3-24-2894/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

29.11.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2894

Haldusasi

X.X-i kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse

tegevusetusele oktoobris 2024

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X, esindaja Tiiu-Ann Kaldma

Vastustaja – Tallinna linn, esindajad U.O, J.O ja O.O

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.10.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X.X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 29.10.2024 määruse

peale haldusasjas nr 3-24-2894.

2. Jätta X.X-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.10.2024 määrus

haldusasjas nr 3-24-2894 muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS

§ 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X esitas 13.10.2024 Tallinna Kesklinna Valitsusele taotluse 2024. a oktoobrikuu eest

riikliku toimetulekutoetuse ja linna eelarvest makstava sissetulekust sõltuva universaaltoetuse

saamiseks. X.X teavitas 11.10.2024 e-kirjas, et ta soovib tulla 15.10.2024 kell 11.30 Tallinna

Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda vastuvõtule.

3-24-2894

2. Tallinna Kesklinna Valitsus teatas 14.10.2024 kaebajale e-kirja teel, et tema poolt

pakutud aeg ei sobi ning pakuti selle asemel kolm uut aega (17.10.2024 kell 15.00,

21.10.2024 kell 10.00 ja 16.00) ning paluti sobiv aeg esimesel võimalusel teatada.

3. X.X palus 15.10.2024 e-kirjas saata küsimused e-kirja teel. X.X edastas 17.10.2024 e-

kirjaga vastustajale arstitõendi, et ta on haige ja kontaktkohtumised temaga on välistatud ning

kordas taotlust esitada taotlusega seotud küsimused kirjalikult.

4. Tallinna Kesklinna Valitsus edastas X.X-ile 21.10.2024 tähtkirja nr 5-8/1695-4,

teavitades X.X-i vajadusest vastata esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 10 tööpäeva jooksul

kirja kättesaamisest selles toodud küsimustele, mille osas sotsiaalhoolekande osakonnal teave

puudub. Vastustaja selgitas, et kui X.X kirjas nimetatud tähtaja jooksul asjakohaseid

dokumente ja teavet ei esita, võib vastustaja jätta taotluse haldusmenetluse seaduse (HMS) §

38 lg 3 alusel läbi vaatamata. Tähtkirja väljastamine kaebajale isiklikult ebaõnnestus

22.10.2024 ja see jäeti postkontorisse.

5. X.X esitas 21.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada Tallinna

Kesklinna Valitsuse poolt avalduse lahendamisega viivitamise õigusvastasus oktoobris 2024,

kohustada vastustajat kaebaja taotlust läbi vaatama ning tegema ja edastama otsused 24 tunni

jooksul määruse tegemisest. Toimetulekutoetus ja sotsiaaltoetus on erinevad toetused,

toimetulekutoetus tuleb teha dokumentide alusel. Vastustaja ei ole teinud ühtegi toimingut ega

otsust. Taotluse läbi vaatamata jätmiseks puuduvad alused. Vastustaja keeldub saatmast

kaebajale e-kirja teel otsuseid, küsimusi jms. Seda tehakse üksnes tähitud kirjaga, samas kõigi

teistega suheldakse e-kirja teel. See on ebavõrdne kohtlemine.

Kaebaja palus koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotluses kohustada vastustajat

esialgse õiguskaitse korras maksma kaebajale oktoobri 2024 eest toimetulekutoetust 397,58

eurot.

6. Tallinna linn palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kuivõrd mõlema

toetuse puhul tuleb linnal hinnata kaebaja abivajadust ja kaebaja on esitanud füüsiliselt ühe

taotluse, on menetlusökonoomiat silmas pidades otstarbekas koguda tõendeid perekonna

sotsiaalmajandusliku olukorra ehk abivajaduse kohta korraga. Kaebajale esitati küsimused

21.10.2024 kirjaga. Toetuste sisuline menetlus toimub eraldi – riiklik toimetulekutoetus

sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris ja sissetulekust sõltuv universaaltoetus Tallinna

universaaltoetuste andmekogus, arvestades konkreetseid toetusi reguleerivaid õigusakte.

