3-23-2681/87 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

29.11.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2681

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Katri Bergmann

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

X, esindaja riigi õigusabi korras Aleksei Ratnikov

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses, 27.11.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada taotlus. Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba Xi kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui neljaks kuuks (kuni 01.04.2025 k.a).

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 26.11.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse (dtl

535-544) Vene Föderatsiooni kodaniku Xi (puudutatud isik) kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 25 lg 2 alusel, sest isiku osas esineb VSS § 23 lg 1 p-des 1, 2

ja p-s 3 sätestatud alus.

2. Taotlusest ja asja materjalidest nähtub järgnev:

2.1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 11.10.2023 otsusega (dtl 27-50) kehtetuks

Venemaa Föderatsiooni (VF) kodaniku Xi tähtajalise elamisloa, viidates välismaalaste

seaduse (VMS) § 135 lg 2 p-le 3 (oht avalikule korrale või riigi julgeolekule). Sama otsusega

tegi PPA Xile ettekirjutuse lahkuda Venemaale (sundtäidetav tema kinnipidamisasutusest

vabanemisel, s.o alates 29.11.2023) ja kohaldas sissesõidukeeldu 3 aastaks alates

lahkumiskohustuse täitmisest.

2.2. X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 11.10.2023 otsuse tühistamiseks (haldusasi

nr 3-23-2308), mille kohus tagastas 12.04.2024 määrusega, mis jõustus 03.05.2024.

3-23-2681

2.3. Puudutatud isik vabanes 29.11.2023 Viru Vanglast. Pärast vabanemist kohaldas PPA

tema suhtes VSS § 10 lg 1 ja lg 2 p-de 1–3 ja 5 alusel järelevalvemeetmeid. Puudutatud isikul

puudub seega seaduslik alus Eestis viibimiseks.

1.1. Puudutad isik on paigutatud kinnipidamiskeskusesse Tartu Halduskohtu

29.11.2023 määruse alusel. Tema kinnipidamise tähtaega on pikendatud Tallinna

Halduskohtu 13.12.2023 määrusega; 03.04.2024 määrusega ning viimati Tallinna

Halduskohtu 01.08.2024 määrusega kuni 01.12.2024. Tallinna Halduskohtu

01.08.2024 määrusele esitatud määruskaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus

06.09.2024 määrusega rahuldamata.

1.2. Käesoleva taotluse menetlemiseks ajaks ei ole õnnestunud isikut jätkuvalt Venemaale

välja saata. sest isikul puuduvad reisidokumendid, PPA-l ei ole nende hankimine seni

õnnestunud. Isik ei ole ka ise kaasa aidanud reisidokumentide hankimisele ning on korduvalt

PPA-le ja kohtule selgitanud, et tal puudub üldine tahe Venemaa Föderatsiooni kodaniku

passi hankida ning ta ei soovi Vene Föderatsiooni (VF) minna. Viimati sai PPA 09.09.2024

VF saatkonnalt kinnituskirja, et Venemaa on isikule 15.09.2006 väljastanud VF passi. PPA

tegi 12.09.2024 korduva tagasivõtutaotluse VF migratsiooni ametile, kust saabus 13.11.2024

vastus taotluse tagasi lükkamise kohta, põhjusel, et taotlus oli saadetud valele kontaktisikule.

Tegemist ei ole riikidevahelisest lepingust tuleneva põhjusega taotluse tagasilükkamiseks.

1.3. PPA on seisukohal, et isiku jätkuv kinnipidamine kuni tema tulevikus sunniviisiliseks

väljasaatmiseks on vajalik, kuna isiku reisidokumendi taotlemine on pooleli. Samuti isiku

puhul endiselt esineb põgenemisoht. VSS § 68 p 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht,

kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo,

mille eest on talle mõistetud karistuseks vangistus.

1.4. Leebemaid meetmeid ei ole põgenemisohu ja isiku varasema käitumise tõttu võimalik

kohaldada. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval

juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust. Kuna

isik on riigi usaldust juba korduvalt kuritarvitanud, kahaneb tema uute lubaduste

usaldusväärsus. Isik on toime pannud kuritegusid juba sellest ajast, kui ta oli alaealine. Teda

on korduvalt karistatud narkootikumide tarvitamise eest. Ta ei ole oma 35 Eestis elatud

aastaga üritanud sulanduda ühiskonda, õppida riigikeelt, taotleda Eesti kodakondsust. PPA

