Legislator Case Law & Legislation
2-24-17306/9 AI generated

2-24-17306/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-24-17306/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb Q.T (avaldaja) esitas 15.11.2024 Harju Maakohtule avalduse, paludes peatada avaldaja

Legislator headnote

AI generated

2-24-17306/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kui menetlusosaline taotleb Q.T (avaldaja) esitas 15.11.2024 Harju Maakohtule avalduse, paludes peatada avaldaja

Keywords

AI generated
fraudulent use of cheque cards authorization to sue cheque guarantee card seizable portion coupon tax standing of shareholder
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

29.11.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-17306

Kohtuasi

Q.T avaldus seoses täiteasjaga 008/2020/2171

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.11.2024 määrus (avalduse menetlusse

võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

Q.T määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Q.T (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta vastu võtmata Q.T määruskaebusega esitatud korduvad tõendid.

2. Harju Maakohtu 15.11.2024 määrus jätta muutmata.

3. Jätta Q.T määruskaebus rahuldamata.

4. Määruskaebuse menetlemisest tingitud kulud jätta Q.T kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-24-17306

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Q.T (avaldaja) esitas 15.11.2024 Harju Maakohtule avalduse, paludes peatada avaldaja

omandis oleva korteriomandi asukohaga XXX (registriosa XXXXXXX) (XXX korteriomand)

elektrooniline kordusenampakkumine täiteasjas 008/2020/2171, mis algas 13.11.2024 kell

11.00 ja kestab kuni 20.11.2024 kl 11.00.

Avalduse kohaselt on avaldaja suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 008/2020/2171.

Kohtutäitur Mati Kadak (kohtutäitur) teatas 15.10.2024, et avaldajale kuuluva XXX

korteriomandi elektrooniline kordusenampakkumine algab 13.11.2024 kell 11.00. Avaldaja

leiab, et sissenõudja nõuete katteks laekus piisavalt avaldajale Tallinnas kuulunud

korteriomandi müügist, vastav korter müüdi täitemenetluses varasemalt. Ebamõistlikult

suured viivised on tühised ja avaldajal on õigus neid kohtus vaidlustada. Avaldaja esitas

27.10.2024 kaebuse kohtutäituri tegevusele seoses kordusenampakkumise korraldamisega.

Kohtutäitur teatas, et kaebuse läbivaatamine toimub 12.11.2024. Avalduse esitamise ajaks ei

olnud kohtutäitur kaebuse osas otsust veel teinud. Kohtutäituril on kaebuse läbivaatamisest

alates aega 10 päeva otsuse tegemiseks, mis tähendab, et kohtutäituril on aega otsuse

tegemiseks kuni 22.11.2024, s.o ajani, kui vaidlustatud korteriomandi enampakkumine

oksjonil on lõppenud ning XXX korteriomand enampakkumisel maha müüdud. Seega on

olulise tähtsusega koheselt peatada täitemenetlus täiteasjas nr 008/2020/2171, et pärast

kohtutäituri otsuse saamist oleks võimalik selle peale esitada kaebus Harju Maakohtule

vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg-le 1. Viivitamatu esialgse õiguskaitse

abinõuna täitemenetluse peatamine on äärmiselt vajalik, sest vastasel juhul viib kohtutäitur

enampakkumise XXX korteriomandi osas 20.11.2024 lõpuni ning edaspidi on võimaliku

kohtulahendi täitmine selles täiteasjas võimatu.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus jättis 15.11.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja kaebuse

kohtutäituri tegevusele täiteasjas nr 008/2020/2171 menetlusse võtmata ja esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda, kuid märkis, et

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuli avalduse menetlusse võtmisest keelduda

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 3 alusel (koosmõjus § 477 lg-ga 1),

kuna kinni ei ole peetud eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud

kohustuslikust korrast. Avalduses esitatu kohaselt ei ole kohustuslik kohtueelne

kaebemenetlus (TMS §-d 217 ja 218) veel lõppenud. See lõpeb kohtutäituri otsusega avaldaja

27.10.2024 kaebuse suhtes. Kohtusse on soovi korral võimalik pöörduda vastava otsuse

vaidlustamiseks tulevikus. Maakohus märkis, et kohtutäitur ei lahenda materiaalõiguslikke

vaidlusi seoses täitedokumendiga. Kui avaldaja on seisukohal, et kõik täitedokumendist

tulenevad nõuded on rahuldatud, on kohane õiguskaitseabinõu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi sissenõudja vastu. Seoses kaebuse menetlusse võtmisest keeldumisega jättis

maakohus taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.

Määruskaebus

3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja teha uus

määrus, millega võtta avaldus menetlusse. Avaldaja palub täitemenetluse täiteasjas nr

2-24-17306

008/2020/2171 peatada XXX korteriomandi elektrooniline kordusenampakkumine

oksjonikeskkonnas, mis algas 13.11.2024 kell 11.00 ja kestab kuni 20.11.2024 kell 11.00.

Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda.

Määruskaebuse kohaselt keelduti vaidlustatud määrusega ilma õigusliku aluseta avaldaja

avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks kohtutäituri tegevuse peale menetlusse võtmast.

Vaidlustatud määruses on maakohus asunud ebaõigele seisukohale, et 15.11.2024 esialgse

õiguskaitse kohaldamise avalduses esinevad alused selle menetlusse võtmisest keeldumiseks

TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel. Avaldaja on seisukohal, et kuigi kohtueelne menetlus täiteasjas ei

ole hetkel lõpule viidud seoses sellega, et kohtutäitur ei ole teinud otsust tema tegevuse peale

27.10.2024 esitatud kaebuse kohta, ei ole see takistuseks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks,

takistamaks kohtutäiturit enampakkumisel müümast vaidlusalust korteriomandit enne otsuse

tegemist.

Menetluse edasine käik

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle 25.11.2024 TsMS § 663 lg 5

alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus

§-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

6. Esmalt lahendab kolleegium seni lahendamata taotluse. Avaldaja esitas koos

määruskaebusega neli tõendit (dtl 36–50). Samad tõendid esitas avaldaja ka koos 15.11.2024

avaldusega (dtl 7–21). Ringkonnakohus keeldub korduvate tõendite vastuvõtmisest ja tagastab

need elektrooniliselt.

7. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult avalduse menetlusse võtmisest keeldunud

ja ei ole seejuures rikkunud materiaal- või menetlusõiguse norme. Kolleegium nõustub TsMS

§ 654 lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Avaldaja esitas 15.11.2024 maakohtule avalduse, milles palus esialgse õiguskaitse korras

peatada täiteasjas nr 008/2020/2171 XXX korteriomandi 13.11.2024–20.11.2024

enampakkumine. Esialgset õiguskaitset palus avaldaja kohaldada selleks, et tal oleks võimalik

pärast kohtutäituri otsuse saamist esitada selle peale kaebus vastavalt TMS § 218 lg-le 1.

Avaldaja kordas enampakkumise peatamise soovi nii määruskaebuses kui ka 26.11.2024

e-kirjas. Kuivõrd avaldaja 15.11.2024 avaldus oli suunatud esialgse õiguskaitse meetmete

kohaldamisele, ei käsita ringkonnakohus 26.11.2024 e-kirja uue esialgse õiguskaitse

taotlusena.

8.1. Avaldaja on avalduses palunud sisuliselt esialgset õiguskaitset kohaldada enne avalduse

esitamist (TsMS § 477¹ lg-d 1–2 ja § 382 lg 1, TMS § 218 lg 2). Hagi eeltagamise avaldus

peab vastama samadele nõuetele kui tavapärane hagi tagamise avaldus (TsMS § 381).

Sealhulgas tuleb ka hagile eelnevas tagamise avalduses põhistada nõuet, mille tagamist

soovitakse, ja hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid (TsMS § 381 lg 2). Lisaks tuli

avalduses põhistada, miks nn põhiavaldust kohe ei esitata (TsMS § 382 lg 1 teine lause).

2-24-17306

8.2. Avaldaja põhjendas, et enampakkumine tuleb peatada seetõttu, et enampakkumine lõpeb

enne, kui kohtutäitur avaldaja 27.10.2024 kaebuse osas otsuse teeb. Praegusel juhul ei olnud

avalduse esitamise ajal kohtutäitur avaldaja kaebuse osas otsust teinud. Ringkonnakohus

märgib, et avaldaja ei ole selgitanud, millist nõuet ta kavatseb esitada, mille viivitamatuks

reguleerimiseks on vajalik enne avalduse esitamist esialgset õiguskaitset kohaldada. Avaldaja

ei ole toonud esile, millise sisuga ja milliste taotlustega kaebuse ta kohtutäiturile 27.10.2024

esitas. 27.10.2024 kaebust ei ole ka avaldusele lisatud. Seega on avaldaja jätnud põhistamata

nii võimaliku tulevikus esitatava kaebuse kui ka vajaduse kohaldada esialgset õiguskaitset

enne avalduse esitamist. Avaldaja ei ole toonud 15.11.2024 avalduses ka esile, milline on

soovitud aeg avalduse esitamiseks (TsMS § 382 lg 2) ega seda põhjendanud. Kuivõrd

käesoleval hetkel ei ole enam võimalik peatada täiteasjas nr 008/2020/2171 läbi viidud

enampakkumist, mis lõppes avaldaja esile toodud asjaolude kohaselt 20.11.2024, sest

määruskaebus jõudis ringkonnakohtusse 25.11.2024, ei pea ringkonnakohus

menetlusökonoomiast tulenevalt vajalikuks määrata avaldajale tähtaega nende asjaolude

esiletoomiseks. Samuti pidi avaldaja esile toodud asjaolude kohaselt kohtutäitur kaebuse osas

otsuse tegema hiljemalt 22.11.2024, mistõttu on avaldajal eelduslikult võimalik käesoleval

ajal vastava otsuse peale soovi korral kaebus kohtule esitada, st puudub vajadus esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks enne avalduse esitamist.

8.3. Arvestades avaldaja avalduses esile toodud asjaolusid seoses sellega, et täitemenetlust ei

tohiks üldse läbi viia, kuna nõue on teise kinnisasja enampakkumise tulemusel rahuldatud,

viitavad need pigem sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisele. Sellele juhtis

tähelepanu ka maakohus. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks ei pea

avaldaja ootama kohtutäituri otsuse tegemist ning hagi saab esitada kuni täitemenetluse lõpuni

(TMS § 221 lg 3). Kui enampakkumine on toimunud, siis võib kohane olla vastavate eelduste

esinemise korral hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (TMS § 223). Kummagi hagi

esitamisel on avaldajal võimalik vajadusel taotleda ka hagi tagamise korras täitemenetluse

peatamist.

9. Kuna vaidlustatud määrus jääb muutmata, ei ole põhjust muuta maakohtu menetluskulude

jaotust.

10. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Menetlusse ei ole teisi isikuid kaasatud, mistõttu

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

11. TsMS § 372 lg 5 võimaldab määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)