2-22-6296/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

29.11.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-6296

Kohtuasi

E.E avaldus L.O vastu alaealise lapse X.J-i suhtes

ühise

hooldusõiguse

lõpetamiseks

ja

ainuhooldusõiguse üleandmiseks avaldajale

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.01.2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

L.O määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

määruskaebuse menetlemisel

Avaldaja E.E (lapse ema) (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Maia Ploom

Puudutatud isik X.J (laps) (isikukood XXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Kardo

Karon

Puudutatud isik L.O (lapse isa) (isikukood XXX),

lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler

Eestkosteasutus Tallinna linn (Haabersti Linnaosa

Valitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 26.01.2024. a määrus muutmata.

2. Jätta L.O määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosalisete endi kanda, v. a

lapsele määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.

2-22-6296

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E.E (avaldaja, lapse ema) esitas 28.04.2022 Harju Maakohtule avalduse L.O vastu (lapse

isa) X.J-i (laps, tütar) suhtes vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja lapse emale

ainuhooldusõiguse üleandmiseks. Menetluskulud palus ema jätta lapse isa kanda ning mõista

need välja koos seadusjärgses määras viivisega.

1.1. Avalduse kohaselt sündis lapsevanemate kooselu ajal tütar. Lapse ema oli sunnitud lapse

isa vaimse ja füüsilise vägivalla tõttu koos lapsega pere ühisest kodust lahkuma. Lapse isa ei

ole lapse vastu juba ammu huvi tundnud ning lapse ülalpidamiseks elatist maksnud. Lapse

vanematel ei ole võimalik lapse ühist hooldusõigust teostada ning lapse sotsiaalse heaolu,

füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervisega seotud küsimusi ühiselt lahendada. Lapse ema

soovis elukohta vahetada, kuid lapse isa ei andnud lapse uude elukohta registreerimiseks

nõusolekut. Lapse isa ei ole nõus andma nõusolekut lapsega reisimiseks. Isa ei vasta ka

telefonile. Seetõttu on keeruline lapsega seotud kiireloomulisi küsimusi lahendada. Sellistest

otsustest võib sõltuda lapse elu. Laps ei tunne oma pärisisa. Laps peab oma ema abikaasat

oma isaks. Ema abikaasa soovib last lapsendada. Lapse huvides on see, et perekonnal on üks

perekonnanimi. Hooldusõiguse täielik lõpetamine on lapse huvides.

Menetlusosaliste seisukohad

Lapse isa seisukoht

2. Lapse isa vaidles lapse ema avaldusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Lapse ema

väide, et ta lahkus pere ühisest kodust lapse isa vägivaldsuse tõttu, on paljasõnaline. Lapse isa

ei tarvita alkoholi ega narkootikume. Lapse isa on avaldanud lapse emale korduvalt soovi

lapsega kohtuda.

Lapse esindaja seisukoht

3. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja hinnangul on lapse ema avalduse

rahuldamine lapse tulevikku ning vanemate senist käitumist arvestades kõige rohkem lapse

huvidega kooskõlas. Lapse isa käitumisest ei nähtu, et ta sooviks lapse elus hooldusõiguse

tähenduses osaleda. Samuti ei ole kindel, kas ta on ka tegelikult võimeline lapse eest

hoolitsema. Lapse isa ei ole tõendanud, et soovib lapse elus päriselt osaleda. Kuna laps ei pea

oma isa oma pärisisaks, võib lapse suhtlemine oma isaga olla keerulisem. Need asjaolud

annavad aluse vanemate senise hooldusõiguse muutmiseks. Lapse ema avalduse rahuldamine

ei kahjustaks praegusel juhul lapse parimaid huvisid. Lapse ema on oma senise elu jooksul

tõendanud, et ta on valmis oma last kasvatama. Lapse esindaja ei ole samas veendunud, et

lapse isa on valmis last kasvatama, eriti arvestades seda, et lapse isa on elatisvõlgnik. Lapse

emal on olnud mõnedes küsimustes keeruline hooldusõigust teostada, mis on samuti põhjus

ema avalduse rahuldamiseks.