13.08.2020 a. otsusega 15.3-3.4/447-9 tunnistati isikule antud pikaajalise elaniku elamisluba

nr EL39V000865 kehtetuks VMS § 241 lg 1 p 2 alusel ja viidati, et kui isik taotleb tähtajalist

elamisluba ja saab selle, kuid jätkab kuritegude toimepanemist, säilib PPA-l võimalus

tunnistada tulevikus kehtetuks ka isiku tähtajaline elamisluba ning saata ta riigist välja

kodakondsusjärgsesse riiki. Isik jätkas aga kuritegusid ning PPA otsusega 11.10.2023 nr 15.3-

3.4/1061-1 tunnistati isikule antud tähtajaline elamisluba nr 1052173421/TE kehtetuks alates

01.10.2023 VMS § 135 lg 2 p 3.

2. PPA jäi 09.05.2024 kohtuistungil taotluse juurde. PPA-l on plaanis lähiajal kohtuda

välisministeeriumi esindajatega ja arutada puudutatud isiku dokumenteerimist riigist

väljasaatmise eesmärgil. PPA on varasemalt saanud Vene Föderatsiooni saatkonnalt

kinnituse selle kohta, et puudutatud isik on Vene Föderatsiooni kodanik. Tulenevalt

poliitilisest olukorrast on isiku väljasaatmine VF olnud seni raskendatud, kuid PPA

praktikast tulenevalt ei ole see võimatu.

3. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ei soovi kinnipidamiskeskuses viibida.

Puudutatud isik põhjendab oma taotlust sooviga jääda Eestisse sellega, et ta on Eestis

sündinud. Ta leiab, et PPA ei ole tõendanud, et tal on Vene Föderatsiooni

kodakondsus, ta pole seal kunagi elanud ega soovi ka tulevikus elama asuda. Xi sõnul

on Vene Föderatsiooni kodakondsuse omamine tema jaoks pelgalt formaalsus.

2(5)

3-23-2681

Tulevikus soovib ta taotleda Eesti kodakondsust ja omandada sellel eesmärgil eesti

keele oskus. Venemaa passi hankimisele ei ole ta kaasa aidanud, kuna Eestis viibides

ei ole tal seda vaja. Isik saab aru, et tal on kohustus Eestist lahkuda, kuid ta ei soovi

Venemaale minna.

4. Puudutatud isiku esindaja viitas kohtuistungil, et isiku kohta kriminaalmenetluses

antud iseloomustust ei peaks saama kasutada halduskohtumenetluses. Tema hinnangul

ei ole vastav riskihinnang hetkel enam asjakohane. Puudutatud isikul on alus Eesti

Vabariigis viibimiseks ja tema välja saatmine ei ole põhjendatud. PPA on olnud

väljasaatmistoimingute tegemisel äärmiselt passiivne. Isik on kinnipidamiskeskuses

viibinud juba ligemale aasta ja seda ei saa pidada põhjendatuks.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1). VSS § 25 lg 1 kohaselt

pikendab halduskohus välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks PPA taotlusel

väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 4 kuu kaupa, kõige

kauem 6 kuuks arvates kinnipidamiskeskusesse paigutamisest, kui esineb

kinnipidamise alus ja VSS § 23 lg-s 11 nimetatud põhimõtted.

6. Puudutatud isik on Vene Föderatsiooni kodanik ning tal ei ole Eestis viibimiseks

õiguslikku alust. PPA tunnistas tema tähtajalise elamisloa 11.10.2023 otsusega

kehtetuks, tegi lahkumisettekirjutuse (sundtäidetav) ning kohaldas sissesõidukeeldu 3

aastaks. Seega on puudutatud isik väljasaadetava staatuses. PPA vastav otsus on

praeguseks ka jõustunud (haldusasi nr 3-23-2308).

7. PPA tugineb kinnipidamise alusena VSS § 23 lg 1 p-dele 1 ja 3. Need võimaldavad

välismaalast kinni pidada, kui esineb põgenemisoht või kui tal puuduvad

tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid/nende hankimine viibib.

8. Põgenemisohu sisustamisel tugineb PPA VSS § 68 p-dele 4 ja 6. Nende kohaselt

esineb põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke

kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus, ning

juhul, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või see järeldub tema hoiakutest ja

käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemisohu kindlakstegemiseks

hinnatakse lisaks ka muid isikut ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Põgenemisoht

on prognoosotsus, mis peab põhinema isikuga seotud objektiivsetel asjaoludel.

