3-24-1848/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

29.11.2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-1848

Haldusasi

X.X.-i kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 17.10.2024. a määruse

resolutsiooni p 1

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja - X.X.

RESOLUTSIOON

Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 17.10.2024. a määruse

resolutsiooni p 1 peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 18.06.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu talle tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt 18.05.2012. a tõendamiseseme sisu osas,

Eesti Vabariigi nimel, tühistas Riigikohus ükskord ja igaveseks kaebaja süüdi mõistmise ja

karistuse KarS § 113 järgi, täielikult. Sellepärast peab vangla mulle välja maksma 10 miljonit

eurot eraldi iga minu perekonna liikme eest, kuna vangla oli VangS § 104 lg 1 alusel

kohustatud mind vabastama 18.05.2021. Kuna olid tühistatud kõik minu vahi all pidamise

alused. Ja vangla süü seisneb selles, et vangla ametnikud varastasid Riigikohtu otsuse 3-1-1-

41-12 kriminaalasja nr 1-10-15779 toimiku paber- ja elektroonilisest versioonist. Ja panid

seega toime kestva kuriteo KarS §-de 136, 316 ja 89 järgi, st jätsid mind alusetult vabadusest

ilma. Määrus asja üleandmisest Viru Maakohtule asus samuti Riigikohtu otsuses 3-1-1-41-12.

Antud kohtuotsust asja toimikust eemaldades põhjustas vangla edaspidised ebaseaduslikud

kohtumenetlused ebaseadusliku kohtu koosseisu poolt KrMS § 339 lg 1 p 1 tähenduses.

Seoses sellega on kaebaja pöördunud Viru Vangla poole kahju hüvitamise taotlusetega, kuid

vangla jättis kahjunõuded otsusetega nr 6-16/24/71-2 ja 6-16/24/82-2 sisuliselt läbi vaatamata.

2. Tartu Halduskohus tagastas 17.10.2024. a määrusega (resolutsiooni p 1) kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel.

Määruse põhjendused: Hüvitamiskaebus ei ole lubatav ja kuulub tagastamisele. Kaebaja leiab,

et ta viibis vangistuses ilma seadusliku aluseta, sest Riigikohus on 18.05.2012. a otsusega

kriminaalasjas nr 3-1-1-41-12 tema süüdimõistva kohtuotsuse tühistanud. Kaebaja leiab, et

talle on alusetult vabaduse võtmisega tekitatud mittevaraline kahju. Kohus selgitab, kuna

kaebaja väidetavalt viibis vangistuses ebaõigete kohtulahendite alusel, siis ei saa tema

kahjunõue olla suunatud vangla vastu, kelle ülesandeks on üksnes vangistuse täideviimine.

Kahju, mille hüvitamiseks on kaebaja nõude esitanud, saab olla tekitatud süüteomenetluses.

Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamine ei ole halduskohtu

pädevuses, sest selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Kohus märgib, et varasemas

kohtupraktikas on samuti leitud, et kaebaja kahju hüvitamise taotlusi seoses ebaseadusliku

vangistuses viibimisega ei ole halduskohtud pädevad lahendama (vt haldusasjad nr 3-23-

2953, 3-23-3003, 3-24-156, 3-24-278 ja 3-24-2370). Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

HKMS § 121 lg 1 p-st 1, tagastab kohus kaebuse.

Kohus selgitab täiendavalt, et Tartu Ringkonnakohtus on 05.06.2024. a määruses

kriminaalasjas nr 1-10-157795 p-s 7 leidnud, et ekslik on X.X.-i seisukoht, justkui oleks ta

Riigikohtu otsusega nr 3-1-1-41-12 õigeks mõistetud. Ehkki nimetatud otsusega tühistas

Riigikohus maa- ja ringkonnakohtu otsused, pole see samastatav X.X.-i õigeksmõistmisega:

kõrgema astme kohus saatis asja Viru Maakohtule uueks arutamiseks. Kõrgema astme kohtu

poolt tagasi saadetud kriminaalasjas uue otsustuse tegemise – sh uue karistuse mõistmise –

korral pole tegemist isiku teistkordse karistamisega, kuna isikule varasema otsusega

mõistetud karistus pole saanud jõustuda. Kriminaalasja uuel arutamisel tunnistas Viru

Maakohus 16.12.2013. a otsusega X.X.-i KarS § 113 järgi süüdi ning mõistis talle karistuseks

10 aastat vangistust, mille kandmise algust arvestati alates tema vahi alla võtmisest

24.06.2010. Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2014. a otsusega jäeti Viru Maakohtu 16.12.2013. a

otsus muutmata ja X.X.-i apellatsioon rahuldamata. Kuna Riigikohus 09.06.2014. a

määrusega nr 3-7-1-1-395 X.X.-i kaitsja kassatsiooni menetlusse ei võtnud, jõustus Viru

Maakohtu 16.12.2013. a otsus samal päeval. Niisiis on ainetu X.X.-i väide, justkui oleks

temalt alates 24.06.2010 ebaseaduslikult vabadus võetud. Tartu Ringkonnakohtu 05.06.2024.

a määrus kriminaalasjas nr 1-10-157795 jõustus 09.07.2024.