2-22-6296

3.1. Lapse ema selgitas esindajale, et lapse isa ei ole rohkem kui kahe aasta jooksul avaldanud

kordagi soovi lapsega suhelda või näidanud muul moel üles huvi lapse vastu. Perena elati

koos lapse sünnist kuni umbes lapse kolmanda elukuuni, peale mida lapse ema lahkus koos

lapsega senisest kodust, sest lapse isa oli tema suhtes vägivaldne. Pärast lapse ja ema

lahkumist on laps isaga kohtunud kaks korda. Laps ei mäeta oma isa. Lapse ema pöördus

lastekaitse poole, kelle vahendusel lepiti kokku lapse suhtluskord isaga, kuid lapse isa ei ole

seda kunagi täitnud. Lapse ema on saanud aastate jooksul osasid lapsega seotud küsimusi

ainuisikuliselt otsustada, kuid osad asjad on jäänud otsustamata, sest lapse isaga ei ole

võimalik ühendust saada, rääkimata nõusoleku saamisest.

3.2. Lapse isa selgitas esindajale, et soovib lapse elus osaleda ning on seda alati soovinud.

Lapse ema ei võimalda isal lapse elus osaleda. Lapse isa ei ole nõus, et keegi teine lapse

lapsendab. Lapse isa ei osanud tuua näiteid, kuidas ta on üritanud lapsega kontakti luua.

3.3. Lapse esindaja kohtus ka lapsega, kes oli kohtumise ajal kolme aasta ja kümne kuu

vanune. Laps peab oma isaks ema abikaasat ning ei tea oma pärisisast midagi.

Eestkosteasutuse seisukoht

4. Haabersti Linnaosa Valitsuse esindaja kohtus mõlema vanemaga ning tegi lapse ema juurde

kodukülastuse. Laps elab ema juures, kus talle on tagatud eluks vajalikud elamistingimused,

hoolitsus ja turvalisus. Lapse isa rolli täidab ema abikaasa ning laps peab teda oma isaks.

4.1. Linnaosa esindaja kohtus lapse isaga, kes avaldas, et ta ei suhtle ega kohtu lapsega ning

lapse vanemad ei suhtle lapsega seotud küsimustes. Linnaosa esindaja sõnul nähtub isa

avaldatust, et lapse isa ei ole lapsele ülalpidamist andnud ning oma tütrega kontakti loomiseks

initsiatiivi üles näidanud, samuti ei ole ta näidanud üles huvi teostada lapse hooldusõigust.

Lapse isa käitumisest ja vastustest võib järeldada, et ta ei kavatse ka edaspidi lapse

kasvatamises ja hooldamises osaleda. Lapse isa on tütre praeguse elukorraldusega leppinud

ning ei taha tütre ja avaldaja ellu sekkuda. Samas sooviks isa lapsega suhelda.

4.2. Lapse ema sõnul on tema olnud lapse sünnist lapse hooldaja ning kõk lapsega seotud

kohustused on olnud lapse ema kanda. Lapse isa ei tunne lapse vastu huvi ega muretse tema

pärast. Lapse ema lahendab kõik lapse elus ettetulevad küsimused ilma lapse isa osavõtuta.

4.3. Linnaosa esindaja hinnangul on lapse emal majanduslik valmisolek ja võimekus last

kasvatada ning talle sobivad elamistingimused võimaldada. Kokkuvõttes toetas linnaosa

esindaja lapse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise ning lapse emale ainuhooldusõiguse

üleandmise taotlust.