9. PPA taotlusest nähtuvalt on isiku jätkuva kinnipidamise eesmärgiks tema

dokumenteerimine ja väljasaatmismenetluse lõpuni viimine, st lahkumisettekirjutuse

täitmise tagamine. Isikut ei ole praegu võimalik Vene Föderatsiooni välja saata, sest

tal puudub kehtiv reisidokument. Lahkumisettekirjutus on sundtäidetav. PPA ei ole

olnud isiku väljasaatmistoimingute tegemisel tegevusetu ega liialt passiivne.

05.12.2023 edastas PPA VF-le tagasivõtutaotluse. 01.03.2024 laekus PPA-le vastus, et

tagasivõtutaotlus on tagasi lükatud, sest puudub tõestus, et isikul on VF kodakondsus.

PPA edastas 02.07.2024 VF suursaatkonnale päringu isiku kodakondsuse tõendi kohta

ja 09.09.2024 õnnestus PPA-l viimaks saada VF saatkonnalt kinnituskiri, et isikule on

15.09.2006 väljastatud VF pass. Seejärel tegi

PPA 12.09.2024 korduva

tagasivõtutaotluse VF migratsiooniametile, kust saabus 13.11.2024 vastus taotluse

tagasi lükkamise kohta, põhjusel, et taotlus oli saadetud valele kontaktisikule. PPA

hinnangul rikub VF tagasivõtulepingut, mis on sõlmitud EU ja VF vahel 25.05.2006.

Vaatamata raskendatud koostööle jätkab PPA isiku dokumenteerimist. Isik ise ei ole

PPA-le tema dokumenteerimise kiirendamiseks ühtegi dokumenti ega vajalikke

andmeid esitanud. PPA suhtleb aktiivselt VF saatkonnaga, kuid see on aeganõudev.

3(5)

3-23-2681

PPA-l õnnestus 23.05.2024 saada VF saatkonnast kirjalik kinnitus ühe teise VF

kodaniku osas, et mainitud isikule on väljastatud VF kodaniku välispass. PPA

hinnangul on nimetatud dokument kaaluka osatähtsusega tõend, mida saab kasutada

tagasivõtutaotluse sisustamisel. PPA on ootel, et ka Xi osas õnnestub saada

kodakondsust tõendav kinnitus ja seejärel on võimalik teha uus tagasivõtutaotlus VF

siseministeeriumile. PPA kaasab küsimuse lahendamiseks välisministeeriumi.

10. Puudutatud isikut on kuritegude toimepanemise eest korduvalt karistatud ning talle

on korduvalt määratud karistuseks vangistus. PPA on taotluses selgitanud, et

põgenemisohu hindamisel ei ole tuginetud üksnes puudutatud isiku karistatuse faktile,

vaid temaga seotud asjaoludele kogumis. Sealhulgas on PPA märkinud, et pikaajalise

elamisloa kehtetuks tunnistamisel ja tähtajalise elamisloa väljastamisel teavitati isikut,

et kui ta jätkab kuritegude toimepanemist, võidakse tema elamisluba kehtetuks

tunnistada ja ta riigist välja saata. Isik jätkas vaatamata sellele kuritegude

toimepanemist.

11. Eeltoodu alusel leian, et PPA on põhjendatud leidnud, et puudutatud isiku puhul

esineb põgenemisoht tulenevalt tema õigusrikkumistest ja nendega seotud

käitumismustrist. Arvestades PPA taotluses välja toodud asjaolusid, võib pidada

tõenäoliseks, et isik ei pruugi vabaduses viibides püsida PPA-le väljasaatmismenetluse

toimingute tegemiseks kättesaadav. Ta võib asuda ennast varjama või enda

väljasaatmist takistama. Vaidlust ei ole selles, et isik on üheksal korral kriminaalkorras

karistatud toimepandud süütegude eest ja on viiel korral kandnud vanglakaristust. See

viitab tema hoolimatule suhtumisele õiguskorda või vähemasti suutmatusele oma

käitumist piisaval määral reguleerida. Nõustuda ei saa isiku kaitsja seisukohaga, et Viru

Vangla poolt isiku ennetähtaegse vabanemise taotluse arutamiseks koostatud

iseloomustust (dtl 19-23) ei saa käesolevas asjas arvestada. Tegemist on dokumentaalse

tõendiga, mis on halduskohtumenetluses lubatud, vaatamata sellele, et tõendi esmase

koostamise ajendiks on olnud isiku ennetähtaegse vabastamise üle otsustamine.

Põgenemise ohu kindlakstegemiseks võib arvesse võtta ka minevikusündmusi ja isiku

varasemat käitumist (Riigikohtu 27.02.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19).

Arvestada tuleb ka põgenemisohtu maandavaid tegureid, samuti hinnata isiku kuriteo

toimepanemise järgset käitumist.

12. Puudutatud isik on paigutatud kinnipidamiskeskusesse esmalt Tartu Halduskohtu

29.11.2023 määruse alusel. Tema kinnipidamise tähtaega on pikendatud Tallinna

Halduskohtu 13.12.2023 määrusega; 03.04.2024 määrusega ning viimati Tallinna

Halduskohtu 01.08.2024 määrusega kuni 01.12.2024. Tallinna Halduskohtu

01.08.2024 määrusele esitatud määruskaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus

06.09.2024 määrusega rahuldamata. Ringkonnakohus on viimatises määruses leidnud,

et ilmnenud ei ole uusi asjaolusid, mis annaks aluse muuta kohtute varasemaid

hinnanguid puudutatud isiku põgenemise ohule. Seega on kohtud jaatanud isiku osas

põgenemisohu esinemist ja käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis võimaldaks asuda

varasemast teistsugusele seisukohale.

13. Lisaks põgenemisohu esinemisele on oluline viidata ka sellele, et puudutatud isik

ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust ning tema tagasipöördumiseks vajalike

dokumentide hankimine vastuvõtvast riigist viibib. Kohtupraktikas on leitud, et isiku

tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele (VSS § 23 lg 1 p 3) võib isiku

kinnipidamisel tugineda siis, kui isik ei aita nende dokumentide hankimisele kaasa.

See eeldus on praegusel juhul täidetud. PPA on asunud tegema menetlustoiminguid

isiku dokumenteerimiseks ja esitanud Vene Föderatsioonilöe tagasivõtupalve. VSS §

264 lg 1 p 3 kohaselt on väljasaadetav kohustatud kaasa aitama väljasaatmiseks

4(5)

3-23-2681

vajalike dokumentide muretsemisele. PPA on näidanud, et isik ei ole endale

tagasipöördumistunnistust taotlenud ega aita selle hankimisele kaasa. Sellist asjaolu

kinnitavad ka puudutatud isiku poolt kohtuistungil antud ütlused.

14. Leebemad järelevalvemeetmed (VSS § 10 lg 2) ei ole põgenemisohu tõttu tõhusad.

Isiku korduv kuritegude toimepanemine ja selgelt väljendatud soov Eestist mitte

lahkuda viitavad sellele, et vabaduses viibides ei ole tal motivatsiooni enda Eestist

lahkumist korraldada, endale reisidokumenti hankida ega väljasaatmiseks PPA-ga

koostööd teha. Isiku elamisloa kehtetuks tunnistamise ja lahkumisettekirjutuse osas

tehtud otsus on jõustunud. Kuna isikul puudub kehtiv reisidokument, ei saa seda

hoiule võtta.

15. Olemasoleva teabe pinnalt ei saa väita, et puudutatud isiku väljasaatmine oleks

muutunud perspektiivituks. On usutav, et isiku väljasaatmine on aeganõudev, kui Eesti

asutused peavad diplomaatilisi kanaleid kaudu Venemaalt vajalikke dokumente

taotlema. PPA-ga koostööd tehes on puudutatud isikul võimalik vabaneda

kinnipidamiskeskusest kiiremini. Ei nähtu, et isiku kinnipidamine oleks vastuolus

tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega. Kinnipidamist välistavateks

asjaoludeks ei saa olla soov jääda Eestisse olukorras, kus isikule antud elamusluba on

korduvate õiguskorra rikkumiste tõttu tunnistatud kehtetuks. I

16. VSS § 25 lg 1 kohaselt pikendab halduskohus kinnipidamise tähtaega kuni 4 kuu

kaupa. sik on käesolevaks hetkeks viibinud kinnipidamiskeskuses ligikaudu 12 kuud,

seega on tema kinnipidamise tähtaja pikendamine lubatud kooskõlas VSS § 282 lg-s 7

sätestatuga. Kuna kinnipidamise eesmärk on üksnes puudutatud isiku väljasaatmise

tagamine, tuleb ta väljasaatmise võimaluse tekkimisel vabastada ja Eestist välja saata.

17. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel PPA-le (HKMS § 265 lg 3). PPA-l tuleb

määruse reolutsioon isikule suuliselt tõlkida vene keelde. Kuna isikul on vene keelt

valdav esindaja, määrust tervikuna vene keelde ei tõlgita.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)