3. X.X. sai halduskohtu määruse kätte 07.11.2024.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. X.X. esitas 20.11.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17.10.2024. a määruse

resolutsiooni p 1 peale. Määruskaebuse kohaselt on halduskohtu määrus ebaseaduslik ja

põhjendamatu, kuna halduskohus väidab, et Riigikohtu otsust nr 3-1-1-41-12 ei ole vangla

kohustatud täitma KrMS § 316, § 412 lg 1 ja VangS § 104 lg 1 ettenähtud korras. Riigikohus

tühistas 18.05.2012. a otsuse nr 3-1-1-41-12 resolutsiooni p-s 1 kõik allpool esitatud otsused

kaebaja süüdimõistmise ja karistamise osas KarS § 113 järgi täies ulatuses. Riigikohus

nimetas otsuse resolutsiooni p-s 1, et tuleb tühistada Viru Maakohtu 17.05.2011. a ja Tartu

Ringkonnakohtu 02.12.2011. a kohtuotsused kriminaalasjas (nr 1-10-15779) X.X.-i ja Valeri

Rumjantsevi süüdimõistmises ja karistamises KarS § 113 järgi täies ulatuses ja saata

kriminaalasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. See asi saadeti

tagasi meie tegude ümberkvalifitseerimiseks pehmemate kriminaalmenetluse seadustiku

paragrahvide järgi, aga mitte meid Rumjantseviga, kuna meie istusime oma karistuse ära vahi

all ära alates 24.06.2010 kuni 18.05.2012, so KarS § 121 ja § 306 lg 1, mis on vastavalt kuni

1 aasta ja 5 aastat. Maksimaalselt saadi meile mõista 2 aastat vangistust. Sellepärast mina ei

vastuta vangla direktori kuritegude eest KarS § 136, § 316 ja § 89 järgi. Nõuan minule

ebaseadusliku vanglas viibimise kompenseerimist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas

juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.

Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 17.10.2024. a määruse

resolutsiooni p 1 peale, millega tagastati tema kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes,

tuleb tagastada HKMS § 207 lg 2 alusel.

Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest vaidluse lahendamine ei ole

halduskohtu pädevuses. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Kaebaja oli seisukohal, et

viibib alates 18.05.2012 Viru Vanglas ilma seaduslike alusteta, kuna Riigikohus on teinud

asjas nr 3-1-1-41-12 tema kasuks õigeksmõistva otsuse, mis tühistab kõik edaspidised

määrused kriminaalasjades nr 1-10-15779, 1-21-474, 1-21-3135. Kriminaalmenetluse

seadustiku § 316 p-de 1 ja 2 kohaselt oleks ta tulnud viivitamatult vabastada. Kaebaja taotles

Viru Vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmist selle eest, et ta on viibinud vanglas väidetavalt

seadusliku aluseta 13 aastat, kuna Riigikohus on 18.05.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 3-1-

1-41-12 tema süüdimõistva kohtuotsuse tühistanud. Kuna kaebaja kannab enda väitel karistust

ebaõigete kohtulahendite alusel, siis ei saa tema kahjunõue olla suunatud vangla vastu, kelle

ülesandeks on üksnes vangistuse täideviimine. Kahju, mille hüvitamiseks on X.X. nõude

esitanud, saab olla tekitatud süüteomenetluses. Seega taotleb kaebaja antud juhul

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist. Süüteomenetluses tekitatud kahu hüvitamisel

tuleb lähtuda SKHS-s kehtestatud menetluskorrast, mille järgi on sellised vaidlused

allutatud lõppkokkuvõttes maakohtule.

Määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi põhjendust, miks annaks aluse asuda

halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale.

6. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste

kaitseks käesolevas asjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub

esitatud määruskaebus Tartu Halduskohtu 17.10.2024. a määruse resolutsiooni p 1 peale

HKMS § 207 lg 2 alusel tagastamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)