2-23-17266/61 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Piirmets ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

29.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-17266

Tsiviilasi

N.L-i hagi CEC OÜ vastu nõusoleku andmise

kohustuse tuvastamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 18.06.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

CEC OÜ apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

3500 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) N.L (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Raivo Kiisk

Kostja (apellant) CEC OÜ (registrikood 11899989),

seaduslik esindaja juhatuse liige P.G

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 18.06.2024 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

4. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks apellatsiooni-

menetluses 854 € ja mõista see summa kostjalt CEC OÜ-lt hageja N.L-i kasuks

välja. Kostjal tuleb väljamõistetud menetluskulu summalt tasuda hagejale alates

otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. N.L (hageja) esitas 06.12.2023 Harju Maakohtule hagi CEC OÜ (kostja) vastu. Hageja

palus tuvastada kostja kohustuse anda nõusolek kustutada kinnistusraamatu registriosa nr

XXXXXXXX (kinnistu) neljandasse jakku 24.03.2023 sisse kantud kohtulik hüpoteek

summas 38 297,01 € (vaidlusalune hüpoteek) ja asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega.

1.1.

Hageja tõi esile, et sõlmis Estic OÜ-ga (müüja) 24.05.2022 müügilepingu korteriomandi

ostmiseks aadressil XXX (korter). Müügilepingu alusel kanti omandiõiguse üleandmise

nõude tagamiseks 08.06.2022 kinnistu registriosa kolmandasse jakku hageja kasuks eelmärge.

Hageja ja müüja leppisid müügilepingu p-des 2.9, 5.1 ja 5.3 kokku, et hagejale üleantav korter

ei või olla koormatud hüpoteekidega (kolmandate isikute õigustega). Kinnistusraamatu

neljandasse jakku on 24.03.2023 kantud vaidlusalune hüpoteek kostja kasuks. Hageja ei ole

andnud nõusolekut korteri hüpoteegiga koormamiseks. Vaidlusalune hüpoteek kanti

kinnistusraamatusse ajaliselt hiljem, kui hageja kasuks eelmärge omandiõiguse üleandmise

tagamiseks, ja on seetõttu tühine, sest kahjustab ja piirab hageja eelmärkega tagatud

omandiõiguse üleandmise nõuet.

1.2.

Hageja esitas 15.02.2024 hagi tagamise taotluse, mille maakohus rahuldas 16.02.2024

määrusega. Hagi tagamise korras arestiti vaidlusalune hüpoteek hageja kasuks ja keelati

kostjal selle arvelt teises tsiviilasjas tehtava kohtulahendi sundtäitmine.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kinnistusraamatust ei nähtu, et eelmärge tagaks koormatistest

vaba kinnistu üleandmist, selline kokkulepe sai tuleneda vaid müüja ja hageja vahelisest

võlaõiguslikest kokkuleppest, mis ei ole siduv kolmandatele isikutele. Hageja ei tõendanud

õigust nõuda omandi üleandmist. Võlaõigusliku müügilepingu kohaselt on müügihind 150

000 €, millest 50 000 € on tasutud notari deposiiti. Müügilepingu p 3.3. kohaselt kohustus

hageja ülejäänud 100 000 € tasuma enne asjaõiguslepingu sõlmimist. Vaidlusalune hüpoteek

ei takista omandiõiguse üleminekut hagejale ja hüpoteek ei sea hagejat kehvemasse olukorda,

sest hageja kasuks on eespool hüpoteek summas 200 000 €. Vaidlusalune hüpoteek on seatud

tingimusega, et kui kohtu arvele tasutakse 38 297,01 €, siis hüpoteek kustutatakse.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 18.06.2024 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud jäid

TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja maakohus määras kindlaks hagejale hüvitatava

summa.

3.1.

Maakohus tuvastas, et:

-

hageja ja müüja sõlmisid 24.05.2022 korteri müügilepingu ning tegid avalduse

eelmärke kinnistamiseks, mille tulemusena kanti 08.06.2022 kinnistusraamatusse

eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks hageja kasuks;

-

korteri omanik on müüja;

-

tsiviilasjas nr 2-22-111826 tehtud 21.03.2023 kohtumääruse alusel kanti 24.03.2023

kinnistusraamatusse vaidlusalune hüpoteek kostja kasuks;

-

müügilepingu sõlmimisel tasus hageja ostuhinnast 50 000 €;

-

hageja ja müüja sõlmisid 18.08.2022 tasaarvestuse kokkuleppe, milles märgiti, et

hageja on 04.05.2022 müüjale üle kandnud 100 000 € ja tasaarvestuse tulemusena

loeti müügilepingust tulenev hageja ostuhinna tasumise kohustus täidetuks;

-

müüja kinnitas 15.05.2024, et hageja kohustused on täidetud ja oli valmis korteri

omandi hagejale üle andma.

2 (6)

3.2.

Maakohus ei nõustunud kostjaga, et eelmärge ei taga omandi koormatistest vaba

üleandmist. Vastavalt Riigikohtu praktikale tagab eelmärge olemuslikult kinnisasja

omandamist sellises seisus, nagu see on eelmärke kande tegemise ajal. Hageja õigusi

kahjustab see, et korter on vaidlusaluse hüpoteegiga koormatud, kuid hageja kasuks eelmärke

seadmise ajal oli korter koormatistest vaba. Hageja õiguste rikkumise seisukohalt ei oma

tähtsust, et hagejal on võimalik vaidlusalusest hüpoteegist vabaneda tasudes hüpoteegi

suurusele vastav summa kohtu deposiiti.

3.3.

Hageja on tõendanud korteri ostuhinna tasumise ja tal on õigus nõuda müügilepingu

täitmist. Müügilepingu p 3.1 kohaselt tasuti 50 000 € notari deposiitkontole. Lisaks esitas

hageja tõendi, et tasus 04.05.2022 müüjale 100 000 €, ning 18.08.2022 tasaarvestuse lepingu,

mille kohaselt hageja ja müüja tasaarvestasid vastastikused nõuded 100 000 € ulatuses.

Maakohus kontrollis kostja taotlusel kõikidest Eestis tegutsevatest krediidiasutustest ja

välisriigi krediidiasutuste filiaalidest, et 100 000 € ei ole hagejale tagastatud.

3.4.

Väär on kostja tõlgendus, et tasaarvestuse kokkulepe on müügilepingu muudatus. Tasa-

arvestus on eraldiseisev õiguslike tagajärgedega toiming, mitte varasema lepingu muutmine

(VÕS § 197). Tasaarvestuse tegemine toimub avalduse tegemisega teisele poolele (VÕS §

198). Seadus ei keela vormistada tasaarvestust kokkuleppena. Samuti ei tulene seadusest tasa-

arvestuse avaldusele kohustuslikku vorminõuet, mistõttu ei pidanud 18.08.2022 kokkuleppe

olema notariaalne. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad osapoolte nõuded kattuvas ulatuses

ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui nad ei lepi kokku teisiti (VÕS § 197 lg 2). Hageja ja

müüja leppisid kokku, et nõuded loetakse tasaarvestatuks alates lepingu allkirjastamisest.

Lepingu sõlmimise ajaks on märgitud 18.08.2022, seega on vastavalt poolte kokkuleppele

tasaarvestus toimunud ehk hageja 24.05.2022 müügilepingust tulev kohustus tasuda 100 000

€ suurune osa ostuhinnast täidetud 18.08.2022. Tegemist ei ole müügilepingu muutmisega ka

põhjusel, et lepingu p 3.3 kohaselt võis ostuhinna tasuda otse müüja pangakontole.

3.5.

