2-24-15237/9 · 2-24-15237/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Määruse tegemise aeg ja koht Tartu, 29. november 2024 Tsiviilasja number 2-24-15237 Tsiviilasi H.A maksejõuetusavaldus Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja / võlgnik: H.A (isikukood XXX; viibimiskoht xxxxxxxxxxxx) RESOLUTSIOON 1. Keelduda H.A maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest ning tagastada see koos lisadega H.A-le . 2. Jätta menetluskulud Sioim H.A kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 3. Määrus toimetada kätte H.A-le . Edasikaebamise kord Määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.. ASJAOLUD 1. H.A (avaldaja / võlgnik) esitas Tartu Maakohtule 8. oktoobril 2024 avalduse ning 24. oktoobril 2024 täpsustatud avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 2. Kohus selgitas 29. novembri 2024. a kirjas, et kohus saab maksejõuetusmenetluses kuulutada välja võlgniku pankroti, kuulutada välja võlgniku pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetluse, algatada võlgade ümberkujundamise menetluse, jätta avalduse rahuldamata või lõpetada menetluse raugemise tõttu (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 18 lg 2). Avaldaja suhtes algatatud täitemenetluste väljavõttest nähtuvalt on avaldaja vastu algatatud 30 täitemenetlust ning täitmata nõuete summa on kokku u 22 500 eurot, lisanduvad kohtutäiturite tasud ja täitemenetluste kulud. FIMS § 50 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku kohustustest vabastamisega õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. 1

Enamuses avaldaja suhtes algatatud täitemenetlustes on sundtäitmisel kriminaal- ja väärtegudega seotud nõuded (20 täiteasja 30-st). Nendest on kuus rahatrahvi väärteoasjas, millest viis on rohkem, kui neli aastat vanad ning seetõttu nende täitmine võib olla aegunud. Ülejäänud 14 on seotud kriminaalasjade nõuetega, milles on sundtäitmisel ka menetluskulud. Kriminaalkohtumenetluse kulude kandmise kohustuse kohta on Riigikohus selgitanud, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23. septembri 2015. a määrus nr 3-2-1-92-15, p 10). Kohtu hinnangul on viidatud Riigikohtu lahendi seisukoht kohaldatav ka käesoleval juhul. Kümnest tsiviilasjades tehtud lahendite alusel algatatud täitemenetlustest avaldaja suhtes on ühes asjas täitetoimik avatud rohkem, kui kümme aastat tagasi, mistõttu ka selle nõude sundtäitmine võib olla aegunud. Täitmise aegumisega peab tegelema avaldaja ise, esitades vastavad avaldused kohtutäituritele. Allesjäänud tsiviilnõuded jäävad vahemikku 42,84–697,41 eurot, ning moodustavad kokku umbes 2380 eurot, s.o u 10% kõikidest avaldaja suhtes sundtäitmisel olevatest nõuetest. Andmeid muude, sundtäitmisel mitteolevate tsiviilnõuete kohta, ei ole avaldaja esitanud. Seega olemasolevate andmete põhjal saab asuda seisukohale, et kohustustest vabastamise menetluse algatamisel saaks avaldaja vabaneda vaid u 10% kõikidest nõuetest, mistõttu avaldust saab pidada perspektiivituks ning esineb alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Kohus andis avaldajale tähtaja, täpsustamiseks, kas avaldaja jääb avalduse juurde, kas ta soovib ainult pankroti väljakuulutamist või soovib avalduse tagasi võtta. 3. Avaldaja teatas 29. novembril 2024, et kohtu selgitused on talle arusaadavad ning ta võtab avalduse tagasi. KOHTU SEISUKOHT 4. Kohus leiab, et maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest tuleb FIMS § 14 lg 1 p 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 ja 424 lg-ga 1, keelduda. 5. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avaldaja on 29. novembri 2024. a taotluses avaldanud, et soovib avalduse tagasi võtta. Avaldaja on kõnealuse taotluse esitanud enne avalduse menetlusse võtmist. Kohus ei jäta seega avaldust TsMS § 423 lg 1 p 2 ja § 425 lg 1 alusel läbi vaatamata, vaid keeldub TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 ja § 424 lg-ga 1) menetlusse võtmast, kuna avaldusega ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada. 6. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale ning loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg-d 4 ja 6). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 2

7. Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 1 alusel jätta avaldaja kanda, kuna kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast. Hüvitatavaid menetluskulusid asja materjalidest ei nähtu. 8. Kohtute infosüsteemi andmetel on avaldaja avalduse esitamisel H.A R. tasunud 22. oktoobril 2024 riigilõivu 10 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Avaldajal tuleb tasutud riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule taotlus, milles märkida isiku ja konto andmed, kuhu taotletakse riigilõivu tagastamist. Täpsemad andmed riigilõivu tagastamise taotluse esitamiseks on leitavad järgmiselt veebilehelt: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivu-tasumine- ja-tagastamine. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 3