Taotluse läbi vaatamata jätmise korral ei ole vastustaja samuti pidanud põhjendatuks otsuse

tegemist kahe toetuse puhul eraldi, kuna alused on samad.

Vaidlusaluse taotluse esitamisel (aga ka korduvalt varem) on kaebaja avaldanud enda ja

perekonna kohta teavet valikuliselt, mistõttu on taotluse menetlemiseks piisav hindamine

tänaseks läbi viimata. Seda näitab selgelt kaebajale 21.10.2024 saadetud kiri täiendavate

küsimustega, millele kaebaja ei ole vastanud, sest ta ei ole kirja vastu võtnud. Seega ei ole

täna alust 13.10.2024 taotluse osas menetluse lõpule viimiseks.

Vastustaja ei ole 13.10.2024 taotluse menetlemisega viivitanud. Sotsiaalhoolekande seaduse

(SHS) § 134 lg 2 kohaselt määratakse toimetulekutoetus viie tööpäeva jooksul pärast kõikide

dokumentide esitamist. Tallinna linna eelarvest makstava sissetulekust sõltuva

universaaltoetuse osas sätestab Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 26

„Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ (määrus nr 26) § 3 lg 2, et otsus tehakse

kümne tööpäeva jooksul taotluse või nõutud lisadokumentide esitamise päevast või nende

esitamiseks antud tähtpäevast või toetuse teise osa väljamaksmise tähtpäevast. Seega ei ole

võimalik kohustada vastustajat taotlust läbi vaatama, tegema ja edastama otsused 24 tunni

2(6)

3-24-2894

jooksul määruse tegemisest, kui vaidlusaluse taotluse menetlemiseks kogu vajalik teave

puudub. Kaebaja apaatsus toetuste saamise eelduseks olevate toimingute teostamisel näitab

selgelt, et tema heaolu toetustest tegelikkuses mingilgi määral ei sõltu ja tal ei ole raha

kättesaamisega kiiret. Ülalviidatud õigusaktidest tulenevad tähtajad ei ole veel möödunud.

Sotsiaalhoolekande osakond ei ole kaebajale kõnealust kirja e-posti teel saatnud, sest kaebaja

ei ole varem kinnitanud talle e-kirja teel saadetud kirjade kättesaamist ja seetõttu ei ole

võimalik ka tuvastada, millal kaebaja talle saadetud kirjad kätte on saanud. Kuna kaebaja on

korduvalt soovinud, et tema abivajadust tuleks hinnata läbi volitatud esindajate (kes tema

asemel osakonnas on ka käinud), siis on arusaamatu, miks ei sobi volitatud esindajatel tema

kirju tema asemel postiasutuses vastu võtta. Samuti on vastustaja hinnangul kaebajale

kõnealuse 21.10.2024 kirja kättetoimetamine e-kirja teel talle ebavõrdse eelise andmine

võrreldes teiste toetuste taotlejatega, kellele kõik sarnased kirjad saadetakse tähitud kirjaga.

Sellisel juhul, kui kiri saadetakse postiasutuse poolt sotsiaalhoolekande osakonnale tagasi, on

taotlejatel võimalik kiri saada kätte ka osakonnast kohapeal. Kaebaja hoiab tahtlikult kõrvale

kirjade kättetoimetamisest. Kaebaja on varem heitnud vastustajale ette e-tähtkirjaga kirja

saatmist (mis nõuab samuti vastuvõtmist), kuna tookord pidi ta enda sõnul seetõttu vastu

võtma ka teise rahalist nõuet sisaldava kirja.

Vastustajal on võimalik teha 13.10.2024 taotluse osas otsus pärast seda, kui kaebaja on

21.10.2024 kirja kätte saanud ja sellele vastanud või kui kaebajale antud tähtaeg vastamiseks

on möödunud.