Asjakohatu on kostja seisukoht, et hageja kasuks seatud hüpoteegist järeldub nagu

võikski korterile hüpoteeke seada. Vaidlusalusest hüpoteegist tulenev hageja õiguste

rikkumine ei ole kõrvaldatud sellega, et kuni omandi üleandmiseni on hageja rahalised

nõuded müüja vastu hüpoteegiga tagatud. Hageja kaitseb oma õigust koormatistest vaba

kinnisasja omandi saamisele vastavalt müügilepingule ja seda tagavale eelmärkele, mitte oma

rahalist nõuet müüja vastu.

3.6.

AÕS § 63 lg-te 3 ja 4 järgi on vaidlusaluse hüpoteegi sissekandmine hageja suhtes

tühine, sest hagejal oli õigus nõuda müüjalt omandi üleandmist ilma, et seda koormaksid

kolmandate isikute õigused. Hagejal on AÕS § 63 lg 5 alusel õigus nõuda kostjalt nõusolekut

tema kasuks kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks. Kuna kostja

vaidles hüpoteegi kustutamisele vastu, asendatakse tema nõusolek TsÜS § 68 lg 5 järgi

kohtuotsusega.

3.7.

Maakohtu 16.02.2024 määrusega seatud hagi tagamise abinõud jäid kehtima

kohtuotsuse täitmise tagamiseks.

3.8.

Hageja õigusabikulu on põhjendatud summas 1613,76 €, lisaks tasus hageja hagi

esitamisel riigilõivu 490 €. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 2103,76

€ (= 1613,76 + 490). Hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt viivist.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja jätta hagi

rahuldamata. Teise võimalusena taotleb kostja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks

saatmist. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kaebuse põhjendused on

kokkuvõtvalt järgmised.

3 (6)

4.1.

Esiteks

järeldas maakohus ekslikult, et tasaarvestuse leping on kehtiv ega pole näilik,

hinnates sealjuures tõendeid ebaõigesti.

4.1.1.

Hageja ei esitanud tõendeid lepingu nr 04.05.2022-1 kohta, millele on viidatud tasa-

arvestuse kokkuleppes ja 100 000 € tasumise maksekorralduses. Usutav ei ole, et 100 000 €

kanti üle kirjaliku lepinguta ning ühegi märketa, et tegemist on laenuga. Seega tegi maakohus

järelduse tasaarvestuse kehtivuse kohta tõendamata asjaolude pinnalt.

4.1.2.

Hageja väited tasaarvestuse kohta pole usutavad. Kui vastaks tõele, et tahe oli võla-

õiguslikust müügilepingust tulenev müüja ostuhinna nõue tasaarvestada hageja nõudega

müüja vastu, oleks summade suurust arvestades olnud igati loogiline, et tasaarvestus lisatakse

kohe müügilepingusse. Sellisel juhul oleks pooled kohe saanud sõlmida asjaõiguslepingu ja

kinnistu omandi hagejale üle anda. Ei ole eluliselt usutav, et lepingus nähakse ette 100 000 €

tasumise kohustus, kuigi see summa on varasemalt tasutud. Samuti ei ole eluliselt usutav, et

sellise summa osas tehakse lihtkirjalik kokkulepe mitu kuud hiljem.

4.2.

Teiseks

ei nähtu eelmärke sõnastusest, et selle eesmärk oli tagada koormatistest vaba

kinnisasja omandamine. Eelmärge on selleks liialt üldsõnaline. Koormatistest vaba kinnisasja

omandamise kokkulepe saab tuleneda vaid müüja ja hageja vahel sõlmitud võlaõiguslikust

kokkuleppest, mis kehtib üksnes selle võlasuhte poolte suhtes ega ole siduv kolmandatele

isikutele. Sõlmida ei saa selliseid võlaõiguslikke kokkuleppeid, mille täitmiseks on

kohustatud kolmandad isikud, teisiti kui vastava eelmärke või märkuse vahendusel. Seetõttu

peavad kinnistusraamatu kanded olema piisavalt arusaadavad, ülevaatlikud ja realiseeritavad

ega tohi olla vastuolulised ning neile tuginedes peab olema võimalik korraldada kinnisasjaga

seotud õigussuhteid. Kui eelmärke eesmärk oli koormatistest vaba kinnisasja omandamine,

tulnuks selgelt taotleda hageja kasuks sellise sisuga eelmärke kinnistusraamatusse kandmist.

