2-23-8580/36 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-8580

Tsiviilasi

Hekler Industrial HR OÜ hagi Rivest OÜ vastu 7270,87

saamiseks

Tsiviilasja hind

7270,87 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Hekler Industrial HR OÜ (14009447), lepinguline

esindaja A K

Kostja: Rivest OÜ (12511987), lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Kristjan Kers

RESOLUTSIOON:

1. Jätta hageja 31.10.2024 vastuväide rahuldamata.

2. Hagi rahuldada ja mõista Rivest OÜ-lt Hekler Industrial HR OÜ kasuks põhivõlg

7270,87 eurot.

3. Jätta kõik poolte menetluskulud kostja kanda ja mõista Rivest OÜ-lt Hekler

Industrial HR OÜ kasuks välja menetluskulu 3845 eurot.

4. Rivest OÜ-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Hekler Industrial HR

OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. Kohus võttis hagi menetlusse 30.11.2023 määrusega, märkides tsiviilasja hinnaks

9297,96 eurot. Hageja võttis (29.01. ja 30.01.2024) osaliselt nõude tagasi, sest kostja

rahuldas pärast hagi esitamist hageja nõude osaliselt (summas 2002,73 eurot). Kohus

määras TsMS § 136 alusel 01.02.2024 määruses tsiviilasja hinnaks 7270,87 eurot ning

märkis, et menetleb tsiviilasjas 2-23-8580 hageja nõuet mõista kostjalt hageja kasuks

välja põhivõlgnevus 7270,87 eurot. Seetõttu ei hinda ja analüüsi kohus käesolevas

menetluses poolte viivisnõudega seotud väiteid ja esitatud arvestust ning tõendeid (dtl 79-

80).

2. Kohus jätab rahuldamata hageja 31.10.2024 vastuväite, kuna kostja poolt tõendite

esitamine ei põhjustanud menetluse venimist ning hagejal oli võimalik esitada tõenditele

seisukoht. Kohus võtab kostja 16.10.2024 esitatud tõendid asja materjalide juurde ja

hindab neid otsuses.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

3. Pooled sõlmisid 05.11.2022 tööjõurendilepingu. Hageja andis töölepingulised töötajad

kostja Rivest OÜ kasutusse tasu eest 14 eurot tund. Teenustasule lisandus vastavalt

lepingu punktile 3.2. arve esitamisel käibemaks. Vastavalt lepingu p 3.4. kohustus kostja

tasuma renditööjõu kasutamise eest arve hageja kontole igakuiselt, hiljemalt teenuse

osutamise kuule järgneva kalendrikuu 15. kuupäevaks.

4. Kostja kasutas hageja töötajaid alates novembrist 2022 kuni aprillini 2023. Kostja tasus

tööjõurendi teenuse ees kuni 2023 veebruarini (kaasa arvatud). Kostja ei ole vastu

vaielnud hageja tööjõurendi tundidele ja arvetes kajastatud teenustasu suurusele, kuid on

keeldunud arveid tasumast.

5. Kostjal on tasumata arved, mille hageja esitas kostjale märtsis 2023 osutatud teenuse eest

kokku 362 tunni eest (arve nr 3521 koos käibemaksuga 6081,60 eurot) ja aprillis 2023

osutatud teenuse eest kokku 130 tunni eest (arve nr 3696 koos käibemaksuga 2184 eurot).

Seega jättis kostja hagejale tasumata tööjõurenditeenuse eest 8265,60 eurot.

6. Kostja väidab, et tal on hageja vastu nõue, mis tuleneb hageja renditöötaja poolt kahju

tekitamisest kostja ehitusobjektil ja kostja on oma nõude tasaarvestanud hageja nõudega.

Hageja kostja tasaarvestust ei tunnista. Kostja ei saa tasaarvestada nõuet, millele hageja

saab esitada vastuväiteid (VÕS § 200 lg 4).