Arvestades, et toimetulekutoetuse mõistes toimetulekupiiri määr esmavajaduste

rahuldamiseks (SHS § 131 lg 3 kohaselt minimaalsed tarbimiskulud toidule, riietusele ja

jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele) kaebaja perekonnale on vastavalt

pereliikmete arvule 360 eurot (ema ja tütar), mis on riiklike toetustega kaetud, olid kaebaja

perekonnal vaidlusalusel perioodil (ehk oktoobri 2024 toimetulekutoetuse taotluse puhul

septembris 2024) olemas vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Kaebaja tegutseb aktiivselt

sotsiaalmeedias xxx kaudu, reklaamides seal erinevaid tooteid, teenuseid, retsepte ning enda

poolt välja antud raamatuid. Ei ole usutav, et kaebaja tegutseb üksnes heategevuslikel

eesmärkidel ning toodete, teenuste ja raamatute müügist mingit tasu ei saa. Kaebajal võivad

tekkida seoses toimetulekutoetuse mittemääramisega võlgnevused, kuid kas ja millises

suuruses võlgnevused tegelikult on, ei ole võimalik tuvastada. Kaebaja esitatud

dokumentidest ei nähtu, et kaebajat ja tema perekonda ähvardaks otsene oht üüripinnalt

väljatõstmiseks. Kaebaja perekond kasutab eluruumi üldpinnaga 121,7 m2, mis on

kaheliikmelise perekonna kohta üle poole suurem Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr

38 "Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused" p-ga 2 kehtestatud

normist ning mille kulud on suuremad, kui toimetulekutoetuse vahenditest oleks võimalik

kompenseerida. Väiksema korteri puhul oleksid väiksemad nii kulud kui ka sellest tulenevalt

toetuse vajadus, kuid kaebaja puudub soov teha oma elustandardis muudatusi.

7. Tallinna Halduskohus tagastas 29.10.2024 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt

on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline, ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Kaebaja on taotlenud nii sissetulekust sõltuvat toetust kui ka toimetulekutoetust. Tallinna

linna esitatud seisukohad ja tõendid võimaldavad järeldada, et Tallinna linnal on menetlus

kaebaja taotluse osas pooleli ning linn ei ole kaebaja taotluse lahendamisega põhjendamatult

viivitanud.

SHS, sotsiaalseadustiku üldosa seadus (SÜS) ning Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määrus

nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ (määrus nr 24) ja määrus nr 26 kohustavad

3(6)

3-24-2894

taotlejat esitama Tallinna linnale toetuse saamiseks nõutavad asjakohased tõendid ning aitama

asjaolude selgitamisele kaasa. Nii sissetulekust sõltuva universaaltoetuse arvestamiseks ja

maksmiseks (määruse nr 26 § 14) kui ka toimetulekutoetuse arvestamiseks ja maksmiseks

(SHS § 132 lg-d 3 ja 4, § 133 § 1‒5, 6¹‒10) tuleb välja selgitada nii pere sissetulek kui ka

dokumentaalselt tõendatud kulud.

Vastustaja 21.10.2024 kaebajale koostatud küsimused on toetuste määramise seisukohast

asjakohased. Seega, kuigi toetuse väljamaksmise tähtajad on erinevad (toimetulekutoetus

määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist (SHS § 134 lg 2),

sissetulekust sõltuva universaaltoetuse otsus tehakse kümne tööpäeva jooksul taotluse või

nõutud lisadokumentide esitamise päevast või nende esitamiseks antud tähtpäevast (määrus nr

26 § 3 lg 2 ls 2), on väljaselgitamist vajavad asjaolud praegusel juhul sedavõrd kattuvad, et

eesmärgipäraseks (HMS § 5 lg 2) saab pidada nende taotluste osas ühe küsimustiku esitamist.

