2-24-17306/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedavaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb Q.T (avaldaja) esitas 15.11.2024 Harju Maakohtule avalduse, paludes peatada avaldaja
Legislator headnote
AI generated2-24-17306/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kui menetlusosaline taotleb Q.T (avaldaja) esitas 15.11.2024 Harju Maakohtule avalduse, paludes peatada avaldaja
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht
29.11.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-17306
Kohtuasi
Q.T avaldus seoses täiteasjaga 008/2020/2171
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.11.2024 määrus (avalduse menetlusse
võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja liik
Q.T määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Q.T (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta vastu võtmata Q.T määruskaebusega esitatud korduvad tõendid.
2. Harju Maakohtu 15.11.2024 määrus jätta muutmata.
3. Jätta Q.T määruskaebus rahuldamata.
4. Määruskaebuse menetlemisest tingitud kulud jätta Q.T kanda. Rahaliselt
kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning
avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi
taotlusele esitada ka määruskaebus.
2-24-17306
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1. Q.T (avaldaja) esitas 15.11.2024 Harju Maakohtule avalduse, paludes peatada avaldaja
omandis oleva korteriomandi asukohaga XXX (registriosa XXXXXXX) (XXX korteriomand)
elektrooniline kordusenampakkumine täiteasjas 008/2020/2171, mis algas 13.11.2024 kell
11.00 ja kestab kuni 20.11.2024 kl 11.00.
Avalduse kohaselt on avaldaja suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 008/2020/2171.
Kohtutäitur Mati Kadak (kohtutäitur) teatas 15.10.2024, et avaldajale kuuluva XXX
korteriomandi elektrooniline kordusenampakkumine algab 13.11.2024 kell 11.00. Avaldaja
leiab, et sissenõudja nõuete katteks laekus piisavalt avaldajale Tallinnas kuulunud
korteriomandi müügist, vastav korter müüdi täitemenetluses varasemalt. Ebamõistlikult
suured viivised on tühised ja avaldajal on õigus neid kohtus vaidlustada. Avaldaja esitas
27.10.2024 kaebuse kohtutäituri tegevusele seoses kordusenampakkumise korraldamisega.
Kohtutäitur teatas, et kaebuse läbivaatamine toimub 12.11.2024. Avalduse esitamise ajaks ei
olnud kohtutäitur kaebuse osas otsust veel teinud. Kohtutäituril on kaebuse läbivaatamisest
alates aega 10 päeva otsuse tegemiseks, mis tähendab, et kohtutäituril on aega otsuse
tegemiseks kuni 22.11.2024, s.o ajani, kui vaidlustatud korteriomandi enampakkumine
oksjonil on lõppenud ning XXX korteriomand enampakkumisel maha müüdud. Seega on
olulise tähtsusega koheselt peatada täitemenetlus täiteasjas nr 008/2020/2171, et pärast
kohtutäituri otsuse saamist oleks võimalik selle peale esitada kaebus Harju Maakohtule
vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg-le 1. Viivitamatu esialgse õiguskaitse
abinõuna täitemenetluse peatamine on äärmiselt vajalik, sest vastasel juhul viib kohtutäitur
enampakkumise XXX korteriomandi osas 20.11.2024 lõpuni ning edaspidi on võimaliku
kohtulahendi täitmine selles täiteasjas võimatu.
Maakohtu määrus ja põhjendused
2. Harju Maakohus jättis 15.11.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja kaebuse
kohtutäituri tegevusele täiteasjas nr 008/2020/2171 menetlusse võtmata ja esialgse õiguskaitse
taotluse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda, kuid märkis, et
hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuli avalduse menetlusse võtmisest keelduda
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 3 alusel (koosmõjus § 477 lg-ga 1),
kuna kinni ei ole peetud eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud
kohustuslikust korrast. Avalduses esitatu kohaselt ei ole kohustuslik kohtueelne
kaebemenetlus (TMS §-d 217 ja 218) veel lõppenud. See lõpeb kohtutäituri otsusega avaldaja
27.10.2024 kaebuse suhtes. Kohtusse on soovi korral võimalik pöörduda vastava otsuse
vaidlustamiseks tulevikus. Maakohus märkis, et kohtutäitur ei lahenda materiaalõiguslikke
vaidlusi seoses täitedokumendiga. Kui avaldaja on seisukohal, et kõik täitedokumendist
tulenevad nõuded on rahuldatud, on kohane õiguskaitseabinõu sundtäitmise lubamatuks
tunnistamise hagi sissenõudja vastu. Seoses kaebuse menetlusse võtmisest keeldumisega jättis
maakohus taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.
Määruskaebus
3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja teha uus
määrus, millega võtta avaldus menetlusse. Avaldaja palub täitemenetluse täiteasjas nr
2-24-17306
008/2020/2171 peatada XXX korteriomandi elektrooniline kordusenampakkumine
oksjonikeskkonnas, mis algas 13.11.2024 kell 11.00 ja kestab kuni 20.11.2024 kell 11.00.
Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda.
Määruskaebuse kohaselt keelduti vaidlustatud määrusega ilma õigusliku aluseta avaldaja
avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks kohtutäituri tegevuse peale menetlusse võtmast.
Vaidlustatud määruses on maakohus asunud ebaõigele seisukohale, et 15.11.2024 esialgse
õiguskaitse kohaldamise avalduses esinevad alused selle menetlusse võtmisest keeldumiseks
TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel. Avaldaja on seisukohal, et kuigi kohtueelne menetlus täiteasjas ei
ole hetkel lõpule viidud seoses sellega, et kohtutäitur ei ole teinud otsust tema tegevuse peale
27.10.2024 esitatud kaebuse kohta, ei ole see takistuseks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks,
takistamaks kohtutäiturit enampakkumisel müümast vaidlusalust korteriomandit enne otsuse
tegemist.