5. Maakohus kuulas lapse vanemad ära 20.02.2023 ja 12.01.2024 toimunud istungitel. Lapse

ema avaldas, et laps ei ole oma isa kolm aastat näinud ning ei tunne teda. Lapse emal ei ole

võimalik lapse isaga kontakti saada (lapse isa ei vasta telefonile ega e-kirjadele). Lapse ema

selgituste kohaselt lepiti 2020. a alguses lastekaitse esindaja kaasabil kokku lapsega

suhtlemise ajad, kuid lapse isale need ei sobinud. Isa ei täitnud suhtlusgraafikut. Lapse isa

selgitas, et ema varastas lapse ära ning ei lasknud tal lapsega kohtuda. Kuna lapse isa ei

saanud lapsega kohtuda, ei maksnud ta ka elatist. Lapse esindaja avaldas ärakuulamistel, et

kuna vanemad ei teosta faktiliselt ühiselt lapse hooldusõigust ning kuna lapse ema ei soovi

hooldusõigust koos lapse isaga teostada, siis tuleb ühine hooldusõigus lõpetada ning viia

õiguslik olukord tegeliku olukorraga kooskõlla. Lapse vanemad ei tee koostööd ning lapse

ema ei ole valmis lapse isaga koostööd tegema. Lapse ühise hooldusõiguse lõpetamine on

2-22-6296

praegusel juhul lapse huvides. Linnaosa valitsuse esindaja leidis, et kuna vanemate suhted on

konfliktsed ning lapse ema väldib lapse isaga suhtlemist, siis ei ole vanemad võimelised

lapsega seotud asjades kokku leppima, mistõttu ühise hooldusõiguse teostamine ei ole

võimalik. Linnaosa valitsuse esindaja leidis, et lapse emale tuleb anda lapse hooldusõigus

viibimiskoha, tervise ja hariduse küsimustes.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas 26.01.2024. a määrusega lapse ema avalduse vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks osaliselt ning andis lapse hooldusõiguse lapse emale tervikuna

üle. Maakohus jättis ema avalduse rahuldamata menetluskulude jaotuse osas. Maakohus jättis

menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja

kulud, mis jäid riigi kanda.

6.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt, kuigi lapse ema taotles lapse isalt

hooldusõiguse äravõtmist perekonnaseaduse (PKS) § 135 lg 2 alusel, ei ole lapse isalt

hooldusõiguse täielik äravõtmine praegusel juhul põhjendatud, kuna last ei ole vaja kaitsta

reaalse ohu eest. Vaidlus on selle üle, kas lapse hooldusõigus tuleks anda täielikult emale üle,

kuna vanemad ei suuda last puudutavate oluliste otsuste tegemisel koostööd teha. Maakohtu

hinnangul nähtub menetluses esitatust, et vanemad vaidlevad rohkem lapse ja isa suhtlemise

üle. Lapse isa ei ole vaidlustanud, et ema on siiani last kasvatanud ning isa ei ole lapse elus

aktiivselt osalenud ega hooldusõigust teostanud. Kui vanemate suhted on lõppenud ning lapse

isa ei ole lapse hooldusõiguse teostamise vastu huvi tundnud, ei ole lapse huvides

ilmtingimata mõlema vanema hooldusõiguse säilitamine, kui hooldusõigust teostab faktiliselt

ainult lapse ema. Hooldusõigus ei hõlma üksnes õigust otsustada last puudutavaid küsimusi,

vaid ka kohustust lapse parimates huvides otsuseid vastu võtta. Olukorras, kus laps ja isa

omavahel ei suhtle, ei saa eeldada, et lapse huvides on anda lapsele olulistes küsimustes

otsustusõigus vanemale, kellel ei ole seost lapse senise arengu või tervisega. Praegusel juhul

võimaldab ühise hooldusõiguse lõpetamine saavutada selguse õiguslikus olukorras ning võtta

lapsele olulisi otsuseid vastu kiiremini ning lähtudes lapse parimatest huvidest. Maakohus

nõustus lapsele määratud esindajaga, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisel oleks

vanemate vahel vähem pingeid, mis on eelduslikult lapse huvidega kooskõlas. Hooldusõiguse

osaline lõpetamine seda eesmärki ei täidaks. Kokkuvõttes leidis maakohus, et lapse vanemate

ühine hooldusõigus tuleb PKS § 137 alusel lõpetada ning anda lapse hooldusõigus lapse

emale täielikult üle. Maakohus selgitas, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei võta lapse isalt

ära õigust lapsega suhelda, tema elus osaleda ning teda toetada. Olukorra muutumisel on lapse

isal õigus taotleda PKS § 1231 alusel ühise hooldusõiguse taastamist, kui hooldusõiguse

taastamine vastab lapse huvidele.