Seoses kaebajale dokumentide kättetoimetamisega on vastustaja välja toonud, milliseid

seaduses lubatud kättetoimetamise viise on vastustaja kasutanud (HMS § 26). Asjaoludest ei

nähtu, et vastustaja hoiduks mingilgi viisil kaebajaga suhtlemast. Vastustaja on pakkunud

kaebajale 3 erinevat aega kohtumiseks, millest kaebaja tervise tõttu keeldus. Viimast asjaolu

arvesse võttes on vastustaja püüdnud küsimused kaebajani toimetada seaduse nõudeid

järgides. Sellest, et vastustajal on võimalik kasutada veel ka muid kättetoimetamise viise (nt

HMS § 27), ei järeldu, et vastustaja oleks viivituses. Vastustaja saab asjaolusid kaaludes

otsustada, millist kättetoimetamise viisi kasutada. Mõistlikuks saab pidada sedagi, et

vastustaja võtab arvesse, kuidas kaebajale on varem õnnestunud dokumente kätte toimetada.

Eesmärk peab olema, et isik saaks tegelikult dokumendiga tutvuda, kuid vastustajal peab

olema võimalik tuvastada ka dokumendi kättesaamise aeg, sest sellest sõltuvad menetluses

määratud tähtajad. Vastustaja on seda eesmärki järginud. Kaebajale on võimalik teha

13.10.2024 taotluse osas otsus pärast seda, kui kaebaja on 21.10.2024 kirja kätte saanud ja

sellele vastanud või kui kaebajale antud tähtaeg vastamiseks on möödunud. Eelnevat

arvestades ei ole äratuntav, et vastustaja oleks menetlusega põhjendamatult viivitanud. Seda

silmas pidades saab kohustamisnõude rahuldamist pidada vähetõenäoliseks.

Kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Ühest küljest ei saa üldjuhul

põhiseaduse § 28 lg 2 kaitsealaga seotud kaebuste puhul väheintensiivsele riivele toetuda.

Teisalt on kaebaja nõue praegu suunatud menetluse kiirendamisele ning kaebaja saab tema

taotluse suhtes tehtava lõppotsuse osas kaebuse esitada, mis tagab ka kaebaja õiguste kaitse.

Seetõttu on menetluse kiirendamisele suunatud kaebusega kaitstava õiguse (põhiseaduse § 14,

§ 28 lg 2) riive väheintensiivne. Isikul on läbi kaasaaitamiskohustuse täitmise võimalik

menetlust kiirendada, mis vähendab riive intensiivsust veelgi.

Esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata. Praegusel juhul on kahtlused nii kaebaja

sissetulekutes kui ka reaalsetes kulutustes. Tervisliku seisundi seost vastustaja tegevusega ei

ole kaebaja ei põhistanud ega tõendanud. Arvestades kaebuse perspektiivitust ja tagastamise

asjaolusid ning vastustaja poolt kohtule esitatud andmeid, ei nähtu kaebaja ülekaalukas

õiguskaitse vajadus, mis tingiks õiguskaitse taotluse rahuldamise viisil, millega kaebaja

saavutaks kaebuse eesmärgi. Kuna riigi vahendid on toetuste maksmisel piiratud, on kaalukas

avalik huvi see, et toetust makstakse üksnes isikutele, kellel on selle saamiseks vajadus ja

õiguslik alus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. X.X palub 13.11.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 29.10.2024

määrus.

4(6)

3-24-2894

Kaebusega kaitstava õiguse riive ei ole väheintensiivne. Kaebaja ja tema leibkonda kuuluv

tütar on mõlemad vähenenud töövõimega ja pärast eluasemekulude mahaarvamist ei jää neile

vahendeid minimaalsete tarbimiskulutuste tegemiseks. Vastustaja on viimase kuue kuu vältel

keeldunud kaebaja taotlusi läbi vaatamast, kuigi kaebaja on esitanud kõik dokumendid.

Vastustaja on ka varem nõudnud kaebaja isiklikku kohale ilmumist linnaosa valitsusse, on

jätnud suulised küsimused protokollimata ning on pärast vastuste saamist saatnud samad

küsimused tähitud postiga uuesti, kuigi kaebaja on palunud saatmist e-posti teel. Vastustaja

venitab tahtlikult menetlusega ja kiusab kaebajat. Kaebaja on ülekuulamisi linnaosa valitsuses

salvestanud. Kaebaja on täitnud kaasaaitamiskohustust, kuid vastustaja ei tunnista seda.

Vastustaja saab koguda ainult tähtsust omavaid andmeid. SHS-i kohaselt tuleb taotlust

menetleda dokumentide, mitte toimingute (s.o abivajaduse suuline „hindamine“ või küsimuste

kirjalik esitamine) alusel.

Kui kaebust menetletaks vastavalt seaduse nõuetele ega mõeldaks juurde faktiliselt

mitteeksisteerivaid, kui „eluliselt usutavaid“ asjaolusid, oleks kaebus perspektiivikas. Kaebaja

on vastustaja küsimustele korduvalt vastanud. Asjaolu, et vastustajale vastused ei meeldi, ei

anna alust väita, et kaebaja ei tee sisulist koostööd. Kui vastustaja ei vaata ühtegi taotlust

sisuliselt läbi, siis ei uuri ta kaebaja väiteid sisuliselt ega anna kaebajale võimalust oma

seisukohti, tõendeid või vastuväiteid esitada. Selline menetlus ei ole õiguspärane. Vastustaja

venitamise ja taotluste põhjendamatu läbi vaatamata jätmise tõttu on kaebaja juba ilma jäänud

Rimi toidukaardist, mida saavad ka isikud, kelle toimetulekutoetuse taotlus on jäänud

rahuldamata, kuid ei saa need, kelle taotlused on jäänud läbi vaatamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 203 lg 1, § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja

205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebus on võimalik lahendada vastustaja seisukohta

küsimata.

10. Halduskohus on õiguspäraselt tuginenud kaebuse tagastamisel HKMS § 121 lg 2 p-le 21.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki

üle korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

11. HKMS § 121 lg 2 p 11 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui täidetud on kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ning kaebuse

rahuldamise vähene tõenäosus (nt Riigikohtu 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12). Riive

on vähese intensiivsusega siis, kui isegi kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise

korral tuleks asuda seisukohale, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või

leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega.

12. Halduskohus on asjas esitatud seisukohtade ja tõendite põhjal õigesti järeldanud, et

Tallinna linnal oli kaebaja taotluse osas menetlus pooleli ning vastustaja ei ole taotluse

lahendamisega põhjendamatult viivitanud.

13. Kaebaja taotles vastustajalt toimetulekutoetust ja sissetulekust sõltuvat universaaltoetust.

Mõlemal juhul tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel taotluse lahendamiseks hinnata taotleja

abivajadust ja sotsiaalmajanduslikku olukorda. See hõlmab nii abivajaja kui tema pere

sissetulekute ning vajadusel elutingimuste jmt hindamist. Seejuures on taotleja kohustatud

esitama kohaliku omavalitsuse üksusele toetuse saamiseks nõutavad dokumendid ja aitama

5(6)

3-24-2894

kaasa asjaolude selgitamisele. SHS § 134 lg 2 kohaselt määratakse toimetulekutoetus viie

tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist. Sissetulekust sõltuva

universaaltoetuse osas sätestab määruse nr 26 § 3 lg 2, et otsus tehakse kümne tööpäeva

jooksul taotluse või nõutud lisadokumentide esitamise päevast või nende esitamiseks antud

tähtpäevast või toetuse teise osa väljamaksmise tähtpäevast.

14. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas taotluse toimetulekutoetuse ja sissetulekust

sõltuva universaaltoetuse saamiseks vastustajale 13.10.2024. Vastustaja saatis 21.10.2024

kaebajale tähtkirja nr 5-8/1695-4 täiendava teabe ja dokumentide esitamiseks, enne seda

käisid poolte vahel läbirääkimised kohtumise kokku leppimiseks. Kaebaja esitas

halduskohtule kaebuse vastustaja viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks ja kohustamisnõude

vastustaja kohustamiseks menetlema kaebaja taotlust 24 tunni jooksul 21.10.2024. Eelnevast

nähtub, et kaebajale ei olnud kaebuse esitamise seisuga veel 21.10.2024 kirja kätte toimetatud

ja kirjas antud vastamistähtaeg ei olnud kulgema hakanud. Vastustaja ja halduskohus on

asjakohaselt selgitanud, et kaebaja taotluse lahendamine oli võimalik alles pärast seda, kui ta

oli 21.10.2024 kirja kätte saanud, kirjale vastanud või kui kaebajale vastamiseks antud tähtaeg

on möödunud. Vastustaja on 28.10.2024 vastuses selgitanud, milliseid kättetoimetamise viise

on vastustaja kaebaja puhul kasutanud. Arvestades asjaolu, et kaebaja keeldus tervisliku

seisundi tõttu kontaktkohtumisest, samuti vastustaja varasemat kogemust kaebajale e-kirjade

kättetoimetamisel, ei saa 21.10.2024 kirja tähituna edastamist pidada ebamõistlikuks.

Eeltoodu põhjal on halduskohus õigesti leidnud, et kaebuse esitamise ajal oli Tallinna linnal

menetlus kaebaja taotluse osas veel pooleli. Vastustajale ei saa esitatud asjaolude pinnalt ette

heita menetlustoimingute tegemata jätmist, vastustaja on kaebajaga suhelnud ja pakkunud

välja uued vastuvõtuajad ning kontaktvastuvõtust keeldumisel edastanud kaebajale

põhjendatult täiendavad küsimused tähtkirjaga. Seega ei saa esitatud asjaolude põhjal

järeldada linna õigusvastast viivitust ning halduskohus on õigesti leidnud, et kohustamisnõude

rahuldamine on seetõttu vähetõenäoline.

15. Vaatamata sellele, et põhiseaduse § 28 lg 2 sätestab õiguse riigi abile vanaduse,

töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral, ning riikliku toimetulekutoetuse ja linna

eelarvest makstava sissetulekust sõltuva universaaltoetuse saamiseks esitatud taotluste

lahendamisega seonduv on kaebaja jaoks oluline, tuleb õiguste riivet pidada praegusel juhul

väheintensiivseks. Kaebaja nõue on suunatud menetluse kiirendamisele, maldamata ära

oodata taotluste lahendamiseks õigusaktidega sätestatud tähtaegu. Kaebaja õiguste piisava

kaitse tagab praegusel juhul tema taotluse suhtes tehtav lõppotsus, mille saab teha pärast

21.10.2024 kirja kättetoimetamist ning küsimustele vastamist või vastamiseks antud tähtaja

möödumist. Seejuures on kaebajal võimalik kaasaaitamiskohustust järgides aidata kaasa

taotluse kiiremale lahendamisele. Eeltoodu põhjal on täidetud ka HKMS § 121 lg 2 p-s 11

sätestatud eeldus, mille kohaselt peab sel alusel kaebuse tagastamiseks olema õiguste riive

väheintensiivne.

16. Kuna kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline ja kaebaja õiguste riive väheintensiivne ning

asjas ei nähtu kaebaja ülekaalukat õiguskaitse vajadust esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamiseks viisil, millega kaebaja saavutaks sisuliselt kaebuse eesmärgi, jättis halduskohus

õigesti kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

17. Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

18. Kohus asendab kohtumääruse avaldamisel kaebaja nime ja määruses kajastatud

aadressiandmed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)