4.3.

Kolmandaks

ei ole hageja tõendanud õigust nõuda kinnisasja omandi üleandmist ning

vaidlusalune hüpoteek ei takista omandiõiguse üleminekut. Esitatud ei ole usutavaid tõendeid,

et korteri ostuhind on täies mahus tasutud. Lisaks nähtub kinnistusraamatust, et vaidlusaluse

hüpoteegi kandest eespool asuval järjekohal on hageja kasuks seatud hüpoteek summas 200

000 €. Seega olukorras, kus korteri arvelt asutakse nõudeid realiseerima, rahuldatakse

kinnisasja arvelt esmajärjekorras hageja nõue. Hagejal on võimalik ka vaidlusalusest

hüpoteegist vabaneda, tasudes hüpoteegi suurusele vastav rahasumma kohtu deposiiti.

4.4.

Neljandaks

ei takista vaidlusalune hüpoteek kasutada korterit laenutagatisena – seda ka

juhul kui vastab tõele hageja väide, et ostuhind on täies ulatuses tasutud ja puuduvad

takistused omandiõiguse üleminekuks. Hageja saab AÕS § 338 järgi üle anda tema kasuks

seatud hüpoteegi, mis asub kostja kasuks seatud hüpoteegikandest järjekoha mõttes eespool.

4.5.

Viiendaks

jättis maakohus arvesse võtmata, et hageja ei kasuta oma õiguseid heas usus.

Hageja ei suhelnud kostjaga kohtuväliselt, keeldus kompromissi huvides teabe ja

dokumentide väljastamisest ning ka kompromissi sõlmimisest. Sellest võib järeldada, et hagi

eesmärk on vaid kostja kahjustamine.

4.6.

Kuuendaks

on väljamõistetud menetluskulud ebaõiglaselt suured. Hageja ei pöördunud

kostja poole kohtuväliselt ega teinud kostjaga koostööd, et olukord mõlemale poolele parimal

viisil lahendada, sh keeldus väljastamast tõendeid, et kostja oleks saanud otsustada kiiresti

hagi õigeksvõtu. Seega ei tuleks kostjalt TsMS § 162 lg 4 alusel üldse menetluskulusid välja

mõista.

5. Hageja vaidles kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata

(TsMS § 657 lg 1 p 1). Kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

4 (6)

7. Maakohus tuvastas eespool p-s 3.1 refereeritud asjaolud, mida pooled apellatsiooni-

menetluses kahtluse alla ei seadnud. Ringkonnakohus saab neist lähtuda (TsMS § 652 lg 1 p

1).

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).

Vastuseks kaebuse väidetele tuleb märkida järgmist.

8.1.

Kaebuse esimese, kolmanda ja neljanda väitega seab kostja kahtluse alla hageja õiguse

nõuda vaidlusaluse hüpoteegi kustutamist kokkuvõtvalt argumendiga, nagu ei riivaks see

erinevatel põhjustel hageja õigusi. Ükski neist väidetest pole põhjendatud, maakohus tuvastas

õigesti hageja õiguste riive ja õiguse nõuda vaidlusaluse hüpoteegi kustutamist.

8.1.1.

Hageja nõude keskne õiguslik alus on AÕS § 63 lg 5 koostoimes lg-tega 3 ja 4.

Viidatud viies lõige annab eelmärkega soodustatud isikule mh õiguse nõuda hilisema kandega

soodustatud isikult nõusolekut kande kustutamiseks, kui kahe eelmise lõike kohaselt on

hilisema kande aluseks olnud asjaõiguse käsutus tühine. Kolmanda lõike esimese lause järgi

on asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse on tühine osas,

milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Neljas lõige näeb ette, et eelnevat

rakendatakse ka kohtulahendi alusel tehtava käsutuse suhtes.

8.1.2.

Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuse p-des 16, 17 ja 23 menetlusnorme rikkumata

kinnistu müügihinna tasumise asjaolud, st 50 000 € oli tasutud enne müügilepingu sõlmimist

ja 100 000 € loeti tasutuks hageja ja müüja vastastikuse tasaarvestusega, kusjuures müüja on

kinnitanud hageja rahalise kohustuse täitmist. VÕS § 95 lg 1 ls 1 näeb ette, et võlausaldaja

peab kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise

vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Käesoleval juhul kinnitas müüja

15.05.2024 hageja kohustuse täitmist, st sisuliselt andis ka täitmise kviitungi (dtl 417–418).

Hageja saab nii müüja kui ka kostja suhtes tugineda kohustuse kohasele täitmisele. Neil

kaalutlustel pole hageja väited tasaarvestuse kohta sisuliselt enam asjakohased, aga maakohus

vastas neile ka piisavalt.

8.1.3.

Hageja nõuet kostja vastu AÕS § 63 lg-te 3–5 alusel ei mõjuta see, kas müüja saab

anda hagejale üle kinnistu praegusel kujul, st koormatuna vaidlusaluse hüpoteegiga, ega seegi,

kas kinnistu registriosa neljandasse jakku on kantud muid hüpoteeke või kas vaidlusalusest

hüpoteegist saab vabaneda muul viisil. AÕS § 63 lg 5 sõnastuse järgi ei olene hageja

nõudeõigus sellest, kas tal on võimalik saada ka koormatud kinnisasja omanikuks või kas

asjal on muid koormatisi. Eelmärkega tagatavat nõuet kahjustavad või piiravad AÕS § 63

lg-te 3 ja 4 tähenduses on mh käsutused, mis tagatud õiguse maksmapanekut kitsendavad, sh

kinnisasja koormamine uute õigustega (RKTKo 12.11.2019, 2-18-13609/17, p 11). Ühtlasi on

vaidlusaluse hüpoteegi kustutamine ja selleks omakorda KRS § 34¹ lg 1 ja lg 2 p 2 järgi kostja

nõusolek vajalikud eelmärke kohase omandiõiguse hagejale üleandmiseks.

8.1.4.

Sarnaselt eelmise alapunktiga ei mõjuta asja lahendamist küsimus, kas vaidlusalune

hüpoteek takistab laenu võtmist või kas korterit saab kasutada laenutagatisena. Kokkuvõttes

rahuldas maakohus hagi kohasel õiguslikul alusel ja põhjendas seda õigesti.

8.2.

Ekslik on kostja kaebuse teise väite arusaam, et eelmärke eesmärk võinuks olla midagi

muud, kui tagada koormatistest vaba kinnisasja omandamine. AÕS § 63 lg 1 p 1 kohaselt

kantakse kinnistusraamatusse eelmärge mh asjaõiguse omandamise nõude, sh tulevase või

tingimusliku nõude tagamiseks. Teatavatel juhtudel peab asjaõiguse omandamisele suunatud

eelmärge olema piisavalt selge ja täpse sõnastusega (vrd nt RKTKm 30.04.2024, 2-23-

14266/7, p 13; RKTKm 30.04.2024, 2-23-14277/7, p 13). Siiski ei vaja sisulist täpsustamist

kinnisomandi üleandmise nõude tagamiseks kinnistusraamatusse kantav eelmärge. See on

trafaretses sõnastuses „eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks“ piisav, et

fikseerida eelmärke järgi õigustatud isiku kasuks kinnistusraamatu seis eelmärke

sissekandmise ajal. Kinnisomandi üleandmise nõuet tagava eelmärke kandes ei pea seega

5 (6)

täpsustama, et omand tuleb üle anda koormatistevabalt, ega viitama lepingutele (RKTKo

12.11.2019, 2-18-13609/17, p 13, millele maakohus viitas vaidlustatud otsuse p-s 10).

Maakohus lähtus asjakohasest Riigikohtu praktikast ning tuvastas õigesti eelmärke sisu ja

eesmärgi.

8.3.

Põhjendatud ei ole kaebuse viies väide hageja pahauskse käitumise kohta. Hagejal ei

olnud kohustust suhelda kostjaga enne kohtusse pöördumist. TsMS § 3 lg 1 sätestab isiku

õiguse pöörduda tsiviilvaidlusega kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või

huvi kaitseks. Üksnes erandlikel juhtudel näeb seadus ette kohustusliku kohtueelse menetluse

(TsMS § 3 lg 3). Käesoleva vaidluse asjaoludel pole kohtueelne menetlus kohustuslik.

Ennatliku kohtusse pöördumise olukorras kaitseb kostja õigusi TsMS § 168 lg 6. Kui kostja

võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja selle sätte järgi menetluskulud ise, kui kostja ei ole

oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja hagi õigeks ei võtnud. Samuti ei ole

hagejal kohustust sõlmida kostjaga kompromissi. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et

kostja juhatuse liikme 04.07.2024 e-kirjas (dtl 493) väljendatud suhtlusviisi järgi otsustades,

ei saa pidada väga tõenäoliseks poolte konstruktiivset kohtuvälist suhtlust.

8.4.

Maakohus jaotas menetluskulud õigesti. Hagi rahuldamise tõttu tuli kulud jaotada TsMS

§ 162 lg 1 alusel. Hagejal ei olnud kohustust otsida vaidlusele kohtuvälist lahendust (vt ka

eelmine p 8.3), samuti ei ole hagejal kohustust esitada tõendeid kostja soovil. Kostja ei

põhistanud, millises olukorras oleks ta hagi õigeks võtnud, kusjuures kostja ei ole vaidlusest

loobunud ka pärast seda, kui maakohus tegi poolte tõendite põhjal hagi rahuldava otsuse. Neil

kaalutlusel ei nähtu toimikust väga erandlikke asjaolusid, mis õigustaks TsMS § 162 lg 4

kohaldamist.

8.5.

Ühtlasi mõistis maakohus hageja menetluskulud kostjalt välja põhjendatud ulatuses ja

põhjendas oma otsustust piisavalt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus

(kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise

osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (nt RKTKm 27.05.2020, 2-18-7550, p 11 ja seal viidatud varasem praktika).

Käesoleval juhul ei ületanud maakohus diskretsioonipiire, kui hindas hageja lepingulise

esindaja tunnitasu ja ajakulu. Kostja kaebus ei sisalda konkreetseid viiteid maakohtu

eksimustele kulude rahalisel kindlaksmääramisel. Neil kaalutlustel pole kaebuse kuues väide

samuti põhjendatud.

9. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2).

10. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi

rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel. Hageja taotles 854 € hüvitamist, mis

on tasu 7 t õigusteenuse eest (sh kaebusega tutvumine, vastuse koostamine ja esitamine 6 t,

kostja seisukohaga tutvumine 30 min ning kulunimekirja koostamine 30 min) tasumääraga

100 €/t (lisandub käibemaks). Kostja ei esitanud hageja menetluskuludele vastuväiteid.

Ringkonnakohtu hinnangul on kulunimekirjas märgitud hageja esindaja toimingud ja nendele

kulunud aeg vajalik ja põhjendatud. Esindaja tunnitasu määr on kohane. Hageja kinnitas, et ei

ole käibemaksukohustuslane. Neil kaalutlustel tuleb kostjal hagejale hüvitada apellatsiooni-

menetluse kuluna 854 € (= 7 × 100 + 22%). Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4

märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja

tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

6 (6)