6.2. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja

3 alusel menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lapsele määratud esindaja tasu ja kulud.

Kuna lahend on tehtud lapse huvides, ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid lapse kanda.

Seetõttu jättis maakohus lapse ema avalduse menetluskulude jaotuse osas rahuldamata.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

7. Lapse isa esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ning teha uue määruse, millega jätta lapse ema taotlus lapse hooldusõiguse

üleandmiseks rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

2-22-6296

7.1. Lapse isa hinnangul ei olnud praegusel juhul vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine

põhjendatud. Vaidluse oleks saanud lahendada ühele vanemale lapse elukoha määramise osas

otsustusõiguse andmisega. Mõlema vanema juures on lapsel sobilikud elamistingimused ning

mõlemal vanemal on valmisolek ja oskus last kasvatada. Vaidlus puudub, et laps elab

sündimisest alates emaga. Lapse huvides on elada peamiselt ema juures, kuid suhtluskorra

alusel kohtuda regulaarselt isaga. Lapse ema ei ole esitanud ühtegi tõendit, et lapse elu oleks

ohus. Ema ei ole avalduses esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks ning õiguse otsustada ilma teise vanemata seda, kellega, kus ja millal laps

viibib. Lapse vanematel on erimeelsused üksnes lapsega suhtlemise korra osas, mis ei ole

aluseks ühise hooldusõiguse lõpetamisele.

8. Lapse ema vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.

9. Lapse esindaja leidis, et maakohtu lahend on kooskõlas lapse huvidega, mistõttu lapse isa

määruskaebus tuleb rahuldamata jätta. Menetluses on kinnitust leidnud, et lapse isa ei ole juba

mitmeid aastaid lapse suhtes hooldusõigust teostanud ning lapse vanematel puudub igasugune

tahe lapse hooldusõigust ühiselt teostada.

10. Eestkosteasutus ei toetanud lapse isa määruskaebust.

11. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas TsMS § 663

lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

lapse isa määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-iga 659 muutmata ja

määruskaebus rahuldamata.

13. PKS § 137 lg 1 esimese lause kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad

alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on

kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks

talle osaliselt või täielikult üle. Kohus lähtub ühise hooldusõiguse lõpetamise korral

hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu

hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist

seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi

elamistingimusi (PKS § 137 lg 3). PKS § 123 lg 1 kohaselt lähtub kohus vanema

hooldusõiguse asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja

asjaomaste isikute õigustatud huve. Riigikohus on selgitanud, et ühise hooldusõiguse

lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse

kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või

rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28 teine

lõik).

14. Kolleegum leiab, et maakohus ei ole lapse emale ainuhooldusõiguse üleandmisel

diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on oma otsustust

piisavalt põhjendanud, tuvastanud avalduse lahendamiseks vajalikud asjaolud ning lähtunud

otsustuse tegemisel lapse huvidest.

2-22-6296

14.1. Praeguse asja menetluses avaldatust nähtub, et lapse isa ei ole lapse esimestel eluaastatel

lapse kasvatamises vahetult ega ka materiaalses mõttes osalenud. Lapse isa on osalenud

lapsele ülalpidamise andmises lühiajaliselt ja kaootiliselt (dtl 97-98). Kohtutäitur algatas lapse

isalt elatise väljanõudmiseks täitemenetluse (dtl 49 ja 191). Seega ei nähtu lapse isa

käitumisest majanduslikku valmisolekut last kasvatada. Isa ei ole lapse vastu huvi tundunud.