Menetluse edasine käik
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle 25.11.2024 TsMS § 663 lg 5
alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus
§-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
6. Esmalt lahendab kolleegium seni lahendamata taotluse. Avaldaja esitas koos
määruskaebusega neli tõendit (dtl 36–50). Samad tõendid esitas avaldaja ka koos 15.11.2024
avaldusega (dtl 7–21). Ringkonnakohus keeldub korduvate tõendite vastuvõtmisest ja tagastab
need elektrooniliselt.
7. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult avalduse menetlusse võtmisest keeldunud
ja ei ole seejuures rikkunud materiaal- või menetlusõiguse norme. Kolleegium nõustub TsMS
§ 654 lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8. Avaldaja esitas 15.11.2024 maakohtule avalduse, milles palus esialgse õiguskaitse korras
peatada täiteasjas nr 008/2020/2171 XXX korteriomandi 13.11.2024–20.11.2024
enampakkumine. Esialgset õiguskaitset palus avaldaja kohaldada selleks, et tal oleks võimalik
pärast kohtutäituri otsuse saamist esitada selle peale kaebus vastavalt TMS § 218 lg-le 1.
Avaldaja kordas enampakkumise peatamise soovi nii määruskaebuses kui ka 26.11.2024
e-kirjas. Kuivõrd avaldaja 15.11.2024 avaldus oli suunatud esialgse õiguskaitse meetmete
kohaldamisele, ei käsita ringkonnakohus 26.11.2024 e-kirja uue esialgse õiguskaitse
taotlusena.
8.1. Avaldaja on avalduses palunud sisuliselt esialgset õiguskaitset kohaldada enne avalduse
esitamist (TsMS § 477¹ lg-d 1–2 ja § 382 lg 1, TMS § 218 lg 2). Hagi eeltagamise avaldus
peab vastama samadele nõuetele kui tavapärane hagi tagamise avaldus (TsMS § 381).
Sealhulgas tuleb ka hagile eelnevas tagamise avalduses põhistada nõuet, mille tagamist
soovitakse, ja hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid (TsMS § 381 lg 2). Lisaks tuli
avalduses põhistada, miks nn põhiavaldust kohe ei esitata (TsMS § 382 lg 1 teine lause).
2-24-17306
8.2. Avaldaja põhjendas, et enampakkumine tuleb peatada seetõttu, et enampakkumine lõpeb
enne, kui kohtutäitur avaldaja 27.10.2024 kaebuse osas otsuse teeb. Praegusel juhul ei olnud
avalduse esitamise ajal kohtutäitur avaldaja kaebuse osas otsust teinud. Ringkonnakohus
märgib, et avaldaja ei ole selgitanud, millist nõuet ta kavatseb esitada, mille viivitamatuks
reguleerimiseks on vajalik enne avalduse esitamist esialgset õiguskaitset kohaldada. Avaldaja
ei ole toonud esile, millise sisuga ja milliste taotlustega kaebuse ta kohtutäiturile 27.10.2024
esitas. 27.10.2024 kaebust ei ole ka avaldusele lisatud. Seega on avaldaja jätnud põhistamata
nii võimaliku tulevikus esitatava kaebuse kui ka vajaduse kohaldada esialgset õiguskaitset
enne avalduse esitamist. Avaldaja ei ole toonud 15.11.2024 avalduses ka esile, milline on
soovitud aeg avalduse esitamiseks (TsMS § 382 lg 2) ega seda põhjendanud. Kuivõrd
käesoleval hetkel ei ole enam võimalik peatada täiteasjas nr 008/2020/2171 läbi viidud
enampakkumist, mis lõppes avaldaja esile toodud asjaolude kohaselt 20.11.2024, sest
määruskaebus jõudis ringkonnakohtusse 25.11.2024, ei pea ringkonnakohus
menetlusökonoomiast tulenevalt vajalikuks määrata avaldajale tähtaega nende asjaolude
esiletoomiseks. Samuti pidi avaldaja esile toodud asjaolude kohaselt kohtutäitur kaebuse osas
otsuse tegema hiljemalt 22.11.2024, mistõttu on avaldajal eelduslikult võimalik käesoleval
ajal vastava otsuse peale soovi korral kaebus kohtule esitada, st puudub vajadus esialgse
õiguskaitse kohaldamiseks enne avalduse esitamist.
8.3. Arvestades avaldaja avalduses esile toodud asjaolusid seoses sellega, et täitemenetlust ei
tohiks üldse läbi viia, kuna nõue on teise kinnisasja enampakkumise tulemusel rahuldatud,
viitavad need pigem sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisele. Sellele juhtis
tähelepanu ka maakohus. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks ei pea
avaldaja ootama kohtutäituri otsuse tegemist ning hagi saab esitada kuni täitemenetluse lõpuni
(TMS § 221 lg 3). Kui enampakkumine on toimunud, siis võib kohane olla vastavate eelduste
esinemise korral hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (TMS § 223). Kummagi hagi
esitamisel on avaldajal võimalik vajadusel taotleda ka hagi tagamise korras täitemenetluse
peatamist.
9. Kuna vaidlustatud määrus jääb muutmata, ei ole põhjust muuta maakohtu menetluskulude
jaotust.
10. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud
TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Menetlusse ei ole teisi isikuid kaasatud, mistõttu
kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
11. TsMS § 372 lg 5 võimaldab määruse peale esitada määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)