7. Kostja väidab, et hageja maaler põhjustas tõstuki kasutamisel kahju isotermilistele

ehituspaneelidele ja lao uksele. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kahju

oleks tekkinud ja et kahju oleks põhjustatud hageja töötaja tegevuse tagajärjel või teo ja

tagajärje vahel oleks põhjuslik seos. Samuti ei ole tõendatud kahju suurus. Kooskõlas

lepingu punktiga 4.2.8. vahendas hageja kostjale maalreid paigaldusjärgsete

värviparanduste teostamise eesmärgil. Seega ei saanud nende töö tagajärjel tekkida kostja

väidetud (mootorsõidukiga sõitmisel tekitatud) kahjustusi. Hageja poolt kostja kasutusse

antud renditöötajad olid maalrid, kelle pädevusse ja ülesannete hulka ei kuulunud

tõstukite kasutamine ning nendel töötajatel puudus ka vastav väljaõpe. Seega vastutab

poolte vahelise lepingu p 4.2. kohaselt renditöötajate kasutamise kahjuliku tagajärje eest

kostja, kui kostja andis töötajatele tööülesandeid ja juhiseid, mis ei vastanud renditöötaja

pädevusele ja väljaõppele.

Kostja vastuväited

8. Kostja vaidleb hagile kogu ulatuses vastu ega tunnista hageja nõudeid.

9. Kostja teavitas 15.11.2022 e-kirjaga kahjujuhtumist. Hageja töötaja sõitis tõstukiga

värvimistööde ajal sandwich-paneelide pakile otsa. 01.12.2022 e-kirjaga teavitas kostja

järjekordsetest kahjujuhtumitest – taaskord sõitis hageja töötaja otsa paneelide pakile ning

hoone uksele. 02.12.2022 e-kirjaga avaldas hageja kahetsust, et tema töötaja on kahju

põhjustanud ja palus teada anda, kui kahju ulatus on kindlaks tehtud ning kostja pakkus

asendustöötajat, et vältida tulevikus kahju tekkimist. Seega ei olnud 2022 detsembris

poolte vahel vaidlust kahju tekitamise asjaoludes ega vastutuses. 27.12.2022 e-kirjaga

andis kostja teada, et maksab küll jooksva kuu arve, kuid tegeleb kahjude ulatuse

kindlakstegemisega. Samuti teatas kostja, et kui kulud selguvad, tuleb need tasaarvestada

tulevikus hageja esitatavate arvetega. 03.04.2023 saatis hageja arve tööjõurendi

kasutamise eest märtsikuus summas 6081,60 eurot ja 26.04.2023 e-kirjaga andis kostja

teada, et tegeleb kahjunõude ulatuse kindlakstegemisega. 02.05.2023 edastas xx OÜ

meeldetuletuse, justkui oleks kostjal hageja ees võlgnevus. 22.05.2023 edastas kostja

nõudekirja koos tõenditega, selgitamaks kostja tasaarveldatava nõude nii faktilist kui

õiguslikku poolt. 11.07.2023 esitas kostja lõpliku kahju hüvitamise nõude ja

tasaarvestusavalduse, kuna selleks hetkeks oli kahju ulatus selgunud. Tasaarvestuse

tulemusena oli kostja kohustuse suurus 2002,73 eurot, mille kostja tasus 09.10.2023.

10. Kostja leiab, et poolte vahel on tegemist kolmepoolse õigussuhtega, kus hageja kui

tööandja ning kasutajaettevõtja (kostja) vahel on sõlmitud võlaõiguslik leping ning

töötajatel omakorda hagejaga tööleping. Seega töötab renditöötaja sellises suhtes

kolmanda isiku juures olemata temaga otseselt õiguslikult seotud. Sellest tulenevalt ei ole

töötajal kostja ees töösuhtest tulenevaid kohustusi, sh tööandjale töökohustuste

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustust. Kooskõlas TLS § 76 lõikega 1 on

töökohustuste rikkumisel kostjal õigus pöörduda kahju hüvitamise nõudega üksnes hageja

kui tööandja poole ning hagejal on kohustus enda töötajate tekitatud kahju hüvitada.