Laps ei tunne oma isa ning ei ole teda mitu aastat näinud (vt lapse isa ärakuulamisel avaldatu,

dtl 98 ja lapse ema avaldatu, dtl 100). Laps peab isaks lapse ema uut abikaasat. Neist

asjaoludest järeldub, et lapse isal puudub lapsega ka hingeline side ning ta ei ole lapse

kasvatamises mingilgi määral osalenud. Ühise hooldusõiguse korraldamine lapse isaga ei ole

laabunud. Lapse isa ei ole andnud lapse emale nõusolekut lapse elukohta ümber registreerida,

samuti ei andnud lapse isa emale lapsega reisimiseks nõusolekut (vt ema avaldus, dtl 6).

20.02.2023 toimunud istungil leidis maakohus, et lapsevanemad peaksid enne asja lõplikku

lahendamist proovima taastada lapse ja isa vahelise suhtluse (dtl 101). Maakohus andis

pooltele tähtaja (12.06.2023), mille jooksul vanemad said võimaluse proovida lapsega seotud

küsimusi ühiselt lahendada ning taastada lapse suhtlemise isaga. Lapse ema esitas 12.06.2024

seisukoha, millest nähtub, et lapse suhtlust isaga ei õnnestunud taastada, kuna vanemad ei ole

võimelised omavahel mingisugust koostööd tegema (dtl 114–117). 12.01.2024 toimunud

istungil arutati hooldusõiguse lõpetamisega seotud küsimusi uuesti ning lapse esindaja, lapse

ema ning linnaosa esindaja väljendasid, et olukorras, kus vanemate vahel puudub normaalne

suhtlemine, on ühise hooldusõiguse teostamine võimatu. Menetluses on tuvastatud, et

lapsevanemad ei teosta faktiliselt ühist hooldusõigust ning lapse ema ei soovi lapse isaga

hooldusõigusega seotud õigusi ja kohustusi jagada ning ühiselt teostada. Lapse ema on seni

last üksi kasvatanud ning otsustanud võimaluste piires kõik lapsega seotud hooldusõiguse

küsimused üksi.

15. Menetluses tuvastatut ja menetlusosaliste väljendatud seisukohti arvestades on maakohus

PKS § 137 alusel ema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks põhjendatult ning

kaalutletult rahuldanud. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu otsustust muuta.

16. Vastuseks määruskaebuse väidetele, et lapse ema ei ole tõendanud, et lapse elu oleks

ohus, mistõttu maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse põhjendamatult selgitab

kolleegium, et maakohtu põhjendustest nähtuvalt rahuldas maakohus lapse ema avalduse PKS

§ 137 alusel, mitte PKS § 135 lg 2 alusel. Kuna maakohus rahuldas ema avalduse PKS § 137

alusel, ei pidanud lapse ema tõendama PKS § 135 lg 2 alusel hooldusõiguse täieliku

äravõtmise eeldusi (lapse elu ohustamine). Kolleegiumi hinnangul ei saa nõustuda lapse isa

seisukohaga, et praeguse vaidluse oleks saanud lahendada last puudutavates küsimustes lapse

emale otsustusõiguse andmisega. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 119 kohaldamine tuleb

kõne alla eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava ühekordse olulise küsimuse üle.

Ühise hooldusõiguse osaline või täielik lõpetamine PKS § 137 alusel on suunatud

hooldusõiguses ulatuslikumate muudatuste tegemisele, mille tulemusel saab vanem õiguse

otsustada iseseisvalt kõigi tulevikus tekkivate küsimuste üle valdkonnas, milles talle on antud

ainuhooldusõigus (vt ka RKTKm 05.01.2022, 2-21-233 p 15 teine lõik, RKTKm 19.05.2021,

2-20-1708/82, p 16 ja seal viidatud lahendid).

Menetluskulude jaotus

17. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

2-22-6296

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi. Arvestades vaidluse asjaolusid, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud

jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda, v.a alaealistele

lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg

3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt