dtl 297, rida nr

679). Kostja on teinud tagasimakseid 83,41 eurot: 28.09.2021 44,29 eurot ja

13.10.2021 39,12 eurot (dtl 331). Arvestades esialgse maksegraafiku põhivõla

tulpa (dtl 309), on nende maksetega tasutud kõik enne 11.11.2021

sissenõutavaks muutunud maksed ning 16,76 euro suurune osa maksest nr 5,

mille tasumise tähtpäev oli 11.12.2021. Hageja on 29.10.2024 avaldanud, et ka

selle lepingu ülesütlemine ei toimunud kehtivalt ning leping kehtis kuni

maksegraafiku järgse viimase maksetähtpäeva saabumiseni

03.08.2023. Maakohus mõistab selle lepingu alusel kostjalt välja põhivõla 665 – 83,41

= 581,59 eurot.

37. Maakohus ei lähtu nõude lahendamisel võlatunnistusest, kuna see on VÕS §-st 421

tulenevalt tühine. Tarbija ei saa lepinguga võtta endale kohustusi, mis on seadusega keelatud

ning tarbija ei saa võlatunnistusega loobuda vastuväidetest asjaoludele, mis toovad kaasa

tarbijakrediidilepingu osalise või täieliku tühisuse (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p

14.1.2, RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 27).

38. Maakohus mõistab kostjalt lisaks põhivõlale välja ka viivise. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja §

113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral võlgnikult

viivitusintressi alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tõttu on lepingutes sisaldunud intressimäära kokkulepped tühised.

Hageja on

29.10.2024 taotlenud viivise väljamõistmist seadusjärgses määras ning maakohus lähtub

sellest.

8/11

2-22-128730

39. Lepingu nr SR3704466 põhivõla tasumisega viivitamise eest tuleb kostjal tasuda

viivist alates 25.07.2024 (k.a), s.o lepingujärgse maksegraafiku viimasele päevale järgnevast

päevast. 40. Lepingu nr SR3705995 järgse põhivõla tasumisega viivitamise eest tuleb kostjal

tasuda viivist alates 04.08.2023 (k.a), s.o lepingujärgse maksegraafiku viimasele päevale

järgnevast päevast.

41. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 80 eurot. Hagiavalduse p 3.6.1 ja

3.6.2 kohaselt nõuab hageja hüvitist pärast lepingu ülesütlemist saadetud kirjade eest.

Maakohus selgitas hagejale 08.11.2024, et VÕS § 1132 lõiked 1 ja 2 ei ole seadustatud

hinnakiri, vaid piirmäär sissenõudmiskulude hüvitisele. Lepingu kehtivusajal võib majandus-

või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist

iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest

summas kuni 5 eurot. Seda hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on

saatnud tarbijale vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Pärast lepingu lõppemist tehtud võla

sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eeldusena peab hageja esile tooma

meeldetuletuskirjade saatmise asjaolud (millal, millisel viisil, kuhu ja kellele teade saadeti)

ning kas ja milline oli pooltevaheline kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamise osas. Kui

poolte vahel puudus kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamiseks, tuleb hagejal tõendada

kahju tekkimine ja selle ulatus. Nõude rahuldamiseks ei piisa üksnes viitest VÕS §-le 1132 ega

üldsõnalisest kirjeldusest tehtud toimingute kohta.

42. Hageja 15.11.2024 selgituse kohaselt koosneb nõue järgmistest elementidest:

42.1.

Lepingu nr SR3704466 sissenõudekulud 40 eurot:

42.1.1. 26.01.2022 tasuline kiri 20 eurot;

42.1.2. 03.02.2022 tasuline kiri 5 eurot;

42.1.3. 18.02.2022 tasuline kiri 5 eurot;

42.1.4. muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot.

42.2.

Lepingu nr SR3705995 sissenõudekulud 40 eurot:

42.2.1. 28.01.2022 tasuline kiri 20 eurot;

42.2.2. 07.02.2022 tasuline kiri 5 eurot;

42.2.3. 22.02.2022 tasuline kiri 5 eurot;

42.2.4. muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot.

43. Maakohus tuvastas eelpool on vaidlusalused lepingud ei lõppenud ülesütlemisega, vaid

kehtisid kuni tähtaja lõpuni. Seega kohaldub VÕS § 1132 lg 1 ning võlausaldajal on õigus

nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud

kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. See

eeldab, et tarbijale on eelnevalt saadetud vähemalt üks tasuta meeldetuletus.

44. Pooltevaheliste lepingute p 7.4 ja hinnakirja (dtl 229) kohaselt on hagejal õigus nõuda

lepingu kehtivusajal iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetud kirja eest 5

euro hüvitamist. Hagejal ei ole õigust lähtuda hinnakirjast selles osas, mis puudutab pärast

lepingu ülesütlemist saadetavate kirjade hüvitisi.

45. Maakohus on eelneva valguses seisukohal, et sissenõudmiskulud on põhjendatud

järgmises ulatuses:

45.1.

Leping nr SR3704466:

9/11

2-22-128730

45.1.1. 26.01.2022 tasuline kiri – ei ole tervikuna põhjendatud, kuna selle

kuupäeva seisuga ei olnud kostjal võlgnevust esialgse krediidiandja

ees.

45.1.2. 03.02.2022 tasuline kiri – ei ole tervikuna põhjendatud, kuna selle

kuupäeva seisuga ei olnud kostjal võlgnevust esialgse krediidiandja

ees.

45.1.3. 18.02.2022 tasuline kiri 5 eurot – ei ole tervikuna põhjendatud; kuigi

selle kuupäeva seisuga oli kostjal tasumata osa maksest, mis muutus

sissenõutavaks 05.02.2022, ei eelnenud sellele kirjale tasuta

meeldetuletust nagu eeldab VÕS § 1132 lg 1.

45.1.4. Muud makseviivitusega tekkinud kulud – ei ole põhjendatud, kuna

poolte vahel pole kokkulepet muude kulude hüvitamiseks ning

tõendamata on kahju tekkimine summas 10 eurot.

45.2.

Lepingu nr SR3705995:

45.2.1. 28.01.2022 tasuline kiri – ei ole tervikuna põhjendatud; kuigi selle

kuupäeva seisuga oli kostjal võlgnevus esialgse krediidiandja ees, ei

eelnenud sellele kirjale tasuta meeldetuletust nagu eeldab VÕS § 1132

lg 1.

45.2.2. 07.02.2022 tasuline kiri 5 eurot – põhjendatud, kuna 28.01.2022 oli

saadetud kiri, mille kohus luges eelmises punktis tasuta

meeldetuletuseks.

45.2.3. 22.02.2022 tasuline kiri 5 eurot – põhjendatud, kuna 09.02.2022

muutus sissenõutavaks järjekordne osamakse ehk tegemist ei olnud

sama kohustuse kohta saadetud meeldetuletusega.

45.2.4. Muud makseviivitusega tekkinud kulud – ei ole põhjendatud, kuna

poolte vahel pole kokkulepet muude kulude hüvitamiseks ning

tõendamata on kahju tekkimine summas 10 eurot.

46. Eeltoodust tulenevalt rahuldab maakohus hageja sissenõudekulude hüvitamise nõude VÕS

§ 1132 g 1, pooltevahelise lepingu p 7.4 ja esialgse krediidiandja hinnakirja alusel

kogusummas 10 eurot.

47. Ülejäänud hageja nõuded (intress, lepingutasu, kahjuhüvitis) jäävad VÕS § 4034 lg 7 ning

hageja 29.10.2024 kinnituse alusel rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

48. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks

on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

49. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

1198,11 + 101,19 + 40 + 35 + 80 = 1454,30 euro tasumist. Maakohus mõistab kostjalt välja

1059,18 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 73% (arvestuse aluseks olev tehe:

1059,18 / 1454,30 * 100% = 72,83%). Seega jäävad menetluskulud 73% ulatuses kostja kanda

ning 27% ulatuses hageja kanda.

10/11

2-22-128730

50. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 1589,07 eurot,

sh riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 1219,07

eurot (dtl 350-351).

51. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv (350 eurot) vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja

lisa 1 koosmõjus) ja on põhjendatud.

52. Lisaks nõuab hageja 20 euro hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse kuluna, mis on TsMS §

4842 alusel samuti põhjendatud.

53. Hageja lepingulise esindaja kulu on 1219,07 eurot ning menetluses tehtud toimingud on

järgmised (dtl 351): täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs,

hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine,

dokumentide kohtule esitamine (ajalise arvestusega 3 tundi, tunnitasu 120 eurot);

13.04.2023 menetlusdokumendi koostamine (ajalise arvestusega 1,5 tundi, tunnitasu 169

eurot); 24.04.2024 menetlusdokumendi koostamine (ajalise arvestusega 1,5 tundi,

tunnitasu 169 eurot);

29.10.2024 menetlusdokumendi koostamine (ajalise arvestusega 1 tund, tunnitasu 169 eurot);

15.11.2024 menetlusdokumendi koostamine (ajalise arvestusega 45 minutit, tunnitasu 169

eurot), 19.11.2024 menetlusdokumendi koostamine (ajalise arvestusega 20 minutit, tunnitasu

169 eurot).

54. Maakohus on seisukohal, et kirjeldatud toimingud on olnud vajalikud, kuid neile kulunud

aeg ülemäärane. Hageja lepingulise esindaja töö piirdus standardse hagiavalduse

koostamisega. Asi ei olnud õiguslikult ega faktiliste asjaolude poolest mahukas. Hagi alus

ei ole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on inkassoteenust osutava hageja

tavaline tegevus. Maakohus vähendab hüvitamisele kuuluvat ajakulu 6 tunnini (TsMS §

175 lg 1).

55. Lisaks vähendab maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist

esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel

lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et

käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest)

mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus,

on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Maakohtu hinnangul on

hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 6 * 80 = 480 euro ulatuses (TsMS §

175 lg 1).

56. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 350 + 20 + 480 = 850 eurot.

57. Kohus jättis menetluskuludest 73% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja 0,73 * 850 = 620,50 eurot. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud

seega määra kohus kindlaks kostja menetluskulude suurust ega mõista hagejalt kostja

kasuks midagi välja.

58. Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile

kohtunik

11/11