Seejuures ei kohaldu pooltevahelises suhtes töötaja varalise vastutuse regulatsioonist

tulenevad piirangud. Hageja töötaja (xxx) põhjustas kolme juhtumiga (14.11.2022 ja

kahel korral 01.12.2022) kostjale paneelide ning uste kahjustamisega kahju. 02.12.2022

e-kirjaga hageja ka tunnistas enda töötaja tekitatud kahju ning vahetas vastava töötaja

välja. Järelikult ei vastanud antud renditöötaja oskused nõuetele, sest p 4.3.3 kohaselt

poleks vastasel juhul olnud töötaja vahetamise eeldused täidetud. Kahjujuhtumid ja

nendega seotud tõendid on hagejale esitatud. Kahju tekitamisega on töötaja rikkunud nii

vara kahjustamisest hoidumise kui ka hoolsuskohustust. Seejuures on tegu toime pandud

mitmel korral ühe ja sama töötaja poolt, mis viitab kahju tekitamise tahtlusele või

vähemalt raskele hooletusele.

11. Xxx AS edastas 03.05.2023 töötaja rikutud paneelide kalkulatsiooni. Kokku rikuti kahe

paki jagu paneele (14.11.2022 ja 01.12.2022). Nendest osad paneelid sai Xxx OÜ paika,

kuid sellega kaasnes lisakulu tehnikale ja ajaliselt töömeestele. Teine osa paneele tuli

asendada uutega. Seega on töötaja tekitatud kahju summas 4862,87 eurot. Lisaks sellele

on klient kandnud seoses hageja esindaja alusetute ähvarduste, maksehäire avaldamisega,

nõudekirjade, pankrotihoiatuste jne kohtueelseid õigusabikulusid kokku 1400 eurot.

Eelnevast tulenevalt on kostja nõue hageja töötaja tekitatud kahju ning õigusabikuludega

seonduvalt kokku summas 6262,87 eurot. Hageja nõuab kostjalt kokku 8265,60 euro

tasumist (st märts 6 081,60 eurot ja aprill 2184 eurot). Vastavate arvete osas vaidlus

puudub. Kostja on aga oma nõudega hageja nõude 6262,87 euro ulatuses tasaarvestanud

ning saatnud mitmel korral ka vastava tasaarvestusavalduse. Seega on hageja nõue täies

ulatuses lõppenud: 8265,60 (hageja nõue) – 6262,87 (kostja nõue) – 2002,73 (kostja

poolt tasutu) = 0.

Maakohtu otsuse põhjendused

12. Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid

tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

13. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et:

13.1.

Hekler Industrial HR OÜ (hageja) ja Rivest OÜ (kostja) sõlmisid 05.11.2023

tööjõurendilepingu 11-22-L-17200, mille kohaselt võimaldas hageja kostjal kasutada

tasu eest (14 eurot tunnis) hageja töölepingulisi töötajaid (renditöötajaid) (dtl 53-72);

13.2.

hageja esitas kostjale märtsis 2023 osutatud teenuse eest kokku 362 tunni eest arve

nr 3521 koos käibemaksuga 6081,60 eurot (dtl 73) ja aprillis 2023 osutatud teenuse

eest kokku 130 tunni eest arve nr 3696 koos käibemaksuga 2184 eurot (dtl 74);

13.3.

arvete eest tasus kostja kokku 2002,73 eurot;

13.4.

kostja esitas hagejale 11.07.2023 tasaarvestusavalduse (dtl 122-124).

14. Pooled vaidlevad selle üle:

14.1.

kas hageja töötajaid pidi juhendama hageja või kostja;

14.2.

kui suures ulatuses põhjustasid hageja töötajad kostjale kahju;

14.3.

kas kostja tasaarvestusavaldus on põhjendatud.

15. Hageja nõudest

15.1.

Pooltel puudub vaidlus selle üle, et hageja andis tööjõurendilepinguga kostja

kasutusse 3 töötajat – xxx (dtl 60), xxx (dtl 61) ja xxx (dtl 62). Poolte vahel oli

sõlmitud käsundusleping (VÕS § 619). Hagejal oli õigus kostja poolt töötajate

kasutamise eest nõuda tasu kokku 8265,60 eurot. Kostja tasus hagejale 11.07.2023

2002,73 eurot. Hageja luges kostja poolt 1017 euro ulatuses tasutuks 13.06.2023

sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise ja 985,73 euro ulatuses

põhivõlgnevuse. Kohus otsustas 01.02.2024 määrusega jätta Hekler Industrial HR

OÜ hagi Rivest OÜ vastu 2002,73 euro väljamõistmiseks läbi vaatamata ja jätkas

menetlust 7270,87 euro nõudes. Kostja pole hagejale võlgnevust tasunud, seega

võlgneb kostja hagejale käsunduslepingu alusel osutatud teenuse eest 7270,87 eurot.

15.2.

Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kes pidi juhendama kostja kasutusse antud

töötajaid, kas ja kui suures ulatuses hageja töötaja põhjustas kostjale kahju. Samuti

see, kas kostja sai tasaarvestada 11.07.2023 enda kahjunõude hageja arvetest nr 3521

ja 3696 tuleneva võlgnevuse.

16. Kostjal kahju tekkimisest

16.1.

Kostja leiab, et hageja töötaja xxx põhjustas kolme juhtumiga (14.11.2022 ja kahel

korral 01.12.2022) kostjale kahju 4862,87 eurot ja kooskõlas TLS § 76 lg 1 on

kostjal õigus nõuda hageja töötaja poolt tekitatud kahju sisse hagejalt. Lisaks on

kostja kandnud kohtueelseid õigusabikulusid kokku 1400 eurot. Kostja leiab, et tal

on õigus tasaarvestada hageja arvetest tulenev nõue hageja töötaja poolt kostjale

põhjustatud kahju hüvitamise ja õigusabikuluna tekkinud kahjunõudega kokku

6262,87 euro ulatuses.

16.2.

Hageja ei tunnista kostja kahjunõuet ja vaidleb sellele vastu. Hageja leiab, et ei

andnud kostja kasutusse tõstukijuhte, vaid renditöötajad, kelle ülesandeks oli teha

värviparandusi. Kostja ei ole tõendanud kahju tekkimist või selle tekkimist töötajate

poolt. Samuti ei ole tõendatud kahju suurus.

16.3.

Kostja 15.11.2022 e-kirja (dtl 104, 125) järgi sõitis xxx 14.11.2022 tõstukiga

värvimistööde ajal sandwich-paneelide pakile otsa. 01.12.2022 e-kirjaga (dtl 106-

108, 125-127, 135-138) teavitas kostja järjekordsetest kahjujuhtumitest. Hageja

avaldas kahetsust, et töötaja kahju tekitas ja palus anda teada, kui täpsem info

olemas (dtl 110). Hageja tuletas kostjale arve tasumist meelde 27.12.2022 (dtl 115)

ja kostja selgitas samal päeval, et pidas 2000 eurot kinni kolme kahjujuhtumiga

seoses ja märkis, et reaalsed kulud ei ole veel selgunud (dtl 114). Samuti tuletas

hageja kahjujuhtumi ulatuse kindlakstegemise vajadust kostjale meelde 26.04.2023.

xxx OÜ edastas kostjale 02.05.2023 teate hagejale tähtajaks tasumata võlgnevusest

(dtl 78), mille vastuseks selgitas kostja 05.05.2023 hageja esindajat

tasaarvestusavaldusest (dtl 75). Kostja esitas 22.05.2023 hagejale kahjunõude (dtl

118-121) ja 11.07.2023 tasaarvestusavalduse (dtl 122-124) kokku summas 6262,87

eurot.

16.4.

Kohus leiab, et kostja asjas esitatud tõendid on vastuolulised. Esitatud kahju

tekkimist tõendavad tõendid ei ole kooskõlas poolte vahel sõlmitud kokkuleppe

lisaga 1. Seetõttu ei tõenda need hageja töötaja poolt kostjale kahju tekitamist (VÕS

§ 115 lg 1). Lepingu lisa 1 järgi asusid kostja juures tööle xxx (dtl 60), xxx (dtl 61)

ja xxx (dtl 62), kuid Xxx OÜ, kellele juures kostja töid teostas, on teatanud, et kahju

põhjustas xxx (dtl 125), kes ei olnud poolte vahel sõlmitud lepingus vahendatud

töötajaks. Kostja teavitas töötajate poolt kahju tekitamisest ja palus nad välja

vahetada, kuid ei selgitanud kahju tekkimise hetkel, kes hageja töötajatest kahju

põhjustas (dtl 111). Kostja töödejuhataja selgitab 15.10.2024 antud seletuskirjas (dtl

282), et sai Xxx AS-i töödejuhatajalt xxx teada, et kahju põhjustas xxx. Kohus jätab

viidatud tõendiga asja lahendamisel kui ebausaldusväärsega arvestamata, kuna

seletuskirja andnud xxx ei ole tõendi järgi vahetult ise näinud kahjujuhtumi

toimumist, vaid sai nendest teada Xxx AS-ilt ja väidetavalt xxx telefonikõnest.

Seetõttu ei ole tõend usaldusväärne kahju ja selle põhjustaja tuvastamisel (TsMS 238

lg 5). Hageja kirjutas, et tal on kahju, et tema töötaja tekitas kahju ja selgitas, et saab

töötaja xxx välja vahetada xxx vastu (dtl 110). Viidatust tulenevalt ei ole võimalik

kindlaks teha, kas kostjal võis kahju põhjustada hageja töötaja xxx või põhjustas

kahju xxx, kes ei olnud lepingu järgi kostjale saadetud hageja töötaja. Kohus leiab,

et kahju põhjustamist ei tõenda kostja poolt 09.09.2024 esitatud kõnesalvestis ja

selle transkriptsioon (KIS-is 30s lisa 1, dtl 274-280), kuna viidatust ei ole võimalik

aru saada, millal kõne toimub. Kõne toimub väidetavalt kostja töödejuhataja ja

hageja töötaja vahel, kus töödejuhataja usutleb/veenab töötajat enda poolt väidetu

kordamises. Tegemist ei ole usaldusväärse tõendiga ja kohus jätab sellega

arvestamata (TsMS § 238 lg 5). Hageja töötaja poolt kahju tekkimist ei saa kohtu

hinnangul tõendada ka kostja ja Xxx AS-i vahel vahetatud e-kirjadega (dtl 284-339).

Kahju fikseerimiseks pidanuks kostja koostama peale juhtumeid poolte (või juhtumit

näinud tunnistajate) poolt allkirjastatud akti.

Juhul, kui eeldada, et hageja võttis täpset teavet kostjalt saamata siiski omaks enda

töötaja kahju tekkimise, siis analüüsib kohus allpool, kas hageja töötaja poolt

põhjustatud kahju hüvitamise eest vastutas hageja ja kas kahju oli hõlmatud rikutud

lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga.

16.5.

Poolte vahel 04.11.2022 sõlmitud lepingu punkti 1.2. kohaselt kohustuvad

renditöötajad töötama kostja juures lepingus sätestatud tingimustel, alluma kostja

juhtimisele ja kontrollile ning täitma töölepingu seaduses ja teistes seadustes

töötajale kehtestatud kohustusi. Kooskõlas punktiga 4.1.1. kohustus kostja andma

hagejale korrektsed ja piisavad andmed kostja tööks vajalike renditöötajate omaduste

kohta, sh töötajate koolituse, oskuste ja kogemuste ning tervishoiunõuete kohta.

Vastavalt punkti 4.2.2. esimesele lausele kohustus kostja juhendama renditöötajaid

ohutusnõuete ja ohtude osas. Punktis 4.2.8 sätestatu kohaselt kohustus kostja

määrama esindaja, kes on kohustatud andma töötajatele tööülesandeid ja juhiseid

nende ülesannete täitmiseks, samuti juhiseid konkreetse töö spetsiifiliste nõuete

kohta. Esindaja on kohustatud juhendama renditöötajate tööd ja kontrollima

igapäevaste ülesannete täitmist. Kostja märgib mh 31.10.2022 e-kirjas (dtl 208, 220-

221), et hetkel on vaja töötajaid, kes teostaksid teraskonstruktsioonide

värviparandused. Töö teostamine on tõstukilt, hea oleks eelnev tõstukiga sõitmise

kogemus. Lepingu lisa 1 punkti 2 (dtl 67) järgi on renditöötaja ülesanded

paigaldusjärgsete värviparanduste teostamine. Täiendavad kokkulepped sõlmitakse

viidatud punkti järgi e-kirjade vahetamise teel.

16.6.

