3-24-1848/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedX.X. esitas 18.06.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt 18.05.2012. a tõendamiseseme sisu osas,
Legislator headnote
AI generated3-24-1848/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: X.X. esitas 18.06.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt 18.05.2012. a tõendamiseseme sisu osas,
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tanel Saar, Tiina Pappel, Maili Lokk
Määruse tegemise aeg ja koht
29.11.2024, Tartu
Haldusasja number
3-24-1848
Haldusasi
X.X.-i kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju
hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 17.10.2024. a määruse
resolutsiooni p 1
Menetluse alus ringkonnakohtus
X.X.-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/määruskaebuse esitaja - X.X.
RESOLUTSIOON
Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 17.10.2024. a määruse
resolutsiooni p 1 peale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. X.X. esitas 18.06.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu talle tekitatud
mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt 18.05.2012. a tõendamiseseme sisu osas,
Eesti Vabariigi nimel, tühistas Riigikohus ükskord ja igaveseks kaebaja süüdi mõistmise ja
karistuse KarS § 113 järgi, täielikult. Sellepärast peab vangla mulle välja maksma 10 miljonit
eurot eraldi iga minu perekonna liikme eest, kuna vangla oli VangS § 104 lg 1 alusel
kohustatud mind vabastama 18.05.2021. Kuna olid tühistatud kõik minu vahi all pidamise
alused. Ja vangla süü seisneb selles, et vangla ametnikud varastasid Riigikohtu otsuse 3-1-1-
41-12 kriminaalasja nr 1-10-15779 toimiku paber- ja elektroonilisest versioonist. Ja panid
seega toime kestva kuriteo KarS §-de 136, 316 ja 89 järgi, st jätsid mind alusetult vabadusest
ilma. Määrus asja üleandmisest Viru Maakohtule asus samuti Riigikohtu otsuses 3-1-1-41-12.
Antud kohtuotsust asja toimikust eemaldades põhjustas vangla edaspidised ebaseaduslikud
kohtumenetlused ebaseadusliku kohtu koosseisu poolt KrMS § 339 lg 1 p 1 tähenduses.
Seoses sellega on kaebaja pöördunud Viru Vangla poole kahju hüvitamise taotlusetega, kuid
vangla jättis kahjunõuded otsusetega nr 6-16/24/71-2 ja 6-16/24/82-2 sisuliselt läbi vaatamata.
2. Tartu Halduskohus tagastas 17.10.2024. a määrusega (resolutsiooni p 1) kaebuse
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel.
Määruse põhjendused: Hüvitamiskaebus ei ole lubatav ja kuulub tagastamisele. Kaebaja leiab,
et ta viibis vangistuses ilma seadusliku aluseta, sest Riigikohus on 18.05.2012. a otsusega
kriminaalasjas nr 3-1-1-41-12 tema süüdimõistva kohtuotsuse tühistanud. Kaebaja leiab, et
talle on alusetult vabaduse võtmisega tekitatud mittevaraline kahju. Kohus selgitab, kuna
kaebaja väidetavalt viibis vangistuses ebaõigete kohtulahendite alusel, siis ei saa tema
kahjunõue olla suunatud vangla vastu, kelle ülesandeks on üksnes vangistuse täideviimine.
Kahju, mille hüvitamiseks on kaebaja nõude esitanud, saab olla tekitatud süüteomenetluses.
Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamine ei ole halduskohtu
pädevuses, sest selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Kohus märgib, et varasemas
kohtupraktikas on samuti leitud, et kaebaja kahju hüvitamise taotlusi seoses ebaseadusliku
vangistuses viibimisega ei ole halduskohtud pädevad lahendama (vt haldusasjad nr 3-23-
2953, 3-23-3003, 3-24-156, 3-24-278 ja 3-24-2370). Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
HKMS § 121 lg 1 p-st 1, tagastab kohus kaebuse.
Kohus selgitab täiendavalt, et Tartu Ringkonnakohtus on 05.06.2024. a määruses
kriminaalasjas nr 1-10-157795 p-s 7 leidnud, et ekslik on X.X.-i seisukoht, justkui oleks ta
Riigikohtu otsusega nr 3-1-1-41-12 õigeks mõistetud. Ehkki nimetatud otsusega tühistas
Riigikohus maa- ja ringkonnakohtu otsused, pole see samastatav X.X.-i õigeksmõistmisega:
kõrgema astme kohus saatis asja Viru Maakohtule uueks arutamiseks. Kõrgema astme kohtu
poolt tagasi saadetud kriminaalasjas uue otsustuse tegemise – sh uue karistuse mõistmise –
korral pole tegemist isiku teistkordse karistamisega, kuna isikule varasema otsusega
mõistetud karistus pole saanud jõustuda. Kriminaalasja uuel arutamisel tunnistas Viru
Maakohus 16.12.2013. a otsusega X.X.-i KarS § 113 järgi süüdi ning mõistis talle karistuseks
10 aastat vangistust, mille kandmise algust arvestati alates tema vahi alla võtmisest
24.06.2010. Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2014. a otsusega jäeti Viru Maakohtu 16.12.2013. a
otsus muutmata ja X.X.-i apellatsioon rahuldamata. Kuna Riigikohus 09.06.2014. a
määrusega nr 3-7-1-1-395 X.X.-i kaitsja kassatsiooni menetlusse ei võtnud, jõustus Viru
Maakohtu 16.12.2013. a otsus samal päeval. Niisiis on ainetu X.X.-i väide, justkui oleks
temalt alates 24.06.2010 ebaseaduslikult vabadus võetud. Tartu Ringkonnakohtu 05.06.2024.
a määrus kriminaalasjas nr 1-10-157795 jõustus 09.07.2024.
3. X.X. sai halduskohtu määruse kätte 07.11.2024.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. X.X. esitas 20.11.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17.10.2024. a määruse
resolutsiooni p 1 peale. Määruskaebuse kohaselt on halduskohtu määrus ebaseaduslik ja
põhjendamatu, kuna halduskohus väidab, et Riigikohtu otsust nr 3-1-1-41-12 ei ole vangla
kohustatud täitma KrMS § 316, § 412 lg 1 ja VangS § 104 lg 1 ettenähtud korras. Riigikohus
tühistas 18.05.2012. a otsuse nr 3-1-1-41-12 resolutsiooni p-s 1 kõik allpool esitatud otsused
kaebaja süüdimõistmise ja karistamise osas KarS § 113 järgi täies ulatuses. Riigikohus
nimetas otsuse resolutsiooni p-s 1, et tuleb tühistada Viru Maakohtu 17.05.2011. a ja Tartu
Ringkonnakohtu 02.12.2011. a kohtuotsused kriminaalasjas (nr 1-10-15779) X.X.-i ja Valeri
Rumjantsevi süüdimõistmises ja karistamises KarS § 113 järgi täies ulatuses ja saata
kriminaalasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. See asi saadeti
tagasi meie tegude ümberkvalifitseerimiseks pehmemate kriminaalmenetluse seadustiku
paragrahvide järgi, aga mitte meid Rumjantseviga, kuna meie istusime oma karistuse ära vahi
all ära alates 24.06.2010 kuni 18.05.2012, so KarS § 121 ja § 306 lg 1, mis on vastavalt kuni
1 aasta ja 5 aastat. Maksimaalselt saadi meile mõista 2 aastat vangistust. Sellepärast mina ei
vastuta vangla direktori kuritegude eest KarS § 136, § 316 ja § 89 järgi. Nõuan minule
ebaseadusliku vanglas viibimise kompenseerimist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas
juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.
Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 17.10.2024. a määruse
resolutsiooni p 1 peale, millega tagastati tema kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes,
tuleb tagastada HKMS § 207 lg 2 alusel.
Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest vaidluse lahendamine ei ole
halduskohtu pädevuses. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Kaebaja oli seisukohal, et
viibib alates 18.05.2012 Viru Vanglas ilma seaduslike alusteta, kuna Riigikohus on teinud
asjas nr 3-1-1-41-12 tema kasuks õigeksmõistva otsuse, mis tühistab kõik edaspidised
määrused kriminaalasjades nr 1-10-15779, 1-21-474, 1-21-3135. Kriminaalmenetluse
seadustiku § 316 p-de 1 ja 2 kohaselt oleks ta tulnud viivitamatult vabastada. Kaebaja taotles
Viru Vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmist selle eest, et ta on viibinud vanglas väidetavalt
seadusliku aluseta 13 aastat, kuna Riigikohus on 18.05.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 3-1-
1-41-12 tema süüdimõistva kohtuotsuse tühistanud. Kuna kaebaja kannab enda väitel karistust
ebaõigete kohtulahendite alusel, siis ei saa tema kahjunõue olla suunatud vangla vastu, kelle
ülesandeks on üksnes vangistuse täideviimine. Kahju, mille hüvitamiseks on X.X. nõude
esitanud, saab olla tekitatud süüteomenetluses. Seega taotleb kaebaja antud juhul
süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist. Süüteomenetluses tekitatud kahu hüvitamisel
tuleb lähtuda SKHS-s kehtestatud menetluskorrast, mille järgi on sellised vaidlused
allutatud lõppkokkuvõttes maakohtule.
Määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi põhjendust, miks annaks aluse asuda
halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale.
6. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste
kaitseks käesolevas asjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub
esitatud määruskaebus Tartu Halduskohtu 17.10.2024. a määruse resolutsiooni p 1 peale
HKMS § 207 lg 2 alusel tagastamisele.
(allkirjastatud digitaalselt)