Eeltoodust tulenevalt leppisid pooled lepingus kokku, et kostja saab töötajad, kes

teevad paigaldusjärgseid värviparandusi. Tõstuki juhtimise kogemus ei olnud

vajalik, kuid kostja selgitas, et see oleks hea lisaoskus. Kostja ei ole tõendanud, et

soovis hagejalt töötajaid, kes oskaksid juhtida tõstukit. Juhul, kui kostja soovis

hagejalt tõstuki juhtimisoskusega maalreid, siis oleks selliselt tulnud pooltel sõlmida

ka kokkulepe. Seega oli ka põhjendamatu kostja nõue tõstukitel töötavate

ebapädevate töötajate väljavahetamiseks (dtl 111). Lisaks oli kostja lepingujärgseks

kohustuseks anda töötajatele esindaja ja neid juhendada. Kui kostja sai hagejalt

tööde teostamiseks maalrid, kellele oli vaja õpetada ka tõstuki juhtimist, siis oli see

lepingu järgi kostja kohustuseks. Seega ei vastuta hageja oma töötaja poolt

põhjustatud kahju eest (VÕS § 115 lg 1). Kahju ei ole hõlmatud rikutud lepingulise

kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2).

16.7.

Lisaks leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud tal tekkinud kahju ulatust.

Konkreetsetel juhtudel kahju ulatust ei tõenda fotod (dtl 125-127, 135-138) ja

tabelites ning e-kirjades märgitud numbrid (dtl 134, 139, 284-339).

16.8.

Kuivõrd põhjendatud ei ole kahjunõue, siis ei saanud kostja hagejalt nõuda ka

tasaarvestusavalduses esitatud õigusabikulude hüvitamist (dtl 140-145).

16.9.

Osundatud põhjustel puudus kostjal kahjunõue, mida hageja arvetest tulenevate

nõuetega rahuldada. Seega tuleb kostjalt hageja arvetest nr 3521 ja 3696 tulenev

võlgnevus 7270,87 eurot välja mõista.

17. Menetluskulude jaotus

17.1.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja

menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad TsMS § 162 lg

1 järgi menetluskulud kostja kanda.

17.2.

12.04.2024 määrusega jättis kohus läbi vaatamata Hekler Industrial HR OÜ hagi

Rivest OÜ vastu 2002,73 euro väljamõistmiseks ja märkis, et kohus määrab

menetluskulude jaotuse kindlaks lõpplahendis. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja

loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema

nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus jätab hagi

tagasivõtmisega seotud menetluskulud samuti kostja kanda, kuna hageja võttis hagi

tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude osaliselt rahuldanud.

Kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

17.3.

04.11.2024 taotluse järgi on hageja menetluskulud riigilõiv 770 eurot ja hageja

õigusabikulu 3075 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi 26,55 tundi. Hageja esindaja

tunnihind oli 2023. aastal 100 eurot + käibemaks; aastal 2024 on tunnitasu 120 eurot

+ käibemaks. Põhjusel, et hageja on käibemaksukohuslane, kuuluvad hageja

menetluskulud hüvitamisele käibemaksuta summas.

17.4.

Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 770 eurot, mis on põhjendatud

menetluskuluks TsMS § 138 lg 2 kohaselt ja mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

Riigikohus on lahendis 2-19-10324 asunud seisukohale, et menetlusosalisele

hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda

kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil

oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku

menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista

lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt

tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute

tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.

Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks

vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel

menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja

mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu

suurust.

17.5.

Maakohus, hinnates hageja esindaja maakohtu menetluses teostatud toiminguid ja

nende mahtu, ei tuvastanud põhjendamatuid või ülemäärase ajakuluga tegevusi

lepingulise esindaja toimingutes. Hageja nimekirjas märgitud tegevused ja neile

kulunud aeg on olnud vajalik ja kooskõlas menetluses esitatuga. Lepingulise

esindaja tunnitasu suurus vastab esindaja kvalifikatsioonile. Seega tuleb kostjal

hüvitada hageja õigusabikuluna 3075 eurot.

17.6.

Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 3845 eurot, mis tuleb

kostjalt välja mõista.

17.7.

Hageja on taotlenud menetluskulude kindlaksmääramisel hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määramist

(TsMS § 177 lg 2). Kohus rahuldab taotluse.

17.8.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